Merlin-Hans Hiiekivi 1 Sissejuhatus Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega. Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 Ultravalgus
Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool TMT3820 Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: 5 Tootmisruumi valgustuse hindamine Õpperühm: Töö teostajad: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Henn Tosso arvestatud: 1. ÜLDISI ANDMEID Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese nägemiselund, avaldab ta mõju ka kogu inimese organismile. Ja seda põhjusel, et nägemisorgani- silma töö on tihedalt seotud kogu inimese elutegevust juhtiva kesknärvisüsteemiga.
Kellaaeg: hindamine 5b. Tööruumi tehisvalgustatuse hindamine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Uurida luksmeetri tööpõhimõtet. Tutvuda loomuliku valgustuse ning tehisliku valgustuse mõõtmise ja hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Luksmeeter 2. Mõõdulint 3. Standard EVS-EN 12464-1:2011 ,,Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad"1 TEOREETILINE OSA Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90 % infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese silm, avaldub valguse mõju kogu organismile, sest silma töö on tihedalt seotud kesknärvisüsteemiga. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning
Mõnedes maades ei lubata üle 5 aasta pneumovasaraga töötada. Tundlikkuse vähenemise jäsemetel, krooniline nimmeristluu närvijuurte põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi, neuraasteenia. Üldvibratisooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse oragnismi piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. VALGUSTUS Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustus. 90 % kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse, s.t. inimene tunneb ennast kindlalt, samuti väldib hea valgustus väsimust, alandab traumatismi võimalikkust. Valgustusele esitavad nõuded on: 1. peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule 2. peab olema ühtlane 3
Valgustusnõuded valgustusele Getter Roosna KK12PE2 Valgustuse põhitõed q Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. q Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. q Hea valgustus väldib väsimust, alandab traumatismi võimalikkust ning ratsionaalne valgustatus kindlustab psühholoogilise mugavuse. q Valgustuse puudulikust lisab ahistust ja masendust, põhjustab silmade kipitamist ja peavalu. q Valgustusele esitatavad nõuded q Peab olema küllaldane ja vastama tehtava töö iseloomule q Peab olema ühtlane valgus q Objekti ja fooni (tagatausta) vahel peab olema kontrast
ekvivalente ehk muutuva müratasemega sama akustilist energiat omav püsiv müratase. 3.Valgustatuse hindamine Valguse efektiivsust saab islemoomustada mitmete erinevate kvalitatiivsete ning kvanitatiivsete näitajatega. Suhteliselt kege määratavause tõttu on levinud valgustatuse ehk valgustihedus, mille mõõtühikuks on 1 luks. Pinna valgustatus on 1 lx kui pinna igale ruutmeetrile langeb valgusvoog 1 luumem. [1 lm]. Tootmis- ja tööruumide valgustus liigitub kaheks: Loomulik valgustus Tehisvalgus Loomuliku valgustuse korral muutub valgustustihedus ruumis väga ulatuslikult, sõltudes nii aastajast, kellaajast kui ka meteoroloogilstest tingimustest. Loomulik valgustus jaotatakse kolmeks: Ülavalgustus- valguskuplite kaudu laes Külgavalgustus- läbi akende välisseinas Kombineeritud valgustus- üla- ja külgvalgustus koos. Tehislik valgustus jaotatakse üld- kui ka kohtvalgustuseks, mis koos moodustavad kombineeritud valgustuse. 4
1. Elektrivool- elektrilaenguga osakeste suunatud liikumist, I A. 1A voolutugevus mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 q. Juhid Dielektrikud Jaguneb: Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Vahelduvvool- vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad Voolutugevus on arvuliselt võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu suurusega. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Elektrivoolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivooluks metallides nimetatakse vabade elektronide suunatud liikumist. Vabade elektronide suunatud liikumine metallis on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale. Elektrivooluks elektrolüüdi vesilahuses nimetatakse ioonide suunatud liikumist. Eliktrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolu toi
TERVISERISKI VÄLTIMISEKS: 1.Kaitsevahendid 2.Päästevahendid 3.Esmaabivahendid 4. Ohutusmärgised 5. jm. ohutusvahendid OHUALAD alad kus töölaadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht. (märgistatud - kollane must triip, punane valge triip). Erijuhendi ja väljaõppeta töötajaid ei ole lubatud ohualadele. TÖÖKOHT JA TÖÖVAHENDID: Peavad olema - 1.Tehniliselt heas seisukorras 2.Korrapäraselt hooldatud 3. Valgustus ohutusmärgid, ohulülitid, hädaseiskamislülitid, väljapääsud korralikult nõuetekohaselt valgustatud VALGUSTUS ¤ Töökoha territoorium ,trepikojad, liikumisteed ning töö ja olmeruumid peavad olema piisavalt valgustatud. ¤ Valgustite paiknemine ei tohi ohustada töötajaid. ¤ Valgustus peab tagama ohumärkide nähtavause. ¤ Valgustugevust mõõdetakse luksides (lx).
Kõik kommentaarid