Kognitiivne lingvistika (1)

Tartu Ülikool
Filosoofiateaduskond
Filosoofia ja semiootika instituut
Semiootika osakond
Kädi Saar
Kognitiivne lingvistika
Referaat
Tartu 2011
Table of Contents
Sissejuhatus 3
1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas 4
1.1 Üldistamise kohustus 4
1.2 Kognitiivne kohustus 4
2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika 5
3. Kognitiivse semantika juhtmõtted 5
4. Kognitiivne semantika: suuremad teooriad ja lähenemised 6
4.1 Kujundskeemi teooria 6
4.2 Entsüklopeediline semantika 6
4.3 Kategoriseeritud ja idealiseeritud kognitiivsed mudelid 7
4.4 Kognitiivne leksikaalne semantika 8
4.5 Mõistemetafoori teooria 8
4.6 Kontseptuaalne metonüümia 9
4.7 Mentaalse vahemiku teooria 9
4.8 Kontseptuaalne segunemise teooria 10
5. Kognitiivne lähenemine grammatikale: juhtmõtted 10
6. Tähtsamad teooriad ja lähenemised 11
6.1 Talmy grammatiline vs leksikaalne allsüsteem 11
6. 2 Kognitiivne grammatika 11
6.3 Ülesehitatud lähenemine grammatikale 12
Kriitika 13
Kokkuvõte 14
Viited 15

Sissejuhatus

Kognitiivsed teadused said J. Burneri järgi alguse kognitiivsest revolutsioonist . Selle pöörde käivitajate peaeesmärk tuua tähendus tagasi inimesega tegelevatesse teadusharudesse. Revolutsioon algas psühholoogias, kui 1950. aastate lõpus kujunes välja teadlaste rühmituse, kelle eesnärgiks oli tuua psüholoogiasse tagasi mind (ingl meel). Sellele mõistele on raske eesti keelset vastet leida, kuid see on midagi, mis haarab inimese mõtlemist ja arutlusvõimet. (Jerome Bruner 1990; viidatud Haldur Õim 2008: 617 järgi)
Kognitiivne lingvistika uurib suhet inimkeele , mõistuse ja sotsiofüüsilise kogemuse vahel. Fillmore jt hakkasid kognitiivset lingvistikat arendama juba 1970ndatel.(Fillmore, 1975; Lakoff & Thompson , 1975; Rosch, 1975; viidatud Vyvyan Evens, Benjamin K. Bergen , Jörg Zinken 2007 järgi). Evens jt leiavad, et kognitiivne lingvistika tekkis, vastukaaluks formaalsetele lähenemistele lingvistikas. Sel ajal oli formaalne lähenemine domineeriv nii lingvistikas kui filosoofias. Kognitiivne lähenemine on oma olemuselt filosoofiline, aga sellest hoolimata on ta kognitiivset lingvistikat mõjutanud. Viimastel aastetel on kognitiivse lingvistika teooriad muutunud piisavalt detailseks ja usaldusväärseks, et neid saab testida kognitiivsete teaduste meetoditega. (Vyvyan Evens, Benjamin K. Bergen, Jörg Zinken 2007: 2)
Referaadi eesmärk on anda ülevaade kognitiivsest lingvistikast. Tuua välja mõjukamad teooriad ja uurimused, mis kujundavad kognitiivset lingvistikat. Vaadatakse kahte kõige rohkem arenenumat suunda: kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika. Uuritakse, mis neil on sarnast ja mis erinevat. Uuritakse erinevaid lähenemisviise neile liikumistele, vaadatakse, mis on nende tugevad küljed ja nõrgad küljed. Uuritakse, mis eristab kognitiivset lingvistikast teistest lingvistika tüüpidest. Referaat kirjeldab, miks just see on üks lubavaimanid koolkondi kognitiivsete teaduste hulgas.
Töö tähtsamad allikakaks on artikkel „Kognitiivse lingvistika ettevõte: ülevaade“, mille autoriteks on V. Evens, B.K Bergen ja J. Zinken
Referaadis olev termin commitment (ingl kohustus) vajab lisa seletust. Sellele on raske eesti keelset vastet leida. Kõige täpsemini kirjeldab seda sõna kohustus. Kognitiivset lingvistikat kirjeldatakse sõnadga „liikumine“ või „ettevõtmine“, sest et sellel puudub üks keskne domineeriv teooria. Selle asemel on seal välja kujunenud kimp keskseid kohustusi, mis on viinud hulga täiendavate ja kattuvate teooriate tekkimiseni. See tähendab, et on teatud omadused, mis peavad olema kognitiivsel teoorial

