Keskkonna poliitika probleemülesanne suur-konnakotkas (0)

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Nimi
Suur- konnakotkas
Keskkonnakaitse poliitika probleemülesanne
Keskkonnakaitse poliitika ja korraldus
17.04.2015
Juhendaja : …
Sisukord
Table of Contents
Sissejuhatus 3
1. Suur- konnakotkas 4
1.1 Kirjeldus 4
1.2 Toitumine 4
1.3 Levik ja arvukus 5
1.4 Elupaik 6
1.5 Pesitsusbioloogia 6
2. Ohutegurid 8
2.1 Pesitsusaegne häirimine 8
2.2 Pesapaikade hävitamine 8
2.3 Saagialade hävitamine 9
2.4 Lindude tahtlik tapmine , kaubandus munade ja poegadega. 9
2.5 Keskkonamürgid 9
2.6 Hukkumine elektriliinides ja teedel 10
2.7 Looduslikud ohutegurid 10
2.8 Hübridiseerimine 10
3. Kaitse korraldamine 12
3.1 Kaitsekorraldus eesmärgid 12
3.2 Liigikaitse meetmed 12
3.3 Elupaikade kaitse 13
3.4 Lähima viie aasta planeeritavad tegevused 14
4. Suur-konnakotka kaitse lahenduste elluviimine 17
4.1Suur-konnakotka kaitset puudutavad seadused 17
4.2 Elupaikade piiritlemine 18
4.3 Elupaikade soodsa seisundi tagamine 19
4.4 Suur-konnakotkaste rõngastamine 20
5. Kontroll 21
5.1 Seire 21
Arutelu ja kokkuvõte 25
Kasutatud kirjandus 26
Sissejuhatus
Suur-konnakotkas on kaitset vajav liik. Peale Eesti on liik üle-euroopaliselt ja ka globaalselt ohustatud liikide hulgas (Väli. 2005).  Selle töö eesmärgiks on teada saada, miks see liik on ohustatud ja kuidas liigi hävimist takistada. Esimeseks , et liigist aimu saada, tuleb uurida liigi iseärasusi, toitumis harjumusi, pesitsusbioloogiat ja elupaikaks sobivaid paiku. Teiseks tuleks teada saada, mis on suur-konnakotka ohutegurid. Kolmandas peatükis otsitakse informatsiooni kaitsekorraldustest, mis on liigi kaitse eesmärkideks. Tuleks leida lahendusi, mida on ettevõetud suur-konnakotka hävimise peatamiseks. Lahendustele järgneb, lahenduste elluviimine. Erinevatest infoallikatest tuleks leida, kas väljatoodud lahendusi kasutatakse kaitsekorralduskavades. Et seaduse, keelud toimiksid on vaja kontrolli. Viimaseks uurin, kas suur-konnakotkast jälgitakse. Selle töö valisin kuna liik on Eestis kõrgeima kategooria kaitse all ning selliseid teemasid tuleks avalikult arutada. Paljud ei anna endale aru, mida nende käitumine võib põhjustada ja kui palju kahju võib see keskkonnale tuua.
1. Suur- konnakotkas
1.1 Kirjeldus
Suur- konnakotkas (Aquila clanga) kuulub haugaslaste sugukonda. Suur- konnakotkas on ühtlaselt mustjas- pruun, kuid sabal ja tiibadel on üksikud valged laigud. Emastel ja istastel on teatud erinevused. Isaste lindude laba-hoosulgede rood ja saba kattesulgede ääred on heledamad. Emastel lindudel heledad laigud tiibadel ja kaks valget kitsast triipu saba tipus . Vanematel lindudel võivad olla kerel ja tiibadel olevad kattesuled kergelt heleda tooniga. Suurel- konnakotkal on jalad kaetud sulgedega kuni varvasteni. (Wikipedia 2015. Suur-Konnakotkas)
Suur- konnakotkaste keha pikkus on 59-71cm, tiibade siruulatus 157-179 cm, saba pikkus 23-27 cm. Kotkad võivad kaaluda kuni 3,2 kg, isased linnud kaaluvad tavaliselt 1,7-1,9 kg ja emased on reeglina suuremad ja nende mass võib olla isastest lindudest poole suurem 1,8-2,5 kg. (Wikipedia 2015. Suur-Konnakotkas)
1.2 Toitumine
Suur- konnakotka saakloomadeks võivad sattuda: väikeimetajad, roomajad , kahepaiksed, linnud, väiksemad kalad , suuremad putukad ja raiped. Elupaikadest sõltuvalt on konnakotka toit seotud veega. Venemaal näitavad mitmed uuringud linnu saakloomadeks: mügrid, konnad , veelinnud ja uruhiired, Indias, aga konnad ja veelinnud. Talvitumisperioodil väga tähtis toidulaual suured putukad ja imetajate korjused. Konnakotkad peavad jahti maapinnalt, ja õhust patrullides. Saak püütakse hommikul ja keskpäeval, saagijahi aktiivsus tõuseb õhtul kella 8 ajal (Keskkonnaministeerium. 2005). Jahti peavad nad koos teiste röövlindudega nagu stepikotkas. Vahel võtavad nad jõuga väiksematel röövlindudelt saagi ära. Kotkaid tõmbavad metsa tulekahjud , kuna seal on kerge jahti pidada. Eestis toituvad kotkad peamiselt konnadest, kaladest, roomajatest, lindudest, milles esineb sageli suuremakasvulised liigid nagu sinikael -part ja imetajatest, millest moodustavad 55% uruhiired. (Wikipedia 2015. Suur-Konnakotkas)
1.3 Levik ja arvukus
Suur-konnakokaste pesitsus territoorium on Läänemerest kuni Vaikse ookeani ning väiksemad populatsioonid on Pakistanis lõunaosas ja India põhjaosas. Ligikaudu 3000 paari on maailma populatsioonis(Väli. 2005). Suur-konnakotkaste arvukus on langenustrendis olnud ning nad on kadunud Ungarist, Bulgaariast , Slovakkiast, endise Jugoslaavia Territooriumilt ja ka Põhja-Iisrealist (Wikipedia 2015. Suur-konnakotkas). Euroopas asuvad suuremad populatsioonid asuvad: Valgevenes , Ukrainas (30-45 paari), poolas ja kuni 15 pesitsusterritooriumi võib leiduda ka Leedus (Väli. 2005).
Eestis pesitseb 20-30 paari (Lõhmus 1998). Aastal 2012 leiti 5-10 suur-konnakotka pesitsusterritooriumi, kuid neist üle poolte on asustanud suur- ja väike- konnakotkaste poolt. Alles hiljuti oli suur-konnakotkaste arvukus kaks korda kõrgem, see on tõepärane kuna aastatel 1991-2010 oli kokku registreerunud 26 pesitsusterritooriumi. Sellel perioodil jäi asustamata vähemalt üheksa suur-konnakotka pesitsusterritooruimi ning kuus territooriumi asendus väike-konnakotkaga. Mandri- Eesti erinevates piirkondades on registreeritud suur-konnakotkaste pesitsusterritooriume. Saaremaal on kohatud liiki, kui peamiselt on nähtud mittesuguküpseid isendeid, praeguseks puuduvad saartel pesitsus informatsioon (Keskkonnaministeerium. 2005). Tartu ja Jõgeva maakonnas on linnu asustustihedus liigi kohta suurim (joonis 1). Pesitsusterritooriumid asuvad enamusjaolt Suure Emajõe ülemjooksul ja sinna suubuvate jõgede ümbruses (Väli & Lõhmus. 2000)
Joonis 1. Suur-konnakotka teadaolevate pesitsusterritooriumide arv Eesti maakondades aastatel 1997–2005 (Väli. 2005).
1.4 Elupaik
