suuremalt hõõrdumisele aeglasem. Voolusängi pikkiprofiili kallakust - gradienti - väljendatakse tavaliselt vertikaalse langusena fikseeritud vahemaa jooksul (m/km). Gradient ja ka ristlõike kuju ning pindala võivad oluliselt varieeruda ka samal voolusängil sõltudes reaalsetes geoloogilistes tingimustes maapinna geoloogilisest ehitusest, sademete jaotusest pikkiprofiilil jn.. Pikkiprofiili kuju on tavaliselt nõgus (sinusoidaalne) ning voolusängi gradient suurem (st. kallakus järsem) ülemjooksul nt 10 m/km ja see väheneb alamjooksu suunas, kus gradient vo. ainult mõni cm/km. Jõgede pikiprofiilid- Ülemjooks, keskjooks, alamjooks. Jõgikonnad, valglad-Igal jõel on oma veekogumisala e valgla mida nimetatakse jõgikonnaks. Valglateks võivad olla kraavid, ojad, väikesed jõekesed, allikad vms, mis kõik üheks suureks jõeks kokku jooksevad. Kaarid e. orvandid on järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel
Elva jõe ülemjooks paikneb Otepää kõrgustikul. Jõgi on võrdlemisi suure kaldega, selle langus on 144,3 m (Järvekülg 2001: 331). Väike Emajõgi on 87,2 km pikkune (Keskkonnaregister. Väike Emajõgi, 2015). Jõgi algab Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Väike Emajõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Jõe lang on 81 meetrit (Vikipeedia. Väike Emajõgi, 2015). Jõge nimetatakse veel ülemjooksul Pühajõeks ja keskjooksul Korva jõeks. Valgala on 1380 km2 (sellest 90 km2 Lätis). Suurimad lisajõed on vasakult suubuvad Pedeli, Antsla, Ärnu ja Visela jõgi ning paremalt suubuv Laatre jõgi (EE 2003 s.v. Väike Emajõgi). Rõngu jõe nimi on ka Miku jõgi. Jõgi algab Otepää kõrgustikult ja suubub Võrtsjärve. Pikkus on 26 km, valgala 109 km2 (EE 2003 s.v. Rõngu jõgi). Porijõgi on 42,6 km pikk ja valgala on 298 km2 suurune (Keskkonnaregister.
Mis on põrkeveer? Sügavaim looke väliskülg, kus domineerib kulutus 14. Mis on kaldamadal? Madalam looke sisekülg, kus domineerib settimine 15. Mis on haudmik? Sügavaim looke ees olev osa 16. Mis on jõekoole e põikmadal e koolmekoht? madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa 17. Mis on lamm? Oru lai tasane ala 18. Mis on sängorg? Arengu alguses olev väikese languga org 19. Mis on sälkorg? V-tähe kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul 20. Mis on moldorg? U-tähe kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja ja küljeerosioon tasakaalus 21. Mis on lammorg? laia ja tasase lammiga jõeorg 22. Mis on kanjonorg? Väga järskude veerudega sügav org 23. Mis on juga? vee langemine jõesängis olevalt astangult 24. Mis on kosk? suure languga jõeosa, joast laugem, kuid kärestikust järsem 25. Mis on kärestik? madal kivine kiirevooluline jõelõik Põhjalikud vastused (6-10p): 1
hiljem hospitalis kohtas, siis nägi, et mees oligi nii teinud. Õhtu poole läks minategelane ohvitseridega restorani, kus ta jõi ennast peaaegu purju ja oleks peaaegu unustanud Cathrinega kohtumise. Kui minategelane lõpuks jõudis Cathrine juurde, tuli hoopis õde Ferguson alla ja teatas, et Cathrine ei ole päris terve ja ta ei saa tulla. Minategelane lahkus ja tundis üksindust ja masendust. VIII Järgmisel päeval teatati et jõe ülemjooksul tehakse rünnak ja sinna on vaja 4 autot. Seal hulgas ka minategelast. Minategelane läks Cathrinet vaatama ja teatas talle, et ta sõidab rindele ja homme tuleb tagasi. Cathrine andis talle püha Antoniuse medali õnne pärast kaasa ja minategelane lahkus. Tee oli pikk ja käänuline, mis põhiliselt läks ülesmäge. Kohale jõudes hakkas hämarduma. IX Maantee oli mehi ja sõidukeid täis. Teatati et rünnakule hakatakse alles siis kui on täiesti pime. Autojuhid suunati ühte punkrisse
HÜRDOLOOGIA Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek. Evaporatsioon- aurumine. Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1- VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri 97,2% Mandrijää ja jääliustikud 2,15% Põhjavesi 0,62% (sh aktiivse vee...