1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas

Georg Lakoff toob välja, et kognitiivset lingvistikat saab kirjeldada kahe põhilise kohustusega. Need on alustaladeks kogu kognitiivsele lingvistikale. Need hõlmavad ka metodoloogiat, millele toetub kognitiivse lingvistika kaks kõige arenenumat suunda: kognitiivne semantika ja kognitiivne lähenemine grammatikale. (Lakoff 1990; viidatud Evens jt 2007: 3 järgi)

1.1 Üldistamise kohustus

Lakoffi järgi on esimene üldistuse kohustus. See tegeleb üldiste põhimõtete kirjaldamisega, mis puudutavad inimkeelt. Vasupidistelt teistele õpetustele keelest, mis tavaliselt keskenduvad ühele konkreetsele alale (fonolooogia, semantika pragmaatika), üritab kognitiivne lingvistika uurida kogu keelt korraga (Lakoff 1990; viidatud Evens jt 2007 järgi).
Kognitiivsele lingvistikale vastandub formaallingvistikat, mille isa on Naom Chomsky . Formaallingvistikas väidetakse, et erinevad uurimisalad nagu fonoloogia, semantika jne omavad erinevaid struktuure. Näiteks süntaksi mudel uurib, kuidas sõnad moodustavad lauseid. Seline käsitlus toetab keele jagamist erinevateks allüksusteks. See tähendab, et allüksused on erinevad ja omavahel võrreldamatud. (Chomsky 1965, 1981, 1995; viidatud Evens jt 2007: 3-4 järgi)
Kognitiivsee lingvistikas ei ole üksused erinevalt struktureeritud ja allüksuseid üldse ei ole. Evens jt uurivad üldistuse kohustust, mis väidab, et erinevad üksused tulenevad samadest kognitiivsetest reeglitest. Sellepärast kasutab kognitiivne lingvistika pigem vertikaalset kui horisontaalset meetodit. Keel on kindlalt kihtide kaupa struktureeritud. Enamasti võtavad keeletadlased ette ühe kihi ja uurivad seda põhjalikult. Kognitiivne lähenemine saab, aga parema ülevaate keelest võttes vertikaalse tüki keelest, sest seal sees on esindatud kõik kihid . Tänu sellele saab teha üldistusi, mis muidu ei oleks võimalikud. ( Evens jt 2007: 4)

1.2 Kognitiivne kohustus

Lakoffi järgi on teine kohustus kognitiivne kohustus. See lähenemine on interdisiplinaare, sest hõlmab teadmisi, mis on saadud teistest kognitiivsetest teadustest aju ja meele kohta. See teeb kognitiivsest lingvistikas kognitiivse teaduse. (Lakoff, 1990; viidatud Evens jt 2007 järgi)

2. Kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika

Kognitiivse lingvistika saab jagada kaheks suureks haruks: kognitiivne semantika ja kognitiivne grammatika. Evens jt väidavad, et kognitiivne semantika uurib suhet kogemuse ja semantiliste struktuuride vahel, mis on meie keelde peidetud. Selle haru jaoks on keel see, mille läbi saab uurida kognitiivseid fenomene ehk siis seda kuidas teadmised on esitatud ja kuidas tähendused on moodustatud. Järelikult huvitub see ka inimmõistuse modeleerimisest sama palju kui lingvistilisest semantikast. (Evens jt 2007: 5)
Evens jt järgi on kognitiivne grammatika huvitatud keelesüsteemide modeleerimisest ja seetõttu pöörab vähem tähelepanu mõistusel. Kuid tähendus on väga oluline ka kognitiivse grammatika jaoks, nii et oma uurimust alustab ta sellest, millega kognitiivne semantika lõpetab. Kuigi neid kahte uuritakse vahel eraldi on nad siiski tihedalt seotud. (Evens jt 2007: 5-6 )