Suur-konnakotkas on loodusmaastiku liik, kes eelistab kevadeti üle ujutatud kase - ja sanglepapuistuid. Linnu elupaika iseloomustavad veekogude ja märgalade rohkus (Väli & Lõhmus. 2000). Lind on peamiselt koondunud jõgede äärde, mis on ümbritsetud suuremate lamminiitutega. Pesitsusterritooriumi nimetatakse kodupiirkonnaks, mis on peas ümbritsev ala, mille suuruseks on 10–15 km2. Linnu kodupiirkonnas võib leida 56% metsa, 28% põllumajandusalasid ja 16% looduslikke rohumaid, märgalasid ja põõsastikke (Väli. 2005)Suur- konnakotka pesa ehitamisel eelistab lind soist metsa, madalsoo ja lodu kasvukohatüüpe, pesa asub keskmiselt 850 m kaugusel veekogust. Peas ümbritseb puudest valdavalt kask (31,4%), on ka sageli kuuske (21,4%) on veel sangleppa (15,7%), haaba (11,4%), vähem on leppa (8,2%) ja mändi (6,8%). Peaspuu vanuseks, kuhu pesa ehitatakse on keskmiselt 88 aastat (Väli. 2005) Suur- konnakotka pesa on suur, peas läbimõõt on 0,7-1,1 m ja sügavus kuni 1 m. Pesa ääristatakse roheliste lehdede ja värske rohuga, mida tehakse terve pesitsusperioodil. Konnakotkaste paaril võib olla mitu peas, mis on asuvad üksteisest 390-1110 m kaugusel.
1.5 Pesitsusbioloogia
Märtsis- aprillis saabuvad suur- konnakotkad pesapaikadele ning lahkub septemberis või oktoobris. Lääne- Palearktilise regiooni kotkad käivad talvitumas põhiliselt Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas ja ka üksikud lendavad ka Lõuna- ja Lääne-Euroopasse. Eesti suur- konnakotkaid on jälgitud satelliit -telemeetriliselt ning selle tulemusel on teada saadus , et Eesti konnakotkad on talvitunud Lääne-Balkanil, Türgis, Hispaanias ja ka Poolas ning Tšehhis. Aprilli teises pooles munetud täiskurnas on enamjaolt kaks muna. Haudeaeg on 42-44 päeva. 60-65 päeva vanuselt, mis on juuli viimastel või augusti esimestel päevadel, saavad pojad lennuvõimelisteks, lennuvõimestumise aega on mõõdetud kahel korral. Peasast koorub küll kaks poega , siis jääb sageli vaid tugevam neist elama. Varasemalt pole teada pesitsmisiga, kuid reeglina ei pesitseta varem kui 4-aastaselt , kui omandatakse vanalinnu sulestik . Eesti suur-konnakotkal, Tõnnil , kel on GPS saatja , ei hakanud 4-aastaselt pesitsema. Suur-konnakotka surmapõhjustest on vähe andmeid. Registreerutud on noorlinnu hukkumine teadmata põhjusel aastal 1988 vahetult pärast pesast lahkumist, ühe vanalinnu hukkumine autoga kokku põrkel aastal 1990. Peale kahe registreerumise on lisatud kahe hübriidse noorlinnu hukkumine elektriliinides peale pesast lahkumist. Kotkaste suremus on rändeteel ja talvitumisel suur. Eestis on GPS saatjatega- viis noor- ja kuus vanalindu, 5 isendid on geneetiliselt puhtad ja 6 isendit on hübriidsed. Kaks noorlindu on elektriliinis vahetult lennuvõimestumist, kolm vanalindu hukkusid esimese rände-, talvitumis perioodil ja järgmisel sügisrändel hukkus üks noorlind. Neli GPS saatjaga lindu on veel elus ja Tõnn , kes sai noorlinnuna saatja aastal 2008 on viiendat talve hispaaniast talvitumas käinud. Suur-konnakotkaste suuremusel on kõrge määr, mis küündib 50% aastas (Keskkonnaministeerium. s.a.).
2. Ohutegurid
2.1 Pesitsusaegne häirimine
Soometsade pehmel pinnasel on suvel raske raietöid teha, kuid nüüd on tehnika arenenud ning see võimaldab ka suvel raietöid teha (Väli & Lõhmus 2000). Suur- konnakotka pesitsusperiood on väga pikk ja häirimistundlik, see kestab aprilli lõpust kuni augustini ja veel septembri keskpaigas viibivad nad veel pesitsuspaiga lähedal. Aastal 2002 kehtestas RMK peatanud metsaraie perioodil 15. aprill- 15. juuni. See võimaldab konnakotkastel pesitsemist alustada, kuid ei taga poegade kasvamis perioodil häirimise. Mõned linnud jõuavad, aga varem ning see aeg, kus on keelatud raietööd ei garanteeri varasemate lindude pesitsusalustust. Pesitsusalustus on kõige tundlikum faas pesitsusperioodil. Raie on keskmise mõjuga ning teadaolevad pesitsuspaigad on raietööde eest kaitstud, peale selle ei tehta reeglina soistes metsades suvel raie töid (Keskkonnaministeerium. 2005). Peale raietöödele võivad ka mitmed teised metsatööd häirida Suur-konnakotkaste pesitsust nagu istutustööd, puidu väljavedu ja kuivendus kraavide ja väljaveoteede ehitamine ja hooldamine, kuid ka need mõjutavad ainult teadmata pesitsuspaiku. Juhuslik häirimise tõenäosus on väike, kuna inimesed ei käi väga raskesti läbipääsetavates metsades ning marja- ja seenehooaeg algab hiljem. Häirimise tõenäosust suurendab uute teede rajamine. Potentsiaalne ohutegur võib olla loodusturismi areng. Vanade talude taastamine ja maha jäetud söötijäänud kultuurmaastike uuesti kasutamisele võtmine võib suurendada Suur-konnakotkaste jahialasid ning olla positiivse mõjuga (Väli & Lõhmus 2000).
2.2 Pesapaikade hävitamine
Suur-konnakotkaste pesad asuvad vanades soistes metsades. Suureks ohuteguriks pesapaikadele, mis on teadmata ja registreerimata, kus toimuvad raied. Eelkõige ohustavad pesu uuendusraied ja hooldusraied, veel ka mõjutab pesu metsa raadamine elektriliinide, kraavide ja teede rajamiseks, mille käigus hävitatakse pesi või muudetakse pesa ümbrust oluliselt. Tähtis on, et leiduks kaitstava pesa ümber sobivaid pesametsi ja pesapuid, kuna aastatel 2005-2011 on teadaolevates elupaikades suur-konnakotkad rajanud uue pesa kuskil 408 m kaugusele varasemast pesast. Teiseks suureks teguriks peale raietele on metsakuivendamine . Liik eelistab soiseid metsi, kuivendamine kahjustab otseselt pesapaikasid läbi pesametsa struktuuri muutusele. Aastal 2011 on Keskkonnaregistrisse kantud 27 pesa, 8 neist asuvad kaitsealadel ja 19-le pesale on moodustatud püsielupaigad. 2006-2010 aastatel ei ole kantud Keskkonnaregistrisse ühtegi inimtegevust, mis oleks kahjustanud pesapaiku (Keskkonnaministeerium. s.a.).
2.3 Saagialade hävitamine
