50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lillilill
Õppematerjali autor
Platon "PIDUSÖÖK" Platoni ,,Pidusöök" on dialoog, milles käsitletakse armastuse, ilu ja iha teemat. Toimub sümpoosium, kus iga osaleja esineb kiidukõnega armastusele. Esimese kõne peab Phaidros, kes rõhutab armastuse rolli riigi ja selle sõjaväe tugevdamisel. Teisena kõneleb Pausanias, kes eristab taevast ja maist (meelelist) armastust. Taevane armastus on rohkem kultuuriline (armastatakse vaimu), meeleline armastus pigem bioloogiline (armastatakse keha). Kolmandana esinev arst Eryximachos laiendab armastuse mõistet ka näiteks muusikale, gümnastikale, põllundusele, astronoomiale ja ennustuskunstile. Neljandana võtab sõna Aristophanes, kes esitab kuulsaks saanud müüdi sugude tekkimise kohta. Inimsugu koosnes algselt meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Inimesed olid ümmargused, nelja käe ja jalaga, kahe näoga, kahtede suguelunditega jne. Kuna sellised ümarad inimesed osutusid aga liiga võimsa
Pidusöök Tekst räägib Agathoni ja Sokratese vahelisest dialoogist. Agathon on just lõpetanud Erose kirjeldamise ning Sokrates hakkab tooma näiteid selle kohta, et ihaldatakse seda, mis puudub ja ei ihaldata seda, millest puudust ei tunta. Kui inimesel on midagi juba olemas, siis ta sellest puudust ei tunne. Kui ta aga ihaldab seda, mis tal juba olemas on, loodab ta sisuliselt olemasoleva säilumisele. Sokratesel õnnestub lõpuks Agathoni veenda selles, et ta jutus ei peitu täit tõde. Kui Eros vajab ilu, hea aga on ilus, siis tal on ka head vaja. Lisaks räägib Sokrates Agathonile loo ühest naisest, kes sarnaselt Sokratesele oli tema jutu ümber lükanud. Naine tõestab, et Eros ei pruugi üldse olla hea ega halb ega midagi konkreetset, vaid võib olla midagi vahepealset. Eros ei pruugi samuti olla jumal, vaid võib olla midagi sureliku ja surematu vahepealset. Teda peetavat üldse deemoniks, kes on jumalate ja inimeste vahendajaks. Selle päris ta oma vanematelt, emalt sell
Pidusöök ( 199c 212a) Platon 200-204 Platon on kujutanud oma raamatus Pidusöök erinevaid vestlusi/ kõnesid. Vestlus käib Sokratese ja Aghathoni vahel. Vestluse teemaks on Erose tähendus. Eros on eelkõige armastus kellegi vastu ja tema armastuse objektiks osutub too, millest/kellest enim puudust tuntakse. Ta ihaldab seda, kes on armastuse objektiks. Sokratese arvamuse kohaselt armastatakse seda, mis pole inimesele kättesaadav ja mida tal ei ole. Eros saab valitseda vaid kaunite vahel, inetute vastu ei tunta armastust, sellest järeldub, et
Pidusöök Platon Platoni ,,Pidusöök" kirjeldab filosoofide arutlust armastusest. Peale seda kui Agathon on oma kõne pidanud Erosest, tekivad Sokratesel mõned küsimused. Nad jõuavad üksmeelele, et enne kõneldakse Erose olemusest, kes ta on. Seejärel üritatakse kõnelda tema tegudest. Nii hakkabki Sokratest Erose olemust lahti mõtestama esitades Agathonile küsimusi. Agathon pidas oma kõnes Erost kauniks. Sellega pole aga Sokrates päri.
o Tähtsamad retoorikud · Lysias Logograaf Koostas kohtukõnesid Temast on säilinud 34 kõnet · Isokrates Piduliku kõnekunsti rajaja Avas Ateenas retoorikakooli · Demosthenes Esitas poliitilisi kõnesid o Tähtsamad filosoofid · Sokrates Oli kuulus küsimuste mitte vastuste poolest Sokrates ponud ise mitte midagi kirja pannud Platon oli tema kuusaim õpilane ,,Ma tean, et ma midagi ei tea" · Platon 7 35 filosoofilist dialoogi Platooniline armastus Rajas akadeemia · Aristoteles Oli 20 aastat Platoni akadeemia õpilane Aleksander Suure õpetaja Asutas Ateenas Lykeioni (gümnaasiumi)
E.Saarinen Tipult tipule kokkuvõte Sokrates Platon kirjutas Sokratesest. Need kaks olid omavahel nii kokku loodud, et ei saanud aru, kust algas 1 või lõppes teine. Sokratest kirjeldati inetuna. Ta hukati süüdimõistetuna väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumise pärast. Platoni Pidusöögi dialoogi jutustuse moodustab pidu, mille Agathoni nimeline luuletaja on korraldanud. Ka Sokrates kuulub piduvõõraste hulka. Ta on sel peol elavam kui kunagi varem. Peol otsustati, et keegi ei joo end purju. Sokrates võiks palju juua, sest kannab palju. Öö möödudes avaldavad mehed oma versiooni armastuse olemusest. Sokratese arvates kuulu armastus tarkusele, sest tarkus on üks kõige kaunim hüve. Pärast kõnet pidu katkeb ja sisse
Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse olukorda. Tõsi, Sokrates ise on selles suhtes üsna raskesti interpreteeritav mõtleja. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta neid ei kirjutanud – tema filosofeerimine oli üksnes suuline. Mistõttu on see meile tuttav üksnes niivõrd, kui tema kaasaegsed on seda üles tähendanud. Mitmed Sokratese kaasaegsed ongi seda
· Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev". lapseeas. · Loogika (2) · 367 a. sai tast Platoni õpilane 20 aastaks. · Subjekti ja predikaadi suhe lauses peegeldab tegelikkust. · Aristoteles tuli Ateena barbaarseks peetud põhjalast. Iga õige otsus peegeldab seega olemissuhteid. · Platoni vanaks saades tekkis pingeid: · SÜLLOGISTIKA: · Aristoteles: " Platoniga tarkus ei sure
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid