Kirjandusteose
analüüs
„Tuletorni
juurde“
Virginia Woolf
Tln
2005
1.
Teose sisu lühikokkuvõte
„Tuletorni
juurde“ on jaotatud kolme osasse .
UKS-
lugu algab perekond Ramsay ’ide suvekodus. See on suure perekonna
maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi.
Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, ema-mrs. Ramsay usub , et tuleb ilus ning nad saavad sõita, isa seevastu
lükkab ümber homse mineku ning kinnitab, et ilm pole piisavalt
selge reisi ettevõtmiseks. Seal peres jääb isa sõna alati peale. Maja üks külalistest Lily Briscoe , kes tegeleb maalimisega, ta
maalib aias olevat Mrs. Ramsay’it ja Jamesi , kahjuks pole ta nii
andekas kui sooviks. Mrs. Ramsay võtab Charles Tansley oma
jalutuskäigule kaasa, et külastada vaeseid abivajajaid. Mrs.
Ramsay korraldab õhtul suure õhtusöögi, mis natuke hilines, kuna
Minta Doyle kaotas jalutuskäigul rannas Paul Rayley’iga oma
vanaema prossi. Mrs. Ramsay tahtis neid noori paari panna, mis tal ka
õnnestus.
AEG
MÖÖDUB-
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
301 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
white rabbits
Õppematerjali autor
,,Tuletorni juurde" 1. Teose idee Virginia Woolf sai inspiratsiooni teose kirjutamiseks oma vanemate elust ning kirjutas teose, et mõista oma vanemate suhet (Samuti kuidas inimesed lähedase surma suhtuvad). Eesmärk oligi ehk läbi kirjutamise mõista inimeste vahelisi suhteid ja kasvatada arusaamispüüdu, tasakaalutunnet ja sallivust. Prous Ramsay üritab olla rõõmus, õrn ja hell ning võitleb selle eest, et lapsed elaksid endiselt nö ,,kaitstud" lapsepõlves, ta tahab, et lapsed usuksid, et kõik on hästi.
sageli romaanides kombeks on. Kuna teoses on väga vähe dialoogi ja tegevust, näeb põhiliselt tegelaste sisemonoloogi, mõtteid ja suhtumist üksteisesse. Inimesed on küll omavahel seotud, kuid neid eristab siiski üksteisest keerukas mõttemaailm, mida keegi teisele ei avalda. Võiks öelda, et selline inimene on eesti inimene, kes elab oma peas, teistega väga avameelselt ei suhtle, ning hoiab ka oma tegudes põhiliselt omaette. Samas arvan, et tegelikult on Woolf väga täpselt saanud kirja panna selle, millised on kõik inimesed. Kuigi me üksteise sisse ei näe, avab see raamat ukse meie kõrval olevate inimeste mõttemaailma; kuna kõik on oma arvamuste ja mõtetega üksi, ei tea me teistest pooltki nii palju, kui tegelikult võiks. Aga milliseks kujuneks teos siis, kui mrs Ramsay räägiks mehele täpselt ära, mis ta temast arvab, milline on tema arvates meessugu üldse, ja milleks on naised? Kõik oleks
Soodom ja Komorra 5. Naisvang 6. Kadunud Albertine 7. Taasleitud aeg Teos räägib ise Minategelase Marceli elust, tema õnnestumistes ja ebaõnnestumistes naistega. Proust toob mängu oma eluaja sündmusi näiteks Dreyfusi afäär. Swanni iseloomustab ta iseendana. Marcel ei taha Albertinest Swanni tütrest loobuda. Teos räägib siis kuidas mees naist jälitab ja teda vangis hoiab jne. Teos lõppeb sellega et Marcel tunneb jälle seda lapsepõlve headusaja tunnet. Virginia Woolf Elas aastatel 1882-1941 Isa oli tal rüütlistaatusega mainekas biograaf. 1912 abiellus naine ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos ta 1917 asutas Hogarthi Pressi kirjastuse. Nende kodu Londonis kujunes Bloomsbury rühmituse keskuseks. Virginia alustas realistliku kirjandusega. Põõrangut eksperimenteeriva jutustuskunsti poole märkis romaan ,,Jacobi tuba" Romaanis ,, Kew Gardeles" nähtub Woolfi kaldumus lüürilis-kujundliku proosa poole. 1942 aastal
Kuna esikohal on peategelase sisekõne, siis puudub romaanis ühtne järjepidev tegevuse arendus ja peatükkide järjekordki pole oluline. Sageli tulevad mängu müüdid, unenäod, tegelaste kahestumine, ka nimede vahetumine. Stiilivõtetest on olulisel kohal sümbol, krotesk, absurd ja must huumor. Reaalsed sündmused põimuvad fantaasiamaailma ja seega on osa modernistlikke romaane mitmetasandiliselt mõistetavad. Marcel Proust, James Joyce, Franz Kafka., Virginia Woolf. JAMES JOYCE (1882-1941) iirlane, Dublinist, vaeses peres. Õppis jesuiitide koolides, Dublini ülikoolis. Ütles end kirikust lahti. 1902 viibis J Pariisis, vireledes, kirjutas luulet. Naases Dublini, elas Martello kindlusetornis. Naasis elukaaslase Nora Barnacle'iga Mandri-Euroopasse. Andis Triestes inglise keele tunde - ,,Dublinlased". I maailmasõda pagulus Zürichis ,,Kunstniku noorpõlveportree" ja näidend ,,Pagulased"