Suur- konnakotkas kasutab jahipidamiseks avamaastike. Nende pesitsus alasid iseloomustab mosaiiksus: pesametsad on ümbritsetud lagedate jahialadega- niitude ja luhtadega (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotka jahialad on viimastel aastakümnetel võsastunud ja on ka vähenenud kultuuriheinamaade ja niitude pindala. Aastast 2001 hakati toetama poollooduslike koosluste ja niitude, mida kasutavad suur-konnkotkad toiduotsingul, hooldamist, mis küündib kümnetele tuhandetele hetktaritele. See on vähendanud saagialade vähenemis ohutegurit. Konnakotkastele on oluliseks toitumisaladeks püsirohumaad. Rohumaade kiire asendumine põllumaadeks, mida võis näha aastal 2004, mil rakendusid Euroopa Liidu põllumajandustoetused. Kiire asendus põllumaadeks on ohumärgiks suur-konnakotkastele (Keskkonnaministeerium. 2005).
2.4 Lindude tahtlik tapmine, kaubandus munade ja poegadega.
Eesti aladel on 1990 aastatest teada viis kotkaste, seal hulgas konnakotkaste tulistamist, Läti andmetest on teada saadud, et kotkaste tulistamisi on rohkem kui neid on ametlikult registreeritud. Eriti kriitiline on see Euroopa mastaabis, sageli tulistatakse konnakotkaid rändeteel Lähis-Idas. Pesitsuspaikade asukoha-andmete kergesti tulev leke viib inimesi poegade röövini (Väli & Lõhmus 2000).
2.5 Keskkonamürgid
Suur-konnakotkale põhjustavad kahjustavaid mürgistusi lindudesse jäänud haavlid, mis on jahimeeste poolt põhjustatud, ja põllumajanduses kasutavaid pestitsiide. Lindudest toituvate röövlindude üheks surmafaktoriks on pliimürgitus. Kuigi pliimürdituse ulatust Eestis pole uuritud on see üks kaalutavast ohuteguriks. Suur- konnakotka toidust moodustub peamiselt linnud, seejuures suur osa jahilinnud. Jahipidamine suur- konnakotka territooriumil oleks üheks ohuteguriks. Seda tegurit võib vähendada terashaavlite kasutusele võtt veelindude jahi puhul. Aastakümneid tagasi oli pestitsiidimürgituse oht suurem kuna ajavahemikul 1986- 1998 vähendati pestitsiidide kasutust ligi 10 korda. Pestitsiidide kasutus küll vähenes, kui peale seda aastatel 1999-2005 on umbes pestitsiidide kasutus suurenenud kaks korda. Aastatel 2006-2008 jätkus pestitsiidide kasutamise tõhusus. Tegurimõju vähendab asjaolu, et põllumajanduses olevad mürgid peavad olema kiiresti lagunevad ja Taimekaitseseadusele ei tohi nad mõjutada mittetõrjuvaid liike (Keskkonnaministeerium. s.a.).
2.6 Hukkumine elektriliinides ja teedel
Käesoleval ajal on Eestis väga vähe andmeid lindude hukkumispõhjuste kohta. Eestis paigaldati viiele konnakotkale ( kaks neid suur-konnakotkast ja kolm hübriidi) satelliit- saatja, neist kaks hukkusid juba üks kuu peale lennuvõimeliseks saamist elektriliinides. Kõrgena näiv hukkumine, mis on 40 %, kuid tuleb märkida , et mõlemad hukkumised toimusid ühel ja samal pesapaigal, mistõttu ei saa välistada lindude erilist kõrget ohustatust. Euroopas on haukaliste hukkumine elektriliinides peamisi surma põhjuseid (Keskkonnaministeerium. s.a.).
2.7 Looduslikud ohutegurid
Looduslikke ohutegureid on mitmeid, kuid reaalset ohtu liigi püsima jäämisele pole. Soometsades on tulekahjud haruldased ning see ei ohusta pesapaikade hävimist. Kuna suur-konnakotka asustus on hõre pole liigiline konkurents väga suur. Pesapaikade pärast konkureeritakse suuremate kotkastega nagu merikotkas . Väikse- ja suure- konnakotka pesametsad on erinevad ning pesapaikade pärast konkurentsi ei toimu, kuid võimalikuks ohuks on hübridiseerimine. Toidu nimel konkurents toimub merikotka , väike- konnakotka ja hiireviu vahel, kahest viimasest linnust on suur-konnakotkas väiksem ning eelisolukorras. Peamiseks looduslikuks vaenlaseks on metsnugis , kes sööb linnu mune ning murrab poeg, kuid selle ohuteguri mõju on veel teadmata (Keskkonnaministeerium. s.a.).
2.8 Hübridiseerimine
Hübridiseerimine toimub väike- konnakotka vahel. Suur- konnakotkapaarid on asendunud segapaaridega ning järglased on sigimisvõimelised ja konkureerivad suur- konnakotkaga. Kindlasti tuleks kaitsta ka segapaare, kuna: segapaarid hõlmavad suure osa suur- konnakotka populatsioonist, segapaarid on enamjaolt tekkinud endiste suur-konnakotkaste pesitsusaladel ja Eestis on registreeritud segapaaride taastumist „puhta“ suur-konnakotkaste pesapaikadele. Hübriidsete konnakotkaste arvukus kasvab suur- konnakotka arvel, selle peatamiseks on võimalused väga piiratud, kuna tegemist on loodusliku teguriga. Hübridiseerumine võib saada suur- konnakotkale juba lähiajal saatuslikuks, kuna Eesti aladel on suuri- konnakotkaid vähe ja väike- konnakotkaste arvukus umbes 90 korda suurem. Hübridiseerumine on ainult Euroopa probleem, kuna ida- Euroopas kattuvad suure- ja väikse- konnakotka areaalid ja mujal Euraasias väike- konnakotkaid ei pesitse (Keskkonnaministeerium. s.a.).
3. Kaitse korraldamine
Kaitse tegevuskava aastatel 2006- 2010 sätestas kaitse põhieesmärgina suur- konnakotka säilitamise looduslikus keskkonnas elava liigina . Kaitsekorralduse üks eesmärkidest on suur- konnakotka säilimine Eesti areaalis vähemalt 20-30 pesitsusterritooriumi tasemel. Eel nimetatud eesmärk on veel täitmata. Teadaolevate pesitsusterritooriumite arvukus on langenud aastatel 2006-2010 5-10 paarile. Üheks kaitsekorralduse eesmärgiks oli liigi arvukuse langustrendi peatamine, inimhäirimise eemaldamine. Kuigi liigi arvukus on langustrendis, pole ilmnenud inimtaluvusele suunatuid muutusi suur- konnakotka bioloogias ja selle eesmärgi võib lugeda täidetuks (Keskkonnaministeerium. s.a.).
3.1 Kaitsekorraldus eesmärgid
Nagu eelnevalt mainitud on peamiseks eesmärgiks suur- konnakotka liigi säilitamine looduslikus keskkonnas elava liigina. Lähiaja kaitse- eesmärgiks (5 aasta jooksul) on arvukuse languse peatamine ning olemas olevate liikide säilitamine ehk vähemal 5-10 paari tasemel. Pika ajaline (15 aastane) kaitse- eesmärk on suur-konnakotka arvukuse kasvutrendi saavutamine (Keskkonnaministeerium. s.a.).
3.2 Liigikaitse meetmed
Keskkonnaministeeriumi suur-konnakotka kaitsekava järgi on asurkonna kaitse korraldamiseks vajalikud meetmed järgmised:

• Liigi kaitse elupaikade kaitse kaudu
  
• Intensiivkaitse
  
• Ennetavad meetmed
  

Ohtutegurite riski vähendamisega püütakse täita kaitsekorralduse eesmärke, põhilist tähelepanu tuleks pöörata suure ja kriitiliste ohutegurite mõju nagu: kaitsta pesapaiku ja toitumisalasid tagamaks nende soodne seisund ja tagada seni teadmata pesapaikade alasid, jälgida hübridiseerimis mõju ja otsida võimalusi hübridiseerumise vähendamist. Peale eelmiste eesmärkide tuleks tagada häirimatu pesitsemine. Kuid ei tohiks unustada ka väiksema osatähtsusega ohutegureid nagu: keskkonnamürgid, lindude tahtlik tapmine, munade ja poegade rööv pesast, et nende mõjude osatähtsus ei suureneks. Tuleks leida ennetavaid meetmeid Eestis ohutumate tehniliste lahenduste kasutamiseks elektriliinidel nagu liintraatide kaabliga asendamine ja ohutumate postitüüpide ja isolaatorite kasutamine. Selleks, et leida sobivaid lahendusi on abiks Berni konventsioon, kus on välja toodud võimalike lahendusi ning mida tuleks jälgida. Veel oleks ennetatava meetmena soovitatav väljaspool Natura alasid asuvate püsielupaikades maaomanikele saamata jäänud tulu kompenseerida, mis vähendaks vastuolusid riigi ja maaomanike vahel. Väljaspool Natura 2000 alasid on vajalik toetada rangelt kaitstavate erametsade toetamine , kuna see kaitseb ka teisi linnuliike ja seda näeb ka ette arengukava aastani 2020. Suur-konnakotkaste pesade ümbruses (pesast 500 m kaugusel) põhjustavad uued rajatised olulise ohuriski ning häirivad suur-konnakotka pesitsemist. Eriti oluliseks peetakse neid objekte, mis ehitatakse kohta, kus varem asustus puudus. Uute hoonete rajamisel tuleks kasutada ennetavaid meetmeid. Meetmete peamiseks eesmärgiks on suur-konnakotka häirefaktori vältimist. Tuuleparkide planeerimisel tuleks põhjalikult uurida nende ohtlikust kotkastele ja teistele linnuliikidele. Eestis on uuritud tuulikute mõju kaitstavate linnuliikide pesapaikadele ning selle alusel tuulikute vähimaks turvaliseks kauguseks on pesadest 1-2 km, kuid on vaja lähtuda ka liigilisi erinevusi ja kaitse vajadust. Suur-konnakotkaste hukkumis vältimiseks on puhvervööndi kasutamine, milleks on 2 km. Samuti ei tohiks tuulikuid rajada pesade ja toitumisalade vahele, mis suurendaks hukkumise tõenäosust (Keskkonnaministeerium. s.a.).
3.3 Elupaikade kaitse
Järgmises peatükis on loetud elupaikade kaitse meetmed, mis on võetud raamatust „Suur-konnakotkas ja tema kaitse Eestis, see raamat kirjutati aastal 2000, kui suure-konnakotkas muudeti teise kategooria alt esimese kategooria alla. Taotlus, suur-konnakotka kaitse kategooria muutumise, esitati ministeeriumile juba 28.07.1998, kuna tegevus oli seni täitmata, määras kaitsekorralduskava üleviimise tähtajaks 2000 aastaks. Suur-konnakotkas määrati esimese kategooria kaitsealuste liikide hulka 28.12.2001 jõustunud Kaitstavate Loodusobjektide Seaduse muudatustega (Väli. 2005).

Suur-konnakotka pesapaikade määratlemine erilise väärtusega

Looduskaitsealade moodustamine suur-konnakotka pesapaikade kaitseks

Kaitsekohustuse teatise väljastamine pesapaikade kaitseks

Maade ostmine riigile

Suur-konnakotka kaasamine uute suurte kaitsealade loomise argumentatsiooni

Vanade soometsade kaitse

Siseveekogude ja lamminiitude kaitse

Tehispesade rajamine
3.4 Lähima viie aasta planeeritavad tegevused
Lähima viie aasta tegevused jagatakse kolme prioriteetsuse klassi

• prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärgi saavutamine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimivate ohutegurite kõrvaldamisele suunatud tegevus ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
  
• II prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
  
• III prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.
  

Täpsemalt on näha planeeritavaid tegevusi ja nende tähtsust tabelis 1.
Tabel 1. Suur-konnakotka kaitseks vajalikud tegevused (Keskkonnaministeerium. s.a.).
Tegevus
Prioriteetsus
Elupaikade kaitse
Seniteadmata pesapaikade otsimine
II
Suur-konnakotkale vajalike rohumaade säilitamine ja taastamine
I, II
Seire ja uurimine
Riiklik seire
II
Kodupiirkonna kasutamise, rände ja talvitumise uuring
II
Hübridiseerumise uuring
II
Analüüs produktiivsuse suurendamisest kui aktiivsest kaitsemeetmest
II
Rahvusvaheline koostöö
III
Edasise kaitse planeerimine , tegevuskava uuendamine
II
Igale tegevusele on vaja rahastamist. Igale tegevusele määratakse teatud vajalikud summad , mis on võetud Keskkonnaministeeriumi kodulehelt „Suur-konnakotka kaitse tegevuskava“, vaata ka tabel 2.
Tabel 2 . Suur-konnakotka kaitse korraldamiseks vajalikud tegevused, nende prioriteetsus, maksumus sadades eurodes ja teostamise ajakava .
Summad sisaldavad käibemaksu. Kasutatud lühendid: KeA – Keskkonnaamet , KAUR – Keskkonnagentuur, PRIA – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet poolt makstav poollooduslike koosluste hooldustoetus; RE – riigieelarve, KIK – SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,
X – töö teostamiseks vajalikud vahendid ei sisaldu liigitegevuskava eelarves ja planeeritakse tegevuskava rakendamise jooksul
Jrk nr
Tegevus
Priori-
teetsus
Võimalik korraldaja
Võimalik rahastaja
Aasta
Kokku
2015
2016
2017
2018
2019
5.1
Seniteadmata pesapaikade otsimine
II
KeA
KIK
31
49
31
31
31
173
5.2.1.
Pool-looduslike koosluste taastamine ja hooldamine suur-konnakotka elupaikades
I
KeA
PRIA, KIK
X
X
X
X
X
X
5.2.2
Pilootprojekt liigikaitselise
põllumajandusmeetme väljatöötamiseks
II
KeA
KIK,
Muud
allikad
50
50
50
50
200
5.3
Riiklik seire
II
KAUR
RE
X
X
X
X
X
X
5.4
Kodupiirkonna, rände ja talvitumise uuring
II
KeA
KIK
70
70
70
70
70
350
5.5
Hübridiseerumise uuring
II
KeA
KIK
28
28
28
28
28
140
5.6
Analüüs produktiivsuse suurendamisest kui aktiivsest kaitsemeetmest
II
KeA
KIK
31
31
5.7
Rahvusvaheline koosöö
III
KeA
KIK
17
17
17
17
17
85
5.8
Kaitse tegevuskava uuendamine
II
KeA
RE
41
41
KOKKU
146
245
196
196
237
1020
Seniteadmata alade otsimine: ekspertide 15 päeva töötasu aastas on 150 eurot päev, kuhu kuulub sõidukulu ja maksud , üldkulu 15% ja käibemaks 20%. Ühekordse (eelarveperiood 2 aastat) elupaigamudeli koostamise eest saab 2000 eurot, kuhu käib juurde üldkulu ja käibemaks.
Pool-looduslike koosluste taastamine ja hooldamine suur-konnakotka elupaikades: eelarvet pole tegevuskavas väljatoodud.
Riiklik seire: tegemist on tähtajatu tegevusega , siis pole tegevuse toestamiseks käesolevas kavas eelarvelisi vahendeid planeeritud ja need vahendid planeeritakse eraldi.
Kodupiirkonna kasutuse, rände ja talvitumise uuringud: 3600 eurot on Agrose satelliitsideteenuse kulud aastas, saatjainfo analüüsid 10 päeva aastas, 150 eurot päev. Nendele summadele lisandub veel 15% üldkulu ja 20% käibemaksu.
Hübridiseerumise uuring: minimaalseimad kulutused aastas geneetilisteks analüüsideks (hübriidide ja tagasiristandite kindlakstegemiseks), ühe proovi analüüsimine maksab 100 eurot, proove tellitakse aastas 20 tükki , järelikult kulub aastas 2000 eurot, millele lisandub 15% üldkulu ja 20% käibemaksu.
Analüüs produktiivsuse suurendamisest kui aktiivsest kaitsemeetmest: päeva maksumus on 130 eurot, kuhu kuulub töötasu ja maksud ning sinna lisandub 15% üldkulu ja 20% käibemaksu, eelarve sisaldab 15 päeva.
Kaitse tegevuskava uuendamine: tegevuse päeva maksumus150 eurot (20 päeva), millesse kuulub töötasu, sõidukulud ja maksud, summale lisandub 15% üldkulu ja 20% käibemaksu
4. Suur-konnakotka kaitse lahenduste elluviimine
4.1Suur-konnakotka kaitset puudutavad seadused
Selles peatükis on väljatoodud teatud seadused Looduskaitseseadusest ja Metsaseadusest, mis asub riigiteatajas, mis puudutab suur-konnakotka kaitset.
Looduskaitseseadus
§ 50 lõike 2 kohaselt: kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik , välja arvatud asustamata tehispesas, ei ole kindlaks määratud § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks: suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses.
§50 lõike 4 kohaselt: kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaiga kaitsekord ei ole määratud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, kehtib alates pesapuu leidmisest lendorava, kaljukotka , merikotka, madukotka , kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud kaitsekord.
§50 lõike 5 kohaselt: kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik ei ole kindlaks määratud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, on inimesel keelatud viibimine kalju- ja merikotka püsielupaigas 15.  veebruarist 31. juulini, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas 15. märtsist 31. augustini.
§50 lõike 7 kohaselt: Püsielupaigas kehtiva liikumiskeelu ajal võib püsielupaigas viibida õppe- või teadusotstarbel filmimiseks, pildistamiseks ja häälte salvestamiseks Keskkonnaameti loa alusel, kui tegevus ei ohusta kaitsealuse liigi isendit.
§53 lõike 1 kohaselt: I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
§53 lõike 2 kohaselt: püsielupaiga kaitse alla võtmise otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata püsielupaiga täpset asukohta .
§77 lõike 4 kohaselt: ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju 96–1280 eurot isendi kohta.
Metsaseadus
§40 lõike 10 kohaselt: loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil võib valdkonna eest vastutav minister määrusega piirata mitme rindega puistus ja segapuistus raie tegemist ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini.
4.2 Elupaikade piiritlemine
Püsielupaigad on mõeldud suur-konnakotkaste pesapaikade kaitseks. Püsielupaigad koosnevad sihtkaitsevööndist ja piiranguvööndist. Sihtkaitsevöönd hõlmab suur-konnakotkaste pesapaika ja seda ümbritsevat pesametsa vähemalt 250 m raadiuses, sihtkaitsevöönd võib ulatuda ka 500 m kaugusele. Sihtkaitsevööndiga hõlmatakse kogu pesitsemiseks sobiva vanusega pesamets, kuhu varupesade rajamise tõenäosus on suur.
Pesitsusaegse rahu tagamiseks pesapaigal on vajalik piiranguvöönd. Piiranguvööndi moodustab sihtkaitsevööndist välja jääv ala, mis jääb 250-500 m raadiusesse suur-konnakotka pesadest. Iga püsielupaiga jaoks moodustatakse täpsemad piirid eraldi.
Arvestades suur- konnakotka suurt pesapaigatruudust ja pesitsuspuistute teisi looduskaitselisi väärtusi, tuleks pesakohta kaitse all hoida kuni on säilinud pesitsemiseks sobilik elupaik. Suur-konnakotka pesapuistu loodusliku hävimise põhjusteks on: metsatulekahju , tormid ja teised looduslikud tegurid. Tabelis 3 on näidatud pesa kaitse all hoidmise põhimõtteid. Elupaiga hea seisundi all mõeldakse pesapuistu ja selle lähiümbrust, kus üksnes toimuvad looduslikud protsessid.
Tabel 3. Suur-konnakotka pesade kaitse all hoidmise põhimõtted (Keskkonnaministeerium. s.a.).
PESA
ELUPAIK
KAITSEVAJADUS
asustatud
heas seisundis
jah
asustamata
heas seisundis
jah
asustatud
halvas seisundis või osaliselt hävinenud
jah
asustamata
halvas seisundis või osaliselt hävinenud
juhtumipõhine eksperthinnang
asustamata
hävinud
ei
varisenud
heas seisundis
jah
varisenud
halvas seisundis või osaliselt hävinenud
juhtumipõhine eksperthinnang
varisenud
hävinud
ei
4.3 Elupaikade soodsa seisundi tagamine
Kaitsekorralduste eesmärkide täitmise eelduseks on piisavas mahus suur-konnakotkaste elupaikade säilimine vastavalt Looduskaitseseadusele. Üheks kaitsekorralduse viisiks on teadaolevate konkreetsete pesapaikade kaitse. Kõigi teadaolevate pesadega tuleb tagada liigi edukas pesitsuseks piisav kaitse püsielupaigana või liigile sobiva kaitsealade tsoneeringuga. Konkreetsetel pesitsuspaikadel on vajalik tagada soodne seisund 2 km ulatuses, majandades säästlikult piisaval hulgal saagi-jahialadeks sobilikke rohumaid (Keskkonnaministeerium. s.a.).
Suur-konnakotkas kuulub I kategooria kaitsealuste liikide alla, sellepärast tuleks Looduskaitseseaduse alusel tagada kõigi teadaolevate elupaikade kaitse. Nagu eelnevas peatükis mainitutest seadustest §50 lg 2 on iga avastatud liigi pesapaiga ümber automaatselt 250 m raadiusega kaitsetsoon. Sellega tagatakse pesapaikade kiire kaitse alla võtmine. Ringikujulist kaitsetsooni on looduses raske määrata ning see ei vasta tihti liigi elupaiga nõuetele. Efektiivsem on määrata kaitsetsoone püsielupaika eraldi järgides , arvestada igal pesapaigal looduslikke olusid ja liigi vajadusi. Peale teadaolevate pesapaikade kaitsele tuleks tähelepanu pöörata asustamata jäänud, kuid sobivana säilinud pesapaiku, nõuetele vastavaid asustamata pesasid tuleks kindlasti säilitada kaitsvate püsielupaikadena. Samas kehtib asustamata pesade kaitse all hoidmise põhimõtted (tabel. 2) (Keskkonnaministeerium. s.a.).
Suur-konnakotka pesametsadeks on soised leht ja segametsad, mille kuivendamine muudab puistu struktuuri ebasobivaks. Püsielupaikades ja nende naabruses tuleks hoiduda kuivendamisest. Uusi kuivendus kraavi pole soovitatav rajada pesade lähedusse lähemale kui 1 km. Kui kuivenduskraavid on pesale lähemal kui 1 km tuleks uuendustööde planeerimisel hinnata tegevuse negatiivsust liigile ja selleks kaasata liiki tundvaid eksperte. Liigniiskus toimib loodusliku kaitsena, kuna inimesed ei kipu liigniisketesse metsadesse (Keskkonnaministeerium. s.a.).
Tormi järgset koristmist püsielupaigas sihtkaitsevööndist saab kaaluda alles siis kui tormiheidete korral on vähemalt 20% ulatuses esimese rinde puudest murdnud või pikali heidetud. Tormimurru koristamis eel tuleks konsulteerida eksperdiga, kes annab täpseid juhiseid. Üksikuid tormist murdunud puid ei tohiks kindlasti koristada, nende säilimine tagab liigi pesitsusaladel suurema elustiku mitmekesisuse (Keskkonnaministeerium).
Vastavalt kaitsekorrale on püsielupaikades keelatud uuendusraied, sh kuusikute uuendusraied. Liigi pesitsusaladel on vähe metsi , mille dominant liigiks on kuusk , ja nende majandamisel tuleks kasutada valikraie põhimõtet. Valikraiel tuleks säilitada vanad haavad, kased ja laia võraga lehtpuuliigid (Keskkonnaministeerium. s.a.).
4.4 Suur-konnakotkaste rõngastamine
Aastast 2005 on Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi on pannud seitsmele täiskasvand linnule ja ühele noorlinnule satelliit- ja GPS-saatja. Saatjatega varustamise eesmärgiks on ohualdis lindude kaitse parandamine. Hinnalised seljakotid on saanud must-toonekured (3 lindu), suur-konnakotkad (3) ja kalakotkad (2) (Väli. 2005).
Ann on üks rõngastatud suur-konnakotkastest. Ann on juba varem rõngastatud, kui sattus rõngastajate kullipüünisesse. See juhtus septembris aastal 2001, siis oli Ann üle 5 aasta vana. Aastal 2006 juuli keskpaigas püüti Ann võrku ning rõngastati uuesti. Anni rõngastamise eesmärgiks oli välja selgitada, kas luhtade niitmise ja taastamise mõju konnakotkaste toitumisele, kas luhtade võsastumine mõjub konnakotkaste arvukusele. Anni ränne: Poja pesasoleku ajal käis Ann paaril korral üsna kaugetel tiirudel, tema lennud ulatusid 20 km kaugusele. Ann ei lennanud 5. augustil pesapaigale tagasi, õhtuks oli Ann üle 60 km edela suunas lennanud ja Läti rannikule jõudnud (Väli. 2005).
