Piirioru järved). Suure Munamäe läheduses asuvad kaunid Vaskna ja Tuuljärv. Kõrgustiku idaosas on suuremateks Kirikumäe järv, millest lähtuvad Lätimaale suunduv Pedetsi jõgi ning Misso ja Hino järv. Ürgorgude veerudel Rõuges ja Loosil väljuvad karstiveed lubjarikaste allikatena. Kõrgustiku loodenõlva läbivad kaks sügavat orgu -- Rõuge ja Pärlijõe org. Rõuge ürgorg on ülemjooksul kuni 30 m sügav ja lõikunud lubjakividesse. Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim -- 38 m. Kliimaolud Haanja kõrgustiku kliima erinevus ülejäänud Eestiga võrreldes tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Soojem on künka lael ja nõlvadel ning madalam on õhutemperatuur orgudes, samuti esineb orgudes öökülmi kevadel kauem (kuni 30 päeva) ja need algavad sügisel varem (kuni 15 päeva)
- Lainete kulutav tegevus suur, sest lainete energia suurem 3. Laugrannik - Ülekaalus lainete kuhjav tegevus - Lainete energia rannajoonel väike - Kujunevad rannavallid ja rannabarrid Jõed pinnamoe kujundajana Etapid: 1. Kulutus ehk erosioon 2. Setete transport 3. Setete kuhjumine akumulatsioon Erosioon 1. Põhjaerosioon - Esineb mäestikujõgedes või mõnede jõgede ülemjooksul - Vool kiire ning setteid haaratakse kaasa palju - Tagajärjed: - Jõe säng uuristub (muutub sügavamaks) ja omandab V-tähe kujulise ristlõike - Jõelangu ja voolukiiruse vähenedes väheneb põhjaerosioon ja kulutus kandub üle jõesängi külgedele 2. Küljeerosioon - Esineb tasandikel jõgedel ning mäestikest alguse saavate jõgede kesk- ja alamjooksul
Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bahr el-Ghazali suudmeni Bahr el- Dzebeliks, sellest allavoolu Valgeks Niiluseks ehk Bahr el-Abiadhiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinise Niiluse (Bahr el-Azraki) suuet Niiluseks. Suured lisajõed on ka Atbara ja Sobat. Atbarast suudmeni (2700 km) voolab Niilus ilma ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Niiluse ülemjooksul on palju jugasid ja kärestikke (Murchison), osa neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud (Ripon). Sudaani alal voolab Niilus laias, tugevasti soostunud nõos. Sinise Niiluse suudme ja Assuani vahel on 6 kärestikku ehk katarakti ( neist 2 Nasseri veehoidlast üle ujutatud), edasi kuni suudmeni on jõevool aeglane. Vahemerre suubudes moodustab suure delta (24 000 km²). Peamised suudmeharud on Rosette ja Damietta. Etioopia (Abessiinia) mägismaa mussoonvihmad põhjustasid
tagajärjel kujunevad erineva jõeoru tüübid (sälkorg, sängorg, lammorg) kujunevad pangad ja joad, jõgedel soodid. 2) setete transport e ärakanne selle tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtadesse tekivad settelavad ja delta. 3) setete kuhjumine e akumulatsioon mõned jõeoru lõigud täituvad setetega. Sängivoolu mõju aluspinnale oleneb veehulgast, voolukiirusest ja setetest. Põhjaerosioon ülekaalus ülemjooksul, kulutab põhja. Küljeerosioon ülekaalus alamjooksul. Jõgi lookleb e meandreerub. Põrkeveerule kujuneb haudmik. Vanajõe looge soot Rannikuprotsessid Suurem osa maakera rahvastikust elab rannikualadel. Sealsed elanikud peavad arvestama looduslike protsessidega e tsunamidega, üleujutustega, maalihetega, tõusu ja mõõna e loodetega. Ajuvesi veetaseme tõus üle keskmise Paguvesi veetaseme alanemine keskmisest madalamale (mere poole)
Küsimused: 1. Kiviaja inimeste peamised tegevusalad. 2. Miks sai põlluharimine alguse just viljaka poolkuu piirkonnas. Millised riigid seal tänapäeval asuvad? Millised on nende rahvaste omavahelised suhted viimastel aastakümnetel? 3. Millisteks ajaloolisteks ajajärkudeks jaguneb kiviaeg? Millise inimliigiga see seotud on? 4. Millisel arheoloogilisel ajajärgul toimus üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele? Millised olulised muutused sellega veel kaasnesid? (5 uuendust). 5. Millisel ajajärgul hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid? 6. Leidke võimalikke seoseid Egiptuse ühiskonna ja kirjaoskuse kitsa leviku vahel. 7. Milline on egiptlaste kujutlus surmajärgsusest? 8. Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud? 9. Millised Egiptuse jumalad olid riigi ja võimu seisukohast kõige olulisemad? 10. Mil määral on Egiptuse põllumajandus Niilusest sõltuv. (Kui palju on põlluharimiseks sobivat maad? Kuidas need maad paiknevad? Millised on ...
Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi. Võrtsjärve suubub mitukümmend suuremat või väiksemat sissevoolu, mis koguvad oma vee järve pinda 12 korda ületavalt valgalalt Valga-, Viljandi- ja Tartumaal. Suuremateks sissevooludeks on Väike Emajõgi, Õhne, Tarvastu ja Tänassilma jõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Suur Emajõgi. Eestis ainulaadseks nähtuseks on mõnikord kevadise suurvee ajal Suure Emajõe ülemjooksul 5 km ulatuses tekkiv veepais. Veerohke Pede jõe veest hakkab osa voolama Peipsi poole, osa vastassuunas Võrtsjärve poole tagasi. Sel ajal, keskmiselt kahe nädala jooksul aastas, võib Võrtsjärvel väljavool puududa. Takistatud väljavoolu tõttu püsib kevadine suurvesi enamasti mitmeid kuid ja ka sügisene veetõus on märgatav. Aasta keskmine veetaseme kõikumine on 1,4 m, mis moodustab poole keskmisest sügavusest.
Narva linna Väska küla juures luues siin eelduse Krivasoo sillapea tekkeks. 3. veebruaril sai 2. löögiarmee käsu murda sakslaste kaitse lõuna ja põhja pool Narvat ning arendada edu Rakvere suunas. Suuri lootusi pandi ettevalmistatavale mereväelaste dessandile Meriküla juures. Pealetungivate vägede sihiks oli piirata ümber ja hävitada Narva rindel tegutsenud väeosad. 5. ja 6. veebruaril püüdsid vastase väed ületada Narva jõe ülemjooksul Omuti küla juures. Hetkekski ei raugenud võitlused vahetult Narva suunal. Kõik Jaanilinna hõivamise katsed olid lõppenud edutult. Saksa väejuhatus püüdis teha kõik selleks, et vältida nõukogude vägede läbimurdmist Eestisse. 07. veebruaril 1944 toetas Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots mobilisatsiooni läbiviimist Eestis, kutsudes lahingulippude alla kümneid tuhandeid eestlasi. Oli alanud Teine Eesti Vabadussõda. 08. veebruaril 1944
moseed, hauakambrid ja kaubatänavad. 17. Vana-Vene riik Teke: Vana-Vene riigi tekkimisest on kaks teooriat: normannistlik, mille järgi lõid riigi viikingid, sest slaavlased olid sel ajal metslaste tasemel ja antinormannistlik, mille järgi lõid riigi idaslaavlased, kes rajasid jõeäärde väikese külakese. Hõimud: Lääneslaavlased ehk veneedid kes asusid Visla jõe ümbruses, lõunaslaavlased ehk sklaviinid, kes asusid Visla ülemjooksul ning idaslaavlased ehk andid, kes elasid Dnepri ja Dnestri vahelisel alal. 18. Bütsantsi ja Vanavene kunst Bütsantsi kultuuris oli suur saavutuseks Hagi Sophia kirik, millel oli hiigelmõõtmetes kuppel. Samuti hakati vikli ja kupli vahele rajam trummikujulisi trambuure. Maalikunstis kasutati mosaiik tehnikat ning skulptuuris reljeefkunsti. Vanavene kunstis olid silmatorkavamad sibulkuplid. Tuntuim kirik rajati Kiievisse ning selle nimi oli Sofia peakirik.
maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pügatud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega ning planeeriti esinduslikke linnaosi. [1] 2 LAUPA MÕIS 2.1 Ajalugu Eesti üks kauneimaid ja esinduslikemaid mõisahooneid neobarokne Laupa mõis asub Pärnu jõe ülemjooksul Türi külje all Laupa külas. Mõisa asutajaks peetakse Rootsi ratsaväeohvitseri Claus Trällot, kes ostis Laupa küla 1614. aastal kuningas Gustav II Adolfi käest. 1630. aastal kingiti mõis Reinhold von Fersenile, kelle järeltulijatele kuulus Laupa mõis aastani 1849. Viimaste omanike, von Taubede, tellimisel 1905. aastal ehitatud peahoone rajati arhitekt Jacques Rosenbaumi juhendamisel seal varem eksisteerinud, kuid
*Kõige rohkem jõgesid on Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. *Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad karstumist ning vete kiiret imbumist maa sisse, enne kui jõuavad vooluveekogud tekkida. Jõe langus- jõe lähtme ja jõe suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta ( harilikult suurem ülemjooksul ja väiksem alamjooksul) Kust saavad Eesti jõed oma vee? *Sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest. *Suurimad üleujutused Navesti ja Halliste jõel Soomaal, jõed on vastuvoolu ning tekib kevaditi suur üleujutus. Millistesse vesikondadesse kuuluvad Eesti jõed? *Soome lahe vesikonda kuuluvad Põhja-Eesti jõed. *Lääne-Eesti suuremad veekogud kuuluvad Väinamere ja Liivi lahe vesikonda. *Lõuna-Eesti jõed kuuluvad Peipsi järve vesikonda. Järved *Eestis 1200 järve.
HÜDROSFÄÄR Kontrolltöö 10. A klass VEE JAOTUS MAAL - Maa koguveevarust (1 386 miljonit kuupkilomeetrit) on üle 97 protsendi soolane. Magedast veest moodustab pinnavesi 78%, põhjavesi 22%. Pinnaveest paikneb enamus mandrijääs ja liustikes 99%, ülejäänud osasast pinnaveest kuulub järvedesse 0,61%, atmosfääri 0,03% ja jõgedesse ja allikatesse 0,003%. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/150 kogu mageda pinnavee hulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. MAAILMAMERE VEETEMPERATUUR Maailmamere pinnale langevast päikesekirgusest neeldub 92% ja peegeldub tagasi vaid 8%. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub ühe meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõpeb 30m sügavusel. Seetõttu on pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Ookeani keskmine veetemperatuur on aasta ...
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. "tursasõda" Islandi ja Suurbritannia vahel, tuunikala kriis Ecuadori, Peruu ja Tšiili suhtes 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. panen jooksva vee hammaste pesul kinni panen jooksva vee dušši all käies kinni ei pese nõusid jooksva vee all kui wc pott on kahesüsteemiline siis kaustan neid nii nagu peab väldin suviti muru kastmist põhjaveega 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. Mehhiko laht Põhjamere all Lõuna-Hiina meri Pärsia laht 2) maagaas 4p. Pärsia laht Lõuna-Hiina meri Põhjamere all Mehhiko laht 4. Millised Maa piirkonnad saavad 1) kõige rohkem sademeid, miks 2p. -Ekvaatori ümbrus, sest ekvatoriaalne kliima, kus sajab iga päev, õhuniiskust on palju - Bengali lahe põhja-ja idarannik, sest mussoontuuled, pool aastat sajab ja vihm on paduvihm 2) kõige vähem sademeid,...
2)noor meri 4)mageda jõevee suur sissevool 28.Eutrofeerumine-toitainetega rikastumine; veekogude eutrofeerumine soodustab nende kinnikasvamist 30.Järvede tekkeviisid: 1)Mandrijäätekkelised-Pühajärv, Aegviidu, Neeruti, Kurtna 2)Rannajärved ehk jäänudjärved-Mullutu suurlaht, Karjatse meri, Sutlepa meri 3)Rabajärved-Loosalu järv, Meelva järv 4)Lammijärved-Suure-Emajõe ülemjooksul 5)Karstijärved-Võhmetu-Lemiküla järved 6)Meteoriiditekkelised-Kaali järv 33. Pandivrekõrgustikul on vähe järvi sest, lauged nõlvad ja vettkandvad kihid uhuvad vee minema 34. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhendades olev vaba vesi. 35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel 36. Soode tähtsus: ühtlustavad jõgede äravoolu, saadakse turvast. 37
KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku. 2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. 3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla. 4) Auramine toimub ka taimedelt (transpiratsioon) ja jäält (sublimatsioon). 5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja ...
vesikonda. Pandivere kõrgustikust saavad alguse nii Soome lahte kui ka Peipsi järve ning Liivi lahte suubuvad jõed. Kõige rohkem on jõgesid Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikul ja Lääne-Eesti saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad tugevad karstumist ning vete kiiret imbumist maapõue, enne kui vooluveekogud jõuavad kujuneda. Jõe lang on harilikult kõige suurem ülemjooksul ja kõige väiksem alamjooksul. Languse jaotus erinevatel jõelõikudel iseloomustab jõe pikiprofiili. Jõe pikiprofiili kujunemine toimub järgnevate tegurite koostoimel: geoloogiline ehitus, pinnamood, tektoonika, kliima, veereziim, taimkarte, inimtegevus. JÕGEDE VEEVARUSTUS Eesti jõed saavad oma vee: 1) sademetest 2) lumesulamisveest 3) põhjaveest Kõigil jõgedel esineb kevadine suurveeperiood ja suvine madalvesi. Tavaliselt
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. Hambaid pestes keeran kraani kinni Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada Vihmavee kogumine kastmiseks Enda pesemiseks kasutada dušši Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. Nafta Maagaas Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Põhjamere all Põhjamere all 4...
lõunaosas on üle 1000 km. Ta hõlmab Krasnojarski krai lõunaosa, Burjaatia lääneosa, Irkutski oblasti ja Tõva kirdeosa. Mäestiku kõrgeim tipp on Munku-Sardõk (3491 m). Lääne-Sajaanid on mäestik Aasias Venemaa kaguosas. Selle läänepiiriks on Ida-Altai Sapsalski ahelik ja Kuznetski Alatau Abakanski ahelik. Lääne-Sajaan ulatub kirde poole ribana, mille laius väheneb 200 km pealt 80 kilomeetrini. Idas piirneb ta Kazõri, Uda ja Kizi-Hem jõgede ülemjooksul Ida-Sajaani ahelikega. Põhjast piirneb Lääne-Sajaan Minussinski ja lõunas Tuva nõoga. Mäestiku üldpikkus on 650 km. Kõrgeim tipp on Kõzõl-Taiga mägi (3121 m). 4 2.SIBERI KLIIMA Siber paikneb arktilises, lähisarktilises ja parasvöötmes, talle on iseloomulik mandriline kliima (õhut°-i aastane kõikumine 35-65 °C, äärmuslike t°-de vahe Kesk-Jakuutias üle 100 °C), talved on väga karmid (-16 kuni -48 °C; absoluutne minimum -71 °C, Oimjakonis). Juuli keskmine t°
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Asend.......................................................................................................................................... 2 Pinnamood.................................................................................................................................. 2 Siseveed...................................................................................................................................... 3 Mullastik..................................................................................................................................... 5 Taimestik.....................................................................................................................................6 Looduskaitse................................................................
VANA EGIPTUS ÜLDISELT Egiptus on kuiv koht, st. põlluharimine oli võimalik ainult tänu korrapärastele üleujutustele. Seda põhjustasid korrapärased vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab vesi Egiptusesse iga aasta juulis-augustis, mis kestab oktoobri-novembrini. sellest jääb järele väga viljakas mudakiht. sellised korrapärased üleujutused on juba aegade algusest peale aidanud sealsetel inimestel rajada niisutussüsteeme. kunstlike terrassidegasai pikendada tulvavee püsimist kõrgematel oruservadel. Egiptus oli geograafiliselt eraldatud ,seega ei olnud vaja enese kaitsmisele eriti suurt tähelepanu pöörata. teisest
*Kõige rohkem jõgesid on Peipsi järve vesikonnas ja kõige vähem Soome lahe vesikonnas. *Kõige hõredam on vooluvete võrk Pandivere kõrgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad karstumist ning vete kiiret imbumist maa sisse, enne kui jõuavad vooluveekogud tekkida. Jõe langus- jõe lähtme ja jõe suudme kõrguste vahe meetrites Jõe lang- jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta ( harilikult suurem ülemjooksul ja väiksem alamjooksul) Kust saavad Eesti jõed oma vee? *Sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest. *Suurimad üleujutused Navesti ja Halliste jõel Soomaal, jõed on vastuvoolu ning tekib kevaditi suur üleujutus. Millistesse vesikondadesse kuuluvad Eesti jõed? *Soome lahe vesikonda kuuluvad Põhja-Eesti jõed. *Lääne-Eesti suuremad veekogud kuuluvad Väinamere ja Liivi lahe vesikonda. *Lõuna-Eesti jõed kuuluvad Peipsi järve vesikonda. Järved *Eestis 1200 järve.
Põneva käsitlusviisi on välja pakkunud Londoni Veeuuringute Keskus, kelle arvates saab võimu jagada neljaks tüübiks ning seeläbi tekkinud võimu asümmeetria põhjal otsustada, milline riik on jõgikonnas võimupositsioonil ehk kellel on hüdrohegemoonia. Esimene võimu liik on geograafiline. Selle kindlaks tegemiseks vaatleme, kuidas riikide asukoht (jõe ülem- või alamjooksul) ning nende üldine haavatavus (sõltuvus veekogust) mõjutab nende võimupositsiooni. Näeme, et ülemjooksul asuval Hiinal on teiste ees selge eelis. Birmal kui Mekongist suhteliselt vähe huvitunud riigil on üsna hea positsioon, aga ülejäänud alamjooksu riigid sõltuvad olulisel määral ülemiste tegemistest. Eriti ohustatud on Kambodža ja Vietnam, kes kipuvad ebasoodsa asukoha tõttu teiste tegude kriitilisi tagajärgi oma nahal tunda saama. Jõe ülemjooksule rajatavate hüdroenergiaprojektide tõsisemad tagajärjed on pinnase erosioon,
Jaapan Parasvöötme segametsad Sissejuhatus Enamus Jaapanist on segametsade vööndis. uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab e Jaapani merd Vaiksest ookeanist. olmas tase Saarestiku moodustab 4 suurt saart: Honsiu, Neljas tase Viies tase Hokkaido, Kiusiu ja Sikoku, mitu saareahelikku ja tuhanded väiksemad saared. Suurim, Honsiu, katab üle 60% kogu Jaapani maismaast. Rohkem kui poolt ala katab mets, kusjuures põhjaosas valdavaks okas- ja segametsad, lõunas kasvavad igihaljad taimed. Kliima ...
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri). Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u
maavesi igasug maapõues (sh mullas) olev v, puurida puurauk, tõuseb vesi selles on Eesti jõgedes tavaliselt kevadel lume sulamise veeaur ja jää maismaavesi kogu maapinnal survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. Kevadised on seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo- veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: riaalvete ulatust mullavesi mullas olev vaba ja arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus seotud v ja veeaur märgala liigniiske, vesine vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, ala (soo, tulvapiirk,...
Navesti jõgi on jõgi Eesti edelaosas. Navesti jõgi on Pärnu jõe veerohkeim lisajõgi (oma suudmes, ühinemiskohas, suuruselt umbes võrdväärne Pärnu jõega). Jõe pikkus 100 km, valgala 3000 km². Jõe ülemjooks paikneb Kesk-Eesti tasandikul, ühtlasi läbib ta kolme maakonda (Järva, Viljandi ja Pärnu maakond). Enne Ürgvõrtsjärve väljavoolu avanemist Peipsi järve oli Navesti jõgi Ürgvõrtsjärve väljavooluks. Esna jõgi on jõgi Kesk-Eestis, üks Pärnu jõe ülemjooksul olevatest vasakpoolsetest lisajõgedest. Esna jõgi on 25 km pikk ja tema valgala on 241 km², jõgi voolab enamikus soisel alal ja vähese inimasustusega piirkonnas. Kaladest leidub jões jõeforelli, haugi, särge ja lutsu. Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon. Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%)on soostunud. Võrtsjärve madalik hõlmab selle keskmes oleva Võrtsjärve
Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja man...
edela ja lõunat. 28. Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused? (temperatuur, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Rahet, jäidet ja härmatist rohkem. Öökülmad lõppevad varem, kui mujal. Pilvede hulk ja sademed kasvavad kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel ja väheneb tuulealustel nõlvadel. Lumikatte kestus pikem. Päikesekiirgust vähem. 29. Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul - üldised seaduspärasused.) Põhja-Eesti jõed on kiire languga ja lühikesemad.Kiire lang alamjooksul. Suubuvad enamasti Soome lahte(0m). Lõuna-Eesti jõed on üldistatult väiksema languga, pikemad kui Põhja-Eestis ning suubuvad järvedesse, mis asuvad 0pinnast kõrgemal(Peipsi-30m).Kiirem lang ülemjooksul. 30. Mis on lamm? (teke; veereziimi, mullastiku, taimestiku eripära) Jõevee poolt üleujutatav osa jõeorust
moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei saja peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele. Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust võõrast sissetungi eest ja kaitsevajadused ei nõudnud kuigi palju tähelepanu. Niiluse üleujutuse perioodid: Põhjustavad vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab tulvavesi Egiptusse iga aasta juulis-augustis. Üleujutus kestis oktoobri-novembrini. Lihtsate, kooguga kaevu meenutavate veetõstukite-saduffide abil toimetada vett sinnagi, kuhu üleujutus ei ulatunud. Egiptuse ajaloo põhietapid: Varadünastiline periood 3000-2650 aastat eKr toimus Egiptuse ühtse riigi kujunemine. Vana riik 2650-2100 aastat eKr oli egiptuse sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg.
