Hindamine toimub järgmiste faktorite ja alamfaktorite alusel: 1. Oskusteave · Erialase oskusteabe ulatus ja sügavus · Juhtimisülesande ulatus · Suhtlemisoskuse tähtsus 2. Probleemide lahendamine · Probleemide lahendamise piirid (ettekirjutatud strateegia) · Probleemide keerukus (rutiinsed uued kontseptsioonid) 1. Vastutus saavutuste eest · Tegevusvabadus (otsene järelevalve-sõltumatu tegevus) · Roll ja saavutuste mõjutamine (info tootmine poliitikat mõjutav eksperdi vastutus) · Vastutuse jagamine (ettepaneku produtseerimine vastutus lõpptulemuste eest) 8. Palgaskaala kujundamine Palgaskaala koostamisel määratakse ära: · palgaastmete arv ja astmevahed (%-des) · palgaastmetele pannakse hindamispunktide vahed · palgatasemega seotud palgatase 9. Ajapalk (plussid ja miinused)
Rahvuvahelised suhted maailmasõja eel Inglise-Prantsuse lähenemine Saksamaa hakkas nüüd aktiivsemalt liitlasi otsima. Tänu Inglise kuningale(Edward VII) muutusid suhetd seltskondlikumaks ja paindlikumaks. 1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusv...
Eraõigus reguleerib õigussuhteid, millest tulenevad õigused ja kohustused võivad puudutada igaüht meist. Näiteks saab igaüks omada kinnisvara, sõlmida lepinguid. Aga igaüks ei või trahvida hooletuse eest, kehtestada maksukohustust ega konfiskeerida piraatkaupa- see kuulub riigi valdkonda ehk avaliku õiguse alla. Eraõiguslikus suhtes osalejad on võrdsed ehk nad ei allu üksteisele. Iseloomulikuks tunnuseks eraõiguse puhul on üksikisiku tegevusvabadus, mis väljendub lepinguvabaduses, kus leping on tüüpiline tegevusvorm. Vastupidiselt eraõigusele reguleerib avalik õigus õigussuhteid, kus vähemalt üks pooltest tegutseb kõrgema võimu kandjana. Avalikõigusliku suhte puhul peavad pooled olema alluvussuhtes (näiteks kohtunik- kahtlusalune). Avaliku õiguse tüüpiliseks tegevusvormiks on haldusakt. Samas ei tähenda avalikõigusliku isiku osalemine õigussuhtes alati seda, et tegemist on avalikõigusliku suhtega
kool õppetool nimi kursus Monotoonne korduvliigutustega töö referaat Juhendaja: Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. Ohutegurid..............................................................................................................................4 2. Monotoonne korduvliigutustega töö.......................................................................................5 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud..........................................................................................................6 2.1. Füsioloogilised mõjud....................................
"Lapsi peab hellitama!" Kui ülihoolitsus on tingitud hirmust lapse pärast, siis antud juhul käib jutt kõikelubatavusest. Kui aga laps kasvab üles veendumuses, et kogu maailm keerleb vaid tema ümber, siis muutub ta tõeliseks egotsentrikuks. Selline laps on arvamusel, et kõik (ja eriti tema vanemad) on talle midagi võlgu. "Küll kasvab ise!" On olemas veel üks äärmus kasvatuses, see on vastand ülihoolitsusele. Sellised vanemad arvavad, et lapsele on tarvis anda täielik tegevusvabadus. Nad ei püüa lapsesse sisendada mitte mingeid eluväärtusi. Nad ei üritagi tema probleemidesse süveneda. Loodus aga ei armasta tühja kohta. Kui lapsele ei anta eluks tarvilikke orientiire, hakkab ta neid ise otsima väljastpoolt kodu, mõistes, et vanemad ei hooli temast sugugi. Piits ja präänik. Esmapilgul tundub kõik loogiline: lapsele sisendatakse, et kui ta käitub hästi, saab ta oma ,,prääniku". Näiteks ostavad vanemad talle mänguasja. Kui ta aga peab end halvasti
kodanikualgatus ja ühistegevus (USA-s). Elitaardemokraatia keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Elitaardemokraatia ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Pigem püüab see ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Elitaardemokraatia ei tähenda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, siis sellega on talle antud ka täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Need, kes väidavad, et valijad ärgu segagu, sest nad "ei saa nagunii millestki aru", pole kindlasti demokraadid. Valimised Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks, selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Ajalooliselt on võitlus demokraatia eest seotud just valimisõiguse kättevõitmise ning laiendamisega. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna
d)kõlvatu konkurents - keelatakse konkurentsi piirav tegevus tulevikus 2) arvestab olemasoleva turustruktuuriga a) piirhindade kehtestamine b) tootmismahtude kehtestamine c) kvaliteedi nõuete kehtestamine - määratakse ettevõtte tegevusvabadus hetkel 9. alternatiivkulu- kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel saamata teistest tegevustest (saamata jäänud tulu, sest valisime teise tee) käibevara - ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta põhivara- ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt
ja avalike huvide vahel. Nende sooviks on pakkuda igaühele võrdset võimaluse vabaks eneseteostuseks. Nad austavad inimväärikust ja individuaalsust. Erakonna eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond. Kui võtta aluseks see, mida näeb ette puhas liberalism, siis selle kohaselt on ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviidile oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamine roll on vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Liberalism näeb ette, et riik sekkub minimaalselt majandusse. Reformierakonna eesmärk on riigikorraldus, mis toetab Eesti kodanike loomulikku soovi elada vaba ja täisväärtuslikku elu. Reformierakond soovib pakkuda igaühele võrdset võimalust vabaks eneseteostuseks. Nad austavad inimväärikust ja individuaalsust ning nende eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond.
see arvamus on tõene või väär. Kasutatakse ka ajaloos, kuidas kiusamine ja tagakiusamine on pannud vaikima, mingiks ajaks inimesed. Kui kaob mõttevabadus kaob usk mõtte tõde muutub harjumuseks või millekski uueks. 10. Mill õigustab tegevusvabadust –inimene ei tohi olla teistele kahjulik, inimestel on õigus oma arvamusi ellu viia, tingimusel et nad tegutsevad omavastutusel. See tingimus on sest riik on nõus sellega et mõttevabadus ei ole nii lai kui tegevusvabadus. Hindab inimese isikupära arendamist et me ei oleks ühesugune, sest individuaalsuse arendamine arendab ka ühiskonda. Mill tahab et omadus inimesel mitte ......omada iseloomu. 11.Kuidas saab õigustada demokraatiat?Demokraatiat saab õigustada, eeldades et rahvas on võimeline enda üle valitsema s.t.et kõik täiskasvanud ühiskonnaliikmed on piisavalt võimelised osalema kollektiivsete otsuste väljatöötamisel ja otsustamisel. Nimetatud eelduses peitub kaks näidet :1
Kunstiajaloolane Jaak Kangilaski väidab, et kultuuripoliitikal on kaks võimalikku vormi: monarhistlik ja liberaalne. Nõukogude kultuuripoliitika on monarhistlik ning seda on Kangilaski iseloomustanud järgmiselt: olulised on traditsioonilised institutsioonid, kunstielu on organiseeritud hierarhiliselt ja tsunftilaadselt (oli ju loomeliitu saamine kunstniku peaaegu et ainuke ametliku tunnustamise vahend). Valdav enamik inimesi on passiivsed kultuuritarbijad, kellel puudub omaalgatus ja tegevusvabadus (Kangilaski 1998). Teatripoliitika puhul kehtivad enam-vähem samad tunnused ka täna: kui räägitakse teatrist, siis mõeldakse selle all tavaliselt mõnda riigi- või munitsipaalomanduses olevat kutselist teatrit, finantseerimine on endiselt maksimaalselt tsentraliseeritud ning eraalgatust teatri tegemisel peab Kultuuriministeerium meeles hea sõnaga, mitte aga eriliste majanduslike toetustega. Seega võib ka tänast teatripoliitikat defineerida monarhistlikuna. Kasutatud kirjandus
Ühiskond- küsimused 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit- avalik sektor(riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor(eraettevõtted) ja mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid- ja ühendused) 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid. On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nag...
vajadusi. Suurimat kasu võivad äriühingud teenida suurt kapitali ja teadmisi nõudvates, riskantsetes ärivaldkondades, mis põhinevad täiesti uutel teadmistel ja tehnoloogilistel lahenditel. Äriühingud on ühiskondliku arengu veduriteks. Kui ühiskonnas domineerib elitaristlik valitsuskultuur, kuid sellega konkureerib tugev individualistlik valitsuskultuur, siis võetakse kasutusel nn ühisettevõtte (joint venture) tegevusvorm, mille tegevusvabadus on küll piiratud, kuid kuna riiki valitsev eliit annab sellisele ettevõttele monopoolsed õigused omas valdkonnas, siis on see lõppkokkuvõttes väga kasulik mõlemale osapoolele. Ühistu (kooperatiiv, co-operative) on kogukondlikule valitsuskultuurile omane ettevõtlusvorm, mis ühendab ühesuguse vajadusega inimesi. Ühistute põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kaubad ja teenused, mida toodetakse ja tarbitakse kohapeal ning mille käibe maht on suhteliselt püsiv
Grupil on konkreetne juht ja ära on jagatud vastutusvaldkonnad. Grupile sõnastatakse eesmärk ning grupp annab üldjuhul aru juhtkonnale või muutuse ,,sponsorile". - Pane paika visioon Õige visioon ja strateegia juhtgrupilt. Visiooni ja strateegiat on oluline tutvustada kogu organisatsioonile. - Edasta sõnum toetuse saamiseks Muudatuse pooldamine hakkab paistma käitumises. - Anna tegevusvabadus Suurem valikuvabadus ja väiksem kontroll - Saavuta lühiajalised tulemused Pikaajalisi tulemusi on keeruline saavutada, kui lühiajalistele tähelepanu ei pöörata. - Tegutse edasi - Üks muutus teise järel. - Kinnista Iga uus tegevus peab saama kinnistatud ning seetõttu on hea mitte kiirustada, vaid lasta uutel olukordadel kinnistuda ja muuta need n.ö. harjumuseks. Muutuste mudelit tuleks kasutada iga väiksemagi muutmise korral
Eesti Nõukogude võimu all Nõukogude okupatsioon 19441991 Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed
haiglate võrk. 6. Kultuuritüübilt on N. haigla minu arvates eksistentsiaalse (Dionysose) kultuuri näide. Tundub, et see organisatsioon koosneb erinevatest omaala professionaalidest, kes mingil põhjusel väga ei taha muutusi ja kes võitlevad igaüks oma vastutusala eest, nägemata sealjuures ehk suuremat pilti. Sealsetele töötajatel meeldib teha rahulikult oma tööd, et neil oleks piisav tegevusvabadus, et keegi neid väga ei kontrolliks, suunaks jne. Tundub, et nad väga ei tunnista juhi pädevust, nad tahaksid ise valida ja õppida vaid oma kogemuste kaudu.
Riigipäeva tegevus muutus regulaarseks. Algas nn. vabadusteaeg. Kujunesid kaks poliitilist parteid: Mütside- ja Kübaratepartei. 1771. aastal tõusis troonile Gustav III, kes viis 1772. aastal läbi riigipöörde. Arreteeriti Riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid. Täielikku tagasipöördumist kuninga absolutismile siiski ei toimunud. Paljudes küsimustes sai siiski ostustavaks Riigipäeva otsus. Anti suurem tegevusvabadus kapitalistlikele ettevõtjatele ja kehtestati usuvabadus, kui trükivabadus piirati. 1788. aastal alustas Gustav III uut sõda Venemaaga, lootes tagasi võita eelmises sõjas (1741-1743) kaotatud alad Soomes. Kõrgeima kohtuorganina loodi Ülemkohus. Järgnevatel aastatel moodustasid Gustav III ja Katariina II liidu Prantsuse revolutsiooni suhtes, kuid Gustav II tulistati ja ta suri 1729. aastal. 14. UUS ÜHISKOND JA UUS RIIK: AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE TEKKIMINE.
Lapse areng on kordumatu protsess ja Montessori metoodika tugineb oskusele jälgida lapse arengut ning arvestada kasvatustöös iga lapse arengutasemega. Ta tõestas pikkade pedagoogiaastatega, et soodsates kasvutingimustes avaldub lapse loomulik headus ja armastus, loomulik vajadus hästi õppida ja töötada. Kasvatuse ülesanne on tagada lapsele kasvukeskkond, kus laps saab oma sünnipärast potensiaali kõige paremini arendada - see tähendab tingimusi, kus lapsele on tagatud liikumis- ja tegevusvabadus, arengut soodustavad töövahendid, ilu, kord ja puhtus. Montessori töötas välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadustele imikueast puberteedini. Ja millal üks või teine laps õppevahendit vajab, oleneb lapse individuaalsest rütmist. Täiskasvanul tuleb võimaldada lapsel töösse süveneda, mitte kiita ega keelata. Nii suureneb keskendumisvõime päev-päevalt. Õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid 2
22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus sinna ümber. Oktoobri alguseks oli Punaarmee käes kogu Eesti mandriala, kuid saartel lahingud veel jätkusid. Viimased Saksa väeosad taandusid Sõrve säärelt alles 24. novembril. 1945. aastal oli Eesti NSV peaaegu ainult eestlastega asustatud, kes moodustasid üle 95% elanikkonnast. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis julgeolekuminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega.
See lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on oluline tuua inimesed kokku: kui inimeste vahel sünnib dialoog, võtavad inimesed vastutuse ning viivad soovitud ideed ellu. 38. Selgitage muudatuste läbiviimise protsessi peamisi etappe. 1. Suurenda edujanu. 2. Loo juhtiv koalitsioon. 3. Sõnastage koos selle koalitsiooniga visioon 4. Teavitage inimesi, müüge ideed. 5. Andke tegevusvabadus. 6. Saavutage kiireid võite. 7. Ärge andke alla ega laske hool raugeda. 8. Kinnistage muutus. 39. Millised seosed on kontrollimise ja planeerimise kui juhtimistegevuste vahel? Andmete kogumine ja standardite määramine - on kasulik standardid arvuliselt määratleda. Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega - määrata aktsepteeritavad hälbed.
näljahädad, mille tõttu hukkus mitu miljonit inimest (NB! Samal ajal toimus kiire rahvaarvu kasv- 1950.a. ~500 miljonit; 1980.a. ~1 miljard) Peep Reimer 2.3. Kultuurirevolutsioon: (1965.a.-1976.a.) (Vt.ka õpik lk.116-118) · 1960-ndate esimesel poolel loobuti järk-järgult suure hüppe plaanidest, kuna oli näha sellega kaasnev täielik allakäik: loobuti suurkommuunidest tööstusettevõtetele anti suurem tegevusvabadus oma kohast HKP juhtkonnas jäid ilma mitmed inimesed, keda süüdistati majanduse hukutamises suudeti taastada suure hüppe eelne tase tööstuses ja põllumajanduses · Mao Zedong, kes nägi selles oma võimupositsioonide õõnestamist, hakkas kritiseerima HKP-d lähenemises kapitalistlikule süsteemile ning soosis seetõttu sõjaväe osatähtsuse tõstmist ühiskonnas, et leida sealt oma edasisele tegevusele toetajaid. · 1965.a. algatas Mao Zedong nn
novembril. Eestlaste jaoks polnud sõda veel läbi, sest neid võitles nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liidu poolel kuni Teise maailmasõja lõpuni Euroopas. Edasi tegutses ka Vabariigi Valitsus eksiilis, mis aga ametlikku tunnustust üheltki riigilt ei saanud. 1945. aastal oli Eesti NSV peaaegu ainult eestlastega asustatud, kes moodustasid üle 95% elanikkonnast. Ainsaks ajalooliseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis julgeolekuminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn.juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega
võltsimised) b) Majanduses: · valdav osa oli riigistatud (mõnel pool ka väikeettevõtted) · pearõhk rasketööstuse arendamisel · põllumajandus oli valdavalt kollektiviseeritud, mõnes riigis väikepõllundus (nt Poola) · majanduse juhtimine oli rangelt tsentraliseeritud (plaanimajandus) c) Kultuuris: · KP ideoloogiline ja riiklik kontroll · kultuuritegelaste piiratud tegevusvabadus · tsensuur d) Riikide sõjaväestatus oli suurem maailma keskmisest: · NSVLs oli sõjaväes 1,8%, Bulgaarias 1,6% jne. · NATOs alla 1% (USAs 0.83%) 3. Sotsialismimaade koostöö..... .... võimaldas NSV Liidul kontrollida ja endale allutada sotsialismimaid a) Majanduslik koostöö: · VMN (1949) sotsialismimaade majanduskoostöö organisatsioon · Lisaks 6 asutajariigile astusid sinna Albaania (lahkus 1965), SDV, Mongoolia, Kuuba, Vietnami DV
Sotsiaal-Humaniaarinstituut Õigusteaduskond JUR-23-E Vabadus ja selle aspektid Kristine Kaasonen Juhendaja: lektor L. Kährik Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Mis on vabadus? .....................................................................................................................5 1.1 Vabadus Spinoza järgi...................................................................................................... 5 1.2 Vabadus Eduard von Hartmanni järgi...............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ............................................................................................................... 7 1.4 Nega...