Mart on tõupuhas suur-konnakotkas. Mart õnnestus kinni püüda 29. augustil 2006. Mardi kaasa ja tema pojad on ka puhtad suur-konnakotkad. Mardi rõngastamise eesmärgiks on uurida hävimisohus suur-konnakotka toitumist, rännet ja talvitumist. Peale Mardi rõngastamist hakkas näitama asukohti kümne ja enam kilomeetri kauguselt pesast. Vaatlused selgitasid, et Mardile meeldib käia viljakoristus ajal kombaini järel luuramas. Eelnevalt oli teada, et selline käitumine on väike-konnakotkastele omane. Mart asus sügisrändele 15. oktoobril (Väli. 2005).
Nelja aastane suur-konnakotkas, Juku , kes püüti kinni augustil 2005. Aastal 2005 oli arvatavasti Jukul esimene pesitsus ja edukalt. Juku pesas kasvas kaks poega. Kahjuks hukkus Juku samal aastal talvitudes Serbia , Horvaatia piiril (Väli. 2005).
5. Kontroll
5.1 Seire
Seireprogrammi „Kotkad ja must- toonekurg “ , kuhu kuulub suur-konnakotas, eesmärgiks on Eestis pesitsevate kotkaste ja must-toonekure arvukuse ja selle muutuse jälgimine. Seires jälgitakse ka sigimisedukust ja ohutegurite mõju. Seireprogrammis kogutud informatsiooni kasutatakse liikide kaitse korralduses. Seire üheks jälgitavaks ohutegurite mõjuks on majandustegevusest põhjustatud muutusi looduskeskkonnas, enamjaolt vanades metsades ja märgaladel. Kotkad on tippkiskjad ja paiknevad toiduahela tipus, on üheks ohuteguriks ladestuvad mürkained (DDT, raskmetallid ). Üks võimalus selle jälgimiseks on sigimisedukuse jälgimine. „Kotka ja must-toonekurg“ programmi kuuluvad järgmised linnud: merikotkas (Haliaetus albicilla); suur-konnakotkas (Aquila clanga); väike-konnakotkas (Aquila pomarina); kaljukotkas (Aquila chrysaetos); must-toonekurg (Ciconia nigra). Kuna igal aastal keskenutakse 1-2 liigile, on liigi seire sammuks 3-5 aastat. Sigimisedukust kontrollitakse pesapaikade määramisega ja poegade arvuga. Võimalusel kontrollitakse pesaterritooriumite kaitsekorralduste kinnipidamist ja rikkumise kahtlusel teavitatakse keskkonnainspektsiooni. Seireid viivad läbi Kotkaklubi (Kotkad ja must-toonekurg. s.a.).
Seiretööde käigus, aastal 1997, uuriti suu- ja väike-konnakotkast, määrati konnakotkaste arvukus, sigimisedukus ja poegade arv. Konnakotkaste arvukust määrati 13 proovialal ning kogupindala oli 2725 km2. 99 pesitsusterritooriumi kontrolliti, neist 6 oli asustamata. Liigini määrati 53 pesitsusala, 46 kuulusid väike-konnakotkale, 4 oli asustatud suur-konnakotka poolt ja 3 pesapaika kuulusid arvatavasti segapaaridele. Eestis kontrolliti üle 78 teadaolevast pesast sigimsedukust. Leiti 41 asustatud pesa, 16 pesa jäi liigiliselt määramata, 2 pesa kuulusid suur-konnakotkale, 22 väike-konnakotkale ja 2 pesa olid asustanud segapaarid. Suur-konnakotkastel õnnestusid mõlemad pesitsused, igas pesas oli üks lennuvõimeline poeg (Kotkad ja must-toonekurg 1997. 1997).
Seireprojektiga "Kotkad ja must-toonekurg" suur- ja väike-konnakotkast, mis toimus aastal 2003. Seirealadel registreeriti kokku 195 konnakotkaste pesitsusala. Viimaste aastate põhjal kuulus neist 6 suur-konnakotka paaridele, 8 segapaari olid asustanud seireala pesitsusterritooriumile ja 31 pesaala kuulusid väike-konnakotkale. 52 tänavu asustatud pesitsusterritooriumil pole linde õnnestunud korrektselt liiki määrata. Tabelis 4 on näha viimasel aastakümnel asustatud pesitsusterritooriumidest maakonniti, neid vaatlusi kaasates on Eestis 1993.–2003. a. nähtud konnakotkaid 403 pesitsusterritooriumil. Tabelist 5 on näha, et kõige suurem sigimisedukus on suur-konnakotkastel (Väli. 2003).
Tabel 4. Konnakotkaste levik Eestis viimasel aastakümnel ja territooriumide ning pesade kontrollimise efektiivsus 2003. aastal. Sulgudes on esitatud suur-konnakotka territooriumide arv (sh. segapaarid) (Väli. 2003).
Maakond
1993.–2003. a. asustatud territooriumid
2003. a. registreeritud territooriumid
2003. a. kontrollitud asustatud pesad
Viljandimaa
65 (3)
44
23
Pärnumaa
57 (1)
17
9
Tartumaa
52 (5)
23
15
Valgamaa
47 (1)
34
27
Jõgevamaa
29 (3)
13
6
Võrumaa
29
19
15
Järvamaa
22
7
4
Lääne-Virumaa
22
7
4
Läänemaa
23 (1)
7
1
Raplamaa
18 (2)
7
4
Ida-Virumaa
17 (2)
4
3
Põlvamaa
15
10
7
Harjumaa
7 (2)
3
2
Kokku
403 (20)
195
120
Tabel 5. Konnakotkaste sigimisedukuse näitajad 2003. aastal (Väli. 2003).
Suur-konnakotkas
Väike-konnakotkas*
Segapaarid
Kontrollitud asustatud pesi
3
111
6
Lennuvõimestunud poegi
3
22
1
Produktiivsus
1
0,20
0,17
* - k.a. liigini määramata konnakotkad
Aastal 2007 seirel registreeriti seirealadel kokku 206 konnakotka pesitsusala. Määrangute põhjal kuulus neist 2 suur-konnakotka paarile, 153 väike-konnakotka paarile ja 5 segapaaridele (hulka on arvatud ka liigini määramata konnakotka paarid). Eelnevatele andmetele lisanduvad 46 väike-konnakotka ja liigini määramata konnakotka territooriumi, kelle pesad on teadmata. Selle seire käigus kontrolliti 159 konnakotka pesa sigimisedukust. Neist 2 pesa kuulusid suur-konnakotkale, kus oli 1 poeg. 153 kontrollitud väike-konnakotka pesades oli 33 poega ja 4 segapaari pesas oli 2 poega. Sellel seirel on väike-konnakotkas kõige väiksema sigimsedukusega. Joonisel 2 on näha edukate pesitsevate paaride asukohti.
Joonis 2. 2007. aastal kontrollitud asustatud konnakotkapesad Eestis. Rohelisega on tähistatud edukad pesad.
Aastal 2012 seire käigus kontrolliti kotkaste ja must-toonekure pesapaiku kokku 735, millest 205 asusid püsielupaikadel. Konnakotkaste arvukust jälgiti seitsmel konnakotka-seirealal, kogupindalaga 3205 km² (joonis 3) (Kotkaklubi. 2012).
Joonis 3. Konnakotkaste seirealad Eestis ja asustatud pesitsusterritooriumid 2012. aastal (Kotkaklubi. 2012).
Arutelu ja kokkuvõte
Suur-konnakotkad on ohustatud liik ning Eesti kuulub esimese kaitsekategooria alla. Suur-konnakotkad on ohustatud ning probleem on asjakohane. Liiki ohustavad mitmed ohualdid. Ohuteguriteks on:

