omav entiteet Uuskriitika moto “The text itself” > tekstikesksus, kriitika keskmes peab olema kirjandusteos ise. Uuskriitikud tegelesid eelkõige luulega. Põhialused Kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena: “When we are considering poetry, we must treat it as poetry and not another thing” (T. S. Eliot, 1928), Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus kirjandusteos kui iseseisev ja eneseküllane verbaalne objekt. Kriitika peab olema objektiivne, lähtuma objekti olemusest, tunnustama teose autonoomsust Põhimeetod:eksplikatsioon e. lähilugemine (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity), I. A,. Richards, Practical Criticism, W. Empson, Seven Types of Ambiguity Lähtus eelkõige teksti verbaalsetest omadustest, kirjandus kui keel, mis on opositsioonis
tagajärg seosest. Suhtlemisoskusega keeruline, aga võivad olla head manipulaatorid, ei oska alluda reeglitele. Lubav/hooliv – madal ootus, kõrge soojus, lubav avastamistegevuse suhtes, kontroll madal, kui laps piire ei taju, siis hakkab ise kontrollima, kui kaugele võib minna, suhtlemisoskused vajavad vaeva, sest kehvad läbirääkimisoskused, on saanud seda, mis tahab, ei talu pinget läbirääkimistel, pigem lõpetavad suhte, verbaalne agressiivsus kui ei saa tahetut. Kodust väljas olevad olukorrad on hirmsad, sest talle seatakse piirid ja ta peab nendega leppima Autoriteetne – ootused kõrged (usun, et saab hakkama), soojus kõrge, mõistlik kontroll, avastamistegevusel toetus (toetatakse lapse algatusi), autoriteetselt kasvatuselt kasvab välja isemotiveeriv laps, kellel on kõrge enesetõhus tänu harjutamisele ja katsetamisele, suudavad end kehtestada, reguleerida, oskavad riske hinnata
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud...
* tõestatud väidete süsteem (teooria sisu ) EELDUSED: * täielik konkurents ostjate ja müüjate osas turul * ostjad maksimeerivad oma rahulolu * müüjad maksimeerivad oma kasumit * üksik ei suuda mõjutada hinda. Kõik on "hinnavõtjad" * üldine informeeritus ja mobiilsus (hetkeline) * hinnad määravad pakutava kauba koguse ja seega ka vajalike ressursside hulga * eraomand TEOORIA KEELED: * verbaalne * matemaatiline * graafiline näide:1.nõudlusseadus: kauba nõutav kogus turul muutub pöördvõrdeliselt kauba hinnaga 2. q =6000 - 0,5 p, kus q - m2/a ja p on hind kr/m2 3. graafik 3. NÕUDLUSSEADUS Nõudlus ei ole inimese vajadus vaid efektiivne nõudlus antud hinnajuures antud ajamomendil. Seadus: nõutava kauba hinna ja koguse vahel on pöördvõrdeline seos. Hind tõuseb kaupa nõutakse vähem. Hind langeb kaupa nõutakse rohkem.
Teisalt, slängi ei kasutata mitte alati, vaid kindlates situatsioonides. Seega on släng teiselt poolt vaadates üks register või stiil. Kui arvestada Trudgilli tehtud eristust registri ja stiili vahel, siis eristuvad kaks slängiliiki väga tugevalt teineteisest (vt eristust eespoolt ja Trudgill 1992: 66). Sotsiaalne släng osutub üheks stiiliks (väga mitteformaalsete situatsioo- nide sõnavara), erialasläng aga eelkõige üheks informaalseks registriks. Sõnavara puhul on oluline, et verbaalne släng on eelkõige nimisõnad, ehk olulisim on mingite antud grupile oluliste nähtuste nimetamise funktsioon. Oluliselt väiksema rühma annavad verbid (Loogi Tallinna koolilaste slängisõnastiku alusel arvutatuna on nimisõnade/verbide suhe ca 80/20). Kolmanda olulise rühma moodustavad kinnisfraasid, mida kasutatakse rituaalides ehk suhtlussõnad (tervitused, hüvastijätud, käsud, sõim ja hellitused). Slängisõnavara iselooomustavad mõningad ühised jooned:
juhivad toote või teenuse hindamisel emotsionaalsed motiivid, on tarbija poolt oodatav kasu abstraktsem, sümboolsem ja ka isiklikum. Ehkki paljude toodete juures tajutakse mõlemat liiki kasusid, on oluline teadvustada, kummad on tugevamad, domineerivamad. Seda on oluline arvestada tarbijaid toodete või teenuste potentsiaalsetest kasudest kommunikatsiooni või reklaami kaudu teavitades. Oluline on ka kommunikatsioonitüübi valik. Väidetavalt on utilitaarsete motiivide domineerimisel verbaalne, mõtlemist vajav info mõjusam ja emotsionaalsete motiivide puhul vastupidiselt pildilised kujundid, sümbolid ja võib-olla isegi fantaasia (Tarbija individuaalsed omadused 2012). Vajadus tekib, kui inimene märkab soovitu ja tegelikkuse vahet. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite (nälg, janu) toimel või väliste tegurite (tootepakkumine, kaaslaste surve, naabri uus auto) mõjul. Vajaduste tunnetamise tõukejõududeks on mälu, motiiv, reklaami võrdlusrühm jm (Vihalem 2008: 83).
olukorraga Häirunud kognitiivsed funktsioonid Kroonilise psühhootilise häire korral on sageli häirunud: - Tähelepanu - Töömälu, visuaalne ja ruumiline mälu - Probleemide lahendamine ja strateegiate kasutamine - Eksekutiivsed funktsioonid - Info töötlemise kiirus - Olulise stiimuli eristamine ebaolulisest – kõik asjad on olulised mida näeb - Õppimine ning omandatud teadmise praktiline rakendamine - Verbaalne voolavus - Sotsiaalne kognitsioon Ei ole võimalik ravimitega parandada ja häirunud kognitiivsete funktsioonide pärast need inimesed ühiskonnast välja langevad Informatsiooni töötluse häire Sensoorse informatsiooni kognitiivne töötlushäire > sensoorse info üleküllus > positiivsed ja negatiivsed sümptomid ja … Kognitiivne düsfunktsionaalsus - Skisofreenia ja skisoafektiivne häire omavad sarnast kognitiivse kahjustuse mustrit mis
sõnade, lausete) kestus, hääle valjusus ja kõrgus Ruumilised protsessid - Geomeetria, suunatunnetus, kujundite mentaalne pööramine Mälu Verbaalne mälu Mitteverbaalne mälu Liigutused Keerulised teadlikud liigutused Ruumilised liigutused Nägemine Tähed, sõnad Keerulised geomeetrilised mustrid, näod Kuulmine Kõnega seotud helid Keskkonnast tulevad helid, muusika
Kultuuride mitmekesisus: · Elitaarne kultuur massikultuuri vastand, koosneb asjadest, mida naudivad ja mille eest maksavad jõukad ja mis oma erakordsuses on mõeldud ja kättesaadavad kitsale ringile, eliidile (raha- ja vaimueliidile). Nendeks asjadeks võivad olla kuulsate moeloojate looming, kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele. Kultuuri kirjeldamine · Sümbolid ja keel verbaalne suhtlemine · Sümbol on algselt tähenduseta heli, objekt või sündmus, millele grupp ise omistab mingi tähenduse. Suurimaks sümboliks või õigemini sümbolsüsteemiks on keel. 41 · Mitteverbaalne kommunikatsioon kehahoiak, zestid, suhtlemise vahemaa, sugude vaheline erinevus · Keel ja taju kuidas ümbritsevat maailma mõistetakse, tõlgendatakse. Keel väljendab ümbritseva maailma tajumist.
Järelduse teeb Pareto kriitilise: valdavalt on käitumine mitteloogiline. Loogilist käitumist on võimalik täheldada kolmes sfääris (teatud kahtlustega sedagi): · Majandus ainsana kindlalt loogiline. · Teadus üldiselt loogiline, kuid samas nt teoloogid räägivad mingist olendist, keda pole keegi näinud. · Poliitika selleks, et inimene üritaks mitteloogilist käitumist paremana näidata, on võimalus enda verbaalne tõestamine. Näiteks tuuakse poliitikud. Seega võib ka poliitika panna loogilisuse osas küsimärgi alla. Põhikategooriad, mille järgi Pareto loogikat lahti seletab: · Residum (jääk) määrab ära inimese mitteloogilise käitumise koos derivatsioonidega. · Derivatsioon (tuletis) loogilisuse kate mitteloogilisele käitumisele. Jääkide klassid: · Kombinatsioonide instinkt tung otsida uusi lahendusi, manipuleerida. See on osavus. Need,
Suures osas on loominguline protsess intuitiivne, oma osa on siin juhuslikel seostel, mis hiljem osutuvad õigeteks. Kuna intuitsioon ja teised loomingulised aspektid toetuvad alateadvusele, tunduvad nad seetõttu salapärased. Ühest küljest on mõtlemisprotsess tahtele alluv, suunatud ja teadlik, teisest küljest aga automaatne, sundimatu ja alateadlik. Seda saab võrrelda peaaju poolkerade tööga: · Vasak poolkera verbaalne, analüütiline, sümboliline · Parem poolkera - konkreetne, globaalne, ruumiline Paljud kirjanikud teevad selget vahet loomingulisel ehk avastaval mõtlemisel ja kriitilisel ehk loogilisel (analüütilisel) arutlemisel. Nad vastandavad need kaks mõtlemistüüpi: Loominguline_____________________________Kriitiline Avastav__________________________________Analüütiline Induktiivne_______________________________Deduktiivne
väidetakse ennast kahtlevat oma mälus. 30 Kooskõla printsiip: tavaliselt on sõnaline osa kõnest kooskõlas mitteverbaalse osaga kõneleja aktiivsusest; valetamisel või varjamisel see kooskõla häirub või laguneb. Mitteverbaalne komponent näitab üldiselt paremini inimese emotsionaalset seisundit kui verbaalne. Miks mitteverbaalne lekib läbi psühholoogilise kaitse? · emotsioonid (hirm, häbi vms), käivitavad füsioloogilisi reaktsioone · kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, meenutamine, öeldu hindamine) on keerulised, mistõttu ei jätku vaimseid ressursse sujuvatest ja loomulikeks reageeringuteks · tahtelised enesekontrolli protsessid, mille abil inimene korraldab vaimset monitooringut, seab
tingimustel) eeldust. Vastavalt sellele oletusele eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a) uuritav muutuja on konstantsed. · Majandusteooria tegeleb majandusmudelite väljaarendamisega ja kujutab endast majandusmudelite kogumit. · Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. o Analüüsi keeled: Verbaalne (definitsioonid - seisukohad aruanded) Graafiline (tabelid) Matemaatiline (valemid) · Positivistliku analüüsi põhiküsimus on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs pöörab tähelepanu protssesidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. (põhineb faktilisel materjalil) · Normatiivne analüüs on hinnanguline arutlus selle üle, mida olemasolevad või
seotud isiklikud assotsiatsioonid ja seisundikirjeldused võivad sageneda, * ilmneb rohkem spontaanseid parandusi ja korrektiive, * kergemini väidetakse ennast kahtlevat oma mälus. Kooskõla printsiip: tavaliselt on sõnaline osa kõnest kooskõlas mitteverbaalse osaga kõneleja aktiivsusest; valetamisel või varjamisel see kooskõla häirub või laguneb. Mitteverbaalne komponent näitab üldiselt paremini inimese emotsionaalset seisundit kui verbaalne. Miks mitteverbaalne lekib läbi psühholoogilise kaitse? · emotsioonid (hirm, häbi vms), käivitavad füsioloogilisi reaktsioone · kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, meenutamine, öeldu hindamine) on keerulised, mistõttu ei jätku vaimseid ressursse sujuvatest ja loomulikeks reageeringuteks · tahtelised enesekontrolli protsessid, mille abil inimene korraldab vaimset
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) · V...
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on pu...
Suur enamik lastest kuni 12.ea füüsilist agressiooni peale seda enam ei ilmne. Osadel püsib see arenguliselt kogu elu jooksul, aga neid on vähe. Need käituvad agressiivselt ka peale maimikuiga.4- 5% kellel jääb. Peab õppima, just varajases lapseeas. 2-3 aastane änäitab agressivsustvälja selleks, et mänguasju ja mänguruumi saada endale. Kui juba küllalt tugev on, siis hakkab ta üha rohkem füüsilise agressiooni asemel tulema verbaalne agressioon. Seda kasutatakse selleks, et staatust eakaaslaste seas paika panna. Kui staatus paika pandud, siis kõik teavad seda, kes liider, kes tõrjutud. Hilisemas eas, algklassides, õpilased omavahel müravad. See pole agressiivne käitumine. See ilmneb algklassides. Kui nii kaugel, et tüdrukute ja poiste kamp, siis müramisega tehakse see selgeks,kumb sõpradega madalama ja kumb kõrgema staatusega. See on mänguline. Selle eesmärk pole tahtlikult haiget teha
1_fl_vi-x L6 ARUTLUS (järeldamine) Arutlus (ik inference) kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. Arutluse ehk järeldamise tulemusena saadud otsustust nimetatakse järelduseks (ik conclusion) ehk tuletiseks ning lähteotsustusi eeldusteks (ik premises). Arutlus väljendub keeles lausete hulgana. Klassikalises loogikas käsitletakse arutlust kui propositsioonide hulka või ka kui väidete hulka. Üks neist on järeldus, ülejäänud on eeldused. Tuletis järgneb eeldustest paratamatult (ik necessarily). Et rõhutada tuletise paratamatut iseloomu, alustatakse tema sõnastamist väljendiga järelikult, siit järeldub või sellepärast jt. Neid väljendeid nimetatakse eelduse ja tuletuse seoseks. L...
I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) va...
o .... jm operatsioonid samadel alustel - Probleemilahendus katse-eksitus-meetodil areneb võimeks ette kujutada tagajärgi, mis edasi areneb planeerimisoskuseks. Arengu alguses on mõtlemise liik kaemuslik - praktiline st lapsed mõtlevad tegutsedes (taju baasil, esimesed 5 eluaastat). Edasi arenedes on mõtlemise liik kaemuslik-kujundiline, see võimaldab mõelda mälupiltide alusel (mälu baasil, 5-12/14 aastat). Siis edasi on mõtlemise liik verbaalne st mõtleme sõnade abil asjadest, millest on raske taju baasil mõelda, nt kosmos, molekulid jne. Kõne areng - Mõistab, siis produtseerib - Mõistab konventsionaalsust õpitakse ära, et sõnal on tähendus. Nihe toimub 4 eluaasta kandis. - Avastab reeglid sõnade ja lausete moodustamiseks, koolieas õpetatakse seda eksplitsiitselt. - Kujuneb sisekõne iseendaga arutlemine, kujuneb väliskõnele toetudes 5 eluaasta paiku.