demokraatia Põhiväärtused Indiviidväärtus Traditsioonid, inimstele väärika Aktiivse kodaniku rahvuslus elutaseme ideaal tagamine. võrdsus Ühiskonna Maksimaalne Tuginevad Radikaalne Kodanikul pole areng tegevusvabadus ühiskonna ühiskonna ainult õigused, vaid kindlustatud traditsioonidel käsitlus mis ka kohustused; e, rahvuslusele nõuab demokraatiat pole ja kristlikule majanduse võimalik moraalile riigistamist ning kindlustada
Prantsusmaast vabariik Detsember 1848- Prantsusmaa presidendiks valiti Louis Bonaparte, kes oli Napoleoni sugulane 1851-President tegi riigipöörde ja kuulutas ennast keiser Napoleon III-ks.(kolmandaks) Enamikus maades revolutsioonide käigus vanad valitsejad jäid püsima, algul nad ehmatasid ja tegid järeleandmisi ja uuendusi, hiljem nad kogusid jõudu ja surusid (kergeid reegleid maha..) Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 9. Koosta: Ameerika Ühendriikide sünni kohta dateeritud sündmuste loetelu, kusjuures iga valitud sündmus peab olema põhjendatud/selgitusega, miks just see sündmus Teie arvates USA loomise käigus oluline on! Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia
jooned ning positiivsed ja negatiivsed küljed (võimu-, rolli-, ülesande-, ja isikukeskne kultuur)? 19. Millised on kultuurimuudatusteks vajalikud tingimused ja miks kultuuri muutmine sageli ebaõnnestub? Kui kultuur takistab muudatusi läbi viimast, siis millised on tegutsemisvõimalused? Kultuurimuudatseks vajalikud tingimused: *Vaba ressurss, õppimiseks, koolitamiseks. *Muutuste algatajate mõjuvõim ja tegevusvabadus. *On äratundmine, et midagi peab muutma. *Juhid kehastavad väärtusi ja käitumismalle, mis on omased taotletavale kultuurile Miks kuluuri muutmine sageli ebaõnnestub: *Nõuab sügavaid muutusi väärtustes, juhtimisstiilis, struktuurides, palgakorralduses. *Võtab kaua aega (sageli 5 ja enam aastat). *Tekitab stressi ja segadust, toob kaasa tulemuslikkuse languse, mistõttu jäetakse pooleli.
Ostu-müügi ühingud tekkisid 1902.aastal. Tegevust alustasid Antsla ja Sindi tarbijate ühistud. EESTI MAJANDUSE ARENG AASTATEL 1918- 1940 1. Majanduse üldiseloomustus 24.veebr. 1918.a. kuulutati välja Eesti riiklik iseseisvus Riigi majandus vajas ümberkorraldamist. 1918.a. nov. hakkas kehtima Eesti mark 1928.a. asendati Eesti krooniga Eksport import toimus väliskaubanduse nõukogu kaudu Piirati importkaupade sissevedu. Tööstuse ja kaubanduse arendamiseks anti tegevusvabadus erakapitalile. Tootmisaladest tähtsaim oli põllumajandus. Põllumajanduslik toodang moodustas a. 1928-1930 74 % Eesti kogutoodangust. Oluline tähtsus ka metsandusel. Mets hõlmas 20,1 % maast. Väiksem tähtsus oli kalandusel, kus tegutses 1,5 % rahvastikust. 2. Tööstuse areng Likvideeriti eesti oludesse mittesobivad hiigelettevõtted. Rajati uusi väiksemaid ettevõtteid ja tööstusharusid. Eelistati oma toorainet omavaid tehaseid:
Juhtum määris Eisenhoweri mainet ja pööras kahe maa suhted tagasi. Eisenhoweri ajal võeti 1954. a. vastu otsus koolide desegregatsiooni kohta. Pinged mustade ja valgete vahel jätkusid ja 1957. a. tuli presidendil saata Arkansasesse sõjavägi. Võeti vastu mitu mustanahaliste olukorda valgetega võrdsustavat seadust, kuid pinged jätkusid ka järgmisel aastakümnel. Sisepoliitiliseltki ei pöördutud tagasi uue kursi eelsesse aega. Suurenes ettevõtete tegevusvabadus, kuid jätkus endine sotsiaalpliitika. Majandust mõjutasid valitsuse tellimused, eriti sõjalised. Suured kaitsekulutused tõid kaasa sõjalis-tööstusliku kompleksi mõjuvõimsuse kasvu ja vähendas sellega väljavaadet lõpetada külm sõda. J. F. Kennedy (1961-1963, D) Oli väga karismaatiline ja populaarne president, kelle mainet on murendanud 1990.ndatel ilmsiks tulnud faktid armuafääridest ja väidetavast kombest end süstidega turgutada.