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik......................................................................................................................................3 Põhjaloomastik..........................................................................................................................
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstitut Otepää kõrgustik Iseseisev töö aines „Eesti loodusgeograafia“ Koostajad: Juhendaja: 1 Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused................................................................4 Kliima..................................................................................................................... 6 Vetevõrk................................................................................................................. 7 Järved...........................................................
Hamburgis (14,2%, 2005), üle 10% on see ka Berliinis, Bremenis, Baden-Württembergis, Hessenis ja Nordrhein-Westfalenis. Uute liidumaade rahvastikust moodustavad välismaalased 23%. Saksa rahvas (Deutschen) kujunes I aastatuhande lõpus Kesk-Euroopat asustanud germaani hõimudest (alemannid, frangid, saksid, svaabid, tüüringlased jt), kellega on hiljem segunenud lääneslaavi ja balti hõime. Saksa keel (Deutsch) kuulub germaani keelte hulka. Põlisasukatest vähemusrahvad on Spree kesk- ja ülemjooksul elavad lääneslaavi päritolu sorbid (u 60 000), Põhja-Schleswigi taanlased (50 000, neile on tagatud vähemalt 1 koht Schleswig-Holsteini liidumaa parlamendis), Põhja-Friisimaa ja Saterlandi friisid (12 000) ning mustlased. 19. sajandi lõpus hakkas sündimus vähenema, alates 1972. aastast on igal aastal suremus ületanud sündimuse. 19932002 oli sündimus 0,870,99% ja suremus 1,011,11%. Negatiivse loomuliku iibe on korvanud sisseränne. Rahvaarvu vähenemine Saksamaa idaosas
jõgede veetase kõrgeim, voolukiirus suurim, jõesängi kulutus tugevaim ja lammorgudeslammi üleujutus. Mõnikord võib jõgi eriti kõrge veetaseme korral kahjustada rajatisi (tamme, paise, sildu, teid) ja hooneid. Kesk- ja Lääne-Eestis on jõeorud madalad ja suurvesi valgub laialdasele alale. Suuremad üleujutusalad on Halliste jõe alamjooksul (Riisa üleujutused), Emajõe ülemjooksul (alates Võrtsjärvestkuni Kärevere sillani), Kasari jõe alamjooksul ning Peipsi ja Võrtsjärve madalatel rannikualadel. Riisa üleujutusala pindala on kõrgeima veetaseme korral (1928) hinnatud 175 km2 suuruseks. Emajõe üleujutusala pindala ulatub ligi 100 km2-ni. Väiksemad üleujutused võivad tekkida ka kevadel jäämineku ajal jääummistuste tõttu. EESTI JÕGEDEVÕRGU KUJUNEMINE Pärast mandrijää taandumist tekkisid jõed ennekõike Lõuna-Eestis, kus asuvad Eesti vanimad
referaat «Püstolid» Tartu 2012 Püstol on kompaktne peamiselt poolautomaatne või ühelasuline tulirelv (käsitulirelv) või õhkrelv, mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele. Valmistatakse ka automaatse tulereziimi võimalusega püstoleid ehk automaatpüstoleid. Püstol leiutati 15. sajandil. Leiutaja on teadmata. 18. sajandiks hakkas see tähendama käsitulirelvi üldse. Revolver leiutati 19. sajandil. Arvatakse, et sõna "püstol" pärineb tsehhi sõnast písala ('vilepill'). Varem seostati seda Itaalia linna Pistoia nimega. Enamikus keeltes, kus seda sõnatüve kasutatakse, on selle sõna teine häälik 'i'. Eesti keel on ainus, kus teine häälik on 'ü'. Selle häälikuvahetuse põhjustas sarnasus sõnaga "püss". Esimesed püstol Napoleoni sõdade ajal hoogustus kõikides Euroopa riikides relvade tootmine. Ratsaväepüstoleid vajasid või arvasid vajavat kõik sõdivad pooled: kaks igale rats...
