Monotoonne korduvliigutustega töö (0)

1 Hindamata

kool
õppetool
nimi
kursus
Monotoonne korduvliigutustega töö
referaat
Juhendaja :
Tallinn 2011
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. Ohutegurid 4
2. Monotoonne korduvliigutustega töö 5
2.1. Füsioloogilised mõjud 6
2.1. Füsioloogilised mõjud 6
2.1. Füsioloogilised mõjud 6
2.1. Füsioloogilised mõjud 6
2.1. Füsioloogilised mõjud 6
2.1. Füsioloogilised mõjud 6
2.1. Füsioloogilised mõjud 6
2.2. Psühholoogilised mõjud 6
2.2. Psühholoogilised mõjud 6
2.2. Psühholoogilised mõjud 6
2.2. Psühholoogilised mõjud 6
2.2. Psühholoogilised mõjud 6
2.2. Psühholoogilised mõjud 6
2.2. Psühholoogilised mõjud 6
2.3. Raskendavad tegurid 6
2.3. Raskendavad tegurid 6
2.3. Raskendavad tegurid 6
2.3. Raskendavad tegurid 6
2.3. Raskendavad tegurid 6
2.3. Raskendavad tegurid 6
2.3. Raskendavad tegurid 6
3. Tagajärjed 8
4. Töökeskkonna parandamine 10
KOKKUVÕTE 12
KASUTATUD KIRJANDUS 13

SISSEJUHATUS

Käesolev referaat keskendub töötamisel tehtavatele monotoonsetele korduvliigutustele kui füüsilisele ja psühholoogilisele ohutegurile.
Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonikainstituudi kodulehel (ttu.ee/mehhatroonikainstituut) on kirjeldatud mehhatroonikat järgnevalt: mehhatroonika on mehaanika-, elektroonika ja infotehnoloogiliste süsteemide (samasuunalist) koostoimet käsitlev tehnikaala. Seega, kuna eriala on väga mitmekülgne, siis käesolevas töös on lähema vaatluse alla võetud vaid üks erialaga seonduv ohutegur.

1. Ohutegurid

Igal erialal esinevad teatud ohutegurid. Ohutegur muutub kahjulikuks siis, kui töötaja viibib selle mõjupiirkonnas pikka aega või kui ohuteguri hulk on nii suur, et see põhjustab tööga seotud tervisehäire või kutsehaigestumise. Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks.
Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.
Ohutegurid töökeskkonnas ohustavad töötaja tervist siis, kui ei ole võetud kasutusele meetmeid nende vältimiseks või vähendamiseks. Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui võime seda nimetada tõeliselt ergonoomiliseks töökohaks.

2. Monotoonne korduvliigutustega töö

Monotoonne korduvliigutustega töö (lüh MKT) sunnib töötajat ilma katkestuseta tegema üha uuesti ja uuesti samu liigutusi. Sellist tööd tehes on otsustusõigus oma töö üle vähene, puuduvad loomingulisus ja algatusvõime.
Monotoonset korduvliigutustega tööd võib iseloomustada järgnevalt:

Töö seondub konkreetse kohaga, halvemal juhul teostatakse liigutusi sundasendis.
Töö nõuab tähelepanu ja/või keskendumist – kontsentreerumist.
Tööd tehakse kiires rütmis.

Hetkel kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (jõustunud 1999. aastal) sätestatakse, et monotoonsete korduvliigutuste korral on tegu nii füsioloogilise:
Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. (§9. lõige 1)
kui ka psühholoogilise ohuteguriga:
Psühholoogilised ohutegurid on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. (§9. lõige 2)
Monotoonsete korduvliigutustega puutuvad oma töökohal kokku paljud tööstuslikult arenenud riikide inimesed. Seda liiki tööd esineb paljudes ametivaldkondades, näiteks:

tekstiili-, rõiva- ja elektroonikatööstuses;
tapamajades, kala- ja šokolaaditööstuses;
jaemüük ja kontoritöö (kassaoperatsioonid, andmetöötlus) jpm.

2.1. Füsioloogilised mõjud

Igas ametis ja kutsealal töötades on paratamatult omad ohud. Pole olemas tööd ega töökeskkonda, kus ohutegurid täiesti puuduksid. Sama kehtib ka mehhatroonikaga seotud ametikohtadele.
Varem või hiljem toob pikaajaline ja sage korduvliigutuste sooritamine kaasa valulikud lihased ning liigesed. Valu võib kanduda käsivartesse, käelabadesse, sõrmedesse, kaela, õlgadesse, selga, jalasäärtesse ja mujale. Raskematel juhtudel võib välja kujuneda müosiit ehk lihasepõletik. Kaelavaevuseid põhjustavad näiteks korduvad käte tõstmised või pea pööramised küljele. Korduvad randmeliigutused koormavad randmeid, labakäsi ja küünarnukke. Seega on sagedased korduvliigutused ühed peamistest luu- ja lihaskonna vaevuste riski suurendavatest teguritest.

2.2. Psühholoogilised mõjud

Pikaajaline monotoonne töö võib põhjustada ka psüühilise seisundi muutuseid, nt väsimust, läbipõlemist, stressi, depressiooni ja käitumishälbed nagu alkoholism , mängurlus, narkomaania , suitsetamine , söömishäired, enesetapud .

2.3. Raskendavad tegurid

Lisaks eeltoodud mõjudele on tööl sageli ka raskendavaid tegureid nagu kehaline pingutus , tööasend, kontsentreerumisnõuded ning tegevusvabaduse olemasolu. Füüsiline pingutus, mida esineb näiteks käsitööriista kasutamisel , masina juhtimisel või materjali käitlemisel, suurendab töötaja vigastuste riski. Kehale mõjuv pingutus sõltub lihastele ja liigestele langeva koormuse suurusest .
Mitteergonoomiliselt organiseeritud töötamiskohad või muutmisvõimaluseta fikseeritud tööasendid on samuti monotoonse töö puhul raskendavateks teguriteks . Viimased eksisteerivad ka siis, kui keha, õlgu või kaela hoitakse fikseeritud asendis, näiteks selleks, et tekitada käsitsi tehtava täppistööga alustamiseks stabiilne asend või kinnise ruumi puhul. Vigastusrisk suureneb veelgi, kui tööd tehakse pika ajavahemiku kestel kehale pinget loovas fikseeritud asendis.
Mitmed tööd, mis eeldavad pidevat tähelepanu ja kontsentreerumist, näiteks täppis- ja sorteerimistööd, nõuavad seda, et tööliigutuste tegemine ei saa olla „ automaatne “, so töötaja ei saa tähelepanu ja kontsentreerumist lõdvendada. Näiteks sorteerimistöödel tuleb tööprotsessi kestel pidevalt hinnata toote kvaliteeti ja teha tähelepanekuid. Seega on töötaja pidevalt pingeolekus.
Tegevusvabadus hõlmab võimalust mõjutada töötingimusi, töörütmi, töö sisu, -tavasid ning -võtteid. Töötajal peab olema võimalus teha vaheaegu ning vajadusel probleemideta leida endale asendaja. MKT-st tulenev vigastuste risk suureneb tegevusvabaduse puudumisel.

3. Tagajärjed

2/3 Euroopa Liidu töötajatest teeb töökohal käelaba, õla- ja küünarvarre korduvliigutusi ning 1/4 puutub kokku vibreerivate tööriistadega. Eelnimetatud on kaela ja ülajäsemete tööga seotud vaevused ning see on kõige levinum kutsehaigus Euroopas, moodustades ligi 45% kõikidest kutsehaigustest.
Allolevas tabelis on välja toodud peamiselt MKT-st tingitud tervisehäired, mis võivad kujuneda tööga seotud haiguseks, tööst põhjustatud haiguseks või kutsehaiguseks.
Haigust põhjustavad kutsealased ohutegurid
Haiguse nimetus
Kutsealad, mille puhul haigus peamiselt või eranditult esineb
Süstemaatiline pikaajaline staatiline lihaspinge, kiires tempos sooritavad monotoonsed liigutused. Surve närvitüvedele ja nende mikrotraumad. Jäsemete süstemaatiline jahtumine . Kere või jäsemete sundasend .
Perifeerse närvisüsteemi ja lihaste haigused e. üle-koormustrauma, püsivad, retsidiveeruvad neuralgiad, neuriidid käe-õla pleksiidid, polüneuriidid ja polüneuralgiad (vegetatiivsed ja segavormid), müosiidid (müofastsikuliidid). Neuro-muskulaarse aparaadi haiguste segavormid (neuromüosiit, vegetomüosiit, müalgia)
Vormijad-pressijad, neetijad, sepad , valtsijad, stantsijad, lihvijad, konveieril töötajad, käsitsi puurijad, elektrimasinate mähkijad, teemandite ja vääriskivide lihvijad.
Suur füüsiline pinge, mis on seotud keha sundasendiga või sagedaste painutustega, jahtumise , temperatuuri vaheldumise, vibratsiooni, mikro -traumadega.
nimme -ristluu piirkonna radikuliit
Puurijad, sepad, valtsijad
Tööd, mis nõuavad liigutuste täpset koordineerimist ja sooritamist kiires tempos.
Kirjutuskramp e. professionaalse düskineesia (kordinatsioonineuroosi) vormid.
Joonestajad, stenografistid arvutitöötajad, masinakirjutajad, telegrafistid, arvutusmasinate operaatorid.
Paikne ja üldine vibratsiooni toime, süstemaatiline liigjahtumine.
Vibratsioontõbi (angioneuroos, angiotrofo- neuroos )
Töötamine pneumaatiliste ja teiste instrumentidega, mis genereerivad üld- ja paiksest vibratsiooni (neetijad, neetija-abid, valu puhastajad, plekksepad, lihvijad, poleerijad, puurpinkide masinistid.