Trakl, Franz Werfel, Georg Grosz – „Vikerkaar“ 1989, nr 10, lk 1 – 18. „Vikerkaarest“ 1997, nr 10 – 11, lk 149 leiate Tiit Hennoste modernismivoolude teemalise loengute sisukorra. Soovitatav on lugeda mõnda osa Rainer Maria Rilke „“Duino eleegiatest“ (eesti keelde tõlkinud Mati Sirkel), Rilke on kirjanik, kes seob 19. ja 20. sajandit ning modernismi luulevoolude lahkhelidest mõnevõrra eemal seisab. V.Woolf. Tuletorni juurde Virginia Woolf 25. jaan. 1882 – 28. märts 1941 “Tuletorni juurde” (“To the Lighthouse”, 1927) Tõlkinud Malle Talvet ja Jaak Rähesoo, 1983 1. osa, “Uks” Stiilinäited analüüsiks kuid sügavamalt juurdles ta tolle teise probleemi, rikaste ja vaeste üle, ning asjadest, mida ta iseoma silmaga iga nädal, iga päev, nii siin kui ka Londonis nägi, külastades isiklikult mõnd leske või
Oli süvapsühholoogilise suuna juhtivaid Third level Fourth level kirjanikke Fifth level Briti kirjanik ja feminist Virginial oli kuus poolõde-venda 1912 abiellus kirjanduskriitik Leonard Woolfiga Koos soetati trükipress,millega pandi 1917.aastal alus kirjastusele Hogarth Press 1941 aastal tegi Woolf enesetapu,uputades end Ouse'i jõkke Looming Loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse väljendamine, kujundiks vormimine. Tegelaste eesmärk: peatada aeg ja ruum, noppida välja oluline, puhastada see ja lasta valgusel sellest läbi kumada. Oma romaanides rakendas ta teadvuse voolu tehnikat. Teostel puudub kindel süzee, jutustust siduv intriig, pole sõlmitusi ega lahendusi, järjekindlat tegevustikku. Ta oli julge eksperimentaator. Veendunud feminist.
Pealegi ei saanud vaimukuse ja loovusega hiilgav Virginia oma soo tõttu astuda ülikooli nagu tema kaks venda. Hilisemas elus suurt mõju avaldasid Woolfile aga eeskätt lapsena kogetud tragöödiad. 1895. aastal suri Woolfi ema, 1897. aastal poolõde Stella Duckworth, Aastal 1891 pandi tema 21- aastane poolõde Laura hullumajja, kus ta oli surmani 1945. 1904. Aastal suri isa ning 1906. aastal vend Thoby. Saadud vapustuste tulemusena kannatas Woolf kogu ülejäänud elu sagedaste depressioonihoogude all. Virginia vaimset tasakaalutust süvendas ka tema ja ta 3 aastat vanema õe Vanessa seksuaalne väärkohtlemine 12 ja 14 aastat vanemate poolvendade poolt. Perekonna riismed kolisid Bloomsbury linnaossa, kus nende majas hakkas koos käima noortest intellektuaalidest koosnev nn. Bloomsbury Group, millesse kuulusid m. h. kirjanduskriitik Clive Bell, biograaf Lytton Strachey ja majandusteadlane John Maynard Keynes. Ka Woolf võttis
Adele'is pole talle midagi sarnast ja pole arvatavasti tema laps. Sellegipoolest võimaldab ta talle heaks eluks kõik võimaliku, mis annab veel tõendust Rochesteri heast loomusest. Thornfieldis leiab aga aset kummaline sündmus. Jane ärkab öösel imelike häälte peale ja avastab, et Edwardi (mr Rochesteri) voodi põleb ja päästab oma peremehe surmast. Talle räägitakse,et süütegijaks on Grace Pool, kes aga ei näe ennast üldse süüdi tundvat. Rochester kutsub enda juurde seltskonna, kus viibib ka Blanche Ingram, kes on silmapaistvalt ilus ja Jane'i meelest ideaalne. Blanche aga mõnitab Jane, kuna ei salli guvernante. Jane avastab, et on mr Rochesteri armunud, kuid levivad kuulujutud et Blanche ja mr Rochester abielluvad. Kui külalised Thornfieldis viibivad, saabub sinna ka salapärane mr Mason ,kes väidab, et on Edwardi tuttav, kuid viimane on vihane teda nähes. Öösel ärkab Jane karjete peale ja joostes välja avastab, et ka teised külalised on üleval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid