V. Woolf raamat Tuletorni juurde - analüüs (7)

Kirjandusteose analüüs
„Tuletorni juurde“
Virginia Woolf
Tln 2005
1. Teose sisu lühikokkuvõte
„Tuletorni juurde“ on jaotatud kolme osasse .
UKS- lugu algab perekond Ramsay ’ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, ema-mrs. Ramsay usub , et tuleb ilus ning nad saavad sõita, isa seevastu lükkab ümber homse mineku ning kinnitab, et ilm pole piisavalt selge reisi ettevõtmiseks. Seal peres jääb isa sõna alati peale. Maja üks külalistest Lily Briscoe , kes tegeleb maalimisega, ta maalib aias olevat Mrs. Ramsay’it ja Jamesi , kahjuks pole ta nii andekas kui sooviks. Mrs. Ramsay võtab Charles Tansley oma jalutuskäigule kaasa, et külastada vaeseid abivajajaid. Mrs. Ramsay korraldab õhtul suure õhtusöögi, mis natuke hilines, kuna Minta Doyle kaotas jalutuskäigul rannas Paul Rayley’iga oma vanaema prossi. Mrs. Ramsay tahtis neid noori paari panna, mis tal ka õnnestus.
AEG MÖÖDUB- autor kirjeldab ajakulgu kümne aasta jooksul sündmustega, nagu mrs. Ramsay’i surm, Prue abiellumine ja surm sünnitusel, Andrew saab surma sõjas, mürsust saadud killuga pähe, surm silmapilkne. Mrs. McNab hoiab seni nende suvemajal silma peal.
TULETORN - on möödunud kümme aastat, sõda on läbi, aeg on muutnud tegelasi vanemaks ja nad on kokku tulnud Ramsay’ide suvemajja. Maja on korrast ära, mrs. McNab tegi maja natukenegi korda enne teiste tulekut. Isa võtab poolvägisi kaasa Jamesi ja Cami ning paadimehe Macalister oma pojaga, et minna tuletorni. Teel tuletorni üritavad Cam ja James isa türannia vastu võidelda,ning on vaiksed terve reisi, isa loeb paadis raamatut. Samal ajal vaatab kaugelt Lily paadikest ja mõtleb ,et oleks pidanud jagama mr. Ramsay’ile kaastunnet , mida ta tahtis. Lily meenutas mrs. Ramsay’it ning mälestusi ,mis temast on jäänud ja maalis pilti, mida oli kaua lõpetada tahnud, mis mõlkus tal õhtusöögi ajast peas. Paat jõudis lõpuks tuletorni juurde ja James sai isalt kiita tubli tüürimise eest, ta arvas et isa ei kiida teda kunagi.
2.1. Teoses esilekerkinud probleemid

• Isa- mr. Ramsay ostsuste ja mõtete jõud lastele ,eriti Jamesile(tuletorni juurde mineku mahalükkamine, türannia sinna minekul) ja abikaasale, kellelt ta ootas tihti kaastunnet.
  
• Ebakindlus endas- Lily Briscoe maalimine, läbi teose meenutab ta maalimisel, kuidas Charles Tansley ütles, et naised ei oska maalida ega kirjutada, ning kardab , et tema maalid jäävad pööningule tolmu koguma. Mr. Ramsay mõtted pidevalt ,kas ka tema teosed jäävad mitmeteks põlvedeks inimestele lugemiseks, on ta hea filosoof .
  
• Materjaalne toimetulek – kasvuhoone katuse parandus-see läheb maksma 50 naela , oli pidevalt mrs. Ramsay’il mõtetes, maja korrashoidmine ja laste haridus .
  
• Lapsepõlv,millel on mõju emast ja isast- mrs. Ramsay teadis, et isa negatiivne suhtumine tuletorni sõidust jääb Jamesile alatiseks meelde. Lastel on elus parim aeg, nad pole enam kunagi nii õnnelikud kui nüüd.
  