Ebaotstarbekasse või põhjendamatusse kontrolli suhtutakse õigusega kui kiusu; · süstematiseeritud, teatud valdkondades isegi eeskirjadele allutatud kontrollil on see eelis, et seda ei võeta isiklikuna; · kontroll põhineb selgelt sõnastatud ja kaastöötajatele arusaadavatel tunnustel; · kontroll peab tunnustama individuaalseid saavutuse, võimeid ja eeldusi; · kontroll peab ajaliselt olema paika pandud nii, et säiliks tegevusvabadus ja korrigeerimisvõimalus; · kontroll tuleb läbi viia silmatorkamatult ja taktitundeliselt, aga ilma salapäratsemiseta; · kontroll ei tohi asjassepuutuvate tegevust koormata mitte rohkem kui vajalik. Kontroll pakub võimalusi kaastöötajate juhendamiseks ja nende täiendavaks väljaõppeks töökohal. Tihti annab just kontroll võimaluse saavutatu väärtustamiseks ja kaastöötajatel ergutamiseks. Ka ei tohi unustada positiivsete kontrollitulemuste pikaajalist mõju. Kontroll
Juhtum määris Eisenhoweri mainet ja pööras kahe maa suhted tagasi. Eisenhoweri ajal võeti 1954. a. vastu otsus koolide desegregatsiooni kohta. Pinged mustade ja valgete vahel jätkusid ja 1957. a. tuli presidendil saata Arkansasesse sõjavägi. Võeti vastu mitu mustanahaliste olukorda valgetega võrdsustavat seadust, kuid pinged jätkusid ka järgmisel aastakümnel. Sisepoliitiliseltki ei pöördutud tagasi uue kursi eelsesse aega. Suurenes ettevõtete tegevusvabadus, kuid jätkus endine sotsiaalpliitika. Majandust mõjutasid valitsuse tellimused, eriti sõjalised. Suured kaitsekulutused tõid kaasa sõjalis-tööstusliku kompleksi mõjuvõimsuse kasvu ja vähendas sellega väljavaadet lõpetada külm sõda. J. F. Kennedy (1961-1963, D) Oli väga karismaatiline ja populaarne president, kelle mainet on murendanud 1990.ndatel ilmsiks tulnud faktid armuafääridest ja väidetavast kombest end süstidega turgutada.
Hay poolt. Eestis levinud ametikohtade hindamise meetod. Meetodile on loodud palju nn modifikatsioone. Hindamine toimub järgmiste faktorite ja alamfaktorite alusel: I Oskusteave erialase oskusteabe ulatus ja sügavus juhtimisülesande ulatus suhtlemisoskuse tähtsus II Probleemide lahendamine probleemide lahendamise piirid (ettekirjutatud-strateegia) probleemide keerukus (rutiinsed-uued kontseptsioonid) III Vastutus saavutuste eest tegevusvabadus (otsene järelvalve-sõltumatu tegevus) roll ja saavutuste mõjutamine (info tootmine-poliitikat mõjutav eksperdi vastutus vastutuse jagamine (ettepaneku produtseerimine-vastutus lõpptulemuse eest) 54. Millega tuleb arvestada tööde hindamise meetodi valimisel organisatsioonile? Vajadus õiglase palgasüsteemi loomise järele. Kuidas meetod sobib organisatsiooni kultuuriga, keskkonnaga, juhtimisstiiliga?
· Mis vahe on palgatöötajaga? Ettevõtja ja palgatöötaja võrdlus Ettevõtja Ostab tööjõudu ja maksab selle eest palka, samas kasutab ka enda tööjõudu ettevõttes On ettevõtte omanik ja saab endale ettevõtte kasumi Sissetulek on ebastabiilne, tulevane kasum ei ole ette teada Piiramatud võimalused sissetuleku kasvuks On ettevõttesse paigutanud isiklikke rahalisi vahendeid Ettevõtte ebaõnnestumise korral võib isiklikest vahenditest ilma jääda Suur tegevusvabadus Tööaeg ei ole konkreetselt piiritletud Edu saavutamiseks on vajalik eelkõige tegelikud oskused ja teadmised Peab omama mitmekülgseid oskuseid ja teadmisi Palgatöötaja Müüb tööjõudu ettevõtetele, saab selle eest palka Üldjuhul ei ole ettevõtte omanik ning ettevõtte kasumist otseselt tulu ei saa Sissetulek on suhteliselt stabiilne ja eelnevalt kokkulepitud Võimalused sissetuleku kasvuks on enamasti piiratud
Positiivne mõju o Kindlustunne – müügitöö ei lõppe kunagi, Kindlustunnet aitab suurendada samuti müügioskuste universaalne iseloom, mis lubab ilma olulise ümberõppeta kergesti vahetada ettevõtteid või liikuda ühest tegevusharust teise. o Sissetulek - Müügitöö kuulub sissetuleku järgi hästitasustavate elukutsete hulka o Tegevusvabadus – Oled ise enda sepp, kuid see vajab rohkem motivatsiooni ning suurel määral kohusetunnet, ja enesedistsipliini o Vaheldusrikkus o Tagasiside – kohene o Edutamistõenäosus Negatiivne mõju o Nii psühholoogiliselt kui ka füüsiliselt kurnav o Tööpäevad võivad kohtumiste tõttu venida väga pikaks
