piirata, kui nad hävitati. Nende hulgast valitud kuningas võeti kinni ja hukati. 1561 andsid Tallinn ja selle ümbrus ennast Rootsi võimu alla. 1561 november andsid ordu(riismed) ja Riia ppk end Vilniuse lempinguga täielikult Poola valitsemise(Sigismund II August) alla. Alad jagati: Väina jõest alla poole suhteliselt iseseisev Kuramaa hertsogiriik(G. Kettler), Väina jõest üles poole Üleväina-Liivimaa. Sealsetel aadlikel säilisid nende privileegid: usuvabadus, riigiametite täitmine, kohaliku õiguskorra edasikehtimine jne. Vana-Liivimaa oli langenud. Eesti ala 4 riigi võimu all: Ida-E. Vene, Põhja-E. Rootsi, Saare- Lääne Taani, Lõuna-E. Poola-Leedu. Kõik olid huvitatud oma maade laiendamisest. Sõja tegelikud põhjused peitusid vastandlikes kaubandushuvides. Põhilise sõjalise jõu moodustasid mõisamehed. Sõja tulemusena laienes Rootsi võim ja Taanile jäi ainult Saaremaa.
· Sõnumite teg ja vastuvõtmine · Piisavalt selged Golder vs UK (1975) · Kirjavahetus adv-ga Campbell vs UK (1992) (EL komisjon) Art 14 sõltuv diskrimineerimise keeld prot. 12 iseseisev keeld mis kontekstis ja millega seoses. Nende vahe on Savez crkava "Rijec zivota" and Others v. Croatia (2010) Puudutas usuorganisatsioone seoses sellega et riik tegi lepingu konkreetse usuorganisatsiooniga millega andis õiguse abielu jne. · Art 14 kuna puudutas usuvabadus, art 14 saab kasutada ainult konventsiooni artiklitega koos (antud juhul art 9). · Samal ajal prot 12 on iseseisev ja riigi tegevusega Probleem et Horvaatia kasutanud kaalutusõigust valesti, kuna tegelikult pidasid silmas ühte usuorganisatsiooni. Kohus ütles et tuleb võrdselt kaaluda kõike organisatsioonide puhul. · Diskrimineerimine põhjendamata (objektiivse ja mõistliku põhjused) ebavõrdne kohtlemine
Üpris hämmastav, arvestades raamatu ilmumisaega. Samas on siiski tegemist rangelt patriarhaalse ühiskonnaga - perekonnas valitseb hierarhia, naine allub oma mehele ja lapsed oma vanematele. Sugudevaheline suhtekorraldus on samuti väga rangelt korraldatud, seks enne abielu on keelatud - sest kui see oleks lubatud, ei näeks noored inimesed enam abiellumisega vaeva, tsiteerides teost. Tjah. Abielu on samuti kogu eluks. Religioonist rääkides valitseb usuvabadus ja tolerants erinevate religioonide suhtes, ei kirjeldata küll detailselt, aga vihjatakse religioonide paljususele saarel. Samas on neli põhimõtet, mida kõik uskuma peavad: Jumal lõi maailma; hing on surematu; teispoolsuses ootab meid karistus või tasu maapealsete tegude eest; on olemas jumalik plaan kogu maailma jaoks. Kui natuke mõtiskleda, ei ole need neli täiesti piiravad. Aga kaval tuleb sellisel juhul olla oma uskumistes.
silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. *Lugemishuvi ja madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. *60ndaid iseloomustas veel tehnifitseerimine: kodudesse osteti raadioid, telereid, magnetofone jm. *Kasvasid teatri-, kino-, muuseumi- ja näitusekülastused. *Kõik see põhjustas maakultuuri hääbumise: maa-asulates juurdus linlik eluviis, suleti maakoole, klubisid ja likvideeriti raamatukogusid. *ENSV ajal säilis usuvabadus, aga usklikele ja kogudustele tehti takistusi: riigistati kiriku valdused ja varad, kõrge üür jm. *Kaotati Tartu Ülikooli usuteaduskond, mispärast kirikuõpetajate väljaõpe koondus Tallinnasse Konsistooriumi juures asuvasse Usuteaduse Instituuti. Kiriku mõju püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmete ilmalike tavade juurutamisega. *Kiriku leeriskäimise vältimiseks hakati korraldama noorte suvepäevi, kiriklikud surnuaiapühad asendati ilmalikega.
