Arvestuslik töö - Uusaeg (1)

UUSAEG
ARVESTUSLIK TÖÖ
1. Loetle Euroopa riigid, mis olid pärast Vestfaali rahu:
Absolutistliku valitsemisviisiga: Venemaa, Inglismaa, Pransusmaa
Paljurahvuselised: Venemaa
Rahvusriigid: Prantsusmaa, Hispaania , Portugal
Poliitiliselt killustatud: Saksamaa, Itaalia
Riigid, kus puudus tugev keskvõim: Poola, Saksamaa
2. Loetle absolutismi tunnused!

• riigivõim on jagamatu
  
• valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja
  
• kogu võimu koondumine ühe isiku kätte
  
• merkantilistlik majanduspoliitika
  
• alalise armee loomine (sõjaväekohustus)
  

3. Vasta:
1. Milliste põhimõtete järgi hakati valitsema Inglismaal pärast „Õiguste deklaratsiooni” vastuvõtmist?
Õiguste Deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiird. Parlament andis välja seaduseid ja kehtestas makse. Kuningale andis parlament täitevvõimu. Kuningas oli küll riigipea kuid ta allus õigustele ja seadustele . Kuningas valis ministrid , kohtunikud , juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat. kehtestati trükivabadus. Seevastu usuvabadus puudus veel aastakümneid . Riigiteenistuse võeti ainult anglikaani kiriku liikmeid, katoliiklased ja puritaanid riigiametnikeks ei saanud .Nõnda kehtestati Inglismaal esimese riigina Euroopas parlamentaarne monarhia , mis püsib tänaseni.
2. Millised sarnasused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides?
Mõlemad olid tugeva absoluutse monarhiaga riigid.
3. Millised erinevused olid Inglismaa ja Prantsusmaa valitsemises, majanduses, kirikus ja riigivõimuvastastes protestides uusaja I poolel?
Prantsusmaa ühiskond jagunes 3-ks , Inglismaal tegutses kuningate kõrval regulaarselt ka parlament.
4. Millised olid valgustusajastu tekkimise eeldused?
18 saj. hoogustus Euroopas teadus ja filosoofia areng , mille tõttu tekkis uus maailmavaade. Valgustusfilosoofia sünnib Inglismaal
4. Loetle :
1. valgustusajale iseloomulikud jooned,
a) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus , harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduste arenemist ja hariduse ning kultuuri nõutamist laiadele rahvahulkadele.
b) Valgustuse teiseks ideaaliks oli nn loomulik inimene. Kuulutasid vabaduse ja võrduse ideed, mõttevabaduse ideed.
c) Kirjandust ja kunsti pidasid valgustajad ühiskonna arengus tähtsaks teguriks . Peaaegu kõigis oma teostes propageerisid nad uusi ideid ning lõid selleks isegi uudse kirjandusžanri- filosoofilise jutustuse ja romaani.
2. tähtsamad esindajad koos nende ettekujutusega ideaalsest riigikorrast!
Voltaire filosoofia põhijoont võib nimetada skeptiliseks ja mõõdukaks ratsionalismiks Voltaire ei uskunud inimese sünnipärast headust, vaid uskus, et maailma ja inimesi saab parandada hariduse teel.Unistas valgustatud valitsejast, kes teeb oma riigist õigluse riigi. Ta võitles sallivuse ja kodanliku avalikuse eest ja katoliku kiriku võimu vastu. Riigikorra ideaaliks oli valgustatud absolutism.
Rousseau
Kultuur on kahjulik inimesele, rikub inimese ära.Haridusest tulevad kõik pahed.Ideaaliks on “metslane”, kes on füüsiliselt terve, teeb rasket tööd ja ei ole haritud.Loodus ja loomulikkus. Rahvas on võimu allikas ning peaks seda võimu kasutama. See eeldab riigikorraks vabariiki v demokraatia. Selle teooria oluline arendaja on Rousseau.
5. Loetle:
Peeter I reforme Venemaal nimetades iga muudatuse juures selle aja ning
Venemaa valitseja Peeter I (1682-1725) reformis riigiasutuste süsteemi eesmärgiga muuta see tegusamaks Lääne-Euroopa eeskujul. Olulisemad reformid tema valitsemisajal olid kõrgeima riigiasutuse – Senati – loomine, rajati keskasutused – kolleegiumid, Venemaa jaotati kubermangudeks. Teenistusastmete tabel jagas sõjaväelased ja riigiametnikud 14 teenistusastmesse. Kaheksa kõrgemat astet eeldasid aadliseisust ja kui sinna jõudis edutamise kaudu mõni teisest seisusest inimene, arvati temagi aadli hulka. Selline süsteem lõi ametnikele stiimuli edasipürgimiseks. Peeter I valitsemisajal laienes Venemaa Eesti ja Läti ala ning Ingerimaa arvelt.
6. Koosta :
Prantsuse kodanliku revolutsiooni sündmuste loetelu , milles oleksid sündmuse toimumise aeg, toimunud muutuse kirjeldus ja selle muutuse tähtsus revolutsiooni käigule/arengule!
1789
5. mai
generaalstaatide kogunemine
 
