Hitleri abilised (0)

Sarnased õppematerjalid

18

doc

SAKSAMAA 1871-1945

Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid. Juulis 1919 liitus selle Töölisparteiga Austriast pärit kapral Adolf Hitler (1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07.1921 valiti Hitler NSDAP esimeheks. Tema initsiatiivil loodi partei poolsõjaväeline organisatsioon, mis sai nimeks Sturmabteilung (SA). SA juhiks sai 1922 endine lahinglendur Hermann Göring (1893-1946)

Ajalugu

14

doc

Ribbetrop

Klassikaaslased on kirjeldanud teda "vaimuvaeseima" õpilasena, kelle silmapaistvamate omadustena võis nimetada vaid edasipürgimist ja ohjeldamatut edevust. Mõlemad iseloomujooned jäid talle omaseks kogu eluks. Selle kõrval ilmutas noormees erilist annet keelte suhtes. Mängeldes õppis ta ära prantsuse ja inglise keele. See soodustas edaspidi tema poliitilist karjääri ja korvas diplomaatilise hariduse puudumist juba seetõttu, et tema ülemus Hitler ei vallanud ühtki neist keeltest ja hindas kasvandiku polüglotivõimeid kui maailmatundmise ja diplomaatilise osavuse tõendit. Pärast rännuaastaid Weseli, Metzi ja Straburgi vahel tekkis Joachim Ribbentropil ja tema nooremal vennal Lotharil eriline huvi anglosaksi keeleala vastu. Nad veetsid kaks aastat Inglismaal, õppisid tundma ja hindama elu saarel, ning sõitsid 1910. aastal Kanadasse. Seal tegi

Ajalugu

9

doc

Hitleri võimuletulek Saksamaal

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Carmen Keerde Hitleri võimuletulek Saksamaal Referaat Juhendaja: K. Küngas Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................3 1. HITLERI NOORUSAASTAD...................................................4 2. HITLERI TEE POLIITIKASSE...................................................4 3. NATSIPARTEI ASUTAMINE...................................................5 4. SAKSLASED JÕUAVAD HITLERIGA KOKKULEPPELE...............5 5. KOGU VÕIM HITLERILE......................................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................9

Ajalugu

9

docx

Adolf Hitleri elulugu, Müncheni ja Viini aastad

Väike-Maarja Gümnaasium REFERAAT Adolf Hitler Koostaja: Birgit Basmanova Juhendaja: Kadri Polski 2011.a Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Viini ja Müncheni aastad lk 5 4. Hitleri esile kerkimine lk 6 5. Füürer lk 9 6. Lõpp lk10 7. Seosed Eestiga lk10 8. Pildid lk11 9. Kasutatud materjal lk12  Sissejuhatus Adolf Hitler (20. aprill 1889 Braunau Inni ääres, Austria-Ungari ­ 30. aprill 1945 Berliin, Kolmas Reich) oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) juht (1921­1945). Aastatel 1934­1945 oli ta Saksamaa diktaator

Ajalugu

3

doc

Saksamaa 1920.-1930. aastatel

Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 ­ kukutati monarhia, 1933 ­ Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki.

Ajalugu

16

doc

Saksamaa 1945-2009

natsiideoloog Rosenberg, orjatöölaagrite organiseerija Fritz Sauckel, Austria natsiliider Seyss-Inquart ja natside propagandalehe toimetaja Julius Streicher. Lisaks neile olid kohtu all eksvälisminister von Neurath (mõisteti 15 aastaks vangi), ekskantsler Franz von Papen (mõisteti õigeks), admiral Karl Dönitz (mõisteti 10 aastaks vangi), majandusminister Walther Funk (mõisteti eluks ajaks vangi),, Hitleri endine erasekretär Rudolf Hess (mõisteti eluks ajaks vangi), admiral Erich Raeder (mõisteti eluks ajaks vangi), Hitlerjugendi eksjuht Baldur von Schirach (mõisteti 20 aastaks vangi), rahandustegelane Hjalmar Schacht (mõisteti õigeks) ja arhitekt Albert Speer (mõisteti 20 aastaks vangi). Nürnbergis toimus mitu protsessi, neist esimene, suurim ja tuntuim 20.11.1945-1.10.1946. Sellel surmamõistetud mehed poodi 16.10.1946 üles (neid oli 10, Göring tappis end õhtul enne hukkamist)

Ajalugu

7

docx

Adolf Hitler ja natslik Saksamaa

Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8  Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu ­

Ajalugu

9

docx

Maailm kahe maailmasõja vahel

Sõjaohu kasv: · Majanduskriis 1929-1933 · Jaapani agressiivsed taotlused Lähis-Idas: Sõjaline impeerium Okupeerib Mandzuuria 1937 kallaletung Hiinale Nanning'i massimõrv · Fasistliku Itaalia agressiivsed taotlused Ida-Aafrikas: Benito Mussolini ­ territooriumi laiendamine Abessiinia (Etioopia) 1937 ­ leping Hitleriga, 1939 ,,Teraspakt" · Rahvasteliidu tähtsuse langus ­ desarmeerimiskonverentsi läbikukkumine · Hitleri võimuletulek Saksamaal ja Saksamaa kurss sõjale: Lahkumine Rahvasteliidust Ebaõiglane Versailles'i leping Eluruumi laiendamine idas Lääneriikide veenmine · Suurriikide suutmatus omavahel rahu hoidmiseks jõud koondada · NSV Liidu ebaselge positsioon · Lääneriikide (Suurbritannia) ekslik ,,lepituspoliiitka" Hispaania kodusõda · Kodusõda puhkes parempoolselt meelestatud sõjaväe e. frankistide (F.Franko) ja

Ajalugu

Kommentaarid (0)