Kognitiivne paradigma - mälu (1)

8
Tallinna Väike-Õismäegümnaasium
Kaidi Adamberg
11b
Kognitiivne paradigma
Mälu
Õpetaja: S.Elving
Tallinn 2007
SISUKORD
SISSEJUHATUS........................................................................................................................3
1. LÜHIAJALINE MÄLU..........................................................................................................5
1.1. Lühiajalise mälu kestus.....................................................................................................5
1.2. Lühiajalise mälu maht...................................................................................................... 5
1.3. Lühiajaline mälu kui vahendaja ........................................................................................5
2. PIKAJALINE MÄLU JA SELLE TALITUS.......................................................................6
2.1. Semantiliste hierarhiate kontseptsioon ..............................................................................6
2.2. Skeemid .............................................................................................................................6
2.3. Mälu tõlgendav iseloom....................................................................................................7
3. UNUSTAMINE......................................................................................................................7
3.1. Kui unustamine segab igapäevaelu...................................................................................7
4. KOKKUVÕTE........................................................................................................................8
5. KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................9
SISSEJUHATUS
Mis on kognitiivne paradigma?
Kognitiivne paradigma keskendub inimese mõtlemisele, mälule, tähelepanule, fantaasiale, teadvusele jne. See on psühholoogia suund, mis käsitleb teadvuses peegelduvat tõelisuse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutab tunnetusprotsesse ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises.
Mis on mälu?
Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada , säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua. Ajus on teada rida piirkondi, millel on oma kindlad ülesanded. Teatava ajupiirkonna vigastamisel häiruvad inimese liigutused, teise koha vigastamisel nägemine või kuulmine jne. Mälul niisugust kindlat asukohta ei ole. Ajuoperatsioonide ajal on tähele pandud, et mälu nõrgenemine ei sõltu sellest, milline peaaju osa ära lõigatakse, vaid eemaldatava osa suurusest . Seega on mälu asukohaks kogu peaaju. Teadlased on püüdnud selgitada, milline on inimese mälu maht, kui palju mahub sinna teadmisi.
Kõikide inimeste mälu ei ole ühesugune. Et mälu oskuslikult kasutada, selleks on vaja teada, millist tüüpi ta on. Selle kindlaks tegemine ei ole raske. Mälu võib olla nelja tüüpi:

Nägemismälu – on niisugusel inimesel, kellele kõik jääb hästi meelde siis, kui ta ise teksti loeb. Kui keegi teine talle ette loeb, läheb kõik ühest kõrvast sisse, teisest välja. Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada kõike, mida ta nägi jalutuskäigul tee ääres.

Kuulmismälu - on niisugune mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis rääkis. Õpitav jääb paremini meelde, siis kui keegi seda loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda ise märkakski.

Liigutuslikmälu - on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud, joonistanud või oma kätega teinud.Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema.

Segatüüpi mälu - suurel osal inimestel on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühtmoodi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma kätega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada, ise jutustada jne. Ühesõnaga, tuleb kasutada kõiki võtteid, millest oli eespool juttu.
Mälu arendamise üheks eelduseks on tähelepanuvõime arendamine. Mida paremini õnnestub tähelepanu koondada õpitavale ainele, seda kergemini jääb see meelde. Huvitavale õppeainele on tähelepanu kergem koondada kui ebahuvitavale. Viimane nõuab tahtejõudu. Aga kes ei tahaks saada tugeva tahtejõuga inimeseks ? Tahtejõudu aitab tugevdada väga lihtne võte - kunagi ei maksa pooleli jätta ühtegi alustatud tööd või ettevõtmist. Ka sel juhul mitte, kui see töö ei meeldi.
1. LÜHIAJALINE MÄLU
Mõttetegevus ja töödeldav informatsioon teadvustab vaid lühajalises mälus. Lühiajalises mälus toimuvate protsesside tulemusena kandub vaatlusalune informatsioon pikaajalisse mällu.

Lühiajalise mälu kestus
Sõltuvalt individuaalsest eripärast säilib informatsioon lühiajalises mälus iseenesest 15-20 sekundit, mõnede autorite hinnagul on see vahemik 15-30 sekundit. Kui soovime , et vajalik informatsioon püsiks meie teadvuses kauem, tuleb meil see üle korrata . Miks me tavaliselt ei mäleta selliseid iga päev ettetulevaid asju? Põhjus on lihtne - meil pole vajadust neid meelde jätta ja seetõttu ei püüa me neid ka paigutada või kopeerida juba olemasolevate teadmiste süsteemi. Mittevajalik informatsioon kaldub ununema, isegi kui seda tajutakse korduvalt.

Lühiajalise mälu maht
Inimene suudab korraga meelde jätta suhteliselt vähe. Töötava mälu mahtu saab suurendada tajutava üldistamisega suuremateks ühikuteks. Teiseks lühiajalise mälu piiratuse ületamise võtteks on vastuvõetava informatsiooni jaotamine osadeks ja automaatsete reageeringute kujundamine. Kolmandaks võimaluseks on kujundada automatisme, mille sooritamiseks me praktiliselt mõtlemist ei vaja. Nii me kõnnime, istume toolile, avame uksi , juhime autot või teeme midagi muud praktiliselt nende tegevuste üle mõtlemata ning samal ajal enamsati hoopis teistest asjadest mõeldes. Töötav mälu koormust vähendab ka baasoskuste treenimine automaatsuseni.

