Stoikude meelest peab inimene toimima kooskõlas loodusega. Erinevalt Aristotelesest ei pidanud stoikud ülimaks eesmärgiks mõistusepärast teadmist. Neile ei loe tegeliku toimimise olud või tulemus, vaid idee, mille nimel tegutsetakse. Inimtüübid ja hilisem euroopa kirjandus Theophrastos esitab inimtüüpe ühiskondlikult negatiivsena mõjuva loomuomaduse läbi. 17. Sajandil tüübitunnuste alus laieneb. Tüpiseerima hakati ka positiivseid omadusi, voorusi, ameteid, rahvusi ja vanuseid. Karakterite kirjelduses vähenes koomilisus ning suurenes range õpetuslikkus. Kreeka originaalis keskenduti ühele kindlale olustikule ja ajastule, milleks oli polis ja sellekodanikud. Hilisemas traditsioonis kohanduti teisenenud oludele. Kirjeldati katoliiklasi-protestante, sotsiaalse tüübina oli sagedane teener, tegevuspaigaks kõrts. Järgmistel sajanditel muutus karakterihuvi rohke individualiseerituks. 18. Sajandist peale
· Õnn tähendab kindlust hüve omamises · Ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindlus · Järeldus: õnn ja voorus on kattuvad mõisted 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast o Õnneliku elu erinevad vormid: Riigimehe elu 2 Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes Filosoofi elu - eelistatud Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu o Poliitikast ja õnnest Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse
Võimalik, et ülim hüve nõuab orjaklassi olemasolu. Allmaaraudtee liftimeest vajatakse igavesti. Selline armastus, mis iial ei püüa oma objekti endale kahmata, vaid tahab, nagu armastus, mida matemaatikud tunnevad oma sümbolite või luuletajad oma värsside vastu, levida üle kogu ilma ja saada kõigi inimsaavutuste koostisosaks. Kui haprad on parimadki sõprused, inimesed kanduvad lahku. Täpsus olevat üks väiksemaid voorusi, mis omandatakse alles aastatega, kui üldse. Lapsepõlves loetud raamatud, need jäävad kogu eluks. Kuidas suudaksid sõnad väljendada seda, mida tunneb keha? Tunneb ju keka, mitte aju. Asjadel on vahel selline mood, nad muutuvad ebareaalseks. Vahel reisilt naastes või haigusest paranedes, enne kui harjumused oma pinnalise võrgu kududa jõuavad, tajud todasama jahmatavat ebareaalsust, just nagu muutus midagi nähtavaks
Rääkida aga puudustest, ilma et väljendataks ta- het või lootustki neist jagu saada, on asjatu virisemine. Tavaliselt virisevad need, kes ise kõige vähem teevad. Ilmselt püüavad nad oma tegematajätmisi selgitada «objektiivsete» põhjustega. Kes ise pingsalt töötab, sel pole aega ega tahtmistki puudustest rääkida enne, kui tal on ettepanek nende kõrvaldamiseks. Iga inimene peab olema oma kutseala patrioot. Ta peab sellel kutsealal nägema kõigepealt voorusi ja nendest ka rääkima, õpetajakutse patrioot näeb, kuidas tema õpilased arenevad tööinimesteks, ta on uhke meie kasvatuse üllaste eesmärkide üle ja teeb oma tööd heal meelel. Andkem oma elukutsele võlu sõnades ja tegudes, nii et tublid ja andekad noored sooviksid saada õpetajaks! Kutse-eetika seab õpetaja ette kõrgeid nõudeid. Me maalisime nendest nõuetest üsna täieliku pildi, ideaalpildi. Ideaali saavutamine on praktikas võimatu, ta on aga meile teenäitaja
mis erinevatel elualadel võivad esile kerkida. Eetika mõisted (e väärtused, millest inimene oma käitumisel lähtub) · Au, ausus, valelikkus, lugupidamine, isekus · Sümpaatia, armastus, viha, vihkamine, kurjus, hoolimine, abivalmidus, mõistmine · Õiglus, südametunnistus, süütunne, häbi, mure, kurbus · Kõlblus, vooruslikkus, lojaalsus, pettus · Julgus, argus, hirm · jne Kristlikud voorused Kristlikke voorusi on seitse: ·kolm jumalikku: usk, lootus ja armastus ·neli inimlikku: tarkus, õiglus, kindlameelsus ja mõõdukus. Eetika on ellujäämise strateegia Väärika elu, loova suhtlemise ja koostöö aluseks on kõlblus. Kõlblus on väärtuste ja normide kogumik, mis määrab otstarbeka (hea) käitumise üksteise, ühiskonna ja looduse suhtes. Kõlbluse põhiprobleemiks on selgitada, milline on otstarbekas ja hea käitumine. Kõlbluse ajalugu on pikk ja esimene teaduslik
See arendab edasi Eryximachose ideed, et armastus on teatav ühtesulamine, postuleerides müütilise algolukorra, kus kaks inimest algselt olidki üks, ja nüüd poolikuna igatsevad oma teist poolt. Ühtlasi annab see seletuse homoseksualismile (homoseksualist pärineb algolendist, kes oli mõlemalt poolt sama sugu). 5. Viiendana peab kõne Agathon, kes väidab, vastupidiselt Phaidrosele, et Eros on jumalatest kõige noorem. Peale selle on ta ilus, õrn, nõtke (202-3). Tal on ka hulk voorusi. Sarnaselt Pauluse kuulsale armastuse-oodile (1Kr 13, 1- 13) ei tee Eros ülekohut (ega kannata ülekohtu all), ei kasuta vägivalda, on õiglane, arukas, vapper, tark, kunstimeisterlik (204-5). 6. Kuuendana tuleb „Pidusöögi“ kulminatsioon, Sokratese kõne. Kõigepealt heidab ta eelnevatele kõnedele ette, et armastus on seal pelgalt empiiriline ning armastuse kirjeldus meelevaldne. Sokrates eristab end neist: „Ükspäinis tõtt tahan ma rääkida“ (207)
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal....
