Hüvasti relvad põhjalik kokkuvõte 7 lk (30)

Hemingway
Hüvasti Relvad
1.Raamat ( raamat oli kirjutatu mina vormis, aga peategelase nimi oli Frederic Henry )
I
Raamat algab sellega, kuidas peategelane räägib kus ta elab ( ühes küla majas ) ja tema maja kõrvalt kõnnivad sõdurid mööda.
II
Selle linna lähedal oli käimas sõda. Kui sõjas saavutati palju võite, siis läks mina tegelane elama üle jõe Goriziasse, mis oli lahingule lähemal. Mina tegelane istus ohvitseride sööklas ja sõid. Kui kapten oli söömise lõpetanud, siis tegi ta nalja oma vigases itaalia keeles ja aasis preestri kallal. Kapten ja mina tegelane lahkusid õhtu saabudes. Läksid puhkusele.
III
Mina tegelane saabus linna tagasi ja nägi et vahepeal ei olnud midagi erilist muutunud, mõned majad olid ainult natuke rohkem pommitada saanud. Oma tuppa minnes hakkas ta leitnant Rinaldiga rääkima, kes tema käest pidevalt küsimusi küsis. Õhtul istus mina-tegelane preestri kõrvale, kes oli natkuse solvunud tema peale, et ta ei olnud puhkuse ajal seal ära käinud kus preester oli soovitanud, kuid peale seletust said nad sellest probleemist üle ja jäid sõpradeks.
IV
Hommikul äratas minategelase patarei üles, mis tulistas üle nende peade . Ta tegi veel ühe patrulli mägedes ja alles õhtul jõudis linna tagasi. Kui Rinaldi nägi teda, siis palus ta minategelast endaga kaasa miss Barkley-d külastama. Tal oli esindus vorm seljas , aga minategelane oli tolmune ja kasimata, kuid ta palus Rinaldil natuke aega oodata kuni ta end pesi. Sinna kohale jõudes huvitus miss Barkley minategelasest rohkem kui Rinaldist. Varsti Rinaldi ja minategelane lahkusid.
V
Järgmisel päeval läks minategelane uuesti miss Barkley-d külastama, kuid teda ei olnud, üks õde ütles, et tuleks uuesti 7 ajal ja ilma itaalasteta. Kui minategelane sel ajal õhtul tuli oli miss Barkley ühe õega seal rääkimas, minategelase saabudes õde lahkus. Minategelane ja miss Barkley rääkisid ja minategelane üritas suudelda miss Barkley-d. Minategelane sai selle peale käega vastu nägu. Kuid miss Barkley vabandas kohe peale seda ja lubas minategelasel uuesti suudelda teda. Peale seda hakkas miss Barkley minategelase õlapeal nutma ja küsis, kas minategelane on koguaeg tema vastu hea. Minategelane vastas jaatavalt ja saatis miss Barkley villa juurde ära. Minategelase koju jõudes aga hakkas Rinaldi tema kallal aasima ja minategelane läks magama.
VI
Minategelane oli kaks päeva ära poste inspekteerimas ja alles kolmandal päeval sai ta minna miss Barkley-d vaatama. Minategelane ootas teda all hospodali kantseleis. Kui Barkley saabus siis nad läksid välja jalutama . Minategelane suudles teda ja Barkley küsis kus ta oli ja miks ta talle sõna ei saatnud. Kui minategelane oli end ära põhjendanud, siis miss Barkley küsis kas ta armastab teda. Minategelane valetas, et armastab küll, kuigi teadis et ei hakka teda armastama. Nad rääkisid veel kahekesi ja istusid maha. Kui minategelane teda tagasi villasse saatis, ei tahtnud miss Barkley enam suudelda, kuid minategelane käis peale ja korraks suudelsid.
VII
Järgmisel päeval oli minategelane uuesti postide vahet sõitmas. Autoga tehti peatus ja autojuht läks paberiasju ajama . Mina tegelane kes autos istus jälgis tema ees minevat sõjaväe kolonni, kus viimane mees lonkas jalga ja jäi seisma. Mina tegelane läks küsima, et mis tal viga on. Ta seletas et tal on song ja tal jäi songavöö maha. Minategelane võttis ta autopeale ja nad rääkisid. Mees seletas, et ta oli selle meelega maha jätnud, et ta ei peaks eesrindele minema ja palus, et teda kusagile mujale viidaks, sest muidu ta viiakse operatsioonile ja siis peab ta nagunii eesrindel passima. Minategelane soovitas tal näo katki kukkuda , et see päästaks eesrindest. Nad panid selle mehe natuke maad eemal maha ja kui minategelane teda hiljem hospitalis kohtas , siis nägi, et mees oligi nii teinud. Õhtu poole läks minategelane ohvitseridega restorani, kus ta jõi ennast peaaegu purju ja oleks peaaegu unustanud Cathrinega kohtumise. Kui minategelane lõpuks jõudis Cathrine juurde, tuli hoopis õde Ferguson alla ja teatas, et Cathrine ei ole päris terve ja ta ei saa tulla. Minategelane lahkus ja tundis üksindust ja masendust.
VIII
Järgmisel päeval teatati et jõe ülemjooksul tehakse rünnak ja sinna on vaja 4 autot. Seal hulgas ka minategelast. Minategelane läks Cathrinet vaatama ja teatas talle, et ta sõidab rindele ja homme tuleb tagasi. Cathrine andis talle püha Antoniuse medali õnne pärast kaasa ja minategelane lahkus. Tee oli pikk ja käänuline, mis põhiliselt läks ülesmäge. Kohale jõudes hakkas hämarduma.
IX
Maantee oli mehi ja sõidukeid täis. Teatati et rünnakule hakatakse alles siis kui on täiesti pime. Autojuhid suunati ühte punkrisse . Mina tegelane pakkus kõigile suitsu ja kõik 4 meest istusid maas seljad vastamisi ja suitsetasid. Mehed rääkisid sõjast. Kuna mehed tahtsid süüa, siis läks Minategelane vaatama. Mina tegelane sai natuke pasta toitu ja juustu. Esimesed mürsud hakkasid lendama ja ka esimesi haavatuid toodi. Minategelane ja temaga kaasas olev üks autojuht jooksid toiduga üle hoovi kui lähedal plahvatas mürsk ja viskas nad pikali . Kui minategelane ja autojuht punkrisse tagasi jõudsid siis hakkasid küsisid mehed kahvlite kohta, aga neid ei olnud. Minategelane lõikas juustu makaronide peale ja hakkas sööma kallutades kaussi. Peale teda hakkasid kõik sama moodi sööma. Mehed aga samal ajal pakkusid millise suurtüki plahvatus oli. Kolmandat korda arvata ei jõutud, sest siis plahvatas miin nende punkris. Minategelane tundis, et ta enam hingata ei saa ja et ta lendab õhus. Peale maandumist kuulis ta kuidas üks autojuhtidest oigas ja palus, et jumal ta maha laseks. Minategelane roomas tema poole, et tal verejooks kinni siduda, kui tema juurde jõudes taipas, et see on mõtetu, sest ta oli siis juba surnud. Minategelane ajas end istuli ja vaatas enda jalgu . Ta leidis oma põlvekedera säärelt. Sel hetkel tulid teised kaks autojuhti ja võtsid minategelasest kinni ja viisid välilaatsaretti, teepeal aga viskasid nad minategelase kaks korda maha, sest kartsid miini plahvatust. Seal vaadati minategelase haavad üle ja pakuti talle suitsu seniks kui arst temani jõuab. Kui arst saabus,siis esmalt pakkus ta minategelasele rummi , siis puhastas ta tema haavad ära ja seejärel sidus ta haavad kinni. Minategelane pandi autopeale koos teiste haavanutega, kellest üks oli saanud nii tugevalt haavata , et ta oli üleni sidemes, nii et ainult vahane ninaots oli väljas. Auto hakkas vaikselt sõitma ja peagi tundis minategelane, et tema peakohalt hakkas tilkuma midagi ja hiljem juba voolama. Ta hüüdis autojuhti ja teatas, et ühel mehel hakkas verejooks, kuid selle vastu ei saanud midagi teha ja mindi edasi. Ennem kohale jõudmist see mees suri.
X
Minategelasele öeldi, et talle tuleb külaline. Selleks oli Rinaldi, kes tõi minategelasele pudeli rummi ja hakkas rääkima aurahast, mille ta saab. Rinaldi küsitles teda, et ta saaks hõde medali bronks medali asemel, kuid minategelane ajas vastu. Seejärel rääkisid nad naistest ja Rinaldi lahkudes lubas ta Cathrine tema juurde saata.
XI
Rinaldi oli saatnud ka vana tuttava preestri tema juurde, kes aga oli väsinud ja minategelane nägi selle kohe ära. Preester tõi talle sääsevõrgu, vermutit ja ajalehti. Nad rääkisid veel omavahel jumalast, naistest, sõjast ja armastusest ja jõid ühe klaasi rummi ära. Preester lubas lahkudes uuesti külastama tulla.
XII
Järgmisel päeval tuli minategelase juurde õde, kes küsis kas ta on võimeline homme ära sõitma. Minategelane vastas jaatavalt ja sellega oli asi otsustatud. Viimasel päeval ennem lahkumist tuli ka Rinaldi minategelast vaatama koos majoriga. Nad jõid ennast seal purju ja rääkisid sõjast ja naistest. Peale seda nad lahkusid ja soovisid õnne. Rinaldi teatas ka, et Cathrine saadetakse ka Milanosse koos temaga. Sõit kestis 2 ööpäeva ja teepeal jõid minategelane ja tema kupee kaaslased endid täis ja oksendasid põrandale.
2. raamat
XIII
Varahommikul jõudsid nad Milanosse ja neid laaditi Ambulants autosse , mis viis neid hospidali. Mina tegelane oli seal hospidalis esimene patsient ja alguses tekkis seal väike paanika , et kuhu minategelane panna, sest kõikvoodid olid tegemata ja linad olid luku taga. Minategelane oli aga samal ajal valudes, sest ta ei mahtunud koos kanderaamiga lifti ja selleks tõsteti ta sealt välja. Kui ta lõpuks voodisse sai, siis jäi ta seal rahulikult lamama ja õed hakkasid tema juures käima, et tema tervist kontrollida.Minategelane küsis ka , et kas ta veini saab, aga selle peale vastati talle et siis kui arst tuleb ja lubab. Minategelane saatis aga uksehoidja veini ja ajalehtede järgi.
XIV
Järgmisel hommikul palus Minategelane habemeajajat. Mees, kes tuli, oli kohalik ja ei rääkinud selle aja sees sõnagi ja oli kogu see aeg vait. Pärast uksehoidja naerdes rääkis, et ta oli arvanud et minategelane on Austria ( vastase) ohvitser . Saabus ka Cathrine, kes hakkas Minategelasega koos olemiseks öövahetusi võtma. Alguses said nad vähe aega koos olla. Cathrine küsis, et kas too armastab teda ikka.
XV
Lõpuks tuli arst,kes oli Como järve ääres kalastamas olnud. Esiteks hakkas ta minategelase jalast teraskilde välja noppima . Minategelase jalast tehti röntgen pildid ja vaadati et ta jalad on üsna sodid. Ka Cathrine tuli korraks tema tuppa talle neid pilte näitama. Arstid võtsid minategelaselt sidemed jalgade ümbert ära ja vaatasid, et on vaja veel opereerida, kuid selleks on vaja oodata pool aastat. Minategelasele see ei meeldinud ja ta palus paremat, kõrgema auastmega, arsti, kelle ta ka sai. See arst lubas kohe järgmisel päeval opereerida.
XVI
Enne arstisaabumist valmistati minategelane operatsiooniks ette. Cathrine tegi talle enne operatsiooni ristküsitluse ja ütles, et ta ei mõtleks operatsiooni ajal temale vaid millegile muule, sest ta kartis , et ta hakkas narkoosi all rääkima. Minategelane ei rääkinud midagi ja operatsioon sai edukalt läbi.
XVII
Järgmisel päeval ärkas minategelane üles ja nägi, et tema palatisse oli veel 3 patsienti juurde toodud. Õde Fergusson tuli minategelase juurde ja nad rääkisid Cathrinest. Minategelane kutsus ta isegi nende pulma naljaviluks kuid Fergusson ütles, et nad ei abiellu kunagi. Sest nende sugused ei abiellu. Nad kas surevad või lähevad tülli ennem seda. Minategelane ja Cathrine hakkasid Fergussoni vahendusel üksteisele kirju saatma .
XVIII
Minategelasel lubati esimest korda välja minna ja seda koos Cathrinega. Nad olid armunud ja nad käisid restoranides söömas ja maitsesid kõiki veine , mis vähegi võimalik. Siis tegid õhtuse jalutuskäigu. ( minategelane oli karkudega ). Hiljem tagasi hospidali jõudes istus Cathrine minategelase voodiserval ja rääkisid. Nad rääkisid abiellumisest ja kõigeist sellest jamast, mis siis saab kui sõda läbi peaks saama. Peale seda läks Cathrine teisi haigeid üle vaatama.
XIX
Minategelasele hakati jalale täiendavat ravi tegema. ( painutama jms) Kuid minategelast huvitas ainult Cathrine nägemine. Minategelase juurde tulid paar ohvitseri, et temaga rääkida. Nad rääkisid sellest et talle taodeldakse hõbemedalit ja sellest kuidas sõda praegu edasi on kulgenud. Nad kõik võtsid ka juua, mida Minategelane pakkus. Peale seda läksid minategelane ja Cathrine rõdule ja rääkisid auastetest ja kui õnnelikud nad üksteise üle on ja värki ja veel miks Cathrine vihma kardab !?
XX
Järgmisel päeval nad käisid ka hipodroomil koos oma sõpradega. Seal oli ka teisi rindel käinud sõdureid ja nad vahetasid omavahel kogemusi. Hipodroomil nad ei võitnud erilist midagi. Pigem kaotasid rohkem kui võitsid. Hiljem rääkisid kui hea päev neil oli ja värki.
XXI
Sügise saabudes läks Minategelane ühel päeval linna jalutama ja üks maalija tegi seal temast tasuta pildi. Hospidali naasedes oli tal mitu kirja, millest üks oli kutse tagasi rindele. Üheks üllatuseks tuli veel see, et Cathrine oli rase . Minategelane oli selle üle õnnelik ja Cathrine ka, kuigi ta kartis sellest alguses minategelasele rääkida. Minategelasele lubati ka puhkusele minna. Seda kavatses ta koos Cathrinega teha.
XXII
Järgmisel päeval tuli välja, et minategelasel on kollatõbi. See õde kellega minategelane läbi ei saanud, leidis ka minategelase juurest konjaki pudelid ja süüdistas teda meelega endale kollatõve tekkitamises ja lubas sõjakohtu etteanda. Kuid lõpuks ta loobus sellest. Muutus vaid niipalju, et uksehoidja vedas kogu taara ära ja minategelase puhkus tühistati.
XXIII
Järgmisel õhtul pidi minategelane rindele tagasi sõitma ja ta saatis uksehoidja koos ühe tema sõdurist sõbraga talle kohta hoidma. Minatagelane sai aga vahepeal Cathrinega kokku ja nad läksid jalutama. Nad läksid ka relva endale ostma, sest tema relv võeti talt hospidali tulles ära. Kui ta oli uue relva kätte saanud, siis läksid nad hotelli ja veetsid seal koos aega. Sõid õhtust ja värki. Rääkisid oma tuleviku jutte ja kõike seda sama jälle.
XXIV
Nad läksid alla ja tasusid oma hotelli arve ja läksid voorimehe peale. Ta viis nad rongijaama ja Cathrine jättis minategelasega hüvasi ja minategelane läks rongi peale. Seal pahandas üks ohvitser minategelasele, et talle hoiti kohta, sest kõik teised on oodanud seal juba hommikust alates. Minategelane andis järele ja jäi vahekäiku. Rong oli inimesi täis.