Jõeforell: http://kalakoht.ee/kala/joeforell/ Kirdeosa Ka Soome kirdeosast võib leida väga häid kalajõgesid. Kuusamo piirkonna põhijõed - Kitka, Oulanka ja Kuusinki on suurepärased kohad jõeforelli püügiks (1989 a. korraldati sealkandis ka lendõnge MM). Populaarseim püügikala on nendes jõgedes nn vene jõeforell, kelle elutsükkel on sarnane Atlandi lõhele. Nad veedavad oma nooruse jõe ülemjooksul, liiguvad seejärel allavoolu Venemaa järvedesse, kus toituvad väikestest kaladest ja kasvavad suureks (keskmine kaal on kolme kilo kanti, saadakse ka 7 kiloseid ja suuremaid). Suve keskel tulevad nad jõgedesse tagasi kudema. "Vene" jõeforelle püütakse tihti väikeste vobleritega, kuid paljud kohalikud kasutavad ka Devoneid. Lendõng on samuti on populaarne. Lisaks Kuusamo põhijõgedele võib Soome kirdeosast leida teisigi arvestatavaid forelli- ja harjusejõgesid. Lapimaa
Iseloomulik igikeltsaaladele. Tekivad solifluktsioonivallid ja solifluktsiooniterrassid. Veeringe, jõed Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Selgita maakasutuse mõju pindmisele äravoolule? (7_veeringe_2017.pdf – S:22-25) 2. Kirjelda jõe ülemjooksu, keskjooksu ja alamjooksu? (7_veeringe_2017.pdf – S:29-33) Ülemjooks on jõe lähte lähedane osa. Ülemjooksu ulatus (lähtest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast. Tavaliselt voolab jõgi ülemjooksul kitsas jõeorus kiire vooluga, vooluhulk on enamasti väike, vesi kulutab peamiselt jõesängi põhja. Keskjooks on jõe osa alam- ja ülemjooksu vahel. Väikestel jõgedel keskjooksu eraldada pole mõtet. Võrreldes ülemjooksuga vooluhulk jõesängi keskjooksul kasvab, voolukiirus kahaneb. Kohati tekivad setted. Põhjakulutus väheneb ja jõgi kulutab rohkem külgi. Tekivad looked, jõeorg laieneb. Alamjooks on jõe suudme lähedane osa. Alamjooksu ulatus (suudmest) sõltub iga
kokkuvõttena 13. sajandist. Seal omistatakse esimene Herodotose mainitud teooriatest Thalesele, teine Euthymenesele Massaliast ja kolmas Anaxagorasele. Need nimed on tõenäoliselt võetud Hekataioselt, ja see teeb tõenäoliseks, et Thales tõesti käis Egiptuses. Thalese seletus on vale: tegelikult põhjustab Niiluse üleujutusi suurvesi lume sulamisest mägedes Niiluse lätete juures ning vihmadest jõe ülemjooksul. Küll aga tekivad sarnastel põhjustel (tuuled ei lase jõeveel merre voolata) Neeva üleujutused. Thalese seletusel on teaduslik iseloom. Võrreldagu seda seletust egiptuse teooriaga: selle järgi tõi üleujutused kuidagi Chnum, jumalik olend, kellel oli väga pikkade sirgete sarvedega jäära kuju. Plutarchos: "Egiptlased ütlevad, et Päike ja Kuu ei sõida üle taeva mitte vankritel, vaid laevadel, vihjates nende sündimisele niiskusest ja toitumisele niiskusest
ANTIIKFILOSOOFIA §1. Filosoofia aine Filosoofia mõiste 1.Mis on filosoofia eesmärk? V: teoreetiliselt aru saada maailmast 2.Mis on sõna 'phileo' tähendus? V: 'armastan' 3.Mis on sõna 'sophia' tähendus? V: 'tarkus' 4.Keda peetakse esimeseks filosoofiks ehk tarkusearmastajaks? V: Thalest (6. saj eKr) 5.Mis on filosoofi põhitunnus? V: kahtlemine 6.Kes kasutas praegu teadaolevalt esimesena filosoofia-sõna? V: ajaloo isa Herodotos (5. saj eKr) 7.Mis on filosoofia? V: inimlik järelemõtlemine, mille abil püütakse selgusele jõuda iseenda ja maailma olemasolu, olemuse, tähenduse ja seaduspärasuste kohta Filosoofia kui ajalooline nähtus 8. Mis on mütoloogia? V: lugude kogum, mille tegelased on paganlikud jumalad või pooljumalad ja mis jutustab maailma või ühiskonnanähtuste tekkimisest 9.Mis on teaduste kuninganna keskaegse arusaama järgi? V:...