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
Aleksia ja agraafia- kujuneb kiirusagara alumise sagariku kahjustusel, mille puhul inimene kaotab võime lugeda (aleksia) või võime kirjutada (agraafia). Selle kahjutuse korral häirub kirjutatud kõne mõistmine ja kirjutamisvõime. 36. Aju ja kõne. Kõne organisatsioon ajus: I lokalistlik hüpotees: VASTUS KÕNE BROCA WERNICKE KESKUS KESKUS - motoorne afaasia; - sensoorne afaasia ehk "sõnapimedus". - artikulats. häire; - verbaalne parafaasia; - foneemiline parafaasia. II holistiline hüpotees: VASTUS KÕNE BROCA WERNICKE KESKUS KESKUS ETTEKUJUTS-TSENTRUM - agrammatism - paragrammatism III alternatiivsed hüpoteesid: - kõnesüsteemi piires on regioonid, mis vastutavad enam kõne ühe või teise külje eest; - ühe regiooni puudulikkus põhjustab sellega seotud funktsiooni häirumist, kuid samuti mõjutab see ka teisi funktsioone;
Samas on leitud, et 3% vangidest ning hullumajas olevatest ravialustest on genotüübilt XYY. Kas lisa Y kromosoom soodustab agressiivsust ning kriminogeensust, on seni veel vaieldav. Siiski on kindlaid tõendeid, et XYY indiviididel on raskusi hariduse omandamisega, nad on püsimatumad, kontrollimatu temperamendiga ning hüperaktiivsemad kui XY mehed. XXX naised on käitumuslikult üsna sarnased normaalsete XX naistega, kuid neil on raskusi rääkimisega, nende verbaalne IQ on keskmisest madalam ning neil on suhtlemisraskusi. XO naised (Turneri sündroom) kannatavad kuulmishäirete all (50% juhtudest). Kuigi nende IQ on keskmine või üle keskmise, on neil kehvem ruumitaju ning raskusi täpseid liigutusi nõudvate töödega. Ühe geeni defektid, mis mõjutavad inimese käitumist. Paljud üksiku geeni defektid omavad drastilist efekti inimese käitumisele. Teada on nii retsessiivseid kui ka dominantseid mutatsioone geenides, mis kontrollivad
Ainestik esindab statistilist põhigruppi Ainestik esindab uurimisobjekti olulisi omadusi, on teoreetiliselt tähtis Ainestiku kogumine, töötlemine ja Ainestiku kogumine, käsitlemine ja analüüs on eraldi etapid analüüs põimuvad tihedamini ühte Täpselt piiritletud ainestik, mis on Ainestiku piirid on ,,lahtised". Ainestik esitatav peatükkidena, vaatlusmatriitsi on verbaalne või piltlik kujul Tüüpilised uurimisainestikud: katse-, Tüüpilised uurimisainestikud: väliuuring, küsitlus- ja intervjuu-uuringud, vabas vormis intervjuud, spetsiaalsed statistikad, sisuanalüüs dokumendid, kultuurilooming Vaatlusmatriitsi statistiline analüüs Analüüsi moodused on enam ainega seotud ja vähem reeglitest sõltuvad
püüdes leida optimaalseid lahendamise teid. Nii ühtedest kui ka teistest on kasu. Sageli alustatakse kirjeldavast mudelist, mis on koostatud seniste paremate lahenduste alusel, ja hiljem minnakse üle normatiivsele. Probleemi lahendamise efektiivsus sõltub sellest, milline on kognitiivne stiil. See võib oluliselt erineda ka juhul, kui ta on probleemi lahendamise seisukohalt ühtevõrd väärtuslik. On inimesi, kes eelistavad visuaalset kujutust. Sageli on efektiivne probleemi verbaalne analüüs. Tõhus võib olla probleemi struktuuri analüüs. Probleem jagatakse alaprobleemideks, kusjuures pakutakse välja mitu varianti. Neid variante uuritakse ja püütakse lahendada ükshaaval. Psühholoogilised takistused probleemide lahendamisel Probleemi lahendamisel esineb arvukalt takistusi, mis sõltuvad inimese psühholoogilistest iseärasustest. Kognitiivne ergonoomika pakub lahendusi, mis väldivad või minimeerivad tüüpilisi puudusi inimese mõtlemises
lasteraamatute buumini. Lastekirjanduse kriitikud hakkasid uurima sõna ja pildi vaheliste seoste tähtsust ja illustratsiooni olemust üldse. Paljud kriitikud leidsid, et uued tehnoloogiad eelisarendavad illustratsioone ja kunstitehnikaid teksti arvelt ning teksti ja pildi vaheline integratsioon kaob. (Watkins 1995: 311). Nn pildiraamatus muutub illustratsioon lõpuks esmatähtsaks, ta hõlmab kogu leheruumi äärest ääreni. Põhiline informatsioon on esitatud visuaalselt, verbaalne osa vaid toetab ja suunab lugejat osaliselt. Leheserv lõikab illustratsiooni katki ja näib seda 12 vaid juhtumisi piiravat. Pilt mõjub nagu väljalõige avaramast, vastuvõtjat ümbritsevast maailmast. (Müürsepp 1996: 6). Nähtus, mis anglo-ameerika kultuuriruumis viis pildiraamatute üleproduktsioonini 1970ndatel ja 1980ndatel, jõudis Eestisse taasiseseisvumisajal: suurte rahvusvaheliste
mitmesuguseid tajuhäireid. Tserebraalne akromatopsia: Ühel patsiendil on ühes nägemisvälja pooles kvaalid kadunud ja ta on sellest teadlik; teisel patsiendil on värvuste nimetamise häire, millest ta ei olnud teadlik jne. Kui isik ei ole oma puudest teadlik, kas siis on ta kvaalid normaalsed ja viga on kvaalile reageerimises? Või ei ole ta lihtsalt märganud, kui viletsaks ta kvaalid on jäänud? Kui on teadlik puudest, aga läbib testid? Kas siis on kvaalid korras ja verbaalne probleem või on värvitaju hüpohondria, jne. Probleem on meie traditsioonilises kvaalide kontseptsioonis. Dennetti lahendus. Miks meile tundub, et kvaalidel on sellised omadused? Seesmisus - Seesmisusest võiks loobuda, kuna ei ole selge, mis üldse on seesmine omadus. Sõnulseletamatus - Kvaalidel on praktiliselt sõnulseletamatud omadused. Dennetti järgi on meil omadusedetektorid, mis detekteerivad antud omadust.