17. juuni
Rahvuskogu väljakuulutamine kolmanda seisuse poolt
 
27. juuni
teiste seisuste liitumine Rahvuskoguga (kuninga käsul, asendamaks g-staate)
 
9. juuli
Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks Koguks
 
14. juuli
Bastille ' vallutamine; maal talurahvarahutuste algus
 
26. aug
"Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" vastuvõtmine
1789 - 1791
pärisorjuse jäänuste, kirikukümnise, tsunftikorra ja seisuste kaotamine
1791
20. juuni
kuninga põgenemiskatse
 
3. sept
uue põhiseaduse kehtimahakkamine: konstitutsiooniline monarhia
 
1. okt
Seadusandliku Kogu kokkutulemine
1792
10. aug
monarhia kukutamine
 
21. sept
(Rahvus) konvendi kokkutulemine
 
22. sept
Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks; revolutsioonilise kalendri alguspäev
 
okt
Jakobiinide Klubi lõhenemine jakobiinideks ja žirondiinideks
1793
21. jaan
Louis XVI hukkamine
 
2. juuni
jakobiinide diktatuuri algus
 
24. juuni
uue põhiseaduse vastuvõtmine (reaalselt ei rakendu kunagi)
 
13. juuli
Jean Paul Marat ' tapmine (üldise terrori algus)
1794
27. juuli
jakobiinide kukutamine (9. termidoori riigipööre)
1795
10. okt
rojalistide mäss
 