Hispaaniast pärineb mitu olulist kirjandusteost, millest tuntuim on Miguel de Cervantese ,,Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast". Tänapäeva tuntuimate Hispaania autorite hulka kuuluvad Juan Ramón Jiménez, Federico Garcia Lorca ja Camilo José Cela. (Tea laste ja noorte entsüklopeedia, lk 266) Hispaania veinid Alustagem seda uut lugu tagasivaatega traditsioonile. Rioja on Hispaania punane vein, mida teab igaüks. Erinevalt teistest veinidest on sel oma kindel retsept: Ebro jõe ülemjooksul Baaskimaast lõuna pool kasvatatakse savimullal ja lubjakivipinnasel Tempranillot, mis seejärel segatakse ja mahendatakse Ameerika valge tammevaadi magusas embuses. Tulemuseks on vanillilõhnaline kergesti joodav vein, mis on õigusega populaarne ja milles siiani peitub selle piirkonna võlu. Kuid Rioja on midagi veel. Viinamarjakasvatajad (mitte suurfirmad), kes töötavad oma viinapuuaias ja kasutavad Prantsuse tamme ning lühemat
piirides. Emased ojasilmud on keskmiselt isastest pikemad. Vastsete pikkus on enamjaolt pikem kui jõesilmul. Ka marjaterad paisuvad ojasilmul veidi suuremaks kui jõesilmul. Absoluutse viljakusena on märgitud 500-1900 marjatera. [1, 2, 3, 7] On levinud Lääne- ja Põhjamere samades jõgikondades, kus jõesilmgi, Pürenee poolsaare puudub. Puhtamageveekalana levinud tavaliselt merest eemale jäävates jõgedes ja ojades, ka Volga ülemjooksul. Lääne-Euroopas vete reostumise tõttu haruldaseks muutunud. Vastsed elavad ojasilmudel mudapõhjasse uuristanult, suguküpsed elavad peamiselt kruusa- liiva setetes. [1, 3] Ojasilm koeb meie ojades suuremates või väiksemates parvedes mais, juuni algul, praktiliselt jõesilmuga ühel ajal ja ligikaudu samades tingimustes. Huvitav on, et ojasilmu vastsetel on suguproduktid moonde alguseks juba peaaegu küpsed, kuid jõesilmul kaugeltki mitte
Temperatuurid püsivamad. 33. Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused? Kõrgustike mõju sademetele seisneb otseses absoluutkõrguste kasvus (10m tõusu annab 1 % sademeid), äikesevihmade ümberjaotamises, edelatuulte tuulealustel külgedel väiksema sademete hulgaga piirkonna tekitamises. Lõuna-Eesti kõrgustikel püsib lumikate kauem, kui teistes Eestimaa piirkondades. 34. Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul - üldised seaduspärasused.) Põhja-Eesti jõgede lang ülem- ja keskjooksul on väike, kuid alamjooksul suurem. Põhjustatud aluspõhja suurvormi (P-E paekalda) ja neotektoonilise maatõusu poolt. Paekallas määrab ka jugade asukoha. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga, suurema languga lõikude paiknemist määravad tektoonilised rikked ja nüüdisaegsed maakoore liikumised. Lõuna-Eesti
KESK-AAFRIKA EKSPEDITISOONID Livingstone otsustas reisida 1852.a. Kesk-Aafrikasse. Siis kirjutas ta ka oma uurimistööd, milles rõhutab, et tavapärane klassikaline grammatika pole rakendatav keelte puhul, mida hiljem hakati nimetama bantu keelteks. Ta kordab taas usku, et muistne Egiptuse kultuur on olnud Aafrika kultuur. Livingstone oli õppinud geograafilist pikkust ja laiust täpselt määrama. Kaardid, mis ta koostas Zambezi ülemjooksul, olid otsekui täpsuse etalon ja ületasid tolleaegseid Portugali kaarte. Tema oli esimene, kes kaardistas Kesk-Aafrika sisemaa põhjalikult. Teekonnal pühendas Livingstone palju aega selles põuases Aafrika piirkonnas elutsevate putukate, selgroogsete ja ka inimeste uurimiseks ning kõikvõimaliku informatsiooni talletamiseks. Kirjeldas üksikasjalikult, kuidas termiidid ehitavad pesakuhilaid ning püüdis mõista, kuidas nad üksteisega suhtlevad. Uuris teel kohatud loomade, nt
Kahekümne aasta pärast elab hinnanguliselt kaks kolmandikku maailma rahvastikust riikides, mis kannatavad suhteliselt suure veepuuduse all. Kui olukorda globaalse koostöö abil ei suudeta parandata, võib tugev Fariza Imanova Vesi ja veeprobleemid maailmas.Veekaitse konkurents üha sagedamini vägivaldsete konfliktideni viia. Riikide omavahelised suhted pingestuvad, kui jõe alamjooksul paiknev riik ülemjooksul läbiviidavate suurte projektide tõttu enda kasutusse endisest vähem magedat vett saab. Vesi on kogu inimkonna ajaloo vältel konfliktide põhjuseks või vahendiks olnud. Näiteks kahjustasid liitlased Pärsia lahe sõjas 1991. aastal Iraagi pealinna Bagdadi veevõrgustikku ja peatasid veepuhastussüsteemid kogu riigis, mille tagajärjel laste suremus Iraagis kahekordistus. Kaks aastat hiljem mürgitas ja takistas Saddam Hussein opositsiooni
o Pepsi ja Võrtsjärve ja paljude ürgorujärvede osas on tähtsaks aluspõhja kuju. Rõuge. Lõuna-Eestile on iseloomulikud ürgorujärved. Uhtjärv. o Reliktjärved, mis kujunenud endisest merelahtedest. Järved Jaagarahu sadama ümbruses Kihelkonna lähedal. o Laugasjärved seotud rabastumise protsessiga. Valdavalt rabades sees. Tudu järv o Sootjärved Emajõe ülemjooksul palju soote. Soodis tavaliselt kala palju o Tehisjärved (paisjärved) Paunküla veehoidla. o Meteoriitne järv (Kaali) unikaalne järvetüüp Eestile. o Rõuge järv 38 m, jääkose poolt äkki tekitatud see sügav auk? Levinumad järvenimed · Mustjärv 31 · Suurjärv 32 · Linajärv 27 · Kogrejärv, Kogrijärv, Kogrõjärv · Valg(e)järv 22 · Väikejärv 20 · Pikkjärv 16 · Mudajärv 16 · Mädajärv, Mädäjärv 14