Lühiajaline mälu kui vahendaja
Kui võib-olla vähem märgatavaks jäi lühiajalise ja töötava mälu talituse kirjeldamisel nende protsesside teine olulisem funktsioon. Nimelt toimub informatsiooni töötlemisel ka intensiivne vastasuunaline protsess, kus lühiajalises mälus teadvustavat ja töödeldavat informatsiooni võrreldakse pikaajalises mälus juba säilitavate mudelite ja kogemustega tajutavast ning analüüsitakse.
Et õppimine toimuks, st et meie teadvuses leiaksid aset suhteliselt püsivad muutused, on vajalik, et kujunev uus teadmine või oskus teadvustuks pikema aja jooksul. Ainult nii saavad meie ajukoes toimuda vajalikud neurokeemilised muutused. Lühiajalise mälu talitus põhineb närviimpulsside liikumisel.
2. PIKAJALINE MÄLU JA SELLE TALITUS
Informatsioon, mis võib meile edaspidi kasulik olla, salvestub pikaajalises mälus. Meeldejäätav talletub pikaajalises mälus lühiajalise mälu aktiivsuse tulemusena. Teabe organiseerimist pikaajalises mälus kirjeldavad kaks põhikontseptsiooni. Üks neist seletab informatsiooni talletamist inimese teadvuses semantilise hierarhiatena ja teine skeemidena .
2.1 Semantiliste hierarhiate kontseptsioon
Semantiliste hierarhiate puhul kujutatakse pikaajalist mälu kui kujutluse ja mõistete säilitamist alluvusvahekorras olevate tähenduslike assotsatsioonide võrkudena , milles konkreetsemad ja mõisted kuuluvad laiemate ning abstraksemate kategooria alla. Semantiliste hierarhiatena organiseeritud pikaajaline mälu on deklaratiivsete, st lauseliselt väljendavate teadmiste aluseks.
2.2 Skeemid
Pikaajalise mälu kujutamine skeemidena kajastab selle võimet organiseerida vastuvõetavat informatsiooni situatiivse kogemuse abil, kus meeldejäetav koondatakse sageli meile subjektiivselt oluliste momentide ja võtmeideede ümber. Laekuva kogemuste tulemusena kujunevad inimese mälus kogetud sündmustest kõige erinevamad tervikskeemid, kus oluliste võtmeideedega seostuvad mitmesugused faktid, oskused, protseduurilised teadmised ja emotsionaalsed seisundid.
Kujunenud skeemide ja tegevusmudelid täidavad tähtsat rolli nii orienteerumisel igapäevaelu probleemides kui ka koolis õppimisel. Nii teame, kuidas käituda klassis, raamatukogus, restoranis jpt kohtades. Sobimatu skeemi teadvustamine võib põhjustada täiesti ebaadekvaatset käitumist või arusaamist probleemidest.
2.3 Mälu tõlgendav iseloom
Inimeste varasem teadmine või kujutlus kajastub mälus kogemuslike skeemidena. Kui õpitav ei seostu õpilasel olemasolevate skeemidega, võib see talle mõtetuna tunduda. Suutmatus teadvustada õpitavat seoses varasemate teadmisstruktuuridega sunnib õpilast seda pähe õppima. Vahel võibki tajutav olla mitmeti interpreteeritav.
3. UNUSTAMINE
Salvestamise ja ammutamise vahepeal säilitatakse info nn mäluhoidlas. Infot saab hoida esialgsel kujul või neid muuta. Sellised muutused võivad kaasa tuua unustamise.
Esineb ka mälukaotust. See on informatsiooni kadumine ajutalituse häirumisel eelneva perioodi kohta. Mälukaotus võib tekkida nt ajupõrutuse, ajurabanduse või elektrišoki tagjärjel. Kaotust esilekutsuv põhjus kustutab primaarse mälu sisu.
3.1 Kui unustamine segab igapäevaelu
"Kui tegu on mäluhäirega, unustab inimene tavalisest rohkem ning probleemid pigem püsivad ja süvenevad, mitte ei esine hooti," selgitab Liina Vahter. Tema sõnul on vale arusaam, et vanaduses mälu ilmtingimata halvemaks läheb.Kui mäluga seotu häirib juba igapäevaelu, võib tegu olla algava neuropsühholoogilise düsfunktsiooniga, millest omakorda võib kujuneda dementsus. Sellisel juhul tuleks abi otsida eriarstilt, näiteks neuroloogilt. Sagedasem dementsust põhjustav haigus on Alzheimeri tõbi, millele on iseloomulik ajurakkude hävimine. Alguses hakkab ununema uuem info ja hiljem võib olla raskusi ka oma lähedaste äratundmisega. Seoses elanikkonna vananemise ja diagnoosimeetodite paranemisega on viimasel ajal täheldatud dementsuse esinemissageduse kasvu. Üha rohkem on aga kasutusele võetud arstimeid, mis küll dementsust välja ei ravi, kuid takistavad muutuste süvenemist.
Mäluprobleemid võivad kaasneda ka ajutrauma , Parkinsoni tõve, epilepsia , insuldi ja  sclerosis multiplexiga.
KOKKUVÕTE
Aasta - aastalt peab inimene üha rohkem õppima. Nii on vaja, sest muidu ei saa omakorda uut luua. Fantastiliste romaanide autorid kujutavad mõnikord tuleviku - inimesi tohutu suurte peadega, see tähendab suurte ajudega abitute olevustena, kes kahekesi vaevu - vaevu jõuavad üht kanamuna kanda...
Teadlased jälgivad inimese arengut. Viimaste aastakümnete jooksul on lapsed ja noorukid hakanud kiiremini arenema. Praegused 13-aastased koolipoisid ja -tüdrukud on keskmiselt 6 - 7 cm pikemad kui nende eakaaslased 30 aastat tagasi. Ka paljud elundid arenevad kiiremini, kuid kolju mõõtmed on jäänud endiseks. Inimese aju ei ole muutunud suuremaks . Ega seda ole vajagi, sest aju tegevus võib täiustuda ka, ilma et ta suureneks. Pealegi on ilmne, et seni ei ole me suutnud kasutada kaugeltki kõiki neid võimalusi, mis ajus olemas. Aga me peame püüdma seda teha.
 
KASUTATUD KIRJANDUS
1. http://www.psych.ut.ee/~jyri/ee/Tulving%20ja%20m%E4lu.ht m
2. http://kng.vil.ee/qm/malu.ppt#265 ,
3. http://www.hot.ee/ergonoomika2002/Kognitiivne%20ergonoomika.ht m
4. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/3teated/ajujamlu.ht m
5. E. Krull ,2000, Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat
6. http://www.tervispluss.ee/orb.aw?class=document&action=print§ion=65864
8