3. Kognitiivse semantika juhtmõtted

Kognitiivne semantika ei ole ühtne liikumine. Need, kes sellega tegelevad, uurivad väga erinevaid vaatenurki ja omavad erinevaid fookuseid. Evensi jt (Evens jt 2007: 6) leiavad, aga neli juhtmõtet, millega saab kognitiivset semantika kirjeldada:

• Kontseptuaalne struktuur on kehastunud
  

Evensi jt järgi on inimestel, tänu meie keha omapärale, omane kindel maailmavaade. Meie reaalsus on vahendatud kehade kaudu. Üheks selliseks näiteks on värvid. Meie nägemissüsteemist sõltub, milliseid värve ja kuidas me näeme. Teised liigid näevad värve teisiti ja nende jaoks on see reaalsus. Reaalsus sõltub meie kehade piirangutest. See, kas kehastunud kognitatsiooni ja lingvistika vahel on seos, on vaieldav. Kindel on see, et kehastumine ei määra ära milliseid sõnu milliste värvide kohta kasutame. Kuid inimesed saavad rääkida ainult asjadest, mida tajuvad ja ettekujutavad ning kõik need asjad on vahendatud kehade läbi. (Evens jt 2007: 7)

• Semantika struktuur ongi kontseptuaalne struktuur
  

Evens jt teine juhtmõte väidab, et keel sõltub indiviidi ideedest, mitte ei ole otseselt seotud objektiivse välisemaailmaga. See tähendab, et tähendused, mis on antud lingvistilisetele ühikutele (sõnadele), on vaid üks väike osa võimalikest mõistetest. Meil on palju rohkem ideid ja mõtteid, kui suudame sõnadesse panna. (Evens jt 2007: 7)

• Tähendus on antud entsüklopeediliselt
  

Evensi jt kolmas juhtmõtte on, et semantiline struktuur on entsüklopeediline. See tähendab, et sõnadel ei ole kindlaks määratud tähendusi. Pigem on nad „sissepääsu kohad“ suurema hulga teadmiste juurde. Kognitiivne semantika ei väida, et sõnadel ei ole konventsionaalseid tähendusi. Sõnal „rõõmus“ on teine tähendus kui „kurval“, kuid kognitiivne semantika väidab, et konventsionaalne tähendus on vaid „ viide “ tähenduse moodustamiseks. Tegelik tähendus konstrueeritakse vastavalt kontekstile. (Evens jt 2007: 8-9)

• Tähendus tuleneb kontekstist
  

Evensi jt neljas juhtmõte väidab, et keel ise ei kanna endas tähendusi. Sõnad on ainult „viited“ tähenduse loomiseks. Tähenduse loome on protsess, mitte mingi kindel „asi“, mis on keele poolt loodud ja alati sama. (Evens jt 2007: 9)

4. Kognitiivne semantika: suuremad teooriad ja lähenemised

Siin osas arutletakse tähtsamte teooriate üle kognitiivses semantikas ja kuidas eelnevalt kirjeldatud juhtmõtted nendega sobivad.

4.1 Kujundskeemi teooria

Kujundskeemi mõiste on loodud Mark Johnsoni poolt. Ta leidis, et kehastunud kogemused avalduvad kognitiivsel tasandil kujundskeemide kaudu. Keele jaoks on olulised sellised mõistete-eelsed üksused nagu KONTAKT, MAHUTI ja TASAKAAL. Nad on tekkinud kehalisest ja meelelistest kogemusest maailmaga suhtlemisel. Olulised on nad sellepärast, et need kogemused korduvad väga tihti erinevates olukordades ja seetõttu tekivad nende alusel tunnetusse korduvad mustrid, mis saavad aluseks meie kategoriseerimise, teadmisete ja kogemusete süsteemidele. ( Johnson 1987; viidatud Õim 2008: 623 järgi)

4.2 Entsüklopeediline semantika

Evensi jt järgi jaotatakse tähendused formaallingvistikas sõnastiku omadeks ja entsüklopeedilisteks. Sõnastiku omad on need, mida uurib semantika. Entsüklopeediline vaade, aga ei kuulu traditsiooniliselt lingvistikasse. Kognitiivne lingvistika, aga hakkab tähenduste uurimisel kasutama entsüklopeedilist lähenemist. Evens jt toovad välja viis põhjust, mis selline käik on õigustatud. (Evens jt 2007: 10)

• Ei saa eristada semantikat ja pragmaatikat
  

Evensi jt järgi heidab kognitiivne semantika kõrvale väite, et pragmaatikal ja semantikal on kaks erinevat uurimisala. Kognitiivne lingvistika leiab, et teadmised sõnade tähenduste kohta ja teadmised, kuidas sõnu kasutatakse, kuuluvad mõlemad semantika alla. (Evens jt 2007: 11)

• Entsüklopeedilised teadmised on struktureeritud
  

Evens jt( 2007: 11) leivad, et entsüklopeediline teadmine, mis kuulub ühe sõna juurde ei ole kaos vaid entsüklopeediline teadmine on organiseeritud nagu võrgustik.

• Entsüklopeedilised tulenevad kontekstist
  

Evensi jt järgi tekivad tähendused alles kontekstistis. Eelnevalt kokkupandud tähendusi ei ole olemas. Konkreetne sõna tähendus loob ennast igas uues olukorras uuesti. Nii on ta alati seotud informatsiooniga, mis parajasti on antud. (Evens jt 2007: 11-12)

• Sõnastiku tähendused on „sissepääsu kohad“ entsüklopeedilistele teadmistele
  

Evens jt leiavad, et entsüklopeedilises lähenemises on sõnad vaid „sissepääsu kohad“ entsüklopeediliste teadmiste juurde. Sõnad ei ole alati ühe tähendusega. Sõnade tähendus sõltub kontekstist, alles kontekstist saame sõnade õiged tähendused. (Evens jt 2007: 12)

• Entsüklopeediline teadmine on dünaamiline
  

Evensi jt (2007: 12) järgi peetakse üldiselt sõna tähendust suhteliselt stabiilseks üksuseks. Entsüklopeediline käsitlus, aga näitab selle dünaamilist poolt. Barsalou toob näiteks sõna „auto“. Selle tähendus muutub indiviidi jaoks olenevalt kui palju ta autosid tunneb ja milline on tema eelnev kogemus nendega. (Barsalou 1999; viidatud Evens jt 2007: 12 järgi)

4.3 Kategoriseeritud ja idealiseeritud kognitiivsed mudelid

Kolmas tähtis teooria on Georg Lakoff'i idealiseeritud kognitiivsete mudelite teooria. Need mudelid on suhteliselt stabiilsed taustteadmised, mis otsustavad millised leksikaalsed üksused on hetkel vajalikud. (Lakoff 1987; viidatud Evens jt 2007: 12 järgi)
Selle teooria arenemisele aitas kaasa Roschi töö. Tema ja ta kolleegid lõid prototüübi teooria. Ta leidis, et inimesed seostavad tähendusi teatavate prototüübiga. Prototüüp on abstraktne mõiste, mis kõige paremini esindab teatud kategooria omadusi ja olemust. Prototüüpidega on seotud tüüpilisuse effektiga. Näiteks laud ja tool on heaks näiteks mööbli kategooriale vaip aga pole. Kuigi tüüpilisuse effekt on küll empiiriliselt olemas, on seda väga raske teooriasse panna. (Rosch, 1975,1977, 1978; Rosch & Mervis, 1975; Roch jt 1976; viidatud Evens jt 2007; 12-13 järgi)

4.4 Kognitiivne leksikaalne semantika

Lakoffi leksikaalne semantika väidab, et leksikaalsed üksused (sõnad) on ideelised kategooriad. Sõna esindab erinevaid samas seotud tähendusi, mis omavad tüüpilisuse effekti . Lakoff'i teooria aluseks on, et üks sõna omab mitmeid tähendusi, millest osa on prototüübilisemad ja teised vähem.
Lakoff'i detailset kirjeldust on ka kritiseeritut, sest et see pakub igale leksikaalsele ühikule kasvava hulga tähendusi. Pidev tähenduste kasv iseenesest ei ole kognitiivse lingvustika vaatepunktist probleem, aga see et puudub kindel metoodika, kuidas tähendused tekivad on problemaatiline. (Lakoff 1987; viidatud Evensi jt 2007: 14-15 järgi)