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita...
(temperatuur, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Kõrgustike mõju sademetele seisneb otseses absoluutkõrguste kasvus (10m tõusu annab 1 % sademeid), äikesevihmade ümberjaotamises, edelatuulte tuulealustel külgedel väiksema sademete hulgaga piirkonna tekitamises. Lõuna-Eesti kõrgustikel püsib lumikate kauem, kui teistes Eestimaa piirkondades. 35. Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul - üldised seaduspärasused.) Põhja-Eesti jõgede lang ülem- ja keskjooksul on väike, kuid alamjooksul suurem. Põhjustatud aluspõhja suurvormi (P-E paekalda) ja neotektoonilise maatõusu poolt. Paekallas määrab ka jugade asukoha. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga, suurema languga lõikude paiknemist määravad tektoonilised rikked ja nüüdisaegsed maakoore liikumised
Kailimantani vihmametsade hävitamine Referaat Tartu 2010 1.Sisukord 1.Sisukord...................................................................................................................................2 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3.Ülevaade..................................................................................................................................4 3.1.Asukoht............................................................................................................................4 3.2.Taimkate...........................................................................................................................4 3.3.Loomastik.........................................................................................................................5 ...
rist vapil aga ka muud esemed, mis on seotud ajaloo, maastiku ja geograafiaga. 10 10 Sele 6 Kuulus Amigose hotel Chiclayos. (Hostal Amigos, http://goo.gl/pDE1im ) 5.4 Amazonase piirkond Amazonase piirkond on Peruu esimese järgu haldusüksus (piirkond). Asub Marañóni jõe ülemjooksul vihmametsade alal. Piirneb loodes Ecuadoriga. Valdav osa piirkonnast on kaetud vihmametsaga. Peamine majandusharu on põllumajandus. Kasvatatakse riisi, kakao- ja kohvipuid ning viljapuid. Pealinn on Chachapoyas. Amazonase maastik on tuntud oma järskude mäeahelikst voolavavate jõgede ja mägede tõttu.See asub Kuelapis.Suures kivilinnuses on rohkem kui 400 kivist struktuuri. See oli ehitatud umbes 3000 meetri kõrgusele. See on suur arheoloogiline said Peruus. Seal on ka suured orud
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. MURAKA JA PUHATU SOOSTIKUD Referaat Õppegrupp: G-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 MURAKA SOOSTIK............................................................................................................... 4 MURAKA SOOSTIK JA SEALSED RABAD......................................................................4 Veestik.................................................................................................................................4 Muraka raba......................................................
Jõgede üleujutusalad. Põhiline osa Emajõe üleujutusajad, Matsalu kandis. 1,4% kogu maafondist, 0,8% haritaval maal. Üleujutused ei pea olema igal aastal. Jämedam materjal settib maha kaldalammil, kesklammil peenem, kõige kaugemale jõuab peenmaterjal. Emajõel oruveereni siiski üleujutust enam ei ole kuivenduste tõttu, vee kogused pole enam nii suured. Kaldalammil on lammiaasad rikkaliku kooslusega, kesklammil on luhad vaese kooslusega aga suure massiga,, jõgede kesk- ja ülemjooksul aasad, alamjooksul luhad. Paljude lindude pesitsusalad. Peamiseks 7 probleemiks lamminiitude niitmata jätmine, kuna siis hakkavad võsastuma (kevade poole on seal linnupesad, hiljem aga võib olla puitmaterjal liiga massiivne ning ei sobi enam loomadele söödaks). Kuna enamasti kasutusel heinamaadena. Profiili poolest Aa-Ata-Ta, allpool ka Ga. Enamjõe puhul