2. nov
kolmanda põhiseaduse kehtimahakkamine: Konvendi asemele Seadusandlik Korpus, täidesaatvaks võimuks Direktoorium
1797
4. sept
riigipööre Pariisis (vabariiklaste võit reaktsionääride üle)
1799
9.-10. nov
Konsulaadi kehtestamine ja Napoleoni võimuletulek (brümääri riigipööre)
7. Vasta küsimustele:
1. Millised olid Viini kongressi eesmärgid/ülesanded?
a) Euroopa poliitilist kaarti korrastada ehk muuta võitnud riikide huvides.
b) panna paika uus sõjajärgne poliitiline korraldus.
2. Millised olid kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted?
Arvestas eelkõige suurriikide soove, mitte aga üksikute rahvaste huve ja etnilisi piire . Lisaks sõlmiti kokkulepped seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamiseks ning igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamiseks.
Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks tugevamaks
Venemaa sai endale Soome, Poola, Bessaraabia
Inglismaa sai Malta, Kapimaa, Lõuna-Aafrika, Tseiloni ja Kagu- Aasia
Austria sai Lombardia ja Veneetsia itaalia, Galiitsia Ukrainas
Preisimaa sai Reini ja Vestfaali piirkonna Põhja-Saksamaal
Viini kongressi otsused tagasid suhtelise tasakaalu ainult Euroopa mandril, mereteedel jäi endiselt valitsema Inglismaa. S veits kuulutati igavesti neutraalseks riigiks
3. Kuidas lahendati Saksamaa küsimus?
Viini kongressi otsusega loodi Saka Liit , kuhu 1815 aastal kuulus 41 Saka riiki. Austria ja Preisimaa kuulusid Saksa Liitu üksnes nende aladega mis varasemalt olid olnud Püha Rooma riigi kooseisus. Liidu liikmesriikidel ei olnud ühtset välis-ja majanduspoliitikat , seega säilitas Viini kongress Saksamaa killustatuse. Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria.
8. Loetle :
1848-49 aasta revolutsioonid lisades igale selle 1)põhjuse ja 2)tulemuse!
Revulutsioonid said alguse 1848 a jaanuaris Itaaliast
1848 a veebruaris puhkes Pransusmaal. Võimult kukutati juulimonarhia ja Pransusmaa kuulutati vabariigiks.
1848a veebruari lõpus ,kulmineerudes 18 märtsi väljaastumisega Preisimaaa pealinnas Berliinis 1848 a märtsi keskel Austria pealinnas Viinis ning võimult kukutati Metternich
Mõnipäev hiljem vallandusid rahutused ka Ungaris. Revolutsioonide põhjused: Revolutsioonide põhjused:

Võim oli aadlike käes, aga rikastunud kodandus tahti
samutiosaleda riigijuhtimises.

Aadlikud ei arvestanud tihti riiki juhtides ettevõtjate huvideg.a

Tekkisid majanduslikud raskused

Osades maades olid suured rahvuslikud vastuolud
Jaanuar 1848- Revolutsioonid said alguse Lõuna-Itaaliast
Veebruar 1848- Revolutsioon Prantsusmaal kukutati kuningas ja mõneks aastaks sai Prantsusmaast vabariik
Detsember 1848- Prantsusmaa presidendiks valiti Louis Bonaparte , kes oli Napoleoni sugulane
1851 - President tegi riigipöörde ja kuulutas ennast keiser Napoleon III-ks.( kolmandaks )
Enamikus maades revolutsioonide käigus vanad valitsejad jäid püsima, algul nad ehmatasid ja tegid järeleandmisi ja uuendusi , hiljem nad kogusid jõudu ja surusid (kergeid reegleid maha..)
Tulemused:
*nõrgenes absolutistlik riigikord
*kehtsestati põhiseadused
*kodandlusele anti tegevusvabadus
9. Koosta:
Ameerika Ühendriikide sünni kohta dateeritud sündmuste loetelu, kusjuures iga valitud sündmus peab olema põhjendatud/selgitusega, miks just see sündmus Teie arvates USA loomise käigus oluline on!
Põhja-ameerika koloniseerimine:
-konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul
-mängis rolli emigrantide usuline taust
-inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa
-prantsuse hugenotid - califnornia
-NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased
-lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763 .a seitsmeaastase sõja tagajärjel
Inglise kolooniate elukorraldus:
-18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas)
-kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner
-Põhjapoolsed kolooniad : farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne)
-Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik)
-Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla -ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje.
Konflikt kuningavõimuga:
-18 saj teisel poolel suhted teravnesid
-London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut
-asuti boikoteerima inglise kaupu ja keelduti makse maksmast, nõuti nende alandamist
-inglased püüdsid am. Vastupanu relva jõul maha suruda
-esimene kokkupõrge 1755 aprillis, mil inglise väed üritasid asunikelt relvi ära võtta
Iseseisvuse väljakuulutamine:
-1776.a tuli Philadelphias kokku teise kontinentaalkongressiga
-kongress otsustas luua regulaaraarmee , ülemjuhatajaks George Washinton.
-valitsus kuulutas kolooniad mässajateks ja ähvardas juhid kukutada
-4.07.1776 võttis kontinentaalkongress vastu Virgina advokaadi ja T.Jeffersoni koostatud iseseisvusdeklaratsiooni(kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks )
-4.07 ameeriklaster iseseisvuspäev
Iseseisvussõda:
- 1777 saavutasid ameeriklased võidu inglaste üle- saratoga lahing
-1781 ameeriklased piirasid Virginas inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleerima
-1782 sõlmiti vaherahu, tähendas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas
-1783 kuulutati Versailles ’rahuga endised asumaaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks
Uur riik- ülesehitus, põhiseadus, valitsemine
Põhiseadus:
-hakati välja töötama 1787 aastal
-ühed pooldasid tugevat keskvõimu(am. Föderaalvõim), teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduste kaitseks suuremaid õigusi
-1789 hakkas kehtima põhiseadus
Valitsemine:
-1789 esimene president George Washington
-pealinn-washington- välistas võimalikud osariikidevahelised pinged
Ülesehitus:
-muutus liitriigiks
-osariikide võimupädevusse jäi majandus, õiguskord, koolihariduse andmine
-föderaalvõimud tegelesid rahanduse, kaitse, välispoliitika ja maailmakaubanduse küsimustega
Ameeriklaste edu põhjused:
-võitlesid oma maa ja vabaduse eest
-senistest sõjapidamistavadest loobumine
-lahkrivi kasutuselevõtt
-abivägede kasutamine
10. Koosta:
Ameerika Ühendriikide kodusõja sündmuste kohta dateeritud sündmuste loetelu, kusjuures iga valitud sündmus peab olema põhjendatud/selgitusega, miks just see sündmus Teie arvates USA kujunemise käigus oluline on!
Kaks arenguteed
19. sajandi I poolel läks põhja-ja lõunaosariikide majandus eri teid mööda. Põhjaosariikides arenes tööstus, põllumajanduses valitses farmerlik majandamine. Lõunaosariikides aga oli tööstus vähe arenenud ja põllumajanduses oldi põhiliselt orjanduslikud istandused . Põhjaosariigis peeti oluliseks kaitsetolle, sest nad kartsid Euroopa konkurentsi. Lõunaosariigid aga pooldasid vabakaubandust, et müüa puuvilla Inglismaale. Põhja farmerid ja tööstustöölised tegid iga päev rasket tööd, aga lõunaosariiklastel oli rohkem aega ja seda kasutasid nad koolis käies, reisides ja lõbutsedes.
Lõuna lahkulöömine
1860. aastal sa presidendiks vabariiklane Abraham Lincoln . Pärast tema võitu otsustasid orjapidajad luua eraldi riigi. 20. detsembril 1860. aastal lõi lahku Lõuna-Carolina, millele järgnes veel 10 osariiki. Veebruaris 1861 lõid lõunaosariigid oma eraldi riigi- konföderatsiooni. Presidendiks valiti Jefferson Davis, kes oli George Washingtoni tütrepoeg.
USA valitsus kõhkles, mida teha. Kohutas kodusõja perspektiiv . Kui Lincoln presidendiks sai, üritas ta lõunaosariiklasi ja põhjaosariiklasi lepitada.
Kodusõda
12. aprillil 1861 ründas Lõuna armee Sumteri forti Charlestoni sadama juures. Paar päeva hiljem alistus fort . Seetõttu kutsus Lincoln vabatahtlikke astuma rahvamiilitsasse võitluseks mässajate vastu. Jõudude ülekaal oli Põhjal: neil oli 23 osariiki 31 miljoni elanikuga, seevastu Lõunal oli 11 osariiki 9 miljoni elanikuga.
Siiski ei täitunud Põhja ootused mäss kiirelt maha suruda. Enamik ohvitsere pärines Lõunast.
Kodusõja algul olid edukad lõunaosariiklased.
1863. aastal algas Kodusõja käigus murrang. 1-3 juulini toimus verine lahing Gettysburgi juures. Lõunaosariiklaste väed said lüüa ja kaotasid 25 000 meest, seevastu põhja kaotused olid 15 000.
1864. aastal valiti Lincoln uuesti presidendiks ja siis võeti vastu ka uus sõjaplaan, mis nägi ette tungimist vastase territooriumile. Kindral Shermani juhtimisel tungiski Põhja armee Georgia osariiki, kus pandi toime suured laastamised. Ta vallutas pealinna Atlanta ja jätkas 60 000-mehelise armeega tungi mere poole. 21. detsembril teatas ta, et on jõudnud mereni.
Kindral Granti juhtimisel võeti ette 700 kilomeetri pikkune rünnak Konföderatsiooni pealinna Richmondi
9. aprillil 1865 kapituleerus Lõuna ülemjuhataja Robert Lee Appomatox külas kindral Grantile. Neli aastat kestnud kodusõda oli lõppenud.
Ümberkorraldused Lõunas
Kongress võttis 1866. aastal vastu USA konstitutsiooni paranduse, mis andis neegritele kodanikuõigused, ka valimisõiguse. 1867. aastal kehtestas Kongress Lõunas diktatuuri. Lõuna jagati viieks sõjaväeringkonnaks, uuendamiseks saadeti kohale vabariikliku partei aktivistid . Enamasti olid need vaesed mehed, kes saabusid kohale väikese kotiga. Nii nimetati neid põlglikult pambumeesteks ehk kotimeesteks.
Loodi uus administratsioon ja reorganiseeriti kohtud. Loodi tasuta riiklike koolide võrk ja hoolekandeasutused; näiteks vanadekodud ja pimedate varjupaigad. Püüti kindlustada neegritele antud kodanikuõiguste elluviimist.
11. Täida lüngad:
Tööstusrevolutsiooni üks peamisi tunnuseid on uute masinate leiutamine . Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi ,kes masinatega töötaksid. Peamised sissetulekud saadi kaubandusest, raha paigutati uute ettevõtete ja vabrikute rajamiseks . Põllumajandusest vabanenud inimesed muutusid palgatöölisteks, kes müüsid oma tööjõudu.
Tootmist mõjutavaks teguriks muutus turg , ühesuguseid kaupu tootvad ettevõtted pidid turul püsimiseks oma toodete kvaliteeti parandama ja hinda hoidma ostjale vastuvõetavana. Tööstuslik pööre sai alguse 17. sajandil Inglismaal , teistesse Euroopa riikidesse jõudis see alles 19 sajandil. Tollel ajal olid Inglismaa peamised majandusharud söe- ja tekstiilitööstus Tekstiilitööstusele panid aluse ketrus ja kudumismasina leiutamine. Alguses kasutati vabrikutes energiaallikatena langevat vett, seetõttu ehitati enamik vabrikuid suurte jõgede äärde. 18. sajandil sai jõuallikaks aurumasin, mida kasutati teisteski valdkondades, näiteks 1807 tegi Hudsoni jõel oma esimese reisi aurik , 1814 katsetati edukalt vedurit mis panialuse raudteeliiklusele.
Põllumajanduses võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid.
Põllutöödel hakati kasutama üha rohkem masinaid külvi-ja viljapeksumasinad.
Saksamaal algas tööstusrevolutsioon pärast Napoleoni sõdade järel, tähtsaks tööstuslinnaks kujunes Berliin . Saksamaa majanduslikku arengut takistas .1834.a. moodustatud Saksa Tolliliit
Tolliliidu loomine soodustas Saksamaa majanduslikku arengut.
12. Loetle
1. tööstusliku pöörde positiivsed tulemused!
Eeldused:  Põllumajanduspööre, mis sai võimalikuks seoses maa eraomandi kehtestamisega –maaelanikkond hakkas kiiresti vähenema,   vabade tööliste olemasolu,  turu laienemine.  vaba kapitali olemasolu, tsunftide asendamine vabade ettevõtlustega, tehnika areng Positiivsed tulemused:
uued leiutised ja masinad (kiirsüstik, ketrusmasin , aurumasin, kaevurilamp jt.)
hõlpsam võimalus toota erinevaid tooteid
uute linnade rajamine
 2. tööstusliku pöörde negatiivsed tagajärjed!
Negatiivsed
  pajud inimesed jäid töötuks
  lapstööjõu kasutamine
    paljud inimesed ei suutnud enam oma peret toita
  mässu käigus purustati paljud masinad
13. Too näiteid ühiskonna sotsiaalse koosseisu muutumise kohta võrreldes varasema ajaga !
Tõi kaasa urbaniseerumise ehk linnastumise. Kasvas tööliste arv ja vähenes talupoegade arv, käsitöölised kadusid peaaegu täielikult
tugevnes ja kasvas kodanlus , kasvas haritud inimeste arv, tekkis töötute kiht.
14. Selgita mõisted:
1) Konservatism - on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi.
2) liberalism - (ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik.
3) sotsialism - on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted.Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast socialis ('ühiskondlik').
4)utopistlik sotsialism- on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Termini utopistlik sotsialism võttis kasutusele Karl Marx , seda on kasutanud ka temale järgnenud sotsialistlikud mõtlejad
5)marksism- on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.
15. Vasta:
1. Mis põhjustas nende/eelpooltoodud poliitiliste õpetuste kujunemise?  
Konservatism Suure prantsuse revolutsiooniga kaasnenud muutused ühiskonnas.
Liberalism Soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kättevõidetud vabadust ning vajadus põhjendada majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi poliitilisele võimule
Sotsialism Ebavõrdsuse süvenemine ühiskonnas ja sotsiaalsete probleemidele lahenduste otsimine
2. Miks levisid 19.saj. teisel poolel ulatuslikult just sotsialistlikud ideed?
Selle eesmärk on saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust, sest sotsialism oli ainus õpetus, mis lubas kiiresti lahendada kõik probleemid
3. Millised probleemid kaasnesid linnastumisega?
Üldist linna elu edasi minekut varjutasid endiselt kitsad korteriolud ja kehvad sanitaartingimused eeslinnades, kus inimeste tervist ohustasid pidevad epideemiad . Linnaelu iseloomustas ka kuritegevus, kerjamine ja muud ühiskondlikud pahed.
4. Millised ühiskondlikud probleemid tekkisid industriaalühiskonna kujunemisel? Industriaalühiskonna kujunedes tekkisid mitmed ühiskondlikud probleemid, mille hulka kuulusid tööpuudus, madal tööliste elatustase ning tööliste poliitiliste õiguste puudumine. Palgatöölised, kes ei olnud rahul sellega, et vabrikute ja pankade omanikud vähese tööga suurt palka saavad, aga töölisklass suure töö eest vähe palka saab, hakkasid püüdma neid probleeme lahendada
16. Iseloomusta lühidalt järgmiste Vene tsaaride poliitikat:
Katariina II-Sisepoliitika1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise, mille tulemusena seni kirikule kuulunud pärisorjad ja maavaldused läksid riigi omandusse. Riigistamise vastaseid vaimulikke karistas ta riigivastastena.1775. aasta haldusreform Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. Kubermanguseaduse alustel moodustati kubermangude ametiasutused. Haridussüsteemi edendamine1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste . Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatšovi ülestõus 1773–1775. aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu - ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut.
Aleksander I ,Saanud võimule alustas Aleksander liberaalseid reforme, millistest olulisemad olid uute ülikoolide (Harkovi ja Kaasani ) jt. õppeasutuste ( Tsarskoje Selo, Nežini jt lütseumide) asutamine. 1802. a. taasavati Aleksander I korralduse alusel Tartu Ülikool. Taastati Katariina- aegsed aadlivabadused, lubati Pauli ajal keelatud reisid välismaale, anti pärisoristele talupoegadele õigus end vabaks osta, keelati talupoegade ost-müük perest lahus, keelustati ajalehtedes talupoegade ostu-müügikuulutuste avaldamine jne. Alustati Venemaal kehtivate seaduste kodifitseerimist. Aleksandri abilistena astusid üles tema sõbrad nooruspäevilt Kotšubei, Novosiltsev, Speranski jt.
Aleksander II- Aleksander oli noorest peale veendunud, et reforme on vaja, Krimmi sõda vaid rõhutas seda. Tema aega nimetatud Aleksander II reformide ajastuks :