Kolmas raamat.
XXV
Samasse vanasse linna tagasi saabudes märkas minategelane Majoril kohe väsinud ilmet . Major selgitas sõja olukorda ja andis minategelasele ülesande järgmise päeva hommikul ühte teise linna sõita. Seejärel läks minategelane oma tuppa. Seal Rinadit veel ei olnud. Ta kuulis, et tal olevat tööd nii palju, et see lausa koormab teda. Minategelane viskas oma voodi peale pikali. Kui Rinaldi lõpuks saabus, siis hakkasid nad jooma, kuigi minategelasel oli olnud kollatõbi ja tal keelati joomine ära. Seega ta hoidis sellega piiri. Kui nad olid olid omavahel rääkinud ja üksteise kallal nokkinud, siis läksid nad sööma. Sööma oli kokku tulnud neid 3 , hiljem tuli ka preester juurde, kes polnud minategelast kaua aega näinud. Rinaldi oli selleks ajaks end juba üsna purju joonud ja ta hakkas preestri kallal nokkima, kuigi too ei teinud sellest välja. Peale söömist läks Rinaldi linna mingit asja ajama.
XXVI
preester ja minategelane läksid oma tuppa ja rääkisid seal natuke aega sõjast ja kuidas neil läinud on ja värki. Kuna oli juba üsna pime, siis preester lahkus, sest tema elas teises diviisis.
XXVII
Järgmisel hommikul lahkus minategelane linnast ja läks rinde lähedale ühte linna. Teepeal sai minategelane autojuhiga tuttavaks ja nad rääkisid kuidas neil läheb ja mida nad sõjast arvavad jne jne jne. Kui nad sinna linna jõudsid, siis tõstsid nad kõik 4 autot haavatuid täis. Lõpuks tuli ka taganemis teade. Sel ööl aidati tühjendada väli hospidale. Tagasi kodulinna jõudes laadisid nad autole varustuse peale ja jäid sinna ööbima. Kõik mehed olid nii väsinud, et jäid märgade riietega magama. Järgmisel hommikul sõid nad hommikust ja pakkisid oma asjad kokku.
XXVIII
Linnast lahkudes sõitsid kõik üksteise järel. Lõpuks sattusid nad ühte suurde ummikusse, kus läks tükkaega seismisele. Minategelane vaatas kõik autod vihmasajus üle ja nägi, et üks auto oli peale korjanud paar kaasväelast, kes olid maha jäänud ja teine auto oli peale korjanud paar tütarlast. Minategelane pidi targemaks minna kõrvalteid pidi ja pöörasid ühte talu õue peale. Nad varustasid seal ennast söögiga
XXIX
Keskpäevaks olid nad liikunud umbes 10 kilomeetrit. Tagant oli kosta pommide kõma ja nad olid eksinud. Üks auto jäi ka kinni ja kaks Seersanti kes varasemalt peale oli võetud hakkasid sõna lausumata mööda teed edasi minema. Minategelane proovis nad kinni peatada, kuid nad ei teinud kuulmagi. Seejärel võttis minategelane oma relva ja lasi ühele neist pihta, teine aga lasi jalga. Üks autojuhtidest lõpetas selle haavata saanud mehe ära. Nad proovisid autot lahti saada, kuid tulutult. Natuke maad edasi minnes jäid ka teised autod kinni ja nad läksid kõik jalgsi edasi. Nad jõudsid teepeale ja minategelane andis tüdrukutele mõlemale 10 liiri ja ütles et nad mööda teed edasi läheks.