2.2. Teose idee, mida autor tahab teosega öelda
Miski ei püsi, kõik muutub, kõik kaovad ja hajuvad, ainult värvid ja sõnad jäävad. Mõista elu tähendust, mitte surma, kurbust ja piina vaid inimesi enda õmber ja suhteid nendega.
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus
Peategelasteks on mr. ja mrs. Ramsay.
Mrs. Ramsay- kaheksa lapse ema (lapsed- Prue, Nancy , Rose, James, Andrew, Roger , Jasper,Cam), viiekümnendates naine. Ta on on südamlik ema ja abikaasa, kes on pühendunud oma perele ja sõpradele- tema on see, kes tegeleb peres lastega, hoiab kodu korras ning toetab ja rahuldab oma abikaasa nõudmisi , kui ta vajab julgustust, et on hea filosoof. Naine, kes laseb oma mehel peres domineerida- mees on see kes ütleb viimase sõna millel on kaal, tuletorni minek jäi tegamta kuna isa arvas, et tuleb halb ilm. Mrs. Ramsay ilu on silmnähtav, seda märkavad kõik tegelased, nagu Lily Briscoe ültes tema kohta- naine kes kandis oma ilutõrvikut kõikjal kaasas. Külastas tihti abivajaid ja leski naisi ,et neid aidata, nimetades end sotsiaalset ebavõrdsust analüüsivaks uurijaks. Ühtesulamis ja liitmise ülesanne lasus tema- korraldatud õhtusöök sai alles hoo sisse, kui mrs. Ramsay alustas mõne teema arutamisega, tema oli see, kes pani Pauli ja Minta paari , ning soovis sama Lilyle ja mr. Banksile. Mõjus kõigile seltsiva ja hooliva inimesega, sest tema seltsis oli hea olla- Charles Tansley ja Lily Briscoe, kes muidu läbi ei saanud, veetsid kolmekesti ranas lõbusalt aega. Lily on hästi romaanis tema kohta öelnud- teda pööras inimsoo poole, et teha selle südamesse pesa.
Mr. Ramsay- mrs. Ramsay abikaasa ja filosoof, kirjanik, kuuekümnendates mees. Vastandiks ema hellusele on tema tegelaskujus rangus ja tõsidus, teda võiks pidada tulehargiks, kes samal ajal on kannatav geenius. Kannatav geenius, kuna tegeles filosoofia maailmaga , ning talle oli tähtis, et noored teda imetleksid, tema kirjandus elaks igavesti. Seepärast pressis ta naiselt kaastunnet ja ülistamist, ta vajas seda. Lily ütles ta kohta- kui tema väike sõrm valutab,siis peab maailmalõpp käes olema.ta palus täiesti avalikult, et sa teda meelitaksid, imetleksid aga tema kitsarinnalisus, pimedus, need on vastumeelsed. Mrs. Ramsay’ile tundus et ta mees on loodud hoopis teisest puidust kui muud inimesed, on sündinud tavaliste asjade jaoks pimedana, kurdina ja tummana, kuid kõige ebatavaliste tarvis kullipilguga varustatud. Ta ei märganud lilli, mis söök laual, tütre ilu- nagu unesolija, aga luges luuletusi. Enda pärast oli alailma rahutu, oma raamatute pärast ei lakka kunagi muretsemast- loetakse neid edaspidi, on nad head, miks pole paremad, mida inimesed temast arvavad. Mr. Ramsay’s peitus ka teatav tundetus,südametus- purustades Jamesi lootused minna tuletorni juurde, jäävad talle meelde päevani kui lõpuks see teekond ettevõetaksegi.