4. Töökeskkonna parandamine

Monotoonne korduvliigutustega töö terviseriskide üldisel hindamisel tuleb üksteisega seostaga järgmised tegurid ja neid ühtlaselt hinnata: töötsükli kestus, samade liigutustega töötsüklite protsent või sarnaste liigutuskombinatsioonide koguarv minutis , MKT rütm ja kestus ning raskendavad tegurid.
Põhielemendid on korduvliigutuste koguarv ajaühiku kohta ning raskendavate tegurite kestus ja olemasolu:

Tööd hinnatakse töötsükli, sama liigutust nõudva töötsükli proportsiooni või minutis tehtavate korduvliigutuste koguarvu alusel, mis pingutavad samu lihasgruppe.
Töö sisaldab terviseriski, kui tööülesannet korratakse enam kui 3-4 tunni jooksul päevas. Samuti võib ka vähem sisaldada terviseriski.
Lisaks vaadeldakse raskendavate tegurite olemasolu ja sellega seonduva pinge ulatust.

Selleks, et olukorda parandada, on oluline luua hea füüsiline ja psühholoogiline töökeskkond. Selleni võib näiteks jõuda:

töötamiskoha kohandamisega, et see kõige paremini sobiks selle kasutajatele;
töökorraldusega, et paremini kohanduda üksikisikute võimete ja kvalifikatsiooniga;
eesmärkide seadmisega, mis annavad töötajatele oma tööolukorra suhtes suurem mõju;
ülesannete liigendamisega, et võimaldada personali, juhtkonna ja tööandjate vaheline parem koostoimimine;
algatuste ettevõtmisega, mis paremini integreerivad töö planeerimist ja teostamist;
parema tööülesannete sisu ja isiku arenguvõimaluste alase teavitamisega.

Hetkel kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on konkreetse teemaga seoses sätestatud tööandja kohustus anda töötajale pika tööpäeva või -vahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad :
Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. (§9. lõige 31)

KOKKUVÕTE

Antud töö keskendus monotoonsete korduvliigutustega tööle kui füüsilisele ja psühholoogilisele ohutegurile, lähtudes erialast . Monotoonset korduvliigutustega tööd iseloomustab töö paiksus (ka sundasendis töötamine), kontsentreerumine ning tööliigutuste sooritamine kiires rütmis. Otsustusõigus oma töö üle on vähene, puuduvad loomingulisus ja algatusvõime töö tegemise kohta, -võtteid ja tempot muuta.
Pikaajalisel ja sagedal korduvliigutuste sooritamisel on nii füüsilisi kui ka psühholoogilisi mõjusid. Lisanduda võivad raskendavad tegurid, mis suurendavad omakorda töötaja vigastuste riski.
Ligi 45% kõikidest kutsehaigustest Euroopas on seotud käelaba, õla- ja küünarvarre korduvliigutustega.
Selleks, et olukorda parandada, tuleb monotoonsest korduvliigutustega tööst tulenevaid terviseriske hinnata ning luua hea füüsiline ja psühholoogiline töökeskkond.

KASUTATUD KIRJANDUS

Monotoonne korduvliigustega töö. Töökeskkonna Nõukogu juhend: osh.sm.ee/good_practice/monotoonne.pdf
Tervis ja karjäär Inimese tervis – eriala valiku ja tööalase karjääri mõjutaja 2008: www. innove .ee/orb.aw/ class =file/ action =preview/id=12357/Tervis_ja_Karjaar.pdf

Kampaania „Kergenda kandamit“ eriväljaanne: Luu-lihaskonna vaevused: www.inimene.ee/failid/toote_failid/ET_2007-3_lk1-31_6d6.pdf

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

unforgiven Õppematerjali autor

Referaat

korduvliigutused monotoonne töö referaat

Sarnased õppematerjalid

odt

PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID

...4 2.2. ENESEHINNANGU FAKTORID...............................................................................4 3. JUHTIMISE KVALITEET..............................................................................................6 4. TÖÖSTRESS................................................................................................................... 7 4.1. TÖÖSTRESSI TAGAJÄRJED....................................................................................7 5. MONOTOOMNE KORDUVLIIGUTUSTEGA TÖÖ....................................................9 5.1 PSÜHHOLOOGILISED TAGAJÄRJED.....................................................................9 6. TURVATUNNE TÖÖL.................................................................................................10 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................