Akadeemiline juhtimine läks ülikoolis õppejõudude kätte. Reformatsiooni levik sundis muutustele ka katoliku kiriku. Reformatsioon haaras ka Vana- Liivimaa, mille suured kaubalinnad Riia, Tallinn ja Tartu olid tihedalt seotud Saksamaaga, seega Saksa emalinnas toimuv jõudis kiiresti ka siiamaile. Tallinnas ja Tartus levis ka pildirüüste, mille lõpetas kohaliku rae sekkumine. Vana-Liivima maahärrad, piiskopid ja ordumeistrid jäid lõpuni katoliiklasteks. Hiljem kehtestati usuvabadus. Vene-Liivi sõda tõi kaasa keskaegse korralduse kokkuvarisemise Eesti ja Läti aladel. Eesti alad Rootsi kuningriigi osana Erik XIV asus Läänemere idaosas ajama jõulist laienemispoliitikat võttes kuulda Tallinna rae abipalveid. 1561.a alistus Rootsi kuningale Erikule Harju-, Viru- ja Järvamaa aadel ja kaks päeva hiljem ka Tallinna linn. 1584.a liideti kõik Rootsi valdused Põhja-Eesti üheks provitsiks, mis oli tuntud kui Eestimaa hertsogkond
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
Ajaloo arvestuse küsimused 24.11.2017 1. NSV Liidu kujunemine (veebruarirevolutsioon 1917) Venemaa sõjajõud, majandus ja poliitiline süsteem polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa Esimene maailmasõda. Riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi revolutsioneerus, tsaarivalitsusega olid rahulolematud nii ala-, kui ka ülemkihid. Aktiviseerusid kodanlikud ja vasakpoolsed parteid, kes võtsid eesmärgiks senise valitsemissüsteemi kukutamise. Kasvasid ka vähemusrahvuste iseseisvumispüüded, kellele sõda andis võimaluse relvastumiseks ning rahvusväeosade moodustamiseks. Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril (8.märts-naistepäev) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus ning 3.märtsil loobus tsaar Nikolai II troonist. Tsaarivõimu kukutamise järel toimis esialgu omapä...
uusaja Ingerimaal). Iseloomulik soome asustuse jätkuv levimine asustamata sisemaaaladele. 17. sajandil soomlaste ränne keskaegse Vene-Karjala läänealadele ja Ingerimaale. 14 Autonoomne Soome = Soome suurvürstiriigi sünd Soome sõda 1808-1809 Olkijõgi relvarahu 19.11.1808 Porvoo maapäev (märts-juuli 1809), kus keiser Aleksander I andis valitsejakinnituse: 1) Soomes kehtib luteri usk (1686 seadus, usuvabadus alles 1922) 2) Soomes kehtivad Rootsi põhiseadused (1772 Valitsuskorraldus ja 1789 Liidu ja julgeolekuakt) ja 1734.a. Rootsi üldine seadus (tsiviil ja kriminaalkoodeks). Gustaviaanlikud põhiseadused jäid kehtima Soomes kuni 1919. a. 3) Soomes kehtivad senised seisuste eriõigused. Autonoomse Soome sünd: Soome ei ole kubermang Kergendused: Soome (liht)sõjavägi saadeti laiali (vabastus sõjaväeteenistusest). Soomest kogutud maksud jäävad Soome (I kord ajaloos)
puutub, vajab ka kõikide heakskiitu) · Absol. algus Pr-ö aastast 1624 kui Louis XIII (1610-1643) nimetas peaministriks kardinal Richelieu (Armand Jean du Plessis 1585-1642) · R. eesmärk oli kõrvaldada usuline lõhestatus riigis, Nentesi edikt 1598 oli andnud hugenottidele eriõigused, kellest sai riik riigis · 1627. alust. valitsusväed La Rochellei piiramist · 1629 armuedikt tühistas hugenottide eriõigused, säilis nende usuvabadus · Välispol olid Pr vastased Habsburgis(katoliiklased), kolmekümneaastases sõjas(protestandid vs katoliiklased) toetas protestantlikke riike · hugenottid = protestandid · Louis XIV(1643-1715) absol. kõrgaeg Euroopas. ''Üks kuningas, üks seadus, üks usk'', piiras hugenottide usuvabadust, tõhistas 1685 Nantesi'i edikti, 0,5mln hugenottis läks eksiili Pilet 2 1.Egiptuse riik ja ühiskond Ühiskonna struktuur: Hierarhiline
(1) Tulundusühingud (2) Seltsingud TSÜS § 25 -isikud otsustavad koos järgida mingit eesmärki (3) Mittetulundusühingud 3. avalik - õiguslikud / riik, vald, linn, TÜ, RR/-eesmärk aidata paremini avaliku võimu teostada, lihtsustada. Jur isiku õiguslik tagajärg/õigusjärelm- jur isik erineb alari füs isiku õigusvõimest. Mitte kõik õigusvõimed ei laiene jur isikule. Jur isiku õiguste ulatus võib olla erinev-nt kas usuvabadus saab laieneda jur isikule? Kui tegemist on kirikuga, siis saab. Aga kui nt hambaravi saab laieneda kui riik kehtestaks maksu neg usuvabadusele. 28 § 14 põhiõiguste adressaadid I mõiste ja sätestus Põhiõiguste adressaat (igaüks, keda norm puudutab, kitsamas tähenduses- keda norm kohustab) on põhiõiguste kohustatud subjekt.
EETIKA Eetika normatiivne (ainult ei vaatle, vaid ka ütleb, kuidas peaks käituma. vaatleb seda, mis on ja samas nõuab, kuidas peaks olema) teadus. pärineb Vanast Kreekast, Aristoteles looja, 4. saj. eKr. Uurib, mis on õige ja mis vale. Käitumisjuhiseid vaadatakse läbi moraali (lad. k. sõnast mors, kr. k. eetos inimgrupi moraalikogumik, mida peetakse heaks. 3D Eetika I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..........................
Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused Essee TALLINN 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 2 Sissejuhatus 1917. aastal toimus Venemaal kaks revolutsiooni, Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon. Nende revolutsioonide taustaks oli neist kaksteist aastat varem toimunud 1905. aasta revolutsioon. Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises ...
Demokraatia tähendab rahvavalitsust. Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim, valitsus) ning pärineb Antiik-Kreekast. Demokraatia ideed praktiseeriti siis küll mõnes väikses linnriigis ja umbes saja aasta jooksul. Kui Makedoonia vallutas aastal 338 eKr Ateena, surid need ideed välja. Antiikaegne arusaamine vabadusest oli teistsugune kui praegune. Praegu kaitseb vabadus inimest riigi eest, sisaldab põhilisi inimõigusi: sõna-, ühinemis-, usuvabadus, õigus erapooletule kohtumõistmisele. Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks oli riikluseelsel perioodil hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soome-ugri kärajad, germaani ting, slaavi veetse). Antiikajal oli igal vabal mehel õigus võtta osa oma kodukoha valitsemisest, rahvakoosolekute võim oli piiramatu, üksikisiku õigusi ei kaitstud
toimetulekuraskustes ei saa süüdistada ainult inimest ennast. Ameerikalik arusaam inimõigustest Liberalistliku maailmapidil kohaselt peab riik tagama igaühe vabaduse, k.a. vabaduse valida rikkuse ja vaesuse vahel. Heaoluriik pole USA-s nii ulatuslik kui Euroopas ning toimetulekuküsimused on seal inimese enese, mitte valitsuse kanda. Samuti pakuvad endiselt kõneainet põhilised inimõigused ja vabadused (nt. Usuvabadus, abordiõigus) Euroopas püütakse tasakaalustada vabadus ja võrdsus, tunnistades, et piiramatu vabadus viib turumajandulikus ühiskonnas paratamatult ebavõrdsuseni. EL-is on lihtsam tagada inimõigusi, sest sinna kuuluvad demokraatlikud ja arenendu majandusega riigid, tänu millele on lihtsam kehtestada ühtseid nõudeid. El-il on ka ühisõigus ning inimõigused ja kodanikuvabadused (nn põhiõiguste harta) moodustavad ühe peatüki Euroopa põhiseaduse lepingust.
· Kuigi nimeliselt oli tegemist vabariigiga, siis tegelikult valitses seal Oliver Cromwelli diktatuur. · Cromwelli juhtimisel alustati nii Sotimaa kui ka Iirimaa koloniseerimist. · Et segadusi vältida, siis nähti ainsa pääseteena Stuardite tagasikutsumine troonile · 1660. aastal tuli Inglismaale kuningas Charles II( 1660-1685 ) · Kuna kardeti ka Charles II poolt ainuvõimu taotlusi, siis sõlmiti Hollandis Breeda deklaratsioon. Lubati säilitada usuvabadus, parlamendi vaba kogunemine ning lubati säilitada ka maaomandis toimunud muutused. - Kodusõja päevil, kui parlament sõdis kuningavõimu vastu, siis oli parlament kaotanud rüütlilääni ning maa oli muutunud eraomandiks. Kas 1645 või 1646 seda ei teata täpselt. Lääni asemel ( astmeline omand ) tekkis eraomand. · Varsti hakati siiski usuvabadusest taganema katolikud ja puritaanid riigiametis teenida ei saanud.
° Ta võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu, ent arendas mõtet, et parlament on saanud võimu rahvalt kui võimu tegelikult allikalt. ° Liikumisele andis nime võrdsustamise idee, millest tulenevalt hakatigi Lilburne toetajaid nimetama levelleriteks. ° Võrdsust mõistsid levellerid eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist. ° Isikuvabaduste hulka pidi nende arvates kuuluma usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus. ° Nende ideaal oli demokraatlik vabariik. ° Levellerite liikumine muutus massiliseks. ° Nendega ühinesid sõdurid, kes olid talupojad, käsitöö- ja kaupmehesellid ja õpipoisid. ° Levellerite programm formuleeriti dokumendis pealkirjaga ,,Rahva kokkulepe". ° See oli sisult demokraatliku konstitutsiooni projekt, milles nähti ette üldine valimisõigus kõikidele meestele alates 21
kolonistid • XIII - rahvatoitlustus, hoolekanne, tervishoid • XIV passiasjad, põgenikud, tsensuur, valvealused, arestandid, väljasaatmine Siberisse • XV - nuhtlusseadus • XVI - kohtuasutused, jurisdiktsioon, notariaat Konstitutsiooniline monarhia 1905 Riigiduuma (Riiginõukogu + duuma) Põhiseadus Riigipea on keiser jumala armust Usuvabadus Poliitiliste parteide loomise võimalus Nulla poena sine lege Nõukogude õigus 1917 veebruar – kodanlik-demokraatlik revolutsioon, võimule Ajutine Valitsus 1917 oktoober – võimule bolshevikud Rahudekreet Maadekreet Dekreet kohtute kohta 30.11.1918 K. Marxi teooriast lähtudes: a) riik ja kohtud surevad välja (rahvakohtud)