• Liigi pesitsusaegne häirimine eriti ohtlik on pesitsusperioodi algfaasil häirimine.
  
• Pesitsusalade hävimine , pesitsusala looduskeskkonna muutumine nagu metsa kuivendamine
  
• Saagialade hävimine,
  
• Elektriliinides hukkumine, Eestis on informatsiooni, et peale lennuvõimeliseks saamisel on hukkutud elektriliinides
  
• Keskkonnamürgid
  
• Hübridiseerumine, see võib saada suur-konnakotka liigile hukatuslikuks
  

Eesmärkideks on suur- konnakotka liigi säilitamine looduslikus keskkonnas elava liigina. Lähiaja kaitse- eesmärgiks (5 aasta jooksul) on arvukuse languse peatamine ning olemas olevate liikide säilitamine ehk vähemal 5-10 paari tasemel. Pika ajaline (15 aastane) kaitse- eesmärk on suur-konnakotka arvukuse kasvutrendi saavutamine. Eesmärgid tunduvad loogilised ning asjakohased. Liigi kaitse eesmärgiks on tavaliselt liigi säilitamine ning piisava arvukuse saavutamine.
Lahendusteks on kaitse ja teadmata andmete uurimine. Kõige loogilisem lahendus, mis võimaldab arvukust hoida on konkreetsete elupaikade kaitse. Kuna on suur hulk seniteadmata pesapaikade kaitse on raskendatud, siis tuleks tähelepanu pöörata nende otsimisele. Ennetavaks meetmeks on pesametsade ( soometsad ) kaitsmine. Kui kehtestatakse seadusi ja piiranguid, siis tuleks pidada kontrolli. Seirete teostamine on üksvõimalustest. Seiretes uuritakse liigi arvukust kui ka sigimisedukust. Kuna hübrideerumine on üheks ohualdiks, siis on selle uurimine vajalik. Kuna hübridiseerimine on looduslik ohutegur, siis sellel on raske leida sobivat lahendust . Üheks uurimis meetmeks on rõngastamine, mis annab linnu tegevusest põgusa ülevaate, Eestis on kolm suur-konnakotkast rõngastatud (Ann, Mart, Juku).
Liigi kaitsega on tegeletud ning uusi kaitsemeetmeid ei ole pakkuda. Eesmärgid on konkreetselt paika pandud ning nende eesmärkide nimel tegeletakse. Ohutegurite eemaldamiseks on võetud kasutusele erinevaid meetmeid ning eelnevalt mainitud on suur-konnakotka kaitsekategooria kõige kõrgem.
Kasutatud kirjandus

• Wikipedia. (2015). Suur-Konnakotkas. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Suur-konnakotkas (24.03.2015)
  
• Väli, Ü. & Lõhmus, A. (2000): Suur- konnakotkas ja tema kaitse Eestis. – Hirundo Supplementum 3. 50 lk
  
• Suur-konnakotka kaitsetegevuskava. (2005). Keskkonnaministeerium (s.a.). Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/suur_konnakotka_tk.pdf (13.04.2015)
  
• Väli, Ü. (2005): Suur-konnakotka kaitse tegevuskava aastateks 2006-2010. Tartu: Kotkaklubi. Kättesaadav: http://www.kotkas.ee/failid/KKK_AC.pdf (13.04.2015)
  
• Lõhmus, A. (1998). Eesti kotkaste argipäev. Eesti Loodus 5/6: 210–213. Kättesaadav: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9805/kotkad.html (13.04.2015)
  
• Kotkaklubi. Saatjatega linnud (s.a.). Kättesaadav: http://www.kotkas.ee/saatjatega-linnud/ (17.04.2015)
  
• Kotkad ja must-toonekurg.- Keskkonnaagentuur (s.a.). Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2027&Itemid=340 (17.04.2015)
  
• Kotkad ja must-toonekurg 1997.- Keskkonnaagentuur (1997). Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1238:1997-a&catid=1172:eluslooduse-mitmekesisuse-ja-maastike-seire-1997&Itemid=5330 (17.04.2015)
  
• Väli. Ü. (2003). Kotkad ja must-toonekurg 2003. aastane aruanne. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1234:2003-a&catid=1094:eluslooduse-mitmekesisuse-ja-maastike-seire-2003&Itemid=4537 (17.04.2015)
  
• Tuvi. J. (2007). Kotkad ja must-toonekurg 2007 aastane aruanne. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1230:2007-a&catid=1042:eluslooduse-mitmekesisuse-ja-maastike-seire-2007&Itemid=4009 (17.04.2015)
  
• Kotkaklubi. (2012). Kotkaste ja must-toonekure seire allprogrammi 2012 aruanne. Kättesaadav: http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2834:kotkad-ja-must-toonekurg-seire-2012&catid=1296:eluslooduse-mitmekesisuse-ja-maastike-seire-2012-&Itemid=5748 (17.04.2015)