käituda väärtusneutraalselt, hinnangute andmine on iga planeerimisprotsessi osa ning planeerija peab oma intelligentsi ning teadmistega saavutama parima võimaliku planeerimislahendi saavutamiseks. 18. Planeerija kolm missiooni: · Kuidas kaitsta nn ressursivaeste ühiskonnakihtide huvisid? · Kuidas käsitleda nn ressursirikaste investorite huvisid selliselt, et ühiskonna huvid oleks kaitstud kuid samas ka investoril oleks veel piisav tegevusvabadus kasumlikuks toimimiseks. · Kuidas tuua planeerimisprotsessis esile ühiskonna pikaajalised huvid, sh ka keskkonnakaitse huvid? 19. 20. 21. Sotsiaalsed kohtumispaigad, turuplatsid ja kauplemiskeskkond tänavatel. Domineeriva rolli muutus: kauplemise kohast transpordisooneks. Tänavatevõrk kui sümbol tähistas ühiskonna struktuuri, seoseid: võimuga, religiooniga, sõjaväeliste suhetega. Tänava esteetika. Tänav on
ühiskonna õigusliku süsteemi loojana; - Konservatism – toetab keskmist sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana. 12. Subsidiaarsusprintsiip Subsidiaarsusprintsiip on demokraatia alus. Riigi tasandil võiks see lihtsustatult sõnastatuna kõlada järgmiselt: nii vähe riiki kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Subsidiaarsus rõhutab, et demokraatlikus ühiskonnas peab tegevusvabadus ja sellega kaasnev vastutus lähtuma üksikisikust. Kõik, millega tulevad toime üksikisikud, perekond, grupid või suuremad kogukonnad, peab kuuluma nende võimupiirkonda ja nende ülesannete hulka. Riik ei tohiks sellesse sekkuda. Sellega saavutatakse ühiskonnaliikmete vastutuse kasv, kompetentsus, harjumus ise probleemidega toime tulla (nendele lahendusi otsides ja leides). Selline pluralism kaitseb kodanikku riigi
Töö enda iseloomu ja sisu poolt määratud mõjurid Organisatsiooni sisekeskkonna, milles töö toimub, poolt määratavad mõjurid Organisatsiooni suhtes väilise keskkonna poolt determineeritavad mõjurid b. Töötajate motivatsiooni mõjutavad mõjurid Töö iseloomu ja sis poolt määratavad mõjurid Iseseisvus töös, tegevusvabadus Oma võimete ilmutamise võimalus Edu saavutamise võimalus, töö tulemuste tunnustamine Kutsealase kasvu, teenistuses edasijõudmise võimaluses Töö intensiivsus, raskus Töö vaheldusrikkus Keskonna, kus töö toimub, poolt determineeritavad mõjurid
Loo selline olukord. 2. Loo juhtiv koalitsioon. Edujanu toel on vaja aidata esile tõ usta grupil inimestel, kes hakkavad tegutsema. Ideaalis peaks selles grupis olema inimesi, kellel on mõ ju organisatsiooni erinevates osades. 3. Sõ nastage koos selle koalitsiooniga visioon, kus on organisatsioon x-aja pärast kui te kasutate tekkinud võ imalusi. 4. Teavitage inimesi, müüge ideed. Selgita-selgita, vasta küsimustele, ole avatud. 5. Andke tegevusvabadus. Inimesed, kes ideesse ja visiooni usuvad tahavad tegutseda. Sinu roll on eelnevalt luua olukord, mis laseb nendel tegutseda ilma, et nad peaksid liigseid kooskõ lastusi küsima. 6. Saavutage kiireid võ ite. Edukogemus on elluviimise „kütus“. Edukogemuse saavutamiseks hoolitse, et inimesed näevad kasvõ i väikesi võ ite. Suurus pole oluline. 7. Ä rge andke alla ega laske hool raugeda
4. Ebamäärasuse vältimine Millisel määral püütakse hoiduda ebamäärastest olukordadest. o Ebakindluse vältimine kõrge: umbusk muudatuste suhtes, ranged reeglid paigas, ebakindlus tekitab stressi Oluline on kindlustunne Kreeka, Portugal o Ebakindluse vältimine madal: muudatustega kohanemine kiirem, vähem kirjalikke reegleid, paindlikkus Oluline on tegevusvabadus Rootsi, Taani, Singapur 32. Defineeri võim. Kirjelda juhi võimuallikaid. Too näiteid ja anna hinnang, kas ja millised võimuallikad on tugevama mõjuga. Võim on organisatsiooni ametlikust struktuurist tulenev õigus ja kohustus tegutseda organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel ning mõjutada ka alluvaid vastavalt tegutsema. Juhi ja üksuse võimu allikad: Seaduslik mõju, mis tuleneb inimesele antud rollist. Mitmesuguste mõttespekulatsioonide
Väike: töötajad initsiatiivikad, juht ja alluv võrdsed, juht peab lugupidamise ära teenima (Austria). · Määramatus: millisel määral püütakse hoiduda ebamäärastest olukordadest. Ebakindluse vältimine kõrge: umbusk muudatuste suhtes, ranged reeglid paigas, ebakindlus tekitab stressi, oluline on kindlustunne (Kreeka, Portugal). Ebakindluse vältimine madal: muudatustega kohanemine kiirem, vähem kirjalikke reegleid, paindlikkus, oluline on tegevusvabadus (Rootsi, Taani, Singapur). · Individualism/kollektivism: kas tähtsam on üksikisiku või grupi huvi. Individualistlik: suurem vabadus ühiskonnas, tähtsad üksikisiku soovid ja vajadused, eneseteostus (USA, Kanada, Suurbritannia). Kollektivistlik: inimesed seostavad ennast eeskätt grupiga, grupi vajadused tähtsamad üksikisiku omadest, grupi harmoonia, traditsioonid, au ja kohustused (Kolumbia, Pakistan, Peruu).