Albu Põhikool Pythagorase teoreem Koostas:Merilin Talimaa Juhendaja: Ivi Madison Albu 2011 Pythagorase teoreem SISSEJUHATUS Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Kindel pole seegi, kas ta ise midagi kirja pani, kõik teadmised Pythagorase isiku ja õpetuste kohta pärinevad hilisemast ajajärgust, peamiselt meie aja esimestest sajanditest. Tema kaasaegsed, Platon ja Aristoteles näiteks, mainivad teda oma kirjutistes vaid mõnel korral. Andmed Pythagorase kohta on ka küllaltki vastukäivad. Herakleitos (ca. 544-483 eKr) kirjutas: ``palju teadmine ei tee targaks, muidu oleks ta targaks teinud .. Pythagorase``. Kreeka ajaloolane ja luuletaja Herodotos (ca. 484-425 eKr) seevastu nimetas Pythagorast ``suurimaks targaks hellenite seas``. Raskused...
väärtusmarkeritest ja ekstrakategoriaalsetest determinismist. Instrumentaaldeterminismi peamine idee seisneb väites, et kategooriline tõlgendus kätkeb endas hindamise instrumenti. Teose anrisse paigutamisega ulatame endale vahendid teose hindamiseks selles zanris.Väärtusmarkerite determinismi järgi on kriitik tõlgendades juba ühtlasi ka hinnanud. Seejuures võivad mitmetähenduslikkus, tähenduse puudumine ja obskuursus tähistada hoopis kunstilisi voorusi, kuna kriitikutele on oluline, et teosest oleks võimalikult palju midagi kirjutada ning seega võiks see seostuda erinevate zanrite ja stiilidega. Ekstrakategoriaalne determinism väidab, et kategooria staatus mõjutab konkreetset hinnangut. Näiteks nõukogude ajal peeti paljusid kunstivoolusid liialt läänelikuks ning kui kriitikud pidasid teost dekadentlikuks, siis tähendas see arvatavasti hävitavat hinnangut tervele teosele. 5
läbi Hitleri holokausti. Metsikud kuriteod ja banaalne kurjategija. Himmleris polnud midagi suurejoonelist, isegi mitte tema olemuses. Himmleri kaasaegsed kirjeldavad teda kui täiesti tähtsusetut isikut, kui silmapaistvalt kokkuhoidlikku koolmeistrit. Teistel aegadel arendanuks Himmelr oma annet õpetajana. Koolmeistriamet andnuks talle võimaluse drillida kasvandikesse selliseid voorusi, nagu kord ja kuulekus, tublidus ja säästlikkus. Ametnikuna oleks tänu oma pedantsusele, äraostmatusele ja seadusekuulekusele kindlasti Saksa rahandusbürakraatia väärtuslik liige olnud. Himmleri ülesande täideviimise monotoonsus oli võrreldav mõne rahandusametniku sadadele maksudeklaratsioonidele allakirjutamisega. Ühe etnose mõrv tähendas tema jaoks vaid organisatsioonilist probleemi. Mitte ohvrite kannatused ei teinud talle muret, vaid roimarite hingepiin.
Ametlikult on budismi leviku algus Jaapanis siis, kui Koreas asuva riigi Backche delegatsioon saabus Jaapanisse kas 538 või 522 aastal. Saatkond külastas Yamato õukonda ja tõi kingituseks kaasa buda kujusid ja hiinakeelseid budistlikke tekste. Budism on üsna agressiivne enda religioosses väljenduses, eriti tol ajal, kui ta positsioonid Indias kaotas ja leidis uue levikuala Ida-Aasias. Jaapanis tegid budistid kingitusi mõjukatele Jaapani suguvõsadele, ülistasid budismi voorusi ja kasutasid ära Jaapani valitsejate keerulist olukorda teatud välisvalduste kaotus Koreas, Kjushu saare vürstide vähene kuulekus keisrile jne. 6. sajandi teisel poolel tõusis esile Soga klann, kes omandas suure mõju keisrikojas, eriti keisrinna Suiko ajal (1). 3.1. Jaapani budismi ajalooline ülevaade Budismi ajalugu on Jaapanis jälgitav alates 6. Sajandist, kui Koreast toodi sinna budistlikud suutrad (õpetustekstid) ja pühakujud. Esimene suur budismi soosija oli
Pidas oluliseks traditsioonide järgimist ja kohusetäitmist. Vergilius Augustuse aja poeet (3. sajandi teine pool). Tema peateos on eepos ,,Aeneis", mis pühendub roomlaste eelkäijatele. Augustus oli tema suur toetaja kuna uskus ennast olevat Vergiliuse kirjeldatud Romuluse järeltulija. Titus Livius Augustuse aja ajaloolane(1. sajandi lõpp eKr 1. algus pKr), kirjutas Rooma ajaloo linna asutamisest kuni 9 eKr. Ülistas Rooma vabariiklikku korda. Rõhutas roomalaste voorusi: vaprust, lihtsust, korda ja isamaaarmastust. Tema kirjutised on pigem legendid kui tõde, kuid annavad hea pildi roomlaste vaadetest ja ideaalidest. Seneca Rooma filosoof, kirjanik ja riigimees. Üks oma aja rikkamaid inimesi maailmas. Looming oli mitmekesine ta kirjutas traktaate, loodusteaduslikke uurimusi ja tragöödiaid. Uskus saatusesse, oli kaudselt ristiusu teerajaja. Nero kasvataja, tappis ennast tema käsul.
..................................................................... 14 Lisa 1 Lisa 2 Lisa 3 Kognitiivsed õppimisteooriad 3 Sissejuhatus Käesoleva referaadi põhieesmärgiks on tutvustada kognitiivsete õppimisteooriate olemust ja põgusalt tutvustada ka informatsiooni töötlemise mudelit. Referaadis võrreldakse ka kognitiivseid õppimisteooriaid biheivioristlikega, et paremini mõista kognitiivsete õppimisteooriate voorusi ja puudusi. Referaadi jooksul saavad vastuse järgmised küsimused: - Mille poolest erinevad kognitiivsed õppimisteooriad biheivioristlikest? Mis on põhiliseks õppimise ajendiks/motiiviks kognitiivsete õppimisteooriate abil seletatavates õppimisilmingutes? - Mida kujutavad endast tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' skeemide moodustamise teooria järgi? Mis vahe on tunnetuse ja õppimise vahel õppimise definitsioonist lähtudes?
Sellisesse ellu ei kuulunud seksuaalsed ihad, naises hakati järjest enam nägema seksuaalset* ehk sootut olendit. Oluliselt muutus kasvatus ja suhtumine lapsesse. Kui keskajal oli lapse elu kulgenud koos täiskasvanutega ta nägi ja kuulis kõike, mis elus toimus, ja omandas nii ühiskonna tõekspidamised , siis uusajal hakati kõrgkihtides lapsi eraldama täiskasvanute elusfäärist lastetuppa. Ent lastetoaski püüti lapses arendada mitmeid voorusi, nagu usklikkust, autunnet, enesekontrolli ja töökust. Vanemaid hoiatati endiselt liigse leebuse eest distsipliin kodus pidi 4 olema karm. Rõhutati isegi, et laps ei peaks kunagi saama süüa, juua ega magada küllastumiseni. Järgnevad sajandid tõid kaasa arusaama lapsest kui kasvatatavast, keda tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest
· "Kevade ja sügise annaalid" (Chungin) · "Tavade protokollid" (Liji) · Nelikraamat (Sishu), mille koostas Zhu Xi (1130-1200), sisaldab Konfutsiuse õpetuste kokkuvõtlikku esitlust koosneb neljast tekstist: · ,,Vesteid ja vestlusi" (Lunyu); · ,,Mengzi" (Mencius); · ,,Suur õpetus" (Daxue); · ,,Keskmine tavaline" (Zhongyong). · Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Tähtsal kohal KOHASUS. TAOISM · Taoismi põhiteos on "Daodejing" ("Raamat teest ja väest", "Kulgemise väe raamat"). Vana pärimuse järgi on selle autoriks arvatavasti 6. sajandil eKr elanud Laozi, keda peetakse ühtlasi taoismi rajajaks. · Teine tähtis teos on "Zhuangzi" (pärimuse järgi Zhuangzi nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt). · Religioosse taoismi alguseks on peetud 142
· Dominiiklased · Lapse sünnipäraste võimete arendamist 5.kirjeldada hariduse andmist keskaegsestes kloostrikoolides 18.J.H. Pestalozzi asutas orbude ja Keskaegsetes kloostrikoolides õpetati usust tulenevate kodutute laste varjupaiga(1774): vooruste aineid. Voorusi oli seitse: lugemine, kirjutamine, · Neuhofis aritmeetika, dialektika, retoorika, astronoomia ja muusika. Keskaja algul peeti kehalist tegevust paheks, kuid aja · Dessaus möödudes tõdeti, et inimene elab kauem kui ta on terve ja · Schnepfenthalis umbes keskaja keskel hakati inimese tervisele suuremat rõhku panema. Eelnev usuline tõekspidamine, et vaim ja 19."Filantropism" tähendab: keha ei ela ühes oli vale
ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. 46.Milline on dramaatika zanriline liigitus? Tragöödia, komöödia, draama. 47.Mille poolest erineb tragöödia komöödiast ning draama omakorda neist mõlemast? Tragöödia on olnud ajaloos/müütides, komöödia väljamõeldis. Trag kehastab voorusi, kom naeruvääristab pahesid. Sotsiaalne siesus erinev, kõnekeel vs argikeel, erinev lõpp, heroiline staatus vs isiklikud tegevused. 48.Mida mõistetakse draama episeerumise all? Dramaatiline teater kehastab sündmusi, eepiline jutustab; dramaatiline tõmbab vaataja endaga kaasa, eep teeb vaatajast jälgija; dram paneb tundma, eep paneb otsustama; dram vahendab elamusi, eep vahendab teadmisi; dram vaataja elab kaasa, eep vaatajale näidatakse; dram huvi lahenduse vastu, eep huvi tegevuse
Ka suurmaaomanikud tunnistasid end vasallideks, s.t tõusis vasalli staatus. Kõrgkeskajal kujunes välja läänihierarhia. Kujunesid välja ka suurmaaomanike pärisvaldused, kellel puudus vasallivahekord. Seoses mitme vasallivandega tekkisid lojaalsuseprobleemid. KÕRGKESKAEG (1054 – 1347) Kõrgkeskajal toimus Lääne-Euroopa kiire areng. Pol-lt ja maj-lt jõuti Oriendist ja Bütsantsist mööda. Kujunes välja aadliseisus kui rüütliseisus. Hindama hakati rüütli voorusi, truudust senjöörile. Seda aega isel enim just rüütliga seotud rituaalid. Rüütlite ajastu. Tekkisid kivikindlused. Kõrgekeskajal ei kandnud rüütlid raudrüüd.Põllumajanduses võeti kasut mitmeid uuendusi: ratasader, rangid (hobune kui künniloom), kolmeväljasüsteem. Seoses külvipindadega laiendamisega langetati ulatuslikult metsi. Elanikkonna kasv. Toimus sakslaste kolonisatsioon, mis tõi kaasa Läänemere regiooni ristimise (“sakslaste tung itta”)