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
staadiumist keskmisesse lapseikka. Näiteks: Luria (1959) ülesanne: pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, kui näed punast tuld. Eelkooliealised satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad instruktsiooni. Egotsentiline kõne on seega iseenda juhendamine lapsel. See on oluline faktor, mis aitab sotsiaalseid mõttekäike internaliseerida. Iseenda verbaalne juhendamine on mõtlemist, 17 planeerimist, järjestamist soodustav tegevus. Lapsel tekib võime oma käitumist verbaalselt reguleerida varajasest lapseeast keskmisesse lapseikka. Põhimõtteliselt tähendab see tegevuse ajal valjult rääkimist, räägitakse, et mida ma parasjagu teen ja kuidas jne.. alles lapseeas suudetakse seda oma mõtetes teha. Kaasaegsed lähenemised
..“ kordasin ma suunatud valikut. r Se e po Ses raamatus märkate paljudes õpetaja-õpilase dialoogides sageli korduvat teemat: kuis õpilase Mä Seejärel võtsin ma väikese riski, jättes mitteverbaalne ja verbaalne käitumine võib suurendada pinget, millega õpetaja ta käitumisele Anne suunatud valikuga omaette ja reageerida püüdes silmitsi seisab. Mujal olen ma kirjeldanud selliseid käitumisviise kui „teisest aega püüdsin taastada rühma tähelepanu,
ilmneda pildiseeria analüüsimisel. 1 Tsehh L. Kosc kasutab nimetust arenguline düskalkuulia matemaatiliste võimete rakendamise hälvete tähenduses, mille taustaks on autori arvates pärilikud või kaasasündinud hälbed aju neis osades, mis on seotud matemaatiliste võimete arenemisega. Huvipakkuv on L. Kosci (tsil. C.. 1984 järgi) katse rühmitada arengudüskalkuuliat avaldumise järgi viieks vormiks: - Verbaalne düskalkuulia: ilmneb raskusena kasutada matemaatilist terminoloogiat. - Apraktilis-gnostiline düskalkuulia: ei suudeta loendada esemeid, kujutlusi, sümboleid. - Leksikaaine düskalkuulia: raskused matemaatiliste märkide lugemisel. - Graafiline düskalkuulia: ei suudeta kirjutada matemaatilisi märke, joonestada kujundeid. - Operatsionaalne düskalkuulia: oskamatus sooritada matemaatilisi operatsioone.
nad nimetasid põhiliseks käitumise stimulaatoriks. Oma isiklikust kogemusest rääkis lähemalt noor neiu, kes ütles järgmist: „Kui keegi rämedalt endast välja ja närvi ajab. enda juures näiteks tunnen, kuidas veri koos lihastele energiat andva hapniku ja glükoosiga voolab kätesse ja sõrmeotstesse siis, kui isa ''naine'' mind meelega närvi tahab ajada - mõnitab, sõimab, kaagutab vahetpidamata.. no selline verbaalne tüli on meil pidevalt. Ja vot siis tunnen küll, et lähen kohe kallale, löön näkku, tirin juustest, tõukan ta vastu seina.. aga hoian tagasi end. Nii, siis näiteks mõnda noormeest tõukaks vägvaldsusele kindlasti see, kui ta näeb, et tema tüdrukuga käitutakse maruhalvasti või isa ajendaks kallale minema see, kui näeb, et halvasti käitutakse ta tütrega. Niiet vägivaldse käitumise põhjustajaks on ikka mingid ärritajad kindlasti.“
eesmärgile. Järelduse teeb Pareto kriitilise: valdavalt on käitumine mitteloogiline. Loogilist käitumist on võimalik täheldada kolmes sfääris (teatud kahtlustega sedagi): · Majandus ainsana kindlalt loogiline. · Teadus üldiselt loogiline, kuid samas nt teoloogid räägivad mingist olendist, keda pole keegi näinud. · Poliitika selleks, et inimene üritaks mitteloogilist käitumist paremana näidata, on võimalus enda verbaalne tõestamine. Näiteks tuuakse poliitikud. Seega võib ka poliitika panna loogilisuse osas küsimärgi alla. Põhikategooriad, mille järgi Pareto loogikat lahti seletab: · Residum (jääk) määrab ära inimese mitteloogilise käitumise koos derivatsioonidega. · Derivatsioon (tuletis) loogilisuse kate mitteloogilisele käitumisele. Jääkide klassid: · Kombinatsioonide instinkt tung otsida uusi lahendusi, manipuleerida. See on osavus. Need, kellel see klass
tekstidelt inimestele ja reeglitelt vastutusele. Lühidalt • Verbaalse suhtluse toimimise seletamiseks on mitu viisi, mis võivad omavahel erineda empiirilise põhjendatuse ja praktilise kasulikkuse poolest. • Suhtluse tööpõhimõtte teemal tasub omada läbimõeldud seisukohta, sest sellest olenevad valikud raamatu ülejäänud osades käsitletud küsimustes. Küsimused 1. Kuidas teie enda jaoks seletate, miks on verbaalne suhtlus üldiselt üsna töökindel? 2. Kuidas oleme saanud sellise keele, nagu ta meil praegu on? Kohe päris algsest tekkimisest alates? 3. Keele muutumist peame ilmselt kõik võimalikuks. Aga mis sorti sündmus peaks toimuma, et te pärast seda oleksite veendunud: jah, nüüd on keel (või mingi väike osa keelest) muutunud? 3 Fikseeritud koodi mudel
.. on turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon, erinevate promotsioonivormide reklaam, müügitoetus, isiklik müük ja suhtekorralduse kombineerimisel tekib lisaväärtus ning tarbijatele suunatakse selge, järjepidev ja maksimaalselt efektiivne sõnum. (Ameerika Reklaamiagentuuride Assotsiatsioon) ... eesmärk on erinevate sõnumite ühtlustamine ja õige suhtestamine ITK sõnumid Kontrollitavad sõnumid: 4P, promotsioonivormid, Visuaalne ja verbaalne identiteet Kontrollimatud sõnumid: Konkurendi 4P, Konkurendi promotsioonivormid, Vahendajate "käitumine", WOM, Meedia; Tarbija kogemus ITK kasu seisneb:kanalites olevates sõnumite ühtsuses, efektiivses kommunikatsioonis (raha säästmises) ja kliendilojaalsuse kujundamises. Integreeritud lähenemine on tõhus, kuna sel moel jääb sõnum sihtgruppidele paremini meelde ja kinnistub kordamise tulemusena. Brändiloome Tänapäevane turunduskommunikatsioon baseerub brändil
Mida arvestada laste uurimisel-hindamisel 1. Kontakti loomine äärmiselt tähtis - nimetada last nimepidi, tutvustada ennast, rääkida, mis huvitab , vestelda sellest, mis lapsele huvi pakub, teha midagi, mis lapsele meeldib, muuta olukord (see mis juhtuma hakkab) põnevaks 17 2. Arengutasemega arvestamine - verbaalne areng - sõnad, lausete pikkus, kontekstile toetumine, konkreetsed küsimused, jälgida, kas laps saab küsimustest-ülesannetest aru 3. Lapsed on täiskasvanute ja olukordade poolt mõjutatavad jälgida, et laps tunneks ennast vabalt - küsimused ei tohiks olla suunavad, vastustesse suhtuda tõsiselt, mitte välja näidata oma üllatust, emotsioone, mitte naerda Kuidas uuritakse väikesi lapsi Käitumuslik meetod Eelistuste meetod Habituatsioonimeetod
Tegelikult see nii pole. Düskalkuuliaga on tegemist, kui laps on arvutamisega hädas õppimise alguses. On raskusi aru saada, mida tähendab liitmine, mida lahutamine, kuidas on kõik omavahel suhestunud. Probleemid, mis tekivad hiljem ei ole SÕR. Mis hiliste probleemide põhjuseks on ? Kui pole SÕR ja VAA ka pole? Selles valdkonnas matemaatilised võimed ei luba samasuguse kergusega õppida järjest keerulisemaid matemaatilisi oskusi. Lapse verbaalne võimekus võib olla kõrgemal tasemel. See on meie normi piires individuaalsed iseärasused. Matemaatika programmid on välja töötatud pidades silmas keskmisest kõrgema võimega lapsi. On palju neid, kes hätta jäävad. Oluline on see, et õpivilumuste puudulik areng ei ole tingitud keskkonna ebasoodsatest mõjudest. Võib olla probleem selleks, et keegi pole üritanud seda lapsele õpetada. Tuleb silmas pidada seda, et eristada õpetamatust ja võimetest tulenevat probleemi
), võrdlemine ( kõrgused, laiused, pikkused), geomeetrilised kujundid (ringikujuline jms.) • Liikumist, näiteks: mõelda välja mäng, kus moodustada lastest elektrivõrk – käepigistusega anda edasi elektrit kuni n. ö.“ lülitini“, kus siis viimane laps lülitab tööle mõne elektrilise eseme –lambi, fööni, maki vms.; laulude saatel, loovliikumine vms. Tegevus 1.2 • Loitsud , vestlus - keel ja kõne (uued mõisted), sidus kõne, verbaalne loovus, keskkond ja mina, väärtused • Regilaulud – muusika • Taime seemnest kasvatamine – üldoskus, keskkond ja mina Lõimida saaks jälle matemaatikat, näiteks – mõõtmine ( võrsete mõõtmine), aga ka matemaatilise jutu tegemine ( hommikul oli nina välja pistnud kolm võrset, õhtul veel kolm, mitu võrset on juba mullast välja ilmunud? vms. järgarvud (esimene, teine, kolmas jne. võrse)
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
või koos elavate partnerite vahel toime pandud vägistamine. Ka sel juhul Kui teie partner on käitunud vägivaldselt kas teie või teie lap- on tegemist mehe brutaalse vägivallaakti-ga, mille pojad, kui nad juhtuvad se suhtes, on teil õigus paluda abi ja kaitset, kas siis politseist seda pealt nägema, võivad oma ellu kaasa võtta. või mõnest turvakodust. Verbaalne vägivald RISKITEGUR: EMOTSIONAALSE Ka sõnaline vägivald ja hingeline traumeerimine on üheks laste kallal LÄHEDUSE PUUDUMINE toimepandavatest vägivallaaktidest. Kui vanemad sõimavad last selliste alandavate väljenditega nagu "Ma ei tea Sõnad võivad jubedamat last Emotsionaalse läheduse all peetakse silmas sõbralikku, sooja, mõistvat
Küsimusena sõnastatud väite näitena vaatlesime paragrahvis 9.3 lauset ,,Kes siis seda ei tahaks?" ning etteantud vastuse näiteks võiks olla mässule kutsuva miitingu lõpus massile esitatud küsimus ,,Kas me peame olukorraga leppima?". Näib, et tuleb vahet teha küsimuste loogika ja küsilausete loogika vahel.3 Küsimusele vastamise puhul tuleks eristada suvalist sõnalist reageeringut ehk vastukaja (response) ja vastust (answer). Verbaalne reageering jaguneb sisutühjadeks vastukajadeks, nt ,,ohoh", ja sisulisteks reageeringuteks, mis võivad omakorda olla asjakohased või asjakohatud. Vastaja arvates asjakohane vastukaja ei pruugi olla asjakohane küsija seisukohalt. Eroteetilises loogikas nimetatakse küsimuse vastuseks üksnes küsija seisukohalt asjakohast verbaalset vastukaja. Allpool võtame vaatluse alla vaid sellised küsilaused, mis väljendavad küsimusi, ehk
Kõrge kontekstuaalsusega kultuurid Idamaad, Hiina, Jaapan ja Korea (viimased kaks on äärmuslikult kõrge kontekstuaalsusega maad). Nt. Jaapanis antakse 90% sõnumi sisust edasi mitteverbaalselt ja vaid 10% infot sõnadega. Mitteverbaalsed sõnumid annavad infot, kuidas verbaalseid sõnumeid tõlgendada. Vahepealsed maad Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia Suhtlemine erineb neis kultuurides väga oluliselt. Madala kontekstuaalsusega riikides on oluline verbaalne suhtlemine ja seepärast peetakse neid inimesi jutukateks, nad rõhutavad seda mis on niigi ilmselge, selgitavad liigselt (nii leiavad kõrge kontekstuaalsusega kultuuride esindajad). Kõrge kontekstuaalsusega kultuurid kasutavad rohkem mitteverbaalset kommunikatsiooni sõnumi edastamiseks, kui madala kontekstuaalsusega kultuurid. Nad eeldavad, et kõik saavad mitteverbaalsest kommunikatsioonist aru. Konfliktiallikas, möödarääkimine
Kinnitatud diagnoosid 00128 Äge segasusseisund 00129 Krooniline segasusseisund 00173 Ägeda segasusseisundi risk 00222 Ebatõhus impulsside kontroll 00126 Vähesed teadmised 00161 Valmisolek küllaldasteks teadmisteks 00131 Mäluhäire 5. klass: suhtlemine Verbaalse ja mitteverbaalse info edastamine ja vas- tuvõtmine. Kinnitatud diagnoosid 00157 Valmisolek tõhusamaks suhtlemiseks 00051 Häiritud verbaalne suhtlemine 32 Õendusdiagnoosid 2012-2014 6. VALDKOND ENESETAJU Teadlikkus iseendast. 1. klass: enesekäsitus Tajumus(ed) iseendast tervikuna. Kinnitatud diagnoosid 00124 Lootusetus 00174 Alandatud inimväärikuse risk 00054 Üksilduse risk 00121 Häiritud isiklik identiteet 00225 Häiritud isikliku identiteedi risk 00167 Valmisolek adekvaatseks enesekäsituseks 2. klass: enesehinnang Enese väärtuse, võimekuse, tähtsuse ja edukuse hindamine
mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusnormid eksisteerivad inimeste teadvuses. Kui parlamendi liikmed on võtnud vastu uue seaduse, kuidas siis selle normide sisu (konkreetseid käitumisreegleid) adressaatidele teatavaks teha? Sotsiaalse kommunikatsiooni kõige tegusamaks ning üldlevinumaks vahendiks ja kandjaks inimühiskonnas on verbaalne kõnekeel, kõnekeele keskne ühik on sõna. Sõna ning mõiste vahekorda käsitlesime eespool. Õigusnorm väljendatakse rahvusriigi ametliku riigikeel(t)e (reeglina: eponüümse rahvuse keele) ning selle sõnavara abil. Seejuures tuleb järgida 19 kasutatava keele üldisi grammatikareegleid (morfoloogia, sõnamoodustus; süntaks ehk lauseõpetus). Õigusnormid vormistatakse kaasajal kirjalikult paberkandjal õigusaktidena (õigustloovad