Arendati välja 1940-1950. Tähtis on asjassepuutuvate inimeste heakskiit meetodile. Töökohtade hindamine põhineb : infol töö tegeliku sisu ja organisatsiooni ülesehituse ning funktsioneerimise kohta ; Otsusustusel ; Meetodil. Hay meetodi puhul hinnatavad aspektid (et võrrelda töökohti tähtsuse ja mahu osas) : Oskusteave (teadmised ja kogemused ; juhtimisulatus ; suhtlemisoskus) ; Probleemide lahendamine (mõtlemiskeskkond ; mõtlemise keerukus) ; Vastutus (vastutus ja tegevusvabadus ; mõju lõpptulemusele ; mõjutamise suurusjärk) Milline meetod valida? Tuleb arvestada järgnevate teguritega: Seadusandlus ja sotsiaalne keskkond ; organisatsiooni struktuur ; juhtimisstiil ; töötajate ja juthkonna vahelised suhted ; meetodi maksumus ja hindamiseks kuluv aeg. 19. Töötasu ja palgapoliitika Töötasu on nii pingutuse eest kui ka staatuse sümbol. Kompensatsioon jaguneb rahaliseks ja mitterahaliseks
Samas aga ei pruugi organisatsioon lepingu alusel töötades olla tõhus, ka vabatahtlikud organisatsioonid ei pruugi olla tõhusamad kui avalikud. 2.Innovatsioon Leping viitab ka ülesannete delegeerimisele. Delegeerimise abil saab omakorda aga soodustada nii konkurentsi kui innovatsiooni. Seda viisil, et delegeeritav organisatsioon võib teenuste pakkujana asuda klientidele lähemal tasemel, tal on kindel eesmärk ja tegevusvabadus. Samas peab arvestama, et avalik sektor määrab siiski mängureeglid ja seetõttu on muutusi raskem ellu viia. Vastuseisu võib põhjustada ka uuendusmeelsus, st vähem võimalusi innovatsiooniks. Uuendusmeelsus on aga sageli kinni organisatsiooni töötajates. 3.Vastutus leping tagab läbipaistvuse selles osas mis puudutab vastutust. Vastutus on pigem ametnikepoolne ja organisatsiooni sisene. Leping ja vabatahtlik sektor: vabatahtlik sektor on ebaühtlane, kontroll selle üle kes
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut MONTESSORI PEDAGOOGIKA - KASVATAMISEST JA FILOSOOFIAST Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 MARIA MONTESSORI ELUST ............................................................................................... 4 MARIA MONTESSORI PEDAGOOGILISE LÄHENEMISE FILOSOOFIA ........................ 9 MONTESSORI METOODIKA ............................................................................................... 12 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi ................................................................ 14 1.2. Kirjutma-õppimine Montessori meetodi järgi ............................................................... 14 1.3. Arvutama-õppimine Montessori meetodi järgi .........
Analüütilised meetodid: ● Faktorite hindamine (oskused, vastutus, pingutus, tingimused); ● HAY ➢ Oskusteave ■ Teadmised ja kogemused ■ Juhtimisulatus ■ Suhtlemisoskus ➢ Probleemide lahendamine ■ Mõtlemiskeskkond ■ Mõtlemise keerukus ■ Vastutus, tegevusvabadus ■ Mõju lõptulemusele ■ Mõjutamise suurusjärk MONDY 500 punkti: Sobib, kui tööd on sarnased ja võrreldavad. Kui suure kaalu % anname igale faktorile? Mitmeks tasemeks faktorid jagame? Kas kõikide faktorite puhul kasutada 5 taset? Esimese tasandi punktide arv = kaalu %-ga. Viimase tasandi 18
1945. aastal oli Eesti peaaegu ainult eestlastega asustatud, kes moodustasid elanike hulgast üle 95%. Ainsaks ajaloolsiseks vähemusrahvuseks olid jäänud peipsivenelased. Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli ENSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati
ühiskonna tingimustes ei saa inimene olla vaba. Valitseja on rahvask ui tervik ise. Pooldas võimude lahusust ja valimisi. Mill (1806-1873) (Negatiivse vabaduse võidukäik.) Utilitarismi järgi juhindub inimene oma tegudes naudingutest ja kannatauste vältimisest. Moraalselt õige ja ühiskondlikult soovitav oleks olukord, mis toob võimalikult suurt naudingut võimalikult suurele hulgale inimestele. Eristab eraelu avalikust elust. Mõttevabadus ja tegevusvabadus Mill on seisukohal et arvamusavaldused peavad olema vabad. Tegevusvabaduse puhul võib keelata teistele kahju toovaid tegusid ning piirata nende tegusid kes ei ole vastutusvõimelised (nt lapsed). 22. Monismi ja dualismi erinevus vaimufilosoofias. Osata liigitada õpitud teooriaid monismi-dualismi eristuse järgi (esitati konspektis tabelina). Lähemalt teada dualistlikku interaksionismi, biheiviorismi ja identsusteooria seisukohti keha-vaimu küsimuses
et õpilased mõistaksid tema erinevaid ootusi töökorraldusele ja iseloomule muutuvates oludes. Töö korraldamine ja distsipliini kujundamine klassis eeldab paljude pedagoogiliste otsuste langetamist. See, milliseid ülesandeid õpilased lahendada suudavad ja soovivad, kuivõrd nende ülesannete täitmine suurendab õpilaste üldist usku toimetulekusse antud ülesannetega ja õppimise väärtust nende silmis ning mil määral õpilaste tegevusvabadus motiveerib neid õppima ja õpilaslikult käituma, oleneb omakorda õpetaja üldisest arusaamast üksikõpilaste ja klassi arengust ning selle suunamise viisidest. Peale aine strateegilise planeerimise on edukaks õpetamiseks vaja teadvustada ka suhete kujunemine õpilastega. Õppetööd on üldjuhul hõlpsam korraldada positiivselt häälestatud ühtekuuluvas klassis. Väljakujunenud õpilasrühmadega klassis tuleks klassi juhtimiseks saavutada koostöö rühmaliidritega.