4.5 Mõistemetafoori teooria

Evensi jt (2007: 16) mõistemetafoori teooria oli üks esimes, mis võttis omaks kognitiivse semantika lähenemise. See oli ja on üks mõjukamaid lähenemisi oma piirangutest hoolimata. „Teooria põhiväide on, et metafoor pole (ainult) keeleline nähtus, vaid üks inimese mõtlemise, kogemuse ja teadmiste korrastamise, uute tähenduste ja mõistete loomise universaalseid vahendeid“(Õim 2008: 622).
Lakoff ja Johnson avastasid , et metafoorid ei ole ainult stiililistel põhjustel kasutusel keeles vaid nende taga peituvad mõtted on juba metafoorilised. Kontseptuaalsed struktuurid on organiseeritud kaardistamise võtteid kasutades. Osa nendest kaardistamisest on meie enda kogemused osa need, mis on selle peale ülesehitatud, et luua täiuslikumat kontseptuaalset süsteemi.(Lakoff, Johnson 1980; viidatud Evnes jt 2007: 16 järgi). Näiteks saame rääkida kvaliteedist vertikaalset võrdlust kasutades. Näiteks „ta on kõrge lennuga“. Kõrge ei ole siin füüsilises mõttes vaid viitab edule. See on nii, sest et kvaliteedi domeen on tradistsiooniliselt struktureeritud ja seetõttu mõistame seda vertikaalselt.

4.6 Kontseptuaalne metonüümia

Lakoff ja Johnson toovad välja, et metafooride kõrval on ka veel teine mehhanism , mis on seotud inimmõistuse ja keelega. Selleks on kontseptuaalne metonüümia. Traditsiooniliselt vaadatakse metonüüme kui ainult lingvistilisi üksuseid. Kuid Lakoff ja Johnson vaidlevad, et nagu ka metafoor on metonüümid oma sisult tähenduslikud. (Lakoff, Johnson 1980; viidatud Evens jt 2007: 17 järgi). Evensi ja Greeni menonüümia näide on, et „sellel singivõileival on uitavad käed“. Kujutage ette, et selline lause on öeldud restoranis ettekandjate vahel. Metonüümi kasutatakse selleks, et millelegi kaudselt viidata. Selleks, et olla metafoor peaks olema singivõileib, kuidagi seotud inimolemusega. Mitte lihtsalt viitama kliendile, kes seda tellis, et ettekandjad saaksid temast rääkida. (Evens, M. Green 2006; viidatud Evens jt 2007: 19 järgi)

4.7 Mentaalse vahemiku teooria

Mentaalse vahemiku teooria uurib, kuidas tähendus tekib. Gilles Fauconnier (1985, 1997) arendas selle teooria. Gilles Fauconnier ja Mark Turner arendasid seda teooriat edasi ja sealt arenes välja konseptuaalse segunemise teooria. Koos need teooriad üritavad tegeleda sageli tähelepanuta jääva tähenduloome kontseptuaalse poolega. Nende teooriate põhiseisukoht on, et keel pakkub vaid ebatäpseid viiteid tähendusloomeks konsteptuaalsel tasandil. (Fauconnier, Turner 2002; viidatud Evens jt 2007: 18) Fauconnier leiab, et tähendusloome algab mentaalse ruumi loomisest ja siis nende vahede kaardistamisest. Kaardistamine on alati seotud kindla diskursusega ehk siis tähendusloome on alati kontekstiga seotud. Selle teooria idee on, et mentaalne ruum jaotab tähendused konkreetseteks kontseptuaalseteks osadeks või „pakikesteks“ kui me räägime ja mõtleme. (Fauconnier, 1997; viidatud Evens jt 2007: 18 järgi )
Evens jt järgi on vaadatakse lingvistilisi ühikuid kui tähendusi mitte omavaid viiteid. See tähendab, et neil on vaid tähenudsloome potsntsiaal. Selle asemele, et tähendust omada, omavad nad kokku panemise reegleid. Mentaalsed ruumid on kogumik ruumide ehitajatest, mis on lingvistilised ühikud, mis suunavad kuidas luua uut mentaalset ruumi või siis viivad tähelepanu edasi-tagasi erinevate mentaalsete ruumide vahel. Nende ülesanne on luua üles tsenaarium mujal kui siin ja praegu. Mentaalse ruumi teooria pakub lahenduse, kuidas vaatepunkt muutub liikudes ühest diskursusest teise. See on olnud üks formaalsemantika nõrku kohti. (Evens jt 2007: 18)

4.8 Kontseptuaalne segunemise teooria

Evens jt järgi on menataalse ruumi teooria ja konseptuaalne segunemise teooria sarnased, sest vaatavad tähendusloomet kui dünaamilist protsessi. Kontseptuaalne segunemis teooria erineb sellega, et ta väidab, et tähenduseloome hõlmab endas ka erinevate struktuuride lõimumist erinevate mentaalsete ruumide vahel. Sellega tekkivad uued strukuurid, mis on rohkem kui tema osade summa. Selle teooria arendajad väidavad, et selline segunemise on väga oluline protsess ja on aluseks selle kuidas me mõtleme. (Evens jt 2007: 19-20)

5. Kognitiivne lähenemine grammatikale: juhtmõtted

Evens jt leiavad, et just nagu ka kognitiivses semantikas on siin väga suur hulk fookuseid ja huvisid. Osa kognitiivse lingvistika järgijaid on huvitatud kognitiivsete mehhanismide selgemaks muutmisest. Teised on huvitatud lingvistilisete ühikute kirjeldamisest ja vormimisest. Selliseid teooriaid kutustakse konstrueerimise grammatikaks. (Evens 2007: 20) Kognitiivse grammatika juhtmõtted on:

• Sümboli tees
  

Evens jt leiavd, et sümboolne tees on eriline selle poolest, et ta põhiühikuks on sümboolne üksus, millel on kaks poolt: semantiline (tähenduse) ja fonoloogiline (heli). See, et keel on sümboolne, pärineb Saussure'i keeleteooriast. Kognitiivses lähenemises ei uuri grammatika tähendusest eraldi nagu teeb seda formaallingvistika. See tähendab, et uurimise alla võetaks kogu lingvistiline ühik, koos kõikide oma omadustega. Piir kognitiivse semantika ja kogniivse grammatika vahel pole selge. Grammatika uurib keele ühikuid ehk siis keelt ennast. Kognitiivne semantika uurib, kuidas lingvistiline süsteem on seotud kontseptuaalse süsteemiga. Sümboli tees on oluline, sest et see väidab, et grammatika ühikud on loomupäraselt tähenduslikud. (Evens jt 2007: 21)

• Kasutuspõhine tees
  

Eves jt leiavad, et kasutuspõhine tees väidab, et rääkija vaimne grammatkika on moodustatud sümboolsetest üksustest, mis pärinevad konkreetsetest keele kasutamise juhtumitest. See tees ei erista teadmisi keele ja keele kasutamise kohta. Teadmised keele kohta ongi teadmised, kuidas keelt kasutada.

6. Tähtsamad teooriad ja lähenemised

Selles osas keskendutakse tähtsamatele teoreetilistele lähenemisetele, mis kognitiivses lingvistikas uurivad grammatikat. Kognitiivse grammatika eesmärk on mudeldada rääkija-kuulja teadmisi keelest nii, et need oleksid kahe põhikohustusega kooskõlas: üldistus ja kognitiivse kohustusega.

6.1 Talmy grammatiline vs leksikaalne allsüsteem

Leonard Talmy grammatika mudel võtab omaks sümboli teesi ja nagu teised kognitiivse grammatika mudelid leiab, et grammatika üksused on loomupäraselt tähenduslikud. Kuid Talmy mudel eristab grammatilisi (suletud) ja leksikaalseid (avatud) elemente. Need elemendid moodustavad kaks erinevat allsüsteemi: grammatiline allsüsteem ja leksikaalne allsüsteem. Need kaks süsteemi hõlmavad erinevaid pooli inimese kontseptuaalses süsteemis. Talmy jaoks sisaldavad suletud elemendid vaid skeematilisi ja strukturaalseid tähendusi samas kui avatud elemendid on tähenduselt palju rikkamad . (Talmy, 2000, 2007 ; viidatud Evens jt 2007: 22-23 järgi)
Talmy järgi on grammatiline allsüsteem semantiliselt piiratud ja omab struktureerivat funktsiooni. Leksikaalne allsüsteem ei ole semnatiliselt piiratud ja omab kontseptuaalset sisu. Seda illustreerib ta näitega, et keeles on lõpud, mis tähistavad arve ( mitmus , ainsus). Samas ei ole keeles midagi, mis viitaks värvidele. Meil ei ole lõppu, mis viitakse näiteks sinisusele, kuid meil on lõpp, mis viitab mitmusele. Grammatilise struktuuri eesmärk on pakkuda luustik , millele siis lisatakse leksikaalsed elemendid, et saada täisväärtuslik keel. (Talmy, 2000, 2007 ; viidatud Evens jt 2007: 23 järgi)

6. 2 Kognitiivne grammatika

Kognitiivne grammatika on loodud Ronald Langackeri poolt 1970ndatel. See on kõige laialdasemalt levinud grammatika teooria kognitiivses lingvistikas. Nagu ka Talmy väidab Langacker, et suletud klassi elemendid on loomupäraselt tähenduslikud. Ta ei arva aga, et avatud klass ja suletud klass esindavad erinevaid konteptuaalseid süsteeme. Langacker väidab, et mõlemat tüüpi ühikud kuuluvad ühte lingvistilisse struktuuri, mis esindab rääkija teadmisi keelest. (Langacker 1987, 1991; viidatud Evens jt 2007: 24 järgi)
Langcaker'i jaoks on keele teadmised rääkija peas kui lõpmatu hulk sümboolseid üksusi. Alles siis, kui ühte väljendit on kasutaud piisavalt palju, siis muutub ta ühikuks. See tähendab, et ühik on sümboolne entiteet, mis ei ole loodud keele süsteemi poolt vaid säilitatakse ja kasutatakse tervikuna. Sümboolsed üksused on traditsioonilised, sest nad saavad osaks grammatikast alles siis, kui neid jagab teatud kogukond. (Langcaker, 1987; viidatud Evens jt 2007: 24 järgi)

6.3 Ülesehitatud lähenemine grammatikale

Ülesehitatud lähenemine põhineb sellel, et lause on enam kui tema osade summa (Lakoff, 1977; viidatud Evens jt 2007: 25 järgi). Sellel teoorial on neli suuremat suunda:

• Fillmore jt konstruktsiooni grammatika
  

Autoriteks on Charles Fillmore jt. Nad väidavad, et keerulisel grammatilisel konstruktsioonil (fraasil, lausel) on semnatiline ja pragmaatiline väärtus, mis on seotud otseselt temaga. Nad uurivad väljendeid, millel on kindel semnatiline ja pragmaatiline väärtus. Väljendid on loodud grammatika reegleid silmaspidades, aga tulemus on midagi muud kui osade summa. See tähendab, et osa väljendite tähendust ei saa ennustada nende osad kaudu. Sellepärast on nad salvestatud tervelt ja mitte ei ehitata algusest peale. ( Fillmore, Kay , O' Connor 1988; viidatud Evens jt 2007: 26 järgi)

• Goldbergi konstruktsioonigrammatika
  

Arendatud Adele Goldberi poolt. Enne seda teooriat keskenduti keele ebaregulaarsuste uurimisele. Arvati, et kui ebaregulaarsused on keeles seletatud, siis saab neid samu reegleid kasutada, et seletada keeles olevaid seaduspärasusi. Goldberg arendas, aga välja konstruktsioonigrammatika, mis laienes keele ebaregulaarsustelt regulaarsustele. Selleks uuris ta tavalistes lausetes leiduvaid struktuure ja ehitas selle ümber konstruktsioonigrammatika teooria. Ta leidis, et lause ehitus ei erine teiste lingvistilise ühikute ehitusest. ( Goldberg 1995, 2003; viidatud Evens jt 2007 26-27 järgi)

• Radikaalne konstruktsioonigrammatika
  

William Croft leidis, et selle asemel, et ehitada mudel, mis uurib grammatika universaalsust erinevates keeltes. Selle asemel peaksime uurima eri keelte grammatilist mitmekesisust. Peaksime looma mudeli, mis arvestab tüpoloogilise variatatsiooniga. (Croft 1996; viidatud Evens jt 2007: 27).