VERBAALSET KONTROLLI. Sageli lapse mainimine nimepidi (nagu näiteks "Peeter" või "Peeter, oled valmis?") takistab tal edasi tegutsemast. Kui sellele meetodile ei järgne positiivset reaktsiooni, proovi esitada seda lihtsa käsuna ("Peeter, meil laagris ei halvustata kedagi!"). Mingil juhul ei tohi lasta lapsel sinuga vaielda või laskuda diskussiooni, kui laps väidab, et tema ei teinud seda ("Mina ei teinud midagi" "Peeter, jäta järele!"). Kui verbaalne kontroll pole piisavalt efektiivne, oleks järgmiseks sammuks FÜÜSILINE VAHELESEGAMINE. Seda võib tõlgendada mitmeti, kuid kõige edukamad meetodid laagris võivad olla järgmised: 1) lapse või enda asetamine rühmatöös sellisesse kohta, kus negatiivne käitumine ei saa enam jätkuda; 2) lapse viimine rühmast eemale ning üksi istuma panemine (sulle nähtavasse kaugusesse) on hea võimalus uuesti üle korrata laagris kehtivad reeglid ja käitumis- normid
(akuutne psühhoos), neuroloogiliste patoloogiate, kasvaja, ainevahetushaiguse või uimastitega seotud väljakutse raames. Agressiivse patsiendi füüsiline maharahustamine on ainult politsei ülesanne, kuid seejärel on vaja teenistuste koostööd, et patsienti uurida ja kiirabi osutada. Meetmed Enesekindel, aga mitte ülbe käitumine. Luua rahulikult ja sõbralikult kontakt, tutvustada end, nimetades oma nime ja tööülesande. Verbaalne rahustamiskatse. Kõnetada patsienti järjekindlalt nimepidi. Mitte ähvardada politsei või psühhiaatriaga (need on abiasutused, mis kaitsevad patsienti ja patsiendi ümbrust tema enda eest). Mitte pöörata patsiendile selga; ärge laske patsiendil kunagi põgenemisteed sulgeda. Mitte kunagi jätta meeskonnakaaslast patsiendiga üksi ühte tuppa, ka mitte haiglasse sõidul kiirabiauto patsiendialasse.
- kodeerimine; - teade; - sidesüsteem; - dekodeerimine; - teate saaja; - tagasiside ja - müra. Kommunikaatoriks on organisatsioonis eelkõige juhid, allüksused, organisatsioon tervikuna, aga ka ametiühing, valitsus, kliendid jt. Kodeerimine. Kommunikaatori ideed kodeeritakse tähendust kandvasse märgikombinatsiooni, keelde. Näiteks, raamatupidamise dokumendid, aruanded, arvutiandmestik jm. vormid, mis võivad olla teateks. Teade on kodeerimisprotsessi tulemus, mis võib olla verbaalne või mitteverbaalne. Juhtidel on palju eesmärke, kuid põhiliselt teatavad nad teistele oma ideid, et teised neist aru saaksid, omaks võtaksid ja tegutseksid nendele vastavalt. Teate vorm sõltub sidekanalist. Sidekanal on vajalik teate edasiandmiseks. Organisatsioonis toimib väga mitmesuguseid sidekanaleid: isiklikud kohtumised, telefonikõned, rühmakokkusaamised, märgukirjad, poliitika kirjeldused, pensionimäärustikud,
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
Eriti väikeajus esinenud suur aktiivsus annab tunnistust tudengi „virtuaalse kehast väljumise“ ajal tajutud keha virtuaalsetest liikumistest. Ka tegevuse seiramisega seotud ajupiirkonnad ( nagu näiteks orbitaal-eeskäärude keskmine, vasakpoolne ja kõrgem osa ) olid aktiveerunud. Katsealuse tervis oli hea ja ajus ei esinenud mingeid hälbeid ehkki oli ta võimeline endale looma kinesteetilisi nägemusi ja motoorset liikumist peegeldavaid kujutluspilte. 2.4 Analoogiline meetod Verbaalne ja kogemuslik ( ehk empiiriline ) mõistmine on need kaks absoluutset vormi, mille kaudu või mille põhjal on võimalik teistele inimestele midagi õpetada või edasi anda millegi mõistmist. Näiteks üks asi on armastust kirjeldada aga hoopis teine on seda ise kogeda, üks asi on kirjeldada maavälist elu aga hoopis teine on seda oma silmaga näha jne. Verbaalne mõistmine alati ei tingi kogemuslikku mõistmist, kuid seevastu kogemuslik mõistmine annab alati mõista ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