Põhja - madalmaades kukutati Felipe II 1581. aastal. Loodi seitsmest provintsist koosnev Ühendatud Provintside Vabariik ehk Ühendatud Madalmaad. Tekkis Holland. Oranje Maurits - vabadusvõitluse juhtija, silmapaistev organisaator ja andekas väejuht. 37. Vene riik 16. saj.- 1485a.- allutas Moskva suurvürstiriik enda alla suurima poliitilise konkurendi Tveri vürstiriik. Nimetas Ivan IV kogu venemaa valitsejaks. Tver oli tähtis kaubateede linn Volga jõe ülemjooksul. Hiljem Moskva hõivas kogu Venemaa mida tunti laiemalt Moskoovia nime all. Venemaa hõivamisele aitas kaasa Ivan III vallutatud teine tähtis riik Novgorod. Ivan IV Julm- (1530-1584) nimetati veneriigi isevalitsuse loojaks ja reformide läbiviijaks. Julm riigi valitseja. Karmi lapsepõlvega.Valitsemise algus 1547a. lasi end kroonida Tsaariks. Muutis oluliselt riigi valitsemis korda.Määras riigi etteotsa Valitud Raada sellesse kuuluvad isikud valis välja tsaar
2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Naden- Wrüttembergis, Hessenis ja Nordheim- Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moodustavad välismaalased 2-3%. Saksa rahvas kujunes I aastatihande lõpus Kesk- Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, frangid, saksid, svaabid, tüüringlased jt.), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u. 60 000), Põhja- Schleswigi taanlased (50 000), Põhja- Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased. 19. sajandil hakkas sündimus vähenema, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 1993- 2002 oli sündimus 0,87- 0,99% ja suremus 1,01- 1,11%. Negatiivse loomuliku iibe on korvanud sisseränne. Rahvaarvu vähenemine Saksamaa idaosas (endises SDV-s) tuleneb peamiselt sellest, et minnakse
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pügatud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega ning planeeriti esinduslikke linnaosi. [3] 1.3 Laupa mõis Eestis vaieldamatult üks kauneimaid ja esinduslikemaid mõisahooneid neobarokne Laupa mõis (vt joonis 1.3) asub Pärnu jõe ülemjooksul Türi külje all Laupa külas. Mõisa asutajaks peetakse Rootsi ratsaväeohvitseri Claus Trällot, kes ostis Laupa küla 1614. aastal kuningas Gustav II Adolfi käest. 1630. aastal kingiti mõis Reinhold von Fersenile, kelle järeltulijatele kuulus Laupa mõis aastani 1849. Viimaste omanike, von Taubede, tellimisel 1905. aastal ehitatud peahoone rajati arhitekt Jacques Rosenbaumi juhendamisel seal varem eksisteerinud, kuid tules hävinenud puidust härrastemaja asemele, mis õnnistati
kivisid, tunti koera ja peamiselt elatuti jahist ja kalapüügist. Naabritega suhtlemisel oli neil ühine keel. Kunda kultuuril on selline nimi, sest esimene asula mis leiti oli Kunda lammasmägi. 2) Kammkeraamika kultuur: umbes 5000 a eKr ehk 7000 aastat tagasi Asulaid on leitud Narva lähedalt, elasid veekogude ääres ja peamiselt majades. Olid tekkinud matmiskombed- kalmistud. Asustus oli peamiselt Karjala või Valga jõe ülemjooksul. Tehti savipotte, kütiti, püüti kalu, kammkeraamika aeg oli ka kalapüügi kõrgaeg. Mööblit veel ei tuntud- sellele annab tõestust kaussidele, mis olid alt ovaalsed ja lauale panematud. Tekkisid esimesed viljaseemned. Põlluvili oli oder. 3) Nöörkeraamika & venekujulised kirved: umbes 3000a eKr. Elati taludes ning matmiskommetesse oli kalmistute kõrvale arenenud ka hauad.
Ribera del Duero on tuntud eelkõige kõige kallima Hispaania veini - Vega Sicilia koduna. Ribera del Duerot tuntakse kui haruldaselt heade tingimustega piirkonda kvaliteetveinide valmistamiseks. Selle piirkonna veinid on eriti tähelepanuväärsed täidluse ja kvaliteedi (kuid ka kõrge hinna) poolest. Hispaania 10-st klassikust Gran Reservade hulgast pärinevad 4 Ribera del Duerost! D.O. Ribera del Duero asub 120 km Riojast Lõuna (Edela-) pool, Castila y Leon regioonis, Douro jõe ülemjooksul paiknevate mägede vahel. Ribera del Dueros paiknevad Hispaania kõrgeimad viinaväljad (750 1000 m). Sellisel kõrgusel on ainult 4 suvekuud, ülejäänud ajal ohustab viinamarjataimi härmatis ja öökülmad. Rasked kliimatingimused, samuti päevase ja öise temperatuuri suur erinevus on väga ebasoodne viinamarjataimede kasvatamiseks ning saaki annavad vaid väga terved ja kvaliteetsed viinapuud.