4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Valin Lily Briscoe, sest viimases peatükis tõuseb ta esile. Lily- talle meeldib olla üksi, meeldib olla omaette , ta pole loodud olema abikaasa, ta on iseseisev. Seepärast ta jääb romaani lõpuni vanatüdrukuks ega abiellu William Bankesiga. Mrs. Ramsay pani tema kohta tähele, et ta on Lihtne ja tõsine. Temas oli mingi oma joon, mingi varjatud sära, midagi isepärast, mis mrs. Ramsay’ile meeldis, aga meestele vist ei sümpatiseeri. Tal polnud alati kavatsust muuta inimeste olukord mugavaks- ta ei andnud mr. Ramsay’ile kaastunnet ,mida ta Lilylt lootis saada aias, enne tuletorni juurde minekut.Lily oli kiindunud Ramsay’ide perekonda, meeldis neid vaadata, maalis isegi emast ja pojast aias pildi. Lily oli pidevalt oma maalimisega heitluses, ta näeb kõike väga selgelt, aga kui tõstab pintsli et maalida, ei tule sellest enam seda, mida kujutas. Temas on see nukrus , et ei oska panna maalile seda tõde ja reaalsust, mida ta näeb ning kardab , et keegi ei hinda tema maalikunsti ja see jääb tolmu koguma kuhugi kapi alla.seepärast ei meekdinud Lilyle, kui keegi oli maalimise ajal tema kõrval ja jälgis ta tegevust, siis ei suutnud ta enam keskenduda.Üks maal mõlkus tal meelest, kuni ta oli neljakümnendates, nägi natuke kiitsakas, nääpsuke välja, kuid siiski omamoodi veetlev ja tuli tagasi tuletorni juurde ning sai selle lõpuks valmis.
Valin Mr. Carmichaeli, sest ta tundus huvitav inimene ja oli viimases peatükis Lily kõrval. Mr. Carmichael on luuletaja, aga erinevalt mr. Ramsay’ist ei otsi tema heakskiitu oma loomingu kohta, alles romaani lõpus saame teada, et ta on välja andnud luulekogu. Mrs. Ramsay arvates oleks saanud temast suur filosoof, aga tema abielu läks luhta. Nüüd peesitas mr. Carmichael lihtsalt murul . Mrs. Ramsay tundis, et mr. Carmichael ei usalda teda, sest alati kui ta küsis temalt, kas on vaja midagi tuua, võpatas ta. Ta arvas, et see oli mr. Carmichaeli naise süü, kes ta minema ajas, kui mrs. Ramsay neile külla tuli ja mees pidi temalt raha paluma, see oli ta jaoks alandav. Nii tõmbus mr.. Carmichael ta eest kõrvale, ei rääkinud mrs. Ramsay’ile midagi, kuigi mrs. puges nahast välja, et vanamehega sõbralik olla ( andis talle päiksepoolse toa, lapsed olid kenad ta vastu, ei andnud kunagi märku nagu oleks mr. Carmichael soovimatu). Kuid sellegipoolest austas mrs. Ramsay teda. Mr. Ramsay on kogukas ja rahulik, väärikas, kiindunud Andrew’sse, kutsus teda oma tuppa ja näitas talle igasugu asju. Kui Andrew sõjas surma sai. olla mr. Carmichael kaotanud igasuguse huvi elu vastu. Avaldas luulukogu , millel oli ootamatu edu, sõda olevat taas äratanud luulehuvi. Oma kollaselaigulise habeme, oma luule, oma mõistatusega, oli ta üks salapärane vanamees , kes seilas muretult maailmas, mis rahuldas ta vajadusi, muruplatsil peesitades.
5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele

• Küsimus Lily Biscoe’ile –Miks sa ei abiellunud William Bankesiga nagu mrs. Ramsay soovitas, vaid jäid vanatüdruks?
  
• Küsimus Augustus Carmichael - Mrs. Ramsay tundis, et ta ei meeldi sulle, mis temas häiris sind?
  
• Küsimus mr. Ramsay’ile- Kas usud , et oleksid olnud parem kirjanik ,kui poleks abiellunud?
  
• Küsimus ka Woolfile kui peaksin teda kohtama- Kas sellel oli ka mingi tagamõte , et romaani lõpus on koos kaks loomingulist inimest, poeet Carmichael ja maalija Lily Briscoe ?
  

6. Teose miljöö
20. sajandi algus, tegevus toimub perekond Ramsay’de suvekodus Herbridese, mis on Inglise saatestikus. See koht on unine ja isoleeritud, väike kohake , kus kõik tunnevad kõiki ning inimeseed on viisakad ja abivalmid üksteise vastu. Ramsay’ide maja silmapiiril on tuletorn ja vaade merele . Nende juures on ka pere sõbrad ja tuttavad. Pikka aega on maja tühi, põhjuseks võib olla alanud Esimene maailmasõda. Eluta majas on vaid kaja häältest ja mälestused suvest , kui maja oli täis inimesi. Tubadest käib läbi suve lõhn ja tuuleiil, päiksekiired ja õhtuti tuletorni valgustav kiir. Maja oli jäetud lagunema, sahtlites, kappides oli veel pere asju. Lõpuks tuuakse majja elu tagasi, kui peale kümmet aasta tulevad sinna Ramsay’id ja paar pere sõpra tagasi.
Majas olevad sõbrad, tuttavad, perekond, neil kõigil on oma nägemus elust ja toimuvast, omamoodi isiksusesed, ning lugedes saab nende arvamustest osa. Lily Briscoe jaoks oli kindlasti sealne elu, tema kunstihinge jaosks tähtis, ammutades sealt inspiratsiooni oma maalimisel ja värvide segamisel . Tuletorn , mille poole vaadati, võis ka olla sümbol, kes tõi inimesed majja tagasi. Mr. Ramsay sai Jamesi ja Camiga lõpuks minna tuletorni inimestele külla.
7. Huvitavaid tsitaate teosest

• Kui Shakespeare ’i poleks kunagi olnud, kas erineks siis maailm palju praegusest? Kas tsivilisatsiooniedukäik sõltub suurmeestest? On’s keskmise inimolendi saatus praegu parem kui vaaraode ajal? On’s kesmise inimolendi saatus üleüldse kriteerium , mille põhjal saab hinnata tsivilatsiooni arengujärku? Võimalik, et ei ole. Võimalik, et ülim hüve nõuab orjaklassi olemasolu. Allmaaraudtee liftimeest vajatakse igavesti.
  

• Selline armastus, mis iial ei püüa oma objekti endale kahmata, vaid tahab, nagu armastus, mida matemaatikud tunnevad oma sümbolite või luuletajad oma värsside vastu, levida üle kogu ilma ja saada kõigi inimsaavutuste koostisosaks.
  
• Kui haprad on parimadki sõprused, inimesed kanduvad lahku.
  
• Täpsus olevat üks väiksemaid voorusi, mis omandatakse alles aastatega, kui üldse.
  
• Lapsepõlves loetud raamatud, need jäävad kogu eluks.
  
• Kuidas suudaksid sõnad väljendada seda, mida tunneb keha? Tunneb ju keka , mitte aju.
  
• Asjadel on vahel selline mood, nad muutuvad ebareaalseks. Vahel reisilt naastes või haigusest paranedes, enne kui harjumused oma pinnalise võrgu kududa jõuavad, tajud todasama jahmatavat ebareaalsust, just nagu muutus midagi nähtavaks. Elu on neil hetkedel kõige elavam, võid tunda ennast vabalt.
  
• Armastusel on tuhat kuju.
  
• Kui palju eri kujusid võib inimesel olla, kuidas ta on ajalehes üks, aga siin ikka toosama kes vanasti, ta nägi ikka ühtmoodi välja.
  
• Kuigi selgi kombel võib inimesi tunda- piirjoontes, kui mitte detailides.
  

8.1. Teised teosest

• http://www.epl.ee/artikkel/304992
  

KÄTLIN KALDMAA: „Tuletorni juurde“: raamat, mis teeb inimese paremaks.
1927. aastal ilmunud romaan „Tuletorni juurde“ kõneleb nähtamatutest sidemetest aja ja inimeste vahel. Eelkõige on see mõtiskelu Ramsayde perekonna ühiselust suviselt unisel saarel, mehe ja naise kooselust kahekesi, siiski üksi. Woolf ise on 1925. aastal oma päevikus romaani kohta kirjutanud nõnda: „See saab olema kaunis lühike; räägiks põhjalikult isa karakterist; ja ema omast; ja St. Ivesist; ja lapsepõlvest; ja kõigist neist tavalistest asjadest, mida püüan panna oma raamatuisse elust, surmast jne.
Maja elab tasakesi
Isa kujus kangastub Leslie Stephen , Virginia enda isa, silmapaistev filosoof ja literaat . Suvekodu on pilgeni täis külalisi, kellest igaühel on võõrustajatest ja maailmast oma arvamus. Neid kõiki me kuuleme-näeme. Ema tegelaskuju kannab väga ilmekalt endas soojust ja turvalisust, perekonna tugisammast, vaikset magusigatsevat valu, püüdu näha selle toimeka naise sisse, leida temast üles see väike omaette oldud hetk, mis teeb inimesest, kellena ta paistab, inimese, kes ta tegelikult on. Kunstnikuhingega Lily Briscoe tabab selle väikese hetke ja näeb aastakümneid vaeva, et see lõuendil elama saada.
Romaani teine osa „Aeg möödub“ annab kiire ülevaate esimese ja kolmanda osa vahele jäänud kümnest aastast, inimestest ja sündmustest. Maja elab tasakesi, meri elab tasakesi, kevad, suvi ja sügis saavad läbi, sõda tuleb ja saab läbi, majapidajanna mõtiskleb möödunu üle. Rahu. Kolmas osa, „Tuletorn“, äratab maja ellu ja toob inimesed tagasi. Ema lahkumise möödumatust valust kannustatuna tulevad tagasi isa ja Cam ja James ja mõned endisaegsed külalised. Nüüd tuleb tuletorni juurde minna. Ramsayde kolmik seda ka teeb, ülejäänud inimesed jäävad majja ning hingavad seal sisse mälestusi ja kujutluspilte minevikust. Neli inimest paadis (paadimees ka) elavad veel kord läbi kooskasvamise piinavad valud ja vaiksed mõnud. James peab isaga sõjajalga ja tusatseb, sest isa vedas ta poolvägisi kaasa ega kiida teda kunagi. Cam on poolenisti omaks võtnud ema rolli, maandab isa ja tasakaalustab venna tujukust. Pärale jõuab ka kiitus ja päralejõudmine. Ja tuletorn.
Woolfi läbinägemisvõime oma tegelaste kujutamisel on usutav ja uskumatu. Ta jõuab inimmeelte ookeanis mitme kilomeetri sügavusele ning tema raamatutel on omapärane omadus kasvatada arusaamispüüdu, tasakaalutunnet ja sallivust. Need raamatud teevad inimese paremaks.
8.2. Minu nägemus teosest
Reaalsetel sündmustel on romaanis väike koht, pigem viib autor lugeja tegelase teadvusesse, tema mõtete ja tunnete maailma, näitab läbi tegelaste silmade sündumsi, toimuvat nii mineviku meenutamisel kui ka hetkel sündivat, tegelase sisearutlus, monoloog iseendaga. Aitab Mmõista kõrvalt inimesi oma tegude taga, tähtsal kohal on inimese sees toimuv.
Kui midagi ette heita siis võib-olla seda, et ma ei tunne kindlat süžeed, pole tegevust mis oleks järjekindel ja mõned lahendused jääksid nagu leidmata. Kuigi tegelikult juhtub nii mõndagi, lihtsalt need ei toimu kiiresti.
Tuletorn peaks omama teoses kindlat sümbolit. Mina leiaks seoseid tuletorn, kui valgusemärk, mis sulatab lahkhelid isa ja poja suhetes, lõpuks kiitis mr. Ramsay oma poega Jamesi hea töö eest, Lily mõistab ,et tähtsam on oma nägemust elluviia kui see ,millise pärandi see endast maha jätab. Ta jõudis lõpuks valmis maaliga, mida oli sellest ajast peale mõelnud kui mrs. Ramsay korraldas õhtusöögi romaani alguses. Enne mõtles ta , et ta maal pannakse lõpuks kuhugi tolmu koguma. Need hetked ei tulnud kergelt, vaid pika aja jooksul nagu ka sõit tuletorni, mis lükkus edasi kuni oli juba kümme aastat möödunud sellest, kui James tahtis sinna minna.
9. Aita õpetajat

• Mis tegi Augustus Carmichael habemesse kollaseid laike laste arvates? ( Tarvitas oopiumi)
  
• Millega tegeles Macalisteri poeg teel tuletorni juurde? ( Püüdis kala, söödaks võttis tüki juba püütud kalast ning viskas selle kala vette tagasi, kellelt oli tüki lõiganud.)
  
• Mille järgi olid Ramsay’id oma lastele nimed pannud ? ( Inglise kungliku perekonna järgi)
  
• Mida tahtis James teha kui isa rikkus mõnda hetke oma türanniaga? ( Võtta nuga ja talle südamesse lüüa.)
  