elama/õppima. 9. Milliste inimestega olete Te kokku puutunud, kuidas inimesed suhtuvad baha'isse ? · Olen kokku puutunud väga paljude inimestega, nii kunstnikega kui ka pedagoogide ja õpilastega oma eriala(de) tõttu. Eestis on inimesed siiski 31 tolerantsed ja kehtib täielik usuvabadus igaüks võib uskuda just seda, mis ta hinge toidab ja seda olen ma ka ise inimestega suheldes tunnetanud. KOKKUVÕTE Baha'i on religioon, mille rajas Bahá'u'lláh 19. sajandil Iraanis. Bahá'u'lláh'd peavad baha'id kõige viimaseks Jumala Ilmutajate reas, mis ulatub tagasi eelajalukku ja kuhu kuuluvad Aabraham, Mooses, Buddha, Zarathustra, Kristus ja Muhammad. Baha'i usk õpetab, et maailma peamiste religioonide rajajad, sh Krisna, Buddha, Zarathustra,
mõju. Impeerium jagati 12 diötseesiks, Itaalia ja Rooma kaotasid tähtsuse. Sõjavägi suurenes 60 leegionile, suniviisiline värbamine + palgasõdurid germaanlased. Sellest tulenes maksukoormuse kasv ja tugevam riigikontroll. Jagas keisrivõimu: tetriarhia nelja keisri valitsus, ise jäi itta. 303 pKr kristlaste tagakiusamine. Constantinus (306-337): tuli kodusõjast impeeriumi lääneosa troonile, ida jäi Liciniusele. Koos 313a Milaano edikt, millega impeeriumis usuvabadus, lubas kristluse. 324 purustas Liciniuse, alustas reforme: · Sõjaväe jagas piiriüksusteks ja mobiilseteks taktikalisteks üksusteks. Suurenes germaanlaste osakaal. · Hierarhiline bürokraatia, tsiviil vs sõjaväeline võim. · Maksukorralduses jugatio-capatio süsteem ehk maksud vastavalt maa suurusele ja kvaliteedile. Uus kuldmünt solidius. 325a Nikaia kirikukogu: mõisteti väärõpetuseks ariaanlus.
jäeti usurahust välja. Ühtlasi sätestati, et alamad peavad järgima maahärra usutunnistust: cuius regio eius religio (kelle võim, selle usk), mis pidi tagama vähemasti vürstkondade tasandil usuühtsuse. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Reformatsioon võitis ennekõike Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Lääne- ja Lõuna- Saksamaa jäid valdavalt katoliku usku. Karl V lootused keisririiki tugevamini liita lõppesid täieliku nurjumisega. Pärast Augsburgi usurahu oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui varem. Reformatsioon Sveitsis. Kalvinism. Saksamaalt alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades. Sveitsis sai reformatsiooniliikumine alguse 1522. aasta paastuaegsest
Juba 1271 kuulutas Hubilai-khaan uut Yuani dünastiat. Sellel võib olla mitu dateeringut. Aasta kui kuulutas välja, mõnikord 1279 – siis kui Yuani dünastia hakkas valitsema tervet Hiinat. Viimane Songi dünastia keiser sai 1279. aastal surma. Esimest korda läbi terve ajaloo sattus Hiina täielikult võõrvõimu alla. Mongoli võim Hiinas palju karmim, tahtsid et ülejäänud rahvad muutuksid mongolite sarnaseks. Valitsemise ajal oli ka huvitavaid momente – palju rohkem vabadust(nt. usuvabadus kestis palju paremini. 70 aastaga kasvas Mongoolia impeerium hiigelsuureks. Viisid pealinna Karakurumist Pekingisse. Pekingi kohale uus pealinn nimega Dadu(hiina nimi sellest, mongolitel oma nimi). Keisrina asus troonile Hubilai-khaan. Väga rüüstatud ja sõdadest laastatud olid eriti põhja alad. Tšurtsenid vaenlased, eriti siis kui hiinlased veel liitlased. Hiina maatasa tegemise plaan käiku ei läinud, vähemalt kui mõtles kogemuse peale. Mongolite suhe
1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Värvitelevisioonile mindi üle 1970. aastatel. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkondlikeks väljaanneteks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. 1960. aastatel paranes maaelanike elujärg, nad muutusid senisest liikuvamaks jne. See kõik viis rahvakultuuri hääbumisele. Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke otseseid ja kaudseid takistusi. Kuna Tartu Ülikooli usuteaduskond kaotati, koondus kirikuõpetajate väljaõpe Usuteaduse Instituuti. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga ja mitmesuguste ilmalike tavade juurutamisega. Sõjajärgsetel aastatel likvideeriti lõplikult iseseisvusaegne haridussüsteem. Koolikorralduse
ebakindlust kasutasid ära välisvaenlased. Idapoolsed provintsid sattusid taas tugevnenud Pärsia riigi löögi alla, põhjast aga ründasid Rooma valdusi germaanlaste hõimud. Diocletianuse valitsusajal (284-305) taastati keisririigi sisekord ja piiride julgeolek. Järgmine keiser Constantinus Suur (valitses aastatel 306-337) toimusid Rooma riigis kaks suurt muutust. 313. a. legaliseeris ta ristiusu (Milano edikt). Kogu riigis oli välja kuulutatud üldine usuvabadus. Ristiusust hakkas kujunema valitsev religioon ja peaaegu kõik järgnevad keisrid kuulutasid endid kristlasteks. Teine muudatus puudutas impeeriumi pealinna. Constantinus laskis rajada riigi idaossa, Euroopa ja Aasia piirile uue pealinna Konstantinoopoli (tänapäeva Istanbul). Selle otsuse tingis idapiirkondade üha kiirem areng lääneprovintsidega võrreldes. Rooma linn kaotas oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse. Rooma riigi ida- ja lääneosade
2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul: 1* 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid. 2* Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine. 3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksama...
Nt Aafrika riigid ühinevad konvidega kus keelustatakse rassilist diskkrimmi, mõeldes sellele, et neil nagunii on kõik mustanahalised, mis diskist me rääkida saame aga siiski nad võtavad vastu, et kaitsta mustanahalisi. Tulevikus vb peab hoopis valgenahalisi kaitsma. II ms oli ikkagi üks väga-väga oluline sündmus inimõiguste tekkeks. Sõja ajal, tolleaegne president Roosevelt, pidas ühe kõne USA ajaloos üks olulisim kõne, kus ta rääkis neljast vabadusest: sõnavabadus, usuvabadus, vabadus igasugustest puudustest (vesi, toit, riided jne) ja vabadus hirmust !! See pani kõik mängu ka, kui kirjutati ÜRO harta eelnõu, et siin peab olema usku põhi inimõigustesse, võrdsetele õigustele meestele ja naistele, suurtele ja väikestele riikide. Peaks arenema sotsiaal, paremad elutingimused ja vabadus! Harta poolt mõeldud kohustused pole vabatahtlikud (jõuti järeldusele). USA on aga alati on olnud järeldusel, et need sätted peaksid olema kohustuslikud kõikidele
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
abil võib inimene vabaneda karmaseadusest ning jõuda lõpliku rahuni. Soka Gakkai põhjal loodi 1964 Komeito partei. Need koos püüavad edendada budistlikku demokraatiat, mis eitaks nii kapitalismi kui sotsialismi. Komeito sai viimati 14,8% häältest ja 34 kohta 480-st alamkojas ning 23 kohta Ülemkoja 247-st. RELIGIOON Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks.
Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) – piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal
Esimene tekst on vastu võetud 04.11.1950 aastal Roomas. Välislepingutes on artiklid, mitte paragrahvid. Artikkel 2 Õigus elule Artikkel 3 Piinamise keelamine Artikkel 4 Orjuse ja sunniviisilise töötamise keelamine Artikkel 5 Isikuvabaduse ja turvalisuse õigus Artikkel 6 Õigus õiglasele kohtulikule arutelule Artikkel 7 Karistamine seaduse alusel Artikkel 8 Õigus austusele, perekonna- ja eraelule Artikkel 9 Mõtte, südametunnistuse ja usuvabadus Artikkel 14 Diskrimineerimise keelamine (Loetelu diskrimineerimise elemenditest) Inimsuse vastased kuriteod ei aegu kunagi ja kasutatakse tagasiulatuvat jõudu. Protokoll nr. 4, Strasbourg 16.09.1983. a. Artikkel 1 Võlavangistuse keelamine Artikkel 2 Liikumis vabadus Artikkel 4 Välismaalaste kollektiivse sunniviisilise väljasaatmise keelamine. Protokoll nr. 6, Strasbourg 28.04.1983. a. See protokoll keelab surmanuhtluse. Artikkel 1 Surmanuhtlus
Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius. Rooma riigi ida- ja lääneosade eraldumine süvenes kogu hilise keisririigi ajal
Kaitseala: laieneb ainult füüsilistele isikutele (kõik eelnevad paragrahvid) V usk § 40 – mitu erinevat põhiõigust, mis on ebasüstemaatiliselt kokkuvõetud, mida tuleks hoida lahus, sest tegelikult need õigused on erinevad (neil on oma südametunnistus teoreetiline erisus): südametunnistuse vabadus, usuvabadus, mõttevabadus, usuhüngivabadus, usutalitusvabadus (loe juurde „Õigus igaühele“) VI väljendusvabadu § 45 Väljendusvabadus (nn sõnavabadus) s Väljendusvabadus – igaühel on õigus vabalt levitada mis tahes informatsiooni, mis tahes viisil ainult TEADLIKULT levitatud informatsioon (ei pea oleme tõene) teabevabadus Kaitseala: laieneb nii juriidilistele kui ka füüsiliste isikutele
E visati paavsti poolt kirikust välja ning tegi üleskutse teda troonilt kukutama. Tõi kahju katoliiklastele endile, sest peale seda E suunas oma jõu katoliiklaste mahasurumisele, 1571 ütles lahti ka armulaua sakramendist. James I võimuletulek ja sellega seotud usupoliitilised ootused (Taani Anne). Elizabeti ajal jõudis anglikanism rahva sekka. Kui tema surma järel James I võimule tuli, siis jätkas viimane Elizabethi kirikupoliitikat. Loodeti et Jamesi ajal suureneks usuvabadus. 25 Šotimaa presbüterlik kirik (”Kirk”), John Knox (suri 1572). John Knox ja presbüterlus Sotimaal. James ei võtnud midagi ette. Charles I konflikt Šotimaaga. Oli inglaslikuma vaatega Soti presbüterluse suhtes. Oli selgelt veendunud et tema käes on kõik Jumalik õigus ning nii pidi ka Soti kirik temale kuuletuma.