Puhta vee allikate vähenemisel suureneb konkurents olemasolevate veevarude üle. Veeomamine on muutunud Vee omamine on muutunud oluliseks mõjutusvahendiks. Kahekümne aasta pärast elab hinnanguliselt 2/3 maailma rahvastikust riikides, mis kannatavad suhteliselt suure veepuuduse all. Kui olukorda globaalse koostöö abil ei suudeta parandata, võib tugev konkurents üha sagedamini vägivaldsete konfliktideni viia. Riikide omavahelised suhted pingestuvad, kui jõe alamjooksul paiknev riik ülemjooksul läbiviidavate suurte projektide tõttu enda kasutusse endisest vähem magedat vett saab. Vesi on kogu inimkonna ajaloo konfliktide põhjuseks või vahendiks olnud. Näiteks kahjustasid liitlased Pärsia lahe sõjas 1991. aastal Iraagi pealinna Bagdadi veetoruvõrgustikku ja peatasid veepuhastussüsteemid kogu riigis, mille tagajärjel laste suremus Iraagis kahekordistus. Kaks aastat hiljem mürgitas ja takistas Saddam Hussein opositsiooni vaigistamiseks vee tulekut riigi
Andres Ehin Andres Ehin, Eesti luuletaja, fennougrist ja kirjanik, sündis 13. märtsil 1940. aastal Tallinnas 1921. aastal Venemaalt opteerunud eestlastest vanematele. Tema isa oli maksuameti asedirektor ja ema välisministeeriumi tõlk, kes mõlemad tundsid hästi vene, saksa ja prantsuse luulet. Andres Ehin lõpetas 1958. aastal Tallinna 21. Kooli ning kuus aastat hiljem Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina soome-ugri keelte erialal. Andres Ehin elas 1964-1965 Ratta külas Jamalo-Neenetsi rahvusringkonnas Tazi jõe ülemjooksul sölkuppide juures, kus töötas kehalise kasvatuse ja ajaloo õpetajana. Sölkupid (söl' 'taiga', kup 'inimene') elavad Siberis Venemaal. Nad räägivad samojeedi lõunarühma kuuluvat keelt. Sölkuppide traditsiooniline maailmapilt tunneb universumi kolmeks jagamist, müütilisi jõgesid, ilmapuud ja taeva jagunemist seitsmeks astmeks - need elemendid on olemas pea kõigi Lääne-Sib...
tektooniline rike, mistõttu loodes kerkib maakoor kiiremini. Tõus suureneb astmeliselt piki paralleelseid kirde- edela suunalisi murranguid. Kuna äravool on takistatud, tekib nimetatud jõgede alamjooksul sageli üleujutusi. Üleujutus võib kesta mõnest päevast kuni kuu. Suurvee maksimum esineb tavaliselt jäämineku ajal. Pikemaks ajaks jääb vesi püsima Pääsma laande, kuna jõe kaldad on kõrgemad ja vee äravool takistatud. Halliste jõel on veepinna tõus ülemjooksul kuni 1 m üle keskmise madalvee seisu, Kanaküla ümbruses 2,5 m, Riisa küla juures kuni 5,0 m üle tavalise veeseisu. Veetaseme kõikumise absoluutne amplituud on siin 5,7 m. Suuremad kevadised üleujutused korduvad pikema perioodi järel. Kõrge kevadise veeseisuga aastad on olnud 1922, 1931, 1940, 1951, 1953, 1956, 1958, 1968, 1974, 1978, 1999 ja 2002.a. Veeseis taastub tavaliselt mai lõpul või juuni algul ja algab suvine madalveeperiood, mis kestab tavaliselt 3 kuud
referaat VÕRTSJÄRVE MADALIK SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................... .....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil...
Karnaki ja Luxori templikompleksid Püloonid tohutud väravehitised mis viivad hüpostüülsaalidesse. Mitu paari püloone. Luxoris pikad uhked sammassaalid, tänapäeval otse linna ääres ja Niiluse kaldal Saladuslik ruumiplaan. Ramesseum- Vaarao RamsesII 19 ja 20 dünastia. Suure ladude kompleksiga religioosne linnamõõtu ehitis. Ramsest kujutavad hiiglaslikud figuurid Ramses kujutatud Osirisena. Elas üle 90 aasta vanaks Abu Simbeli templite kompleks Niiluse ülemjooksul. Kaljusse raiutud Sudani piiril. Oli 19. sajandil liivasse mattunud. Imaline astronoomiline efekt 2 päeval aastal valgustab päike telje lõpus olevaid jumala kujusid. 20. sajandil Assuani pais- tempel uppus veealla. Kalju lõigati blokkideks lahti ja pandi pisut kõrgemal uuesti kokku ning arvestati, et astronoomilised efektis säiliksid. Tehti ka tehislik uus kalju ümber. Ramsese hauatempel. Kuningate org Paljud vanad vaaraod maeti sinna ümber u100e.Kr-250p
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel LAPIMAA Referaat Juhendaja: Lektor Sirje Siska Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Lapimaa on Fennoskandia põhja osas asuv ala, mis jaotub nelja riigi vahel: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa. Lapimaa on kultuuriliselt määratletud ala. Põliselt on nei aladel elanud jaseda maad omaks pidanud Saami rahvad, kes elatuvad peamiselt põhjapõtrade karjatamisest ja küttimisest. Nii nagu enamus kohtades maailmas ei kuulu aga lapimaa ametlikult riigina saamidele ehk laplastele, vaid erinevatele domineerivatele riikidele. Norras Lapimaad pikka aega nimetatud Finnmarkiks, alles hiljuti hakati seda kutsuma lapimaaks, et meelitada ligi rohkem turiste. Rootsis on Lapimaa ametlikult nimetatud lapimaaks, kuid sellega ei kaasne mingeid juriidilisi õigusi laplastele...
Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; Infiltratsiooni mõjutavad tegurid: Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