arst võib sooritada eutanaasiat). Eetikakoodeksi eesmärk on ühtsete käitumisstandardite kujundamine ning nõustamine eetiliste dilemmade puhul. Eudoimonistliku eetika kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine. Õnnelikkus ei seisne seejuures mitte rõõmustamises millegi üle või lihtsalt rõõmsas meeles, vaid tuleneb pigem teatud positiivsest vabadusest viia täide inimesele loomu poolest antud võimalusi ehk voorusi parimal viisil. Tegemist ei ole seega isoleeritud egoismiga, vaid ennast ja teisi arvestava eneseteostusega. (Aristoteles) Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele, nagu teevad teleoloogilised süsteemid. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. (Kant)
3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Õnn tähendab oskuspäraselt toimimist. Poliitika eesmärk on tagada kõigile õnn, seega vajavad filosoofid poliitikuid ja vastupidi. Filosoofi elu (eelistatum): · Filosoof praktiseerib tarkuse voorust täiuslikemalt. · Filosoof on tarkuse saavutanu, kes mõtleb oma teadmiste valguses maailma üle. · Elab jumalasarnast elu. Riigimehe elu: · Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks. · Riigimees ei suuda rakendada tarkuse voorust oma elus, sest töötab ebasobivates tingimustes: sõjad, sotsiaalne korraldus. · Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes kogukonna hüvanguks. Parim riigivorm on selline, mis tagab inimestele õnneliku elu: kõik osalevad valitsemises vastavalt oma loomutäiusele; suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline õnn on nauding, valu on tõeliselt halb. Õnnelik elu on sõprade ringis, eemal poliitikast
keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada pea kogu eetika oli vooruseetika. Vana-Kreeka eetika keskne küsimus oli, millised on inimestes need voorused, mida täiustades saavutatakse harmooniline ja õnnelik elukorraldus polises. Aristotellikus moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). traditsioonis on vooruse teooria lähtepunktiks eelnev küsimus: "Kas inimese elul on eesmärk või siht, midagi, mille jaoks me eksisteerime, mingi üleüldine inimeste elu eesmärk, etalonvoorus, mis 2. Mis on normatiivne eetika? Normatiivne eetika on teooria selle kohta, milline käitumine on moraalselt hea või halb
Freudistid arvasid, et müüks on väljendus psüühikaseisunditest, nt seksuaalsete ihade realisatsioon, seosed alateadvusega. Strukturalistlik- Muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil. Propp tuletas 31 funktsiooni järjendi 100 muinasjutu suurusest korpusest, kasutas sündmuste lineaarset järgnevust (V. Propp). Pragmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides (C. Levy- Strauss). Strauss mustas süntagmaatikat, kuid kiitis paradigmaatika voorusi (müüdi detail, mis on „süntagmaatilisel tasandil absurdne“, muutub arusaadavaks paradigmaatilisest vaatepunktist. Kui vaadelda mistahes süntagmaatilist järjendit omaette puhtal kujul, tuleb sellesse suhtuda kui tähenduseta järjendisse ja ainsaks lahenduseks on süntagmaatilise järjendi asendamine paradigmaatilise järjendiga). Straussi meetodil seega strukturalismi tunnused, kuid tegelikult on tegu võrdleva meetodiga. Pidas
maad, loomi ja taimi: sest nõnda ta ihkab oma hukku. Ma armastan seda,'kes armastab oma voorust: sest voorus on hukkumistahe ja igatsusnool. Ma armastan seda, kes vaimust ei hoia piiskagi endale, vaid kes tahab olla täitsa oma vooruse vaim: nõnda ta läheb vaimuna üle silla. Ma armastan seda, kes oma voorusest teeb oma kallakpinna ja saatuse: nõnda ta tahab oma vooruse pärast veel elada ja mitte enam elada. Ma armastan seda, kes ei taha evida liiga palju voorusi. Üks voorus on enam voorus kui kaks, sest et ta enam on sõlmeks, mille külge saatus end seob. Ma armastan seda, kelle hing end pillab, kes ei taha tänu ega tasu tänu: sest ta kingib ikka ega taha end säästa. Ma armastan seda, kes häbeneb, kui täring langeb temale õnneks, ja kes siis küsib: olen ma yõltsmängija? - sest ta tahab hukkuda. Ma armastan seda, kes külvab kuldsõnu oma tegude eele ja alati täidab veel enam kui lubab: sest ta tahab hukkuda.
2 luua esmaabiandajate, haigepõetajate,lapsehidajate, kandurite, desinfektorte, hoolekandekaadreid 3 moodustada samariitide üksusi samariitliku teenistuse teostamiseks. 4 valmistada ja muretseda samariitliku teenistuse teostamisel tarvisminevat sanitaar ja muud varustust. 5 kasvatada oma liikmeid punase risti samariitlluse vaimus. Selleks et olla vääriline samariidi nime kandma peab samariit omama kõrge kõlbelisuse ja suuri isiklikke voorusi. Ta peab esikohele seadma riigi ja rahva heakäigu huvid, arendades ja kasvatades endas kangelaslikku ohrimeelsust, armastust, uhkust ja lugupidamist oma isamaast ja rahvast. Kutsauhkus, kohuse ja autunne on samariidi tätsamaid omadusi. Samariidis peab olema arenenud teadlik distsipliin, mis väljendub samariidi selges arusaamises oma kohuseist ja viimaste kohusetruus täitmises.7 7 ESMAABI JA TERVISHID /DR B.Voogas 1938
) Selle imperatiivi abil saab testida konkreetseid moraalireegleid. Kas reegel "Sina pead varastama!" võiks saada üldiseks seaduseks? 136. Vooruseetika Eetikateooriad, milles on keskseks vooruse mõiste. Erinevalt Kantist ja utilitaristidest ei keskendu vooruseetika üksikute tegude õigsusele või väärusele, vaid indiviidi elule tervikuna. Põhiküsimus: kuidas peaksin elama? Vastus: kultiveeri (arenda) oma voorusi. Voorusi kultiveerides saad sina inimolendina "õitsema". Vooruseetika põhiidee Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, et inimene peab oma lubadusi, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara, vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Moodsad voorusteoreetikud Elizabeth Anscombe (1919-2001) Alasdair MacIntyre (1929-)
On vaja õppida märkama, kus tekivad põhiväited, ja vaadelda nende mõju emotsioonidele ning kehalisele seisundile, samuti tarbetutele ettevaatusabinõudele, milleni nad viivad. Enesekriitilised mõtted tuleb kahtluse alla panna ning leida tasakaalustatud ja leebem ettekujutus iseendast. Püüda ennast leebemalt kohelda, väärtustades oma tugevaid külgi, häid omadusi ja voorusi nii, nagu hinnatakse neid kellegi teise juures Võiks jälgida, kuidas kasutatakse oma aega ja kui palju rõõmu ja rahuldust saadakse sellest, mida tehakse Proovida ära tunda ja muuta kasutuid elureegleid Enese aitamisse peaks olema valmis investeerima aega ja energiat (Fennell, 1999/2005:101,132,166,201,238) Kindlasti ei piisa vaid sellest, kui järgida ülaltoodud punkte samm-sammult, abi peaks otsima ka mujalt
Kui me mõistame, millised on tema jaoks selle lahenduse eelised, olemegi avastanud tema vajaduse. Konflikt on olukord, kus kaks või rohkem inimest ihaldavad mingeid eesmärke, mida nad tajuvad kui saavutatavat ainult ühe või teise poolt, aga mitte mõlema poolt. 2. Korraldage võimalike lahenduste leidmiseks ajurünnak. Ajurünnak on ideede kiire genereerimine ja kirjapanek, ilma et neid ideid lähemalt selgitatakse või nende voorusi ja puudusi hinnataks. Ajurünnakut tehes püüdlete te kvantiteedi, mitte kvaliteedi poole. a. Ärge andke hinnanguid – hindamine lämmatab loovust. See kutsub esile kaitsereaktsiooni ja siis hoiavad paljud ideid enda teada. b. Ärge selgitage ega küsige selgitusi – selgitavad märkused segavad võimalike lahenduste kiiret ja loomingulist genereerimist. c
Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. - Renessanss. Üleminek keskajalt uusaega. (Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro, Sidney, Du Bellay, Marco Gitolamo Vida, Julius Caesar Scaligeri ) Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: · Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro · Inglismaal: Sidney · Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15. sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi ja piitsutama pahesid; alul lähtutakse Horatiusest, hiljem Aristotelesest Marco Gitolamo Vida (1527) De arte poetica (ladina keeles, heksameetris) esimene renessanssaja katse anda süstemaatiline ülevaade poeesia olemusest. Ehkki luuletaja vajab sisemist inspiratsiooni, ei saa ta ilma koolitusteta luua täiuslikku kunstiteost. Edaspidisele arengule omab eriti suurt tähtsust Julius Caesar Scaligeri (1484-1558) Poetices libri
vaadelge nende võimalikke tagajärgi. 4) Koostage plaan, kes teeb mida, kus ja mis ajaks. 5) Viidge plaan ellu. 6) Hinnake probleemilahenduslikku protsessi ja kunagi hiljem seda, kui hästi lahendus toimis. - Konflikt - olukord, kus kaks või rohkem inimestihaldavad mingeid eesmärke, mida nad tajuvad kui saavutavat ainult ühe või teise poolt, aga mitte mõlema poolt. - Ajurünnak - ideede kiire genereerimine ja kirjapanek, ilma et neid ideid lähemalt selgitataks või nende voorusi ja puudusi hinnataks. Ajurünnaku näpunäided: 1) Ärge andke hinnanguid. 2) Ärge selgitage ega küsige selgitusi. 3) Käige välja hullumeelseid ideid. 4) Laiendage üksteise ideid. 5) Kirjutage iga idee üles. 6) Ärge siduge ideid inimestele nimedega ega kirjutage iga inimese panust eraldi tulpa. 20 Juhid sobiva lahenduse väljavalimiseks: 1) Küsige teiselt inimeselt, milliseid väljapakutud alternatiive ta probleemi lahendamisel