religio). See põhimõte pidi tagama usuühtsuse vähemasti vürstkondade tasandil. Erandiks olid riigilinnad, mis kohustusid lubama mõlema konfessiooni teenistusi. Vaimulik vürst (peapiiskop, piiskop) pidi usuvahetuse korral ameti maha panema ning kapiitel valima uue katoliku usku järeltulija. Aadlile ja linnadele kindlustati ka vaimulikel territooriumidel usuvabadus. Reformatsioon võitis ennekõike Saksamaa põhja ja idapoolsetel aladel. 14 Reformatsiooni tulemusena loodud protestantlikud hertsogiriigid Läänemere ruumis Preisimaast kujuneb esimene luterlik riik Euroopas. Saksa ordu Liivimaa harust kujuneb Kuramaa hertsogriik. Armulauatüli Lutheri ja Zwingli vahel 1529. aastal kohtusid Luther ja Zwingli
Nad lasti vangist välja, aga passe tagasi ei antud. Järgmisel päeval kirjutati lehes, et politsei on kahtluse alla seadnud selle, kas üldse vägistamist oli. 19 saj kaotati orjapidamine- see oli oluline inimõiguste arenguetapp Inimõiguste kaitse algas ÜRO harta artiklis 5 on sätestatud, et ÜRO üks eesmärke on inimõiguste tagamine 10.dets 1948 võeti ÜROs vastu inimõiguste deklaratsioon. Universaalsed õigused- tervisehoiusüsteem, haridussüsteem, Individuaalsed on usuvabadus, mõttevabadus, sõnavabadus Mis on positiivsed ja mis on negatiivsed õigused? Mis vahe on õigus sõnavabadusele ja õigus heale haridussüsteemile? Vahe on rahas. Sõnavabaduse tagamine ei maksa riigile midagi. Hea haridsussüsteem maksab palju. Negatiivne õigus- riik peab hoiduma õiguse rikkumisest Positiivne õigus- riik peab midagi ette võtma, et tagada seda 2pakti: kodanike tsiviilõiguste pakt sõlmiti 1966 ja jõustus 1976
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
Suursugune Moskva Lunastaja Katedraal õhiti Stalini ajal ning Hrustsovi ajal rajati sinna suur välibassein. Tugev usuvastane liikumine jäi 20-30ndatesse, loodi ka Elava Kiriku liikumine, mis pidi kirikuelu reformima. Olid tegelikkuses kommunistliku riigivõimu käsilased, kes püüdsid kirikut veelgi enam ebastabiliseerida, näiteks nõudes kirikult väärisasju ja sundides patriarhi tagasi astuma. Teise maailmasõja Stalin leebus usklike suhtes, liitlaste nõudmisel tagati Nõukogude liidus usuvabadus, kuid süveneva Külma sõja ajal naasis ateistlik propaganda ja usk loodeti välja suretada mõne põlvkonna vältel. 4. Oikumeeniline liikumine, katoliku kirik 20. sajandil, Vatikani teine kirikukogu. Vabastusteoloogia ja kristlus kolmandas maailmas. Kiriku uueks missiooniks 20. sajandil, eriti selles teises pooles, said püüdlused vähendada sotsiaalset ebavõrdsust eelkõige globaalses mastaabis. Rõhk liikus
Päris ära ei kadunud pärisorjus, olukord leevendus, kant oli jäänud inimtühjaks oli vaja inimesi juurde meelitaada, tähelepanu äärne inflantya osa hilisemal ajal, hakkas sisse voolama hulgaliselt talurahvast, leedu aladelt, valgevenelasi ja venemaalt põgenejaid. Latgale rahvastik muutus 18 saj oluliliselt, nüüd ilmusid ka lätlaste kõrvale valgevenelased, leedulased ja venelased, kajastusid ka juhtivates kihitides. Jäi püsima usuvabadus privileegidega lubatud, stefan batori ajal hakkasid selgelt tulema katoliiklius.Jesuiidid jõudis riiga 1582 aastal ja asutasid seal samas kõrgema õppeasutuse gümnaasiumi tasemel, Katoliikluse juurutamine tüi kaasa rahutusi, Riia kalendri rahutused 1524-1589 .põhjus oli selles et vastavalt paavsti korraldustel mindi üle greogoriuse kalendrile Poole kuningas stefan batori andis käsu seda kasutada ka Riias. Riia raad keeldus seda käsklust täitmast, stefan ähvardas maksudega
olnud linnast, kaasa võisid võtta niipalju kui jõudsid tassida. Kuhugimaani venelased neid ka saatsid. Paar päeva hiljem jõutakse Tallinnasse. Armukirjas Narvale oli tsaar väga lahke, tsaari armu osaliseks saab siis kui tulevad Vene riigi koosseisu. Tsaar lubas kõik õigused ja vabadused 16 Narva inimesele, kes olid linna juhtivad tegelased. Linnale lubati säilitada võim majandusasjade ja asjaajamistele. Linna kaitse Vene vägede kätte. Linnale garanteeritakse usuvabadus. Kaubandusvabadus linnale. Õigus abielluda sakslasega. Narvalased võivad anda oma tütreid anda Saksamaale. Liikumisvabaduse võimalused. Tsaar neid lubadusi pidas (propagandistlikul tagamõttel, et ka teised linnad tuleks Vene võimu alla). Narvalasi hakatakse süüdistama reetmises. Hakati otsima süüdlasi. Reetmise jutt hakkab kõige rohkem levima ordu leeris, põhjuseks see, et ordul oli tarvis leida süüdlane. Ordu ei olnud ise appi läinud, Kettler ei tulnud linna, vallutamise alguses