• Kehastatud konstruktsioonigrammatika
  

Benjamin Bergen ja Nancy Chang on selle teooria autorid. See teooria keskendub keele mõistmisele. Kehastunud konstruktsioonigrammatika jaoks on isenesest mõistetav, et konstruktsioonid moodustuvad lingvistilise teadmise põhjal ja selle pärast keskendub keele dünaamilisele mõistmisele. Veel ta uurib kuidas keele ülesehitus on seotud meie kehastunud teadmistega. (Bergen, Chang 2005; viidatud Even jt 2007: 28)

Kriitika

Kognitiivne lingvistika on küll palju arenenud, kuid on veel arenemis ruumi. Gibbs leidis, et kognitiivsele lingvistikale saab ette heita seda, et ta eeldab ilma tõenditeta. See tähendab, et ta eeldab, et ühel või teisel süsteemil on teatavad aspektid, selleks need sobituksid kognitiivse arusaamaga keelest. See tähendab, et teooriaid ei saa empiiriliselst ümberlükata, sest et neid struktuure ei saa empiiriliselt testida. See tuleneb sellest, me ei tea veel piisavalt inimmõistusest ja enne kui see muutub, jääb see kognitiivse lingvistika nõrkuseks. (Raymon W. Gibbs 2000; viidatud Evens jt 2007: 29 järgi)

Kokkuvõte

Kohnitiivsed
Kognitiivsel lingvistikal puudub keskne metodoloogia . Üldistus ja kognitiivne kohustus seovad kognitiivse lingvistika ühtseks liikumiseks. See on ilmne kognitiivses semnatikas ja kognitiivses grammatikas, mis on kõige paremini arenenud. Ülejäänutel on veel kasvuruumi.
Formaalne vaade keelele oli liiga kaua aega domineerinud keeleuurimist. Kognitiivne lingvistika on aga suutnud fookusse viia teistsuguse vaate keelele. Kognitiivne lingvistika keele ja vaimu suhet. Kognitiivne lingvistika on suutnud tuua keelde tähenduse mõiste.
Kuna kognitiivne liikumine ei piiru ainult lingvistikat, siis aitavab erinevate teaduste integreerimine ja nende tähtsamate meetodite lingvistikasse integreerimine edendada lingvistikat ja meie arusaama keelest.

Viited

B r u n e r, J. 1990. Acts of Meaning . Cambridge , Mass.: Harvard University . Press.
Evens, V., Bergen, B. K., Zinken, J.(2007). The cognitive linguistics enterprise: an
overview. The Cognitive Linguistic Reader 1- 36
J o h n s o n, M. 1987. The Body in the Mind. The Bodily Basis of Meaning, Imagination, and Reason . Chicago: The University of Chicago Press.
Õim, Haldur. (2008). Kognitiivne pööre. Lk 617-627
Barsalou, L. (1999). Perceptual symbol systems. Behavioral and Brain Sciences, 22, 577–609.
Bergen, B. & Chang, N. (2005). Embodied construction Grammar in simulationbased language understanding . In J.-O. Ostman & M. Fried (eds), Construction Grammars: Cognitive Grounding and Theoretical Extensions (pp. 147–190). Amsterdam : John Benjamins.
Chomsky, N. (1965). Aspects of the Theory of Syntax. Cambridge, MA: MIT Press.
Chomsky, N. (1981). Lectures on Government and Binding. Dordrecht: Foris.
Chomsky, N. (1995). The Minimalist Program. Cambridge, MA: MIT Press.
Croft, W. (1996). Linguistic selection : An utterance- based evolutionary theory of language. Nordic Journal of Linguistics, 19, 99–139.
Evans , V. & Green, M. (2006). Cognitive Linguistics: An Introduction. Hillsdale, NJ: LEA and Edinburgh : Edinburgh University Press.
Fauconnier, G. ([1985] 1994). Mental Spaces. Cambridge: Cambridge University. Press.
Fauconnier, G. (1997). Mappings in Thought and Language. Cambridge: Cambridge University Press.
Fauconnier, G. & Turner, M. (2002). The Way We Think: Conceptual Blending and theMind’s Hidden Complexities. New York , NY: Basic Books .
Fillmore, C. (1975). An alternative to checklist theories of meaning. Proceedings of he First Annual Meeting of the Berkeley Linguistics Society, pp. 123–131.
Fillmore, C., Kay, P., & O’Connor, M. K. (1988). Regularity and idiomaticity: The case of let alone . Language, 64(3), 501–538
Gibbs, R. W. (2000). Making good psychology out of blending theory. Cognitive Linguistics, 11(3–4), 347–358.