• Millise hüüdnime panid lapsed Charles Tansley’ile ? ( Ateist )
  

10. Aita iseennast kirjandi kirjutamisel
4. Inimene ja inimsuhted .
Inimese usku endasse ja enesekidlastust saavad mõjutada teda ünbritsevad kaaskondlased ja nende öeldud sõnade mõju. Hästi on sõna jõudu näha Woolfi romaanis “Tuletorni juurde”. Lily Briscoe kardab, et pole kunstnikuna paljutõotav , kuna Charle Tansley arvustab teda, et naised ei oska maalida. Samuti vaevab mr. Ramsay’id teatav alaväärsuskompleks oma teoste üle, ning tunneb ennast siis võimsana kui keegi on teda kiitnud. Oma naiselt otsib ta pidevalt kaastunnet, et enda meeleolu parandada, kuulda kiidusõnu.
11. Autorist
Mõnda eluloost
Virginia Woolf ( 1882-1941) on briti kirjanik ja feminist . Ta pole saanud kooliharidust, isa õpetas teda. Ema ootamatu surm 1895 . aastal oli Virginiale ränk löök. Üheksa aasta pärast suri isa nig kahe aasta pärast suri vend. Ema surmast peale kannatas Virginia kogu elu vaimse tasakaalutuse ja depressioonihooguse all. Tööteraapilise ravina asutas ta 1917. aastal koos abikaasaga, kellelt sai ka nime Woolf, koduse kirjastuse, kus ilmus isegi kuulsa inglise luuletaja T.S. Elioti raamatuid. Woolfi endaks saamine algas ilmutusega: ühes teises kirjanikus tundis ta ära oma ärataja. See oli Marcel Proust.
Virginia suri vees, 28. märtsil 1941. aastal täitis ta taskud kividega ja uputas ennast Ouse’i jõkke kodu lähedal Sussexis. Vesi on tema teostes läbiv motiiv .
Leidsin Woolfi kohta mõned faktid, mis on sarnased romaaniga „Tuletorni juurde“ :

• Elas ise suurelapselises peres ( Ramsay’ide pere).
  
• Ema ja õde surid, kui ta oli noor ( mrs. Ramsay ja Prue surm).
  
• Virginia isa , Leslie Stephen, tegeles kirjutamisega, oli filosoof ( mr. Ramsay).
  
• Pikad suvepuhkused veetis Woolf Talland House St Ives , Cornwall, koht mis andis Woolfile kujutslusvõimet romaani ümbrusele ja ka teistele teostele.
  
• Virginia õde Vanessa oli maalija ( Lily Briscoe).
  

Loomingu üldiseloomustus
Kõigis Woolfi tähtteostes ja oma teistes raamatutes arendab Virginia Woolf järjekindlalt uusi kirjanduslikke võtteid, et väljendada naise mõtteid ja tundeelu ning pääseda vabaks meeste ettekirjutatud reaalsuse kujutamise vahenditest. Kirjutamist ei alustanud Woolf mitte loost või mõnest pähe sattunud motiivist, vaid vormist , mille ta oma peas muusikana kõigepealt täiuslikuks lihvis ja alles seejärel sisuga täitma hakkas.
Woolfi läbinägemisvõime oma tegelaste kujutamisel on usutav ja uskumatu. Ta jõuab inimmeelte ookeanis mitme kilomeetri sügavusele ning tema raamatutel on omapärane omadus kasvatada arusaamispüüdu, tasakaalutunnet ja sallivust. Need raamatud teevad inimese paremaks.
Olulisemad teosed
Tähtteosena võiks Virginia Woolfi loometeel välja tuua „Lained“ ( 1931 ); „Mrs Dalloway “ (1925) ; „ Orlando “ (1928) ja „Tuletorni juurde“ (1927).
Allikad autori kohta:

• http://www.epl.ee/artikkel/304992
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Virginia_Woolf
  
• http://www.virginiawoolfsociety.co.uk/vw_res.biography.ht m
  
• V. Woolf „Tuletorni juurde“, raamatu järelsõna