Hiina Nobeli kirjanduspreemia laureaadid Gao Xingjian ja Mo Yan. Konfutsius oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu ,,Lunyu" on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski, andis ta oma tarkusi edasi vaid suuliselt. Eesti keeles on ilmunud ,,Vesteid ja vestlusi", mis koosneb 512 mõttesalmist, dialoogist või arutlusest. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Wang Wei - Tangi dünastia aegne luuletaja ja maalikunstnik, kelle luules on palju maalilisust. Peale An Lushani mässu domineerib loodusluule. (,,mägedes sügisühtul") Li Bo - taoist, oli oma ajas uuendusliku stiiliga. nimetatakse teda tihti hiina luuletajate seas kõige märkimisväärsemaks. Säilinud on umbes tuhat talle omistatud luuletust. (,,Mõtted vaiksel ööl") Du Fu samuti üks silmapaistvamaid hiina luuletajaid
Kurjuse olemasolu kohta maailmas oli stoikutel kolm selgitust. Esiteks maailmas ei saa miski ilma vastandita eksisteerida. Kui poleks kurja, siis ei oleks ka head, me ei saaks enam aru, mis on kurjus, mis headus. Teiseks ei ole üldist kurjust, niisugust kurjust, mis oleks kõigi jaoks kurjus. Kurjust ühe inimese jaoks ei pruugi seda olla teisi inimese või mingi grupi inimeste jaoks. Kolmandaks ei saaks ilma kurjuse ja kannatusi läbi elamata endas voorusi kasvatada. Kurjust vältides ei alluks inimene enam saatusele ja seega ei saaks ta õnnelik olla. 26. Selgitage stoikute arusaama, et tõeliselt vaba saab olla vaid tark. Stoikud väitsid, et maailma muuta ei saa ja kuna inimene on osakene maailmast, siis peab ta sellega kooskõlas elama ehk siis saatusele alluma. Tark inimene saab aru, mis saatus talle määratud on ja järgib seda vastupanuta ning soovib ainult seda, mida saatus talle toob. Tark
tundikkust. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. · Taoism (tao- tee) - filosoofiline ja religioosne õpetus. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Tao tunnuseks võib olla pideva muutuse ja vahelduse tsükliline kordus, mis avaldub kahe polaarse jõu (näiteks yin ja yang) vastastikuse mõjuna. Taoismi peamised märksõnad on loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne. Taoistliku arusaama kohaselt tulenevadki õnnetused
00000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000000 18 19 MUSTAND: Monarhia on veresuguluse alusel päritav võim. Jaguneb kaheks: suuremalt jaolt absolutistlikuks (18.saj valgustatud monarhia) ja piiratud monarhia. On öeldud, et lõpuks jääb järgi 5 monarhiat risti, poti, ärtu, ruutu ja inglise monarhia. Järgnevalt analüüsin nii absolutistliku kui ka piiratud monarhia puudusi ja voorusi. Absolutismianalüüsis tuginen uusaja ajaloole ja piiratud monarhia puhul tänapäevale. Absolutistlikuks monarhiaks nimetatakse monarhiat, kus riigipeal on ainuisikuline võim. Absolutism kujunes 17.saj vältel ning on püsinud mitmetes riikides tänaseni. Euroopale on reeglina omane piiratud monarhia, kuid mitmetes India ookeani äärsetes maades on püsinud absolutism tänaseni. Näiteks Brunei, Katari, Omaan. Seega võib väita, et absolutism püsib pigem islami kultuuriruumis
nii paljudele rahvastele on peale sundinud, ja tema langus leiab aset tolle päeva eelõhtul, kui kuningas Nero nimetas ametisse hea maitse nõuniku. Seame sellele pildile vastu pildi, mida pakuvad nende üksikute rahvaste kombed, kes on kaitstud asjatute teadmiste nakkuse eest ning on oma vooruslikkuse tõttu ise õnne leidnud ja saanud eeskujuks teistele rahvastele. Niisugused olid vanad pärslased: haruldane rahvas, kelle seas voorusi õpetati nii nagu meil teadusi, rahvas, kes nii hõlpsalt alistas Aasia. Niisugused olid sküüdid, kelle kohta meieni on säilinud nii võimsaid ülistusi ja niisugused olid ka germaanlased. Mitte rumalusest ei eelistanud nad vaimutreeningule muid tegevusi. Nad teadsid väga hästi, et teistel maadel saadavad jõudeinimesed oma elu mööda, vaieldes ülima hüve ning pahe ja vooruse üle, ja et upsakad targutajad, ülistades kõige kaunisõnalisemalt iseennast, panevad kõik teised
Kurjuse olemasolu kohta maailmas oli stoikutel kolm selgitust. Esiteks maailmas ei saa miski ilma vastandita eksisteerida. Kui poleks kurja, siis ei oleks ka head, me ei saaks enam aru, mis on kurjus, mis headus. Teiseks ei ole üldist kurjust, niisugust kurjust, mis oleks kõigi jaoks kurjus. Kurjust ühe inimese jaoks ei pruugi seda olla teisi inimese või mingi grupi inimeste jaoks. Kolmandaks ei saaks ilma kurjuse ja kannatusi läbi elamata endas voorusi kasvatada. Kurjust vältides ei alluks inimene enam saatusele ja seega ei saaks ta õnnelik olla. 26. Selgitage stoikute arusaama, et tõeliselt vaba saab olla vaid tark. Stoikud väitsid, et maailma muuta ei saa ja kuna inimene on osakene maailmast, siis peab ta sellega kooskõlas elama ehk siis saatusele alluma. Tark inimene saab aru, mis saatus talle määratud on ja järgib seda vastupanuta ning soovib ainult seda, mida saatus talle toob
10. Millised on "Põrgu" 26. laulu Odysseuse hukkumise loo võimalikud tõlgendused. 1) Odysseus pidas lugu rohkem Jumala koodeksist kui iidsetest Kreeka tavadest. Seetõttu piinleb ta leekides. 2) Inimese ihade taltsutamine ja uudishimu kaalub üle moraali. Näiteks:(tsiteerin) ,,Kui Kirkest lahkusin, kes üle aasta mind pidas kinni paigas /.../ austus vana isa vastu, mõte mu armsast pojast, ei ka abikaasast /.../ siis suutnud summutada tulist iha, mis kihutas mind uurima maailma ning inimeste voorusi ja patte." Ta tuli tagasi "reisilt", kuid tema uudishimu ei suutnud hoida teda oma kodus, ta läks edasi. 3) Odysseus on põrgu leekides seetõttu, et ta lahkus Trooja sõjast hobusega ning varastas linnast püha eseme. 4) Nende uudishimu oli üks põhjuseid saatuse poolt, miks ta hukkus laevaga. Kui ta oleks allutanud oma ihad, siis ta ei oleks tormis hukkunud. 11. Mis on Põrgu karistuste loogika? Milliseid patte karistatakse ja mis põhimõttel (vt laul XI). Kas ja
Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi oma enese mõtteid. Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi (aret) nagu õiglus (dikaiosyn), vaprus (andreia), vagadus (hosiots, eusebeia), mõistlikkus (sphrosyn) jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu (eudaimonia). Vooruste määratlemisega seonduv ning läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine (epistm) ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad neil on mõni kunst või oskus
Üldiselt panevad polükroonsed inimesed vähem pahaks, kui keegi hilineb ja ennast oodata laseb. Siiski iseloomustab monokroonsus valdavamalt individualistlikke ja (vähemalt pealispindselt) egalitaarseid ühiskondi. Samas alluvad monokroonses ühiskonnas kõik jäikadele ajakavadele, mis eriti polükroonsetel inimestel võib pärssida loovust. On ka polükroonseid inimesi, kes oskavad kohaneda monokroonse ühiskonnaga ja mõlema ajakäsituse voorusi nautida. Üldiselt peetakse monokroonseteks Põhja-Ameerika ja Põhja-Euroopa kultuure, polükroonseteks Aasia ja Vahemeremaade kultuure (sh nt Provence!). Individualism, protestantlik tagapõhi (sh protestantlik tööeetika), nendest tulenev suhteline egalitaarsus ja monokroonsus näivad olevat tugevasti seotud. (Hall ise seda seost otseselt välja ei too, teda on ka kritiseeritud monokroonsuse/polükroonsuse ja ühiskonna üldiste väärtuste vaheliste seoste puudumise pärast
aspektiks. head idioodid – heade kavatsustega idioodid võivad tahtmatult põhjustada paljude surma vms. Kant ei võta piisavalt arvesse tagajärgi. Vooruseetika - eetikateooriad, milles on keskseks vooruse mõiste - Kantist ja utilitaristidest erinevalt ei keskendu üksikute tegude õigsusele või väärusele, vaid indiviidi elule tervikuna. - põhiküsimus on: kuidas peaksin elama? vastus: arenda oma voorusi, seda tehes saad sina õitsema. Vooruseetika põhiidee: tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, motiive, emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, et inimene peab oma lubadusi, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara, vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruste ja tegude seos: voorused avalduvad toimepandud tegudes. Häid tegusid teevad eelkõige head e vooruslikud inimesed. (võib sekka sattuda mõni halb tegu)
7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? Platon polnud oma ajaga rahul: Sokratese surm, demokraatia vastasus, mütoloogia polnud enam usutav, selle asmele tuli sofistika (kõike on võimalik tõestada), Ateena oli sõdade tagajärjel allakäinud jne. Kunst ei aita kaoses korda luua, pidas seda jäljenduse jäljenduseks, võib eufooriat tekitada. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest see toetub tunnetele, mitte mõistusele. Kunst ei kasvata voorusi, vaid rikub noorsugu, sest kunstis jäljendatakse tihti eeskujuks kõlbmatuid isikuid. Ta arvas, et paremad ajad on veel ees. 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. Metafüüsika on Platonism, mis uurib reaalsust kui sellist. Selles on olulised ideed asjade ja nähtuste tõeline olemus. Maailm on tabatav mõtlemise abil, kuid kogu maailmast pole võimalik ettekujutust saada, vaid ainult idee tervikust
Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une.
Tähtsamaid esindajaid 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? Platon polnud oma ajaga rahul: Sokratese surm, demokraatia vastasus, mütoloogia polnud enam usutav, selle asmele tuli sofistika (kõike on võimalik tõestada), Ateena oli sõdade tagajärjel allakäinud jne. Kunst ei aita kaoses korda luua, pidas seda jäljenduse jäljenduseks, võib eufooriat tekitada. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest see toetub tunnetele, mitte mõistusele. Kunst ei kasvata voorusi, vaid rikub noorsugu, sest kunstis jäljendatakse tihti eeskujuks kõlbmatuid isikuid. Ta arvas, et paremad ajad on veel ees. Platonile omistatakse etteheide kunstile: kunstiteos ainult jäljendab (mimesis) asju, mis jäljendavad jumaliku looja valmistatud asju. Kuna need omakorda jäljendavad ideesid, siis on kunstiteos tõest koolm korda eemal. Kunstnik on seega käsitööline, kes esemes jäljendavad ilu omakorda jäljendub. Platon: tõeline ilu
Üksik LED on tavaliselt 3–5 mm läbimõõduga, vajab tööks vaid mõnevoldilist alalispinget, ning tarbides vaid 1 vati voolu, võib anda mitmekümne luumeni jagu valgust. Suurema valgusvoo saamiseks ühendatakse neid mitme kaupa ühise sokliga (ka tavalisele hõõglambile omase E27) koondlampi, saades nii soovitud tugevusega valgusallika. Peale erakordselt pika tööea (50 000–100 000 tundi) on LEDidel palju teisigi voorusi. Väike tööpinge ja minimaalne soojenemine teeb nad sobivateks ohtlikes keskkondades, suur põrutuskindlus võimaldab neid kasutada sõidukite valgustites. Tänu üliväikesele energiatarbele pruugitakse neid autonoomse toitega avarii-väljapääsude märgistajatena. Hästi sobivad nad ka programmjuhtimisega valgusefektide loomiseks dekoratiiv- ja reklaamvalgustuses tänu juba toodetavatele valgustusplaatidele ja -lintidele.
Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une.
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse d...
printsiipide, tunnete ja huvidega". Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. Eristus: ori vs vaba mees (seisndi erinevus). Ori on peremehe meelevallas, kel on õigus sekkuda Meelevallas olek muudab inimese orjameelseks. Ajaloolased Sallustius, Livius, Tacitus rakendavad vabadusemõistet valitsuskordade analüüsil: Vabariigis on kodanikud vooruslikud. Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, kuna valitseb orjameelsus. Filosoofid (Cicero) kutsuvad kodanikke üles vabadust kaitsma isegi hea valitseja vastu 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. Enamuse inimete jaoks on suurim võimalik hüve vabadus (lebertá) ehk vaba elu (vivere libero) - nad soovivad taotleda vabalt oma eesmärke, kartmata teisi inimesi. See on võimalik vaid seini, kuni ei olda kellestki sõltuvuses. Ainult
Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama üles pojalikkust, see tähendab olema oma vanemate vastu kuulekas ja kohusetundlik, kusjuures vanemad võlgnesid talle armastuse ja hoole. Selline suhe kajastus ka mujal, näiteks suhetes mehe ja naise või valitseja ja ministri vahel. Täielik võrdsus oli võimalik vaid sõprade vahel. Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus. Rahvastikupoliitika tegeleb sihiteadlikult rahva arvu mõjutamisega. St rahvaarvu suurendamise ja vähendamisega ning seda saab teha mitmel moel: sündimuse mõjutamine, ränne ning regionaalpoliitika ja suremus. Sündimust saab vähendada ühe lapse poliitikaga, preservatiivide propageerimisega, trahvidega, majanduslike sanktsioonidega, steriliseerimiste ning selgitustööga. Suurendada saab toetuste, abordi
kõrgematest hüvedest ja kõrgematest eesmärkidest. Nende teostamiseks tuleb anda maksimaalne vabadus ega tohi piirata inimest tema enese huvide saavutamisel. See eetika on kõige austavam inimese suhte, sest see on inimloomusele loomupärane. Selle teooria rajaja oli F. Nietzsche. Tema meelest on inimese peamine tunnus elul võimutahe. See pole muud kui ühe inimkonna osa soov orjastada või piirata teisi. Karjas suruvad nõrgemad tugevamatele peale teatud voorusi, mistõttu tugevad eristuvad massist. Nietzsche süüdistas kristlust kõiges. Näiteks uskus ta, et kristlusga käivad kaasas halvad kombed ja üksikisiku saatuse ärarikkumine. Kristlus pidavat loomulikku moraali alavääristama, öeldes iniminstinktidele ,,ei". Kristlus pidavat inimesi kohandama ümber teiste tingimustega, mis võivad olukorda raskendada, kuid sellega tuleb harjuda. Tema arvates tuleb kõike muuta, kuigi ta suhtus Kristusesse tegelikult hästi
" Küsides, kes on vooruslik inimene, vastatakse "Inimene, kes teeb õigeid asju". Puudub kriteerium, mille alusel midagi vooruseks pidada. · Mis on voorus? Voorused muutuvad ajas ja ruumis, sõltuvad kontekstist. · Vooruseetika ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid. R. Hursthouse'i vastus · Tegu on õige siis, kui selle teeks nendes oludes ka vooruslik toimija. · Vooruslik toimija on see, kes toimib vooruslikult, s.t kellel on voorusi ja kes neid ellu viib. · Voorus on iseloomujoon, mida inimene vajab hästi elamiseks . Hursthouse'i abordinäide · Vooruseetika ei püüagi anda vastust küsimusele, kumb on tähtsam, kas loote õigus elada või ema enesemääramisõigus. · Vooruseetika hindab teo tegijat: kuidas suhtuda abordi tegijasse? Abort iseenesest ei ole õige ega vale. · Millest lähtub tegija hindamisel? Nt bioloogilistest ja sotsiaalsetest faktidest, konkreetsest
headus on alati otstarbekad; kes ei rutta oma saatuse kujundamisse sekkuma. Ärgu ta sekkugu sellesse. Antagu teemandile need ajastud, mida ta vajab kasvamiseks, ja ärgu loodetagu kiirendada igavikulise sündi. Sõprus nõuab harrast kohtlemist. Me räägime küll sõprade valimisest, ent sõbrad valivad end ise. Aukartus mängib selle juures suurt rolli. Kohtle oma sõpra kui suurejoonelist vaatemängu. Muidugi on tal voorusi, mis pole sinu omad ja mida sa ei suuda austada, kui pead tahes-tahtmata teda enda läheduses pidama. Astu eemale; jäta neile voorustele ruumi; lase neil kasvada ja avarduda. Oled sa sõber oma sõbra nööpidega või tema mõtetega? Suurele südamele jääb ta ikka võõraks tuhandes üksikasjas, millele võib läheneda üksnes kõige pühitsetumal pinnal. Jäägu poiste ja tüdrukute osaks pidada sõpra enda omandiks ja ahmida üllaima hüve asemel kiiret ning kõikerikkuvat naudingut.9
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
