Arvutilingvistika kordamisküsimused vastustega (2)

Tartu Ülikool - Informaatika - Arvutilingvistika

3 KEHV

Esitatud küsimused

Missugused korpused on loodud Tartu Ülikoolis?
Mida võimaldab eesti kirjakeele korpuse kasutajaliides?
Mida küsisite ja millise vastuse saite?
Mis on morfoloogiliselt ühestatud korpus?
Mis on ühestatud sõnatähendustega korpus?
Mis on süntaktiliselt ühestatud korpus?
Mis on tasakaalus korpus?
Missugustest osadest koosneb eesti keele segakorpus?
Mida sisaldab inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus?
Mis on vana kirjakeele korpus?
Mis on püsiühendid?
Millest koosneb püsiühendite andmebaas ja milline on osade maht?
Missuguseid allikaid kasutati ühendverbide andmebaasi loomisel?
Mis on TEKsaurus?
Mis on sünohulk?
Millega tegeleb suulise kõne uurimisrühm?
Mida sisaldab eesti dialoogikorpus?
Mis on Filosoft ja kuidas ta on seotud arvutuslingvistika uurimisrühmaga?
Mis on projekti MBROLA eesmärk?
Mis on kompilatiivne kõnesüntees?
Mis on difoon ja mis on difoonsüntees?
Missugustest etappidest koosneb difoonide andmebaasi loomine?
Mille poolest erineb ortograafiline tekst hääldustekstist?
Mis on prosoodiageneraatori ülesanne?
Mis on kõnelejatuvastus?
Missugused on kõnelejatuvastuse meetodid?
Missugune kõnetöötluse tarkvara on olemas eesti keele jaoks?
Mis on programmi EKKTT peaeesmärk?
Millest koosneb eesti keele keeletehnoloogiline tugi?
Mis on kõnesünteesi eesmärk?
Mis on kõnetuvastuse eesmärk?
Mis on grammatikakorrektori loomise eesmärk?
Mis on masintõlke eesmärk?
Mis on foneetilise analüüsi ja sünteesi eesmärk?
Mis on morfoloogilise analüüsi ja sünteesi eesmärk?
Mis on süntaktilise analüüsi ja sünteesi eesmärk?
Missuguste kirjaliku keele korpuste arendamist näeb ette riiklik programm?
Missuguste suulise keele korpuste arendamist näeb ette riiklik programm?
Mis on eesti emotsionaalse kõne korpus?
Mis on leksikograafi töökeskkond?
Mis on Eesti Wordnet?

Lõik failist

ARVUTILINGVISTIKA ALUSED. Kordamisküsimused.

Missugused korpused on loodud Tartu Ülikoolis?

Eesti kirjakeele korpus 1890-1990
Morfoloogiliselt ühestatud korpus
Ühestatud sõnatähendustega korpus
Süntaktiliselt ühestatud korpus
Tasakaalus korpus (ajakirjandus+ilukirjandus+teadus)
Eesti keele koondkorpus
Inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus
Vana kirjakeele korpus koostatakse Tartu Ülikooli vana kirjakeele uurimisrühmas
Eesti murrete korpust koostatakse Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivis
Multext-Easti projekt George Orwelli «1984»
Eesti kõnekeele korpust haldab TÜ suulise kõne uurimisrühm

Mida võimaldab eesti kirjakeele korpuse kasutajaliides ?
Võimaldab otsida eesti keele korpusest sõnade konkordantse.

Tehke üks päring eesti kirjakeele korpusele. Mida küsisite ja millise vastuse saite?
Päritud märgijada
hakkama saama
Päritud allkorpus
1990_ajalehed_26_08_04
Kontekstilauseid ees ja järel
pole tellitud
Kokku ridu päritud failis:
71335
neist päringule vastas:
4
Väljastatakse lauseid :
kõik

Mis on morfoloogiliselt ühestatud korpus?
Töö selle korpusega algas COPERNICUS -projektiga "Multext- East " (1995-1997), mil ühestati G. Orwelli "1984". Valdav osa korpusest, 400 000 sõna, ühestati 2002-2003 riikliku sihtprogrammi "Eesti keel ja rahvuskultuur" toel.