Võimaldas terve Niiluse oru kasutusele võtta. Eranditult kõnelesid semiidi ja hamiidi keelt. Tumeda nahavärviga (vaskpruun). Pikkade ja sirgete juustega, lühikest kasvu (130-150cm). 4.at keskpaiku eKr tekkisid Egiptuses esimesed linnriigid, mõnevõrra hiljem kui sumeritel. 40 linnriiki. Neid nim nomaseks. Igal linnriigil oli oma valitseja, keda nim nomarhiks. 4.at lõpul, 3.at algul nomased ühinesid. Ühinemisel tekkis kaks riiki: Niiluse suudmes Ala-Egiptuse riik, kesk- ja ülemjooksul Ülem-Egiptus. Võimu pärast võideldi paarsada aastat. 3.at riigid ühendati ja esimeseks ühtseks vaaraoks oli Menes. Egiptuse majandus oli seotud Niiluse jõe üleujutuse tsükliga. Sõltuvalt jõest jagunes aasta kolmeks: · Üleujutuse aeg 19.juuli kuni oktoober · Külviaeg november kuni märts (2-3 saaki) · Lõikusaeg märts kuni juuli Aastaaegu ei olnud. Egiptuse ajaloo periodiseering 1. Varane Egiptuse riik (3000-2800ekr), I-II vaarao dünastia
klastiliste -Lasnamäe lade: Väo ja Stirna kihistud läbi kivimeis ringlev põhjavesi, milles sisalduvad setetendite lõimist (mis see on?) -Uhaku lade: Väo, Ülem-Väo, Kõrgekalda ja Kivistisi oli palju, sest pole olnud paksu lasundit, magneesiumi ioonid suruvad lubjakivide mingi jõe ülemjooksul ja Taurupe kihistud mis nad kokku oleks pressinud. struktuurist välja kaltsiumi ioone, muutes kivimit alamjooksul, siis milles on -Kukruse lade: Pihla, Viivikonna ja Dreimani Biohermid (olid kohati olemas juba aeglaselt magneesiumirikkamaks ning tehes erinevus
2. Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine ja loodusolud. Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20 km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhtelises isoleerituses (puudus kaitsevajadus ja kaubandus- ja kultuurisidemed naaberrahvastega). Oli primaarne tsivilisatsioon – kujunes teistest piirkondadest sõltumatult Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuses ei saja vihma peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Üleujutused juulist kuni novembrini, talvel-kevadel vili kasvas ning suve algul oli valmis. Rajati ka niisutusssüsteeme, nt veetõstukeid. 3. Egiptuse kuningavõim ja ühiskonnakorraldus. Egiptuse ühiskond rangelt hierarhiline. Egiptuse kuningas vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud. Oli
tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitaineterikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulik on mitmekesine mikroreljeef kännumättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo- ja lodutaimi, lohkudes ka vee- ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk). Kõige rohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitaineterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindes valitseb viletsakasvuline sookask, põõsarindes pajud ja madal kask, Lääne- Eestis ka porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt rohkem on madalsoometsi Kesk-Eestis.
täielikult kaunistamata. Nõud tihti sangadega. Matuseid suhteliselt vähe. Maa-alused laibamatused, jalad põlvist kõverdatud. Maeti nii üksikult kui ka mitmekesi. Erilist lugupidamist selles kultuuris surnute vastu ei näidatud. Maalitud keraamika kultuuri hulka kuulub ka hilisneoliitiline Tripolje kultuur (u 4500 3000 eKr). Hõlmas põhiliselt Ukrainat, Rumeeniat ja Moldovat. Kultuuri keskus Dnestri jõe ülemjooksul ja ilmselt saigi ta alguse praeguse Ukraina aladel. Kultuur oli ekstensiivne. Tuntakse üle 1000 väga erineva muistise ning ilmselt esimest korda Euroopa esiajaloos on sellel kultuuril ka linnalisi jooni. Esimesed Tripolje kultuuri muistised avastati 1884. Rumeenias, esimesed uuringud toimusid 1909. Tavaliselt jagatakse kas 2-x või 3-x (varane ja hiline; 3.-ne jaotus põhineb keraamikal (A, B, C). 8 Kasvatati nisu, otra, hirssi, hernest
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on ...
territooriumi asendus väike-konnakotkaga. Mandri- Eesti erinevates piirkondades on registreeritud suur-konnakotkaste pesitsusterritooriume. Saaremaal on kohatud liiki, kui peamiselt on nähtud mittesuguküpseid isendeid, praeguseks puuduvad saartel pesitsus informatsioon (Keskkonnaministeerium. 2005). Tartu ja Jõgeva maakonnas on linnu asustustihedus liigi kohta suurim (joonis 1). Pesitsusterritooriumid asuvad enamusjaolt Suure Emajõe ülemjooksul ja sinna suubuvate jõgede ümbruses (Väli & Lõhmus. 2000) Joonis 1. Suur-konnakotka teadaolevate pesitsusterritooriumide arv Eesti maakondades aastatel 1997–2005 (Väli. 2005). 1.4 Elupaik Suur-konnakotkas on loodusmaastiku liik, kes eelistab kevadeti üle ujutatud kase- ja sanglepapuistuid. Linnu elupaika iseloomustavad veekogude ja märgalade rohkus (Väli & Lõhmus. 2000). Lind on peamiselt koondunud jõgede äärde, mis on ümbritsetud suuremate lamminiitutega
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
Erinevalt avarast ja muiste ka soisest deltast on Niiluse org Ülem-Egiptuses kaunis kitsas (keskmiselt 20 km laiune), kulgedes kahel pool kõrguvate järskude kaljuseinte vahel. Nii idast kui ka läänest piiravad Egiptust viljatud pookõrbe- ja kõrbealad. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele ja selle korrapärastele üleujutustele, mida põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab tulvavesi Egiptusse iga aasta juulis-augustis. Üleujutus kestis oktoobrist-novembrini ja seejärel jättis alanev vesi endast maha pehme ning väga viljaka mudakihi. Sellist maad polnud vaja künda: täiskülvatud põllule aeti kariloomad, et nad seemne sügavamale mudasse sõtkuksid. Talvel ja kevadel vili kasvas ja küpses ning syve hakul võis asuda saaki koristama. Südasuveks oli maa päikesest kõrbenud ja viljatu, kuni uus üleujutus kogu ringi taas sisse juhatas.
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasaka...
Materiaalne kultuur sarnane Süüria põhjaranniku ja Anatoolia kultuuridega. Hooned täisnurksed, keskel suur ruum, selle ümber väiksemad ruumid (panipaigad). Majade vahel väikesed hoovid, kus valmistati toitu (koldeasemed). Surnuid maeti elamute alla. Rohkesti saviskulptuure. Maaviljeluse ja karjakasvatuse levimine Mesopotaamia tasandikul Varasem viljelusmajanduse areng toimus mäestikes Eufrati ja Tigrise ülemjooksul. Siit liikus see alamjooksule. Zagrose eelmäestiku rahvastik kasvas, osa inimestest siirdus madalamatele aladele. Algselt sesoonsetesse asulatesse jäädi elama aastaringselt. Siingi suurem osa maaviljelusele, õpiti kasutama kunstlikku niisutust. Vanimaks muistiseks Mesopotaamia tasandikul on tell Hassunah. Selle järgi nimetatakse ka piirkonna vanimat keraamikaga kultuuri (u 60005250 eKr). Seal nii asula kui kalmistu. Asulas oli tempel, matustes palju keraamikat, savikujukesi
lagunenud. Soostumine toimub toitaineterikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulik on mitmekesine mikroreljeef kännumättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo- ja lodutaimi, lohkudes ka vee- ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk). Kõige rohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitaineterikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindes valitseb viletsakasvuline sookask, põõsarindes pajud ja madal kask, Lääne-Eestis ka porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt rohkem on madalsoometsi Kesk-Eestis.
Neid trende mõjutavad ka kõrgus ja kontinentaalsus. Kui kuivas õhus kõrgus muutub 100 m võrra, siis õhutemp võrdub 1 o võrra, niiskes õhus 0,5o võrra. Merest eemaldudes muutuvad temperatuurierinevused järsemaks. Temperatuuriga seondatakse ka liikide levikut ja arvukust. Paljude putukate levik on paljustki seotud taimestiku levikust. Paljudel juhtudel on temperatuuri variatsioonid mõne teie keskkonna faktori või ressursiga nii tihedalt seotud, et neid on võimatu lahutada. /jõgede ülemjooksul elavad hapnikurikkusele iseloomulikud kalad, alamvoolul hapnikuvasusega kalaliigid/. Külmas kliimas elutsevate endotermsete loomade esileulatuvad kehaosad lühemad kui soojemas kliimas elavate analoogiliste omadustega loomadel Alleeni reegel see on seadusepärasus, mille kohaselt imetajate kehast eemaleulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavatel liikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavatel.
2. LÕHE on meres elav voolujoonelise kehaga röövkala, kes kudemiseks rändab jõgedesse. Sügisel koetud marjast kooruvad kevadel vastsed. Noorjärgud veedavad oma esimesed eluaastad jõgedes. Meres lõhe toitub intensiivselt. Eelistatud toiduks on mere-elu perioodil kilu, räim, tobiad, nor tursk, ogalik ja mitmesugused koorikloomad. Eluiga 8-9 a. Suurim kaal 40kg. Suguküpsed lõhed pöörduvad kudemiseks tagasi oma sünnijõgedesse. Rännates jõgede ülemjooksul elavad varuainetest. Kärestikes võivad teha 2-3 m kõrgusi hüppeid. Enamik lõhesid on pärast kudemist üsna kurnatud ning hukkuvad. 3. MERIFORELL on lõhele lähedani nii välimuselt kui ka eluviisilt. Üldiselt on lõhest veidi jässakam, sabavars on jämedam kui viimasel. Sabauim lõpeb otseselt, vanematel isenditel ka kumeralt. Kogu kehal esinevad tumedad täpid. Täpsemalt võimaldab liigilist kuuluvust määrata kala suulaes paiknev sahkluu,
Soostumine toimub toitainete rikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulikon mitmekesine mikroreljeef kännu mättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo-ja lodutaimi, lohkudes ka vee-ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk). Kõigerohkem lodumetsi on säilinud Emajõe ülemjooksul ja Narva veehoidla naabruses. Madalsoometsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel, mille toitainete rikkus on küllaltki kõrge. Iseloomulik on kestev kõrge veeseis. Puurindes valitseb viletsa kasvuline sookask, põõsarindes pajud ja 9 madal kask, Lääne-Eestiska porss. Rohustus leidub rohkesti tarnu, sookastikut, soopihla ja ubalehte. Suhteliselt
Toimub nii külje- kui ka põhjaerosioon. Esimene neist laiendab, teine sügavdab jõesängi. Põhjaerosiooni inens määrab erosioonibaas. See on veekogu pind (kas meri, järv või peajõgi), millesse jõgi suubub ja millest sügavamale ta sängi ei uurista. Kui erosioonibaas on pikemat aega samal kõrgusel, kujuneb jõel sujuv pikiprofiil, mis läheneb nn. tasakaaluprofiilile. Sel juhul on erosioon tasakaalus settimisega. Jõe pikiprofiil on ülemjooksul tavaliselt järsem, alamjooksul laugem, kuid esineb ka vastupidiseid juhtumeid. 17. Jõesüsteemid ja valgalad, Baeri seadus, deltad ja nende kujunemine, estuaarid ja limaanid. Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõesüst. Valgala on aga ala, kust kandub vesi jõesüst. Põhjapook meridionaalsetel jõgedel on parem kallas kõrgem, järsem ja tugevamini uuristatav, Lõunapoolk vastupidi. Selle põhjuseks on maa pöörlemine. Seda seadust tuntakse Baeri seadusena
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat lo...
Kroonika järgi langes venelasi 1000 sossoleid aga arvutult seega ei saagi väita et sossolid kaotasid-äkki hoopis võitsid. 50 a hiljem alles uus teade et tehti uus rünnak tsuudide vastu. 1030-1061 esimene muistne vabadusvõitlus mille võitsime sest sest pele seda 50 a pole venelastest midagi kuulda. 26. Mongolite-tatarlaste vallutuste algus. Kalka lahing (Sergejev, Vseviov 2002, 227237). Esmalt vallutasid Mongolid Tsingish-khaani vanema poja juhtimisel 1211 ks aastaks Jenissei ülemjooksul elavad hõimud, Baikali lähistel asuvad burjaadid ja jakuudid.Samal 1211 aastal asus Tsingish-khaan vallutama Põhja Hiinat mille õnnestumisel langesid nende kätte palju kaasaegseid teadmisi ja tehnikat. Peagi suundus ta aga läände vallutama Kesk Aasiat, samal ajal õiendas tema teine armee Dzebe juhtimisel arveid taga kaukaasia rahvastega ning peagi vallutati osseetide ja polovetside alad ja jõuti venemaa piirile. Polovetside juhid kes olid tugevalt venestunud
--- 82 ((Joonis: Jõgede pikiprofiile erinevatest piirkondadest: Jägala juga, Pärnu jõgi, Piusa jõgi.)) ((Joonis: Järve kinnikasvamine. Igale taimekooslusele vastab eri tüpi järvemuda või turba kujunemine. Joonisel on näha madalaim ja kõrgeim veetase. Taimed joonisel: järve põhjas mändvetikad, penikeeled, ujulehtedega veetaimed, roostik, suurtarnad, sanglepad.)) Kui Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on suurem lang ülemjooksul, siis Põhja-Eesti jõgedel on suurem lang alamjooksul, põhjuseks paekalda ületamine. Seetõttu esinevad seal ka maalilised kärestikud ja joad. Üheks selliseks on 97 km pikkune Jägala jõgi, mis algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt ja suubub Ihasalu lahte. Umbes 4 km enne suuet langeb paeastangult alla üks Eesti kõrgeimaid - 8-meetrine Jägala juga. Lohusalu lahte suubuva 116 km pikkuse Keila jõe valgla pindala on 682 km2. Keila jõgi on ühtlasi Soome lahe vesikonna pikim jõgi
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on te...
muutumise tõttu. Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi Järve- ja mereterrassid võivad oma tekkimisviisi järgi olla kuhjeterrassid või murruterassid. Nad tähistavad endisaegset järve või mere veetaset Jõe orgude morfoloogiliste tüüpide aluseks on oru ristprofiili kuju: sängorg – arengu alguses olev väikese languga org sälkorg – V-kujulise ristlõikega valdavalt põhjaerosiooniga kiirevooluline noor org, enamasti ülemjooksul moldorg – U-kujulise ristlõikega org valdavalt keskjooksul, põhja- ja küljeerosioon tasakaalus lammorg – moldoru arenedes lai org valdavalt alamjooksul, kus küljeerosioon peaaegu lakanud kanjonorg – väga järskude, isegi püstloodsete veerudega sügav org, kus peamiselt toimub põhjaerosioon. Peamiselt pehmetes settekivimites juga – järsk vee langus jõe sängis olevalt astangult. Ridamisi järgnevad joad
on ainult 20. Maailma sügavamad järved on kõik tektoonilise päritoluga. Maailma suurim siseveekogu on soolaseveeline Kaspia meri (370 992 km²), suurim magevee järv aga Ülemjärv (84 243 km²) Põhja-Ameerikas. Baikal sisaldab umbes viiendiku maailma mageveevarudest (23 000 km³), jäädes pisut alla Suur Järvistu kogumahule (24 620 km³). Maailma 12-st suurimast magevee järvest paikneb 8 Põhja-Ameerika mandril ja neist viis asuvad Saint Lawrence'i jõe ülemjooksul. Pindala:·Kaspia meri 371 000 km² ·Ülemjärv 82 100 km² ·Victoria 68 800 km² ·Huron 59 600 km² ·Michigan 57 800 km² Ruumala: ·Kaspia meri 78 700 km³ ·Baikal 23 600 km³ (1/5 maailma mageveest) ·Tanganjika 18 900 km³ ·Ülemjärv 11 600 km³ ·Njassa 7725 km³ Sügavus: ·Baikal 1 687 m ·Tanganjika 1 470 m ·Kaspia meri 1 025 m
Holland asub delta alal, mitmekilomeetrise savi- ja liivasetete kihi peal. Poorsed setted aga hakkavad aga uute kihtide alla mattudes kokku vajuma ja pealmine maapind langeb. Deltamullad on väga viljakad. Üleujutustega kohale kantud muda ja orgaaniline aine. Näiteks matsalu lahe deltas kasvavad üle 4m kõrged kõrkjad. Suurveega ujutatakse üle üle 4km kaugused alad. Deltad võivad tekkida ka kuiva kliimaga aladel maismaal, kus esinevad ajutised vooleveekogud. Voolukanali areng ülemjooksul tugev põhjaerosioon, tekivad kanjonilaadsed orud, alamjooksu poole läheb üle lammioruks. 14 Eestis ei esine hargjõgesid. Suvel on jõgi lai ja madal ... ... Maateaduste alused I (6.okt) Põhjavesi maakoores gaasilises, vedelas või tahkes olekus olev vesi, mis võib esineda kas vaba ja tsirkuleeriva veena või molekulaarselt või keemiliselt seotud veena.
Mullateaduse ja maakasutuse ökonoomika õppeaine eksamiküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid-Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Mulla komponendid on mineraalaine,45% orgaaniline aine, 5% õhk, 25% vesi. 25% 2. Muldi kujundavad faktorid- · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. lähtekivim, · ...
Toit saadakse sette pinnal (sisefauna ehk infauna) 2) epifauna - loomad elavad põhja lähedastes veekihtides; vabalt liikuvad või kinnituvad substraadile. Põhjasetete uurimiseks kasutatakse kopasid (sõlataoline; organismid jäävad pidama) * makrobentos - 1mm silmasuurusega *mikrofauna - 0,05 mm *meiobentos - domineeriv jõgedes ja järvedes. Põhjaelustikus elavad sääsevastsed, väheharjasussid, 2poolmelised molluskid (ei saa olla seisvas vees, sest filtreerivad toitu). Jõe ülemjooksul pole planktonit, keskjooksul on natuke ja alamjooksul on rikkalikult. Botanoplankton. Bentiline epifauna – põhja lähedases kihis elavad organismid, kes ei kaevu setetesse (krevetid, krabid, austrid, merestiilikad, meritähid). Vee liikumine Nõrk lainetus paneb org aine horisontaalsuunas liikuma kuni jõuab vaiksesse vette, kus ta settib põhja. Need sisaldavad palju org ainet ja sellest toitujaid. Mõõdukas vee liikumine võib
Niisugusel viisil kuivendatav maa-ala ümbritsetakse tavaliselt tammidega ja seda nimetatakse poldriks. Jõepoldrid ehitatakse jõeluhtadesse suurveeaegsete üleujutuste vältimiseks. Suurveeperioodil tuleb vesi ära pumbata. Madalveeperioodil saab selle ära juhtida isevoolu teel läbi selleks ehitatud veelasu. Madalikupoldrid ehitatakse merelahtede, järvede ja jõgede suudmete äärde, kus veetase muutub tavaliselt vähem kui jõgede kesk- ja ülemjooksul. Nendel poldritel tuleb suurem osa veest ära pumbata. Veelaskusid saab kasutada harva. Erandiks on näiteks Peipsi järve rannik, kus isevoolu teel on võimalik ära juhtida osa kevadisest suurveest, sest Peipsi järve kevadine veetõus hilineb keskmiselt 1,5 nädalat võrreldes väikeste vesikondadega. Merepoldrid asuvad avamere ääres, kus suublas esinevad tõusu- ja mõõnaperioodid ning tormi ajal võib veetase olla kõrge pikka aega. Neid poldreid iseloomustavad kõrged massiivsed tammid
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
Endla Reintam, 2009 24 Kaldalammil lammiaasad rikkaliku kooslusega Gr1 ranniku turvastunud mullad Kesklammil luhad vaese kooslusega 8suure massiga) Mr ranniku madalsoomullad Jõgede kesk- ja ülemjooksul aasad, alamjooksul luhad Arv sooldunud veealused mullad Metsi vähe Av veealused mullad Aa ATa Ta allpool ka Ga Erosiooniala mullad E, D Veereziimi järgi: Regosols (WRB)
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus Delta on soine; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel. Egiptust piiravad idast ja läänest viljatud poolkõrbed ja kõrbed. Peamine ühendustee on Niilus. Aasiasse sai meritsi või läbi Siinai poolsaare kõrbete. Vihma ei saja peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele, mida põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Tulvavesi jõuab Egiptusesse juulis- augustis, kestab oktoobri-novembrini, vesi jättis maha viljaka mudakihi. Saduff kooguga kaevu meenutav veetõstuk, mille abil toimetati vett sinna, kuhu üleujutus ei ulatanud Ajaloo põhietapid: · Varadünastiline 3000-2650 a eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes liitis Alam- ja Ülem-Egiptuse üheks riigiks, rajas uue pealinna Memphis; kujunes välja hieroglüüfkiri; sai alguse ulatuslikum vase
Samast sõnast lähtub ka toponüüm Perm (muinasskandinaavia Beormas, Biarma). Sõna Perm on 14 aga taandatud ka läänemeresoome toponüümile Pera-maa 'kauge maa', 'tagumine maa', millega arvatavasti tähistati Põhja-Dvinaast itta jäävaid alasid (vn Zavolotsje). Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Nad elavad peamiselt Võtsegda (komi k Ezva) ja Petsora jõgikonnas1 , aga ka Mezeni ja Vaska ülemjooksul (nn udoralased) ning Kaama ülemjooksul (permikomid). (Petsora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Izma kallastel elavad izmakomid (izvatas) - tugeva regionaalse identiteediga etnograafiline rühm. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel määratles 15 607 inimest end izmakomidena, vt www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1.) Komide valdavalt tasane asuala on suuremalt jaolt kaetud okasmetsaga (kuusk, mänd, nulg, seedermänd)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