• 1861 pärisorjuse kaotamine;
  
• üldine sõjaväekohustusele;
  
• haridusreform;
  
• aadli eesõiguste kaotamine, võisida aga hakata äri ajama, mida mõned baltisaksad kohe tegid.
  
• Samal perioodil suurem loominguvabadus kirjanduses ja kunstis; tekkis arvamuste paljusus, välisteadlasi tuli sisse jms. Reformid lõppesid 1874 , millele järgnes seisak, põhjused isiklikud: Aleksandri elu oli hädaohus pidevalt - atendaadi katsed. Hakkas arvama, et ühiskonda tuleb suukorvistada hoopis. Oli mitmenaisepidaja, kuna võõrandus esimesest.
  

Aleksander III.
Aleksander sai troonile pärast oma isa tapmist narodnikute poolt läbiviidud atentaadis ning seetõttu otsustas ta mitte jätkata isa liberaalsete joontega poliitikat, vaid koondada kogu võim keisri ümber ning luua politseiriik, teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistati tsensuuri ning suurendati riigi propagandat. Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel-vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga (Крестьянский банк) soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt, Venemaa kultuuri ja ideoloogilises määratluses eemaldus Euroopast ning arendas teooriat Venemaa ainulaadsest rollist maailma kultuuriruumis. Välispoliitiliselt lähenes Venemaa tema ajal Prantsusmaale, tollega sõlmiti 1891 ka liiduleping. Tema 13 aastase valitsusaja jooksul ei osalenud Venemaa ainsaski sõjas. Saksamaaga jäid suhted segaseks, kuid selle tõttu, et keiser Wilhelm II toetas Austria-Ungarit, hakkasid Vene-Saksa suhted peagi halvenema.
1885. aastal viis lõpuni Kesk-Aasia ühendamise Venemaaga.
17. Selgita
1) Koloniaalpoliitika mõistet,
Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine.
2) Kolooniate tähtsust emamaadele ( selgita, millise eelise andsid kolooniad nende emamaadele kolooniaid mitteomavate riikide ees)
Kolooniatest viiakse välja kogu kohalik rikkus, kohaliku majandust ei arendatud .Silmas peetakse emamaade huve , emamaad said kogu rikkuse. Tagasihoidlikuks jäävad ka kultuur ja sotsiaalsed suhted.
18. Loetle silmapaistvad koloniaalriigid koos neile kuuluvate tähtsamate asumaadega!
Prantsusmaa oli suure koloniaalimpeeriumi omanik kolooniad valdavalt Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias
Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. Austraalia , Uus- Meremaa ,
Saksamaa alustas koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias.
Hispaania- Lõuna –Itaalia ja Sitsiilia
Portugal-Aasia, Ida-Aafrika
19. Iseloomusta vähemalt viiel moel 20 sajani alguseks väljakujunenud imperialismifaasi.
(Too välja 5 imperialismi tunnust).
suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks
Suuriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata.,
1) tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mis on saavutanud sellise kõrge arenemisastme, et ta on loonud monopolid , mis etendavad kapitalistlike riikide majanduses otsustavat osa
2) tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, valitseva klassi erilise kihi, niinimetatud finantsoligarhia tekkimine (töösturite ja pankurite kartell );
3)kapitali väljaveo suur osatähtsus (kapitali väljavool);
4) rahvusvaheliste monopoliliitude kujunemine, mis jaotavad maailma mõjusfäärideks
5) maakera vabade maade jaotamise lõpuleviimine ning võitlus imperialistlike suurriikide vahel maailma uue ümberjagamise pärast ( imperialistlikud maailmasõjad).