Mis on ühestatud sõnatähendustega korpus?
Verbid , liikumislaused.

Mis on süntaktiliselt ühestatud korpus?
Korpus on ligi 500000-sõnaline, koosneb eesti ilukirjanduse , tõlkekirjanduse, ajakirjanduse, seaduse ja suulise keele tekstidest. Osade tekstide märgendus on veel ühtlustamta.

Mis on tasakaalus korpus?
Tasakaalus korpus on mõeldud selleks, et võrrelda omavahel kirjaliku keelekasutuse kolme tähtsamat tekstiklassi: ilukirjanduse, ajakirjanduse ja teaduse keelt.

Missugustest osadest koosneb eesti keele segakorpus?
Siin korpuses on ainult terviktekstid, mitte 2000-sõnalised tekstikatked, millest suures osas koosneb Eesti Kirjakeele Korpus 1890-1990 Kogume ainult kirjalikku keelt, suulise kõne korpust koostab suulise kõne uurimisrühm.
Segakorpus koosneb:

Eesti ilukirjandus 1990-
« Postimees »
«Eesti Ekspress »
«Eesti Päevaleht»
«Valgamaalane»
«Lääne Elu»
« Maaleht »
« Horisont »
« Luup »
«Kroonika»
«Eesti Arst»
«Arvutitehnika ja Andmetöötlus»
«Agraarteadus»
Mitmesugused Teadusartiklid
Eesti ja Euroopa seadused
Uus meedia
Riigikogu stenogrammid

Mida sisaldab inglise-eesti ja eesti-inglise paralleelkorpus?

Eesti seadused ja nende tõlked inglise keelde, 392 tk (et-en.zip) Euroopa

Liidu õigusaktid ja nende eestikeelsed tõlked, 2981 + 1093 tk (en-et_t.zip ja ent-et_u.zip)

Mis on vana kirjakeele korpus?
2008. a detsembris oli korpuses 1 550 802 sõnet. Koosneb: vanad kroonikad , üllitised, käsikirjad, jutlused jne.

Kasutage vana kirjakeele korpust. Kirjutage üles päring ja vastus.
Päring : käsikiri; katekismus ; üllitis. Tekstigrupp: kõik 16. saj tekstid
15 tekst(i)
käsikiri max 1000 lauset
katekismus
üllitis
Üksiksõnad raamatus Sermones
Märkmed

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Arvutilingvistika kordamisküsimused vastustega #1

Arvutilingvistika kordamisküsimused vastustega #2

Arvutilingvistika kordamisküsimused vastustega #3

Arvutilingvistika kordamisküsimused vastustega #4

Arvutilingvistika kordamisküsimused vastustega #5

Arvutilingvistika kordamisküsimused vastustega #6

Arvutilingvistika kordamisküsimused vastustega #7

Arvutilingvistika kordamisküsimused vastustega #8

Arvutilingvistika kordamisküsimused vastustega #9

Arvutilingvistika kordamisküsimused vastustega #10

Arvutilingvistika kordamisküsimused vastustega #11

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

zentty Õppematerjali autor

Materjal on abiks eksamiks õppimisel. Kordamisküsimused koos vastustega.

arvutilingvistika kordamisküsimused vastused

Sarnased õppematerjalid

ppt

Keeleteaduse loengu materjal

Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. (2003). Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Tallinn: 7-26. Paul Ariste "Eesti foneetika" (1946 ja kordustrükid) · Ariste annab ülevaate eesti keele foneetika uurimise ajaloost, inimese hääldusorganitest ja kuulmissüsteemi ehitusest, peamistest häälikutüüpidest, eesti keele häälikusüsteemist, prosoodiast, soome-ugri keelte foneetilisest transkriptsioonist jm. · Ariste: rohked tähelepanekud eesti ühiskeelest erinevate foneetiliste iseärasuste kohta murretes ja kõnekeeles. · Ariste foneetikakäsitlus toetus peamiselt kuuldelistele (ja visuaalsetele) tähelepanekutele. Ta esitab kvalitatiivsetele väidetele toetuseks harva kvantitatiivseid kinnitusi. · Ariste ettekujutus foneetika ja fonoloogia vahekorrast: määratles fonoloogiat ühe osana fone

Keeleteadus alused

doc

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS

situatsioonitüüpidega (teenindus, lobisemine jms), peaaegu ainult spontaanne dialoog/polüloog Kasutamine: korpus jaguneb eri piirangutasemetega alaosadeks. Uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel. Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse. Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 24. Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). arvutilingvistika (computational linguistics)- loomuliku keele automaattootlusega tegelev keeleteaduse ja informaatika piiriala keeletehnoloogia (language technology, natural language processing NLP) tegeleb meetodite, tarkvara ja seadmetega, mis on spetsialiseeritud tekstide ja kõne tootlemiseks. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia Eestis: TÜ-s, TTÜ foneetika ja kõnetehnoloogia labor, Eesti Keele

Eesti keel

doc

Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse

Perioodid: Tegevusvaldkonnad: Eesti keele/kirjakeele ajalugu, murrete jm keelevariantide uurimine, sõnavara ja semantika, foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus, keelekorraldus, teksti- ja diskursuseanalüüs; sotsiolingvistilised uurimused: kakskeelsus ja keelekontaktid, keelepoliitika ja sotsiolingvistika, kvantitatiivne poliitika, suulise kõne uurimine, keele omandamise uurimine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. 15. Uurimissuunad ja suurteosed 1990. aastatel. Eesti kirjakeele grammatika: EKG I ja II (1993; 1995), Eesti keele käsiraamat (1997) Foneetika ja fonoloogia: suurteoseid pole, aga kaks doktoritööd foneetikast ,,Studies on Quantity and Stress in Estonian" (1994), fonoloogiast ,,Eesti keele astmevahelduse ja prosoodiasüsteemi tüpoloogilised probleemid" (1997) Morfoloogia: Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992)

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse alused

doc

Nimetu

katseline foneetika, vana kirjakeele, sõnavara ajaloo uurimine). Oli loodud peamiste teadusalade eestikeelne terminoloogia ning sõnaraamatute ja grammatikate abiga loodud tugev baas ühtse normeeritud kirjakeele levimiseks. TÜ praegusi uurimissuundi: eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. Korpused Eesti Keele Instituut.- 1947 Keele ja Kirjanduse Instituut Tartus (Tallinnasse 1952, 1993 Eesti Keele Instituut). TRÜ ja ES soome-ugri ja eesti keele materjalikogud KKIle. Tallinna Ülikool - Tallinna Pedagoogiline Instituut, 1992 Tallinna Pedagoogikaülikool, 2005 Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus (Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja) Võru Instituut - asutati 1995

Kategoriseerimata

doc

Eesti keele vaheeksami kordamine

Leksikoloogia-sõnavara ja selle arenemist uuriv teadusharu. Sõnavaraõpetus. Semantika-tähendusõpetus. Uurib keele ja tegelikkuse ning keele ja mõtlemise seoseid. Põhisuunad: kognitiivne, fraseoloogia uurimine, grammatiseerumisprotsessid, tähenduste omavaheline seostumine, sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 16. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid-oskussõnastikud-erialade terminoloogiasõnastikud

Eesti keel

doc

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

loodud tugev baas ühtse normeeritud kirjakeele levimiseks. Eesti ja sugulaskeelte alal oli kaitstud 7 doktoriväitekirja. 1944 loodi Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder. TÜ praegusi uurimissuundi: eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. · Eesti Keele Instituut: murdeuurimine, leksikoloogia, keelekorraldus, kirjakeele grammatilise ehituse uurimine, soome- ugri keelte uurimine, kakskeelsed sõnaraamatud, etümoloogia sõnaraamatu koostamine, arvutilingvistika. · Tallinna Ülikool: sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus, eeti keele õpetamise teoreetilised alused, eesti keele omandamine teise keelena, eesti õppijakeele korpuse koostamine, murded, keelevähemused, lastekeel, nimeuurimine

Kategoriseerimata

544

pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus

Rohkem sarnaseid