suuremeelne suhtumine võidetusse, vanemate austamine, külalislahkus. Kõlbelise kasvatuse aluse moodustasid kristluse kümme käsku. Tüdrukuid kasvatati kloostrites. Tüdrukute hariduse eest hoolitseti vähem kui poiste kasvatuse ja hariduse eest. Lihtinimeste hulgast pärit tüdrukuid valmistati ette vaid pereemaks ja koduhoidjaks. Tüdruku sünni üle ei rõõmustatud nii nagu poisi sünni üle. Tüdruku lapsepõlv lõppes varem kui poisi oma ning tema liikumis- ja tegevusvabadus oli palju enam piiratud. Ülikute tütarde puhul oli olukord teistsugune. Neil oli enam vaba aega, võisid tegeleda mitmesuguste teaduste ja harrastustega. KRISTLANE .JUMALA ORI Maa ristiusustamine nõudis raamatute tõlkimist, sellega tõusis haridustase ja levis laste õpetamine. Venemaal olid juba XI sajandil levinud ,,isa õpetused pojale". Need olid isade õpetussõnad lastele ning nendest kujunesid Vana-Vene ühiskonnas kõlbelise kasvatuse ja elujuhiste kogumikud
1) Kuidas kaitsta nn ressursivaeste ühiskonnakihtide huvisid? Planeerijal on lähtuvalt oma erialasest ettevalmistusest ja erialaeetikast kohustus arvestada oma erialases töös ka nende huvidega, kes ei saa, või kellel on vähe võimalusi oma huvide kaitsmiseks. 2) Kuidas käsitleda nn ressursirikaste investorite huvisid selliselt, et ühiskonna huvid oleks kaitstud kuid samas ka investoril oleks veel piisav tegevusvabadus kasumlikuks toimimiseks, ning minimeeritud oleks majandusliku ja poliitilise võimu väärkasutamine. 3) Kuidas tuua planeerimisprotsessis esile ühiskonna pikaajalised huvid, sh ka keskkonnakaitse huvid? 14. Linnatänavate kasutusfunktsioonides toimunud muutused ajaloo kestel · Hoonestuse paigutus lõi tänavad ja väljakud kolme funktsiooniga: - sotsiaalsed kohtumispaigad - turuplatsid ja kauplemiskeskkond tänavatel
oktoober on aga tuntud nime all Must Neljapäev, kuid sellest lähemalt teises peatükis. 1.3.2 Eesti majandus kahe maailmasõja vahel 1918. aasta novembris hakkas Eestis kehtima Eesti mark. Lühikese ajaga suudeti rajada kindel pangandus, mis aitas kaasa Eesti majanduse intergreerumisele Euroopaga. Eestis kehtisid algselt väliskaubanduses piirangud, sest tuli takistada siseturu jaoks vajalike kaupade väljavedu. Kaubanduse ja tööstuse arendamiseks anti erakapitalile täielik tegevusvabadus. Edu saavutati põlevkivitööstuses, mis pani aluse täiesti uule tööstusharule ja meelitas ligi väliskapitali. Kõikidest tootmisaladest kõige tähtsam oli põllumajandus, mis 1928. aastaks moodustas Eesti kogutoodangust 74%. Põllumajandustoodang saavutas kõrgseisu 1927/28 aastal. Põllu- majanduses oli pearõhk karjamajandusel. 1927 aastal saadi ainuüksi loomapidamisest 135,9 miljonit tulu. (Tomson 1999: 45-47) 1919
Pealikul on võim ka ressursside üle. Riik: võis tekkida mitemel moel. Nt Tsingis-Khaani lugu(tekkis konflikt hobuste pärast, võttis lisaks hüveks ka inimesi jne, siit ja sealt, koondas lõpuks ühtseks riigiks). Tõenäoliselt võisid tekkida ka sõjakate rändhõimude paigalejäämise tõttu. Neid näiteid on palju: gutilased vallutasid Sumeri, kassiidid Babüloni, mongolid ja mandzhud Hiina. Kuningal on kontroll sõjaväe üle, suurem tegevusvabadus kui pealikul(sugulussuhtes ei piira), võimalus käsutada hüvesid. Kohustused riigi ees olid tähtsamad kui kohustused sugulaste ees, mis varem oli just vastupidi. Seos riigi ja kirja vahel: · Piktogramm maalitud või kirjutatud märgid, millel on kujutatud nähtavaid esemeid. · Ideogramm stiliseeritud märgid, mis sümboliseerivad midagi. Tähtis maksustamiseks, edasi alles tuli esteetilistel eesmärkidel kasutamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