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
Riik hakkas nõudma, et kirik ja riik oleks kaks iseasja ning nad ei sekku üksteise asjadesse. Quanta cura. PRM oli esimene riik, kus laicite printsiip läbi viidi. (va USA). See lahutamine tähendab, et riik ei maksa kirikule enam otseselt palka. Religiooni ilmalikkustamisega usuvabaduse nõudmine. SB anti kõikidele katoliiklastele ja juutidele võrdsed õigused anglikaani usulistega. Ateistid lubati parlamenti 1886. samas kuningatroonile mitteanglikaani ei lubanud. Euroopas usuvabadus käis kaasas liberaalsete nõudmistega. Vatikan tunnistas muid religioone 1960. 23/4 KONSERVATISM JA LIBERALISM mõtlemine 19. sajandil Edmund Burke konservatismi isa. 1760ndatel a Burke poliitikasse, eelkõige Iirimaal, aga ka Londonis, kuuludes brittide viigide hulka. Kuid siis puhkes pr revolutsioon ja Burke pöördus väga konservatiivsele mõtteteele, leidis, et kõik reformid, mis rev käigus tehti, on liiga järsud
Ka vähemuse usud on kaitstud. Usuvabadusel on nii sisemine kui välimine külg: 1)Sisemiselt-igaühel on õigus olla mingit usku või seda mitte olla, samuti usust loobuda või seda mitte teha. 2)Välised-õigus omada veendumusi, usku ja tõekspidamisi kuulutada ja levitada. Ka salajas hoida. Usulistel või kõlbelistel põhjustel saab kaitseväest loobuda asendusteenistuse kasuks. Kollektiivne usuvabadus on vabadus kuuluda kirikusse ja muudesse usulistesse ühendustesse. Õigus koos teistega usutalitusi täita. Kaitstud on usuliste talituste tegevus Piirangud avaliku korra, tervise ja kõlbluse kaitseks. Riik ei tohi sekkuda usuühingute siseasjadesse. Lubatud on üldiste seaduste kohaldamine usuühingutele. Riigil on kohustus kaitsta usuvabaduse teostamist kolmandate isikute rünnete eest. Kaitsta äärmusi. 6.1.8 Korrespondentsi puutumatus
Poliitilised ehk kodanikuõigused on need mis kuuluvad vastava riigi kodanikele, inimõigused kuuluvad ka mittekodanikele sõltumata kodkondsusest. Need on üldiselt passiivsed (ei eelda riigi poolt mingit tegevust vaid pigem riigi poolt tegevusest hoidumist (õigus elule näiteks)) ning isiklikud: 1. sõnavabadus 2. usuvabadus 3. õigus ausale ja õiglasele kohtumõistmisele 4. omandiõigus 5. õigus privaatsusele 6. õigus kodu puutumatusele 7. liikumisvabadus 8. etc poliitilised õigused on pigem aktiivsed õigused: 1. hääleõigus a. õigus olla valitud
üleminek vanast kirikust uude kirikusse samm-sammult. Ja kui Liivimaal juba kogu Saksamaa ajaloo kontekstis kehtestati väga varakult reformatsioonikord linnades, reformatsiooni läbi viimine linnas tähendas seda, et linna kontrollis linna raad, piiskopilt võeti ära ta võim ja sissetulek - ka maj küsimus. Mõningatel juhtudel defineeriti selgelt seda, kes on paavsti kiriku pooldajad ja kes on evangeelse kiriku pooldajad. Liivimaal kehtesti 1520. aastate lõpul, 1530. aastate alguses usuvabadus, siis praktiliselt oli see nii, et katoliiklased pidid tolereerima protestante, aga vastupidi see ei olnud. Samas väga suur osa inimesi olid usulises mõttes segaduses, kuidas ikkagi on õige ja läbi aastakümnete elati ootuses, et peatselt korraldatakse suur oikumeeniline kirikukogu ja see suudab konflikti kirikus lõpetada. Katoliiklased ja protestandid ei moodustanud väga eraldiseisvaid parteisid, kuni selleni välja, et Riia
Mitte mingil juhul ei tohi taganeda järgmistest inimõigustest: õigus elule s.t kedagi ei tohi meelevaldselt tappa; õigus mitte olla piinatud, julmalt ning inimväärikust alandavalt koheldud ja karistatud s.t inimesega tuleb käituda seaduste kohaselt ja inimväärikust austavalt; õigus mitte olla orjastatud s.t igaühel on õigus vabaks eneseteostuseks; kriminaalseadustele ei tohi rakendada tagasiulatuvat jõudu; mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadus s.t inimene võib uskuda, olla ateist või ükskõikne usu suhtes, veendumuste tõttu ei tohi kedagi karistada; õigus mitte olla vangistatud lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest; õigus mitte olla diskrimineeritud, rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Inimõiguste eripära on selles, et need määratlevad riigi kohustusi inimeste suhtes. Kui aga üks isik rikub teise isiku õigusi ning see on ühtlasi ka inimõiguste rikkumine, siis
Mitte mingil juhul ei tohi taganeda järgmistest inimõigustest: õigus elule s.t kedagi ei tohi meelevaldselt tappa; õigus mitte olla piinatud, julmalt ning inimväärikust alandavalt koheldud ja karistatud s.t inimesega tuleb käituda seaduste kohaselt ja inimväärikust austavalt; õigus mitte olla orjastatud s.t igalühel on õigus vabaks eneseteostuseks; kriminaalseadustele ei tohi rakendada tagasiulatuvat jõudu; mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadus s.t inimene võib uskuda, olla ateist või ükskõikne usu suhtes, veendumuste tõttu ei tohi kedagi karistada; õigus mitte olla vangistatud lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest; õigus mitte olla diskrimineeritud, rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Inimõiguste eripära on selles, et need määratlevad riigi kohustusi inimeste suhtes. Kui aga
sätestatud tingimused. Mitte mingil juhul ei tohi taganeda järgmistest inimõigustest: õigus elule s.t kedagi ei tohi meelevaldselt tappa; õigus mitte olla piinatud, julmalt ning inimväärikust alandavalt koheldud ja karistatud s.t inimesega tuleb käituda seaduste kohaselt ja inimväärikust austavalt; õigus mitte olla orjastatud s.t igalühel on õigus vabaks eneseteostuseks; kriminaalseadustele ei tohi rakendada tagasiulatuvat jõudu; mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadus s.t inimene võib uskuda, olla ateist või ükskõikne usu suhtes, veendumuste tõttu ei tohi kedagi karistada; õigus mitte olla vangistatud lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest; õigus mitte olla diskrimineeritud, rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Inimõiguste eripära on selles, et need määratlevad riigi kohustusi inimeste suhtes. Kui aga üks isik
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
mõiste alla. (Patterson, 2013, pp. 7-8) Mis aga on siis need väärtused, mis ameeriklasi ühendavad? Vabadus (liberty) on üks nendest märksõnadest, mis iseloomustab USA-d ehk kõige paremini. Tihti on just vabaduse aspekt ka põhjendus, mille toovad välja sisserändajad riiki asumisel. See on põhimõte, mille kohaselt on igal isikul vaba voli teha seda, mida ta soovib, tingimusel et oma tegevusega ei rikuta teiste vabadusi ja heaolu (ibid., p. 9). Siia alla kuuluvad ka sõna- ja usuvabadus, mis on ühed põhilisimad Ameerika Ühendriikide ühiskonnakorraldust iseloomustavad tunnusjooned. (G. C. Edwards et.al., 2014, p. 20) Samuti on ameeriklastele oluline ka võrdsuse (equality) idee, mille kohaselt on kõik indiviidid samaväärsed. Võrdsuse all mõeldakse pigem seda, et kõigil oleks samasugused võimalused edu saavutamiseks, mitte aga et kõigile peavad olema loodud samad tingimused. (ibid., p. 22)
kinni. See muutis olukorra rahanduses pm kontrollimatuks. Natsionaliseerituks kuulutati ka suuremad tööstusev-d, varad võeti neilt ära, minema aeti kõrgemalt tasustatud tegelased. Enamik suurtest ev-st jäi seisma. Maareform -d ekredi korras kõik maavaldused Vene impeeriumis kuulutati riigi omadiks. Mõisnikelt võeti ära ka mõisahooned, loomad, põllumajandustehnika jnejne. Jäeti nad tühjade kätega. Likvideeriti ka usuvabadus, kirik lahutati riigist, mitmetes suuremates kirikutes seati sisse rahvamajad (nt Oleviste kirik Olevi rahvamajaks). Eesti iseseisvumine Historiograafia Eduard Laaman. Eesti iseseisvuse sünd. Tartu 1936 tänase päevani põhjalikem seda teemat käsitlev raamat. Ants Piip. Tormine aasta: Ülevaade Eesti välispoliitika esiajast 1917.-1918. aastal dokumentides ja mälestusis. Tartu 1934. Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt. I-II. Tallinn 1927/1930.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