XXX
Minategelane ja autojuhid läksid mööda teed edasi kuni jõudsid ühe rongisillani, kust minategelane üle läks. Nad nägid sealt saksa sõdureid ja taipasid, et nad on ära lõigatud. Nad läksid mööda raudteed edasi. Nad proovidid minna ühele kõrvalteele, kuid kui nad olid võsast nähtavale läinud, siis kohe hakati neid tulistama ja kõik taandusid nii kiiresti kui said. Kuid üks autojuhtidest oli ikkagi pihta saanud ja suri mõned hetked peale seda. Nad liikusid sellest kohast eemale ja leidsid endale peavarju ühes vanas, mahajäätud talus . Üks allesjäänud autojuhtidest pidas targemaks minna ja end üles anda. Ta lihtsalt läks ja kadus . Minategelane ja üks autojuhtidest sõid küünis õhtust ja jäid magama. Peale paari tunnist magamist läksid nad edasi ja liitusid ühe taganemis kolonniga ja tundsid ühe oma linna autodest ära. Seal kolonnis aga sorteeriti välja kõrgema auastmega sõdureid, kellele tehti üle kuulamist. Nende hulka sattus ka minategelane. Ta tundis kuidas temast kinni võeti ja kolonnist eemale tiriti. Seal nägi ta kuidas parasjagu ühele kolonelile loeti surma otsus ja ta jõe äärde viidi ja maha lasti. Minategelane kasutas head hetke ära ja põgenes. Ta jooksis jõe äärde ja hüppas vette. Ta hoidis pead niikaua vee all kui suutis ja vool kandis teda edasi.
XXXI
Kui ta lõpuks ohutus kauguses oli ujus ta kaldale ja tõmbas hinge. Ta väänas kõik oma riided välja ja liikus edasi. Ta nägi eemalt ühte rongi tulemas ja ta hüppas selle peale. Ta varjas ennast presendi all, kus hoiti kahureid. Tal oli ka kõht kohutavalt tühi.
XXXII
Kui ta seal presendi all oli, siis mõtles ta Rinaldi, preestri ja Cathrine peale ja et mida ta koos Cathrinega tegema hakkavad ja kuhu lähevad, kui ta seal ära pääseb.
Neljas raamat.
XXXIII
Enne koitu, kui väljas veel hämar oli hüppas minategelane rongi pealt maha ennem kui see Milano rongijaama jõudis. Ta ronis üle aia ja sisenes ühte veinipoodi. Seal olid parajasti ka kaks itaalia sõdurit istumas ja rääkimas, aga nad olid liiga purjus et midagi tähele panna. Baarman pakkus minategelasele konjakit ja pakkus talle varjualust niikauaks kui vaja, kuid minategelane tänas teda ja läks edasi. Ta läks samasse hotelli kus ta ennem Cathrinega oli peatunud, kuid teda ei olnud enam seal. Minategelane võeti seal viisakalt vastu ja pakkuti hommikusööki. Ta sai sealt teada, et Cathrine sõitis Stressasse. Kuid minategelane läks ka sealt edasi. Ta läks ühe tuttava muusiku juurde, kes samas linnas elas. Ta palus temalt erariideid, kuna tema omad paistsid liiga palju silma. Ta sõi seal koos oma sõbraga hommikust ja sõitis kohe järgmise rongiga Stressasse.
XXXIV
Kohale jõudes läks ta ühte hotelli ja võttis seal toa. Hotell oli suhteliselt tühi. Sealne Baarman ja omanik olid talle vanad sõbrad. Tolle Baarmani käest kuulis ta et nii Cathrine kui Fergusson olid teises linna hotellis . Kui minategelane sinna kohale jõudis, siis oli Cathrine õnnelik, aga õde Fergusson hakkas nutma, kuna ta teadis, et varsti nad mõlemad lahkuvad. Minategelane läks koos Cathrinega tagasi hotelli, kuhu minategelane oli toa võtnud. Nad sõid seal õhtust ja värki. Nad rääkisid natuke aega ja siis jäid magama.
XXXV
Cathrine läks hommikul Fergussoniga rääkima samal ajal kui Minategelane jäi hotelli ajalehte lugema. Baarman teatas talle, et hotelli omanik ja vana sõber krahv Greffi soovib temaga õhtul piljardit mängida. Peale seda läksid minategelane ja Baarman kala püüdma järve peale. Nad veetsid terve päeva järve peal, vahepeal käies kohvikus joomas. Õhtul tagasi hotelli jõudes viskas minategelane end voodi peale pikali ja jäi Cathrinet ootama. Kui ta saabus, siis läksid nad koos Fergussoniga õhtust sööma. Hiljem tuppa tagasi tulles kutsuti minategelast piljardit mängima. Minategelane mängis natuke aega piljardit krahviga ja jõid šampust ja rääkisid sõjast ja elutarkustest...
XXXVI
Õhtul keeras tormile ja minategelane kuulis kuidas keegi uksele koputas. See oli Baarman ja ta oli läbi märg. Ta tuli minategelast hoiatama , et teda tullakse hommikul arreteerima . Baarman pakkus välja, et nad pakiksid oma asjad ja aerutaks paadiga šveitsi. Seda nad tegema hakkasidki ja Baarman aitas neil asjad paati viia. Paadi juures nad leppisid kokku, et kui nad eluga pääsevad, siis tasub minategelane selle paadi eest ja nad hakkasid kell 11 õhtul sõitma.
XXXVII
Nad olid tükk aega pimedas aerutanud ja läbinud pikka vahemaa . Minategelase käed olid rakkus ja katki, kuid sellegi eest ta jätkas aerutamist. Minategelane võttis vahepeal konjakit ja siis aerutas edasi. Kui nad piiri lähedal olid, siis oli väljas udu ja nad pääsesid piirivalvest mööda. Kui nad ühe linna juurde jõudsid, siis peatusid nad kinni ja läksid ühte kohvikusse hommikust sööma. Nad olid õnnelikud, et olid šveitsi jõudnud. Peale hommikusööki peati nad kinni ja viidi jaoskonda, kus küsiti passi näha ja küsitleti neid. Nad teesklesid, et on tulnud talvesporti tegema. Kuna ei nähtud mingit põhjust neid kinni pidada, siis anti neile ajutised viisad ja neil lubati minna ja nad saadeti Montreux’i. Nad läksid ühte hotelli ja ikka veel rääkisid, et nad ei suuda uskuda , et nad šveitsis on.
5 raamat.
XXXVIII
Oli sügis ja Minategelasel ja Cathrinel oli hea tuba. Nad nautisid koos olemist ja käisid jalutamas ja Cathrine käis juuksuris ja värke. Igatahes nad käisid restoranides hommikust ja lõunat söömas, rääkisid oma abielu plaanidest
XXXIX
Oli Jaanuarikuu ja minategelane kasvatas endale habeme . Nad elasid ikka veel koos ilusasti ja õnnelikult ja rääkisid sellest.
XL
Saabus kevad ja Minategelane koos Cathrinega kolisid Lausanne ’i. Sealne hotell oli enamasti tühi. Nende kolimise ajendiks oli halvenenud ilmastiku olud (eelmises hotellis ei olnud enam nii ilus) ja sest seal oli haigla . Cathrinel polnud lapse tulekuni enam kaua aega jäänud. Nad käisid ka vahepeal voorimehega sõitmas ja nautisid igat hetke mis koos olid.
XLI
Minategelane ärkas öösel kella 3 ajal üles. Cathrinel olid valud . Minategelane helistas arstile ja nad läksid haiglasse. Cathrine viidi oma palatisse ja minategelane jäi alguses tema juurde. Nii Cathrine kui õde soovitasid minategelasel minna hommikust sööma, kuna seal läheb arvatavasti kaua aega. Kui minategelane oli söömas ära käinud, siis oli Cathrine teise palatisse viidud. Talle lasti gaasi, et valusid vähendada. Ka seal läks kaua aega. Oli juba keskpäev ja Minategelane läks lõunat sööma. Kui ta tagasi tuli, siis otsis õde teda taga. Cathrinel tuli teha keisrilõige ja tema käest taheti nõusolekut. Kui Cathrinele keisrilõige ära tehti, siis tuli välja, et laps oli ära lämbunud. Cathrine oli sünnitusest nõrgeks jäänud ja hiljem kui ta oma palatis tagasi oli, tekkis tal verejooks ja ta suri. Minategelane istus natuke aega palatis ja seejärel kõndis vihmasajus hotelli tagasi.