Ainetöö

rtf

Füsioloogilised ohutegurid

kirjandus ..................................................................................... 11 3 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid SISSEJUHATUS Selles referaadis räägin ma füsioloogilistest ohuteguritest. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja sundliigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni, ning halvendada meie töökvaliteeti ja elukvaliteeti. Peamised terviseprobleemide tekkimise põhjused on madal teadlikus ja samas teadlik kiirustamine ning tavade eiramine. Tihtipeale võib kuulda: ,, Ma teen selle töö kiiresti ära, ega sellest ühest korrast nüüd siis midagi juhtu"

Riski- ja ohutusõpetus

docx

Töö tervishoid ja ohutus KT

tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest; 6¹) rakendama töötaja tervisekahjustuse vältimiseks ja käesoleva seaduse §-des 6-9 loetletud töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid; •6²) korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud; 7) korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Töötajate tervisekontrolli korra kehtestab sotsiaalminister; 7.1) korraldama sotsiaalministri poolt käesolevalõike punkti 7 alusel kehtestatud korrastervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööleasumist kui ka regulaarsete vaheaegade järeltöötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud; 8) määrama ettevõttes esmaabi andmiseks töötajad, võttes arvesse ettevõtte

Riski- ja ohutusõpetus

doc

Ohutegurid

Töökeskkonna ohutegurid Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse: Füüsikalised ohutegurid -masinate liikuvad osad ja kukkuvad esemed -müra -vibratsioon -elektromagnetväli -sisekliima -valgustus -mehhaaniline tolm Keemilised ohutegurid -kemikaalid -materjalid -keemilised allergeenid -asbest Bioloogilised ohutegurid -bakterid -viirused -seened -parasiidid -bioloogiline tolm -allergeenid Füsioloogilised ohutegurid -sundasendid ja sundliigutused -füüsilise töö raskus -liigutuste kordumine -raskuste teisaldamine Psühholoogilised ohutegurid -monotoonne töö -töötaja võimetele mittevastav töö -halb töökorraldus -pikaajaline töö üksinda Müra On helide kogum, mis koosneb: · suur hulgast · erinev sageduse ja kõrgusega · erineva tugevusega lihtsad toonid ning avaldab häirivat või tervist kahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB).

Tööohutus ja tervishoid

docx

Riski- ja ohutusõpetus

Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada kolme liiki haigusi: · parasiitide, viiruste või bakterite poolt põhjustatud nakkused · allergiad, millele on pannud aluse kokkupuude selliste orgaaniliste tolmudega nagu jahutolm ja loomne kõõm, ensüümid ja lestad · mürgistavad ehk toksilised mõjud Mõnel bioloogilised ohuteguril on võime põhjustada kasvajat või kahjustada loodet. Füsioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Füüsikalised ohutegurid on: · müra,vibratsioon,ioniseeriv kiirgus,mitteioniseeriv kiirgus(ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;

Riski- ja ohuõpetus

docx

Töökeskkonna ohutuse alused

Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.

Tööohutus ja tervishoid

docx

RAAMATUPIDAJA TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS

Kui on võimalik, püüda vähendada. Keskmine risk – vajalik meetmete kasutuselevõtt riski vähendamiseks, kui majanduslikult vähegi võimalik; abinõud tuleks rakendada 3… 6 kuu jooksul. Suur risk – kui risk esineb tööprotsessis, on ohutusmeetmete kasutamine ja riskitasme vähendamine koheselt vajalik; kui see pole võimalik 1 kuu jooksul, tuleb töö peatada/ lõpetada. Talumatu risk – riski vähendamine on vältimatu; töö tuleb koheselt peatada kuni ohu kõrvaldamiseni, sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud 3 TÖÖKOHA JA TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS Ettevõte on 2002 aastal loodud Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis alustas tegevust PVC ehk plastakende ja –uste tootmisega. Ettevõte tegeleb rehau profiilist PVC akende ja uste, puit akende, alumiinium akende

Ergonoomika