Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on töökorralduse elemendid?
  • Millised kaasaja töökorraldussüsteemid?
  • Mis on organisatsiooni põhiprotsess?
  • Mis on organisatsiooni tugiprotsess?
  • Mis on töö analüüs?
  • Millised on töö analüüsi info allikad?
  • Mis on organisatsiooni struktuur?
  • Milles avaldub organisatsiooni struktuuri otstarbekus?
  • Kuidas toimub ametikohtade kavandamine?
  • Mis ülesanded peavad olema organisatsioonis täidetud?
  • Kuidas neid ülesandeid saab jagada inimeste ja seadmete vahel?
  • Kuidas ülesandeid rühmitada et tekiksid ametikohad?
  • Milline on optimaalne ülesannete hulk töötajale?
  • Milline peaks olema vahekord organisatsiooni efektiivsuse ja inimeste rahulolu vahel?
  • Mis on töö spetsialiseerimine?
  • Mis on tööde rotatsioon?
  • Mis on töö laiendamine?
  • Mis on töö rikastamine?
  • Milles seisneb töö psühholoogiliste tegurite kaudu töökorralduse kujundamine?
  • Millised on töökorraldust mõjutavad tegurid tootmises?
  • Millised on töökorraldust mõjutavad tegurid teeninduses?
  • Millised on töökorraldust mõjutavad tegurid logistikas?
  • Millised on enamlevinud organisatsiooni struktuuri kujundamise tüübid?
  • Mis on juhtimisulatus?
  • Mis on tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine töökorralduses?
  • Mis on ametikirjeldus ametijuhend?
  • Mis on isikukirjeldus?
  • Mis on organisatsiooni tootlikkus ja kuidas seda arvutatakse?
  • Mis on tööjõu tootlikkus ja kuidas seda arvutatakse?
  • Mis on tunnitootlikkus ja kuidas seda arvutatakse?
  • Mis on tööjõukulude tootlikkus ja kuidas seda arvutatakse?
  • Mis on inimkapitali tootlikkus ja kuidas seda arvutatakse?
  • Millised on peamised tootlikkuse tõstmise võimalused töökorralduses?
  • Mis on tööajanorm ja kuidas seda arvutatakse?
  • Millised on tööaja korralduse erinõuded?
  • Millised on tööaja arvestuse liigid?
  • Mis on tööajagraafik?
  • Mis on tööajatabel?
  • Millised on võimalused ebaühtlase töömahu puhul töö korraldamiseks?
  • Mitu normtöötundi on 2012 aasta detsembris?
  • Mis on tööaja summeerimine?
  • Miks kasutatakse tööaja summeerimist?
  • Millised on tööajakorralduse vormid?
  • Millised on palgakorralduse eesmärgid?
  • Millised on peamised palgapoliitika elemendid?
  • Mis on palgasirge?
  • Millist informatsiooni annab organisatsioonile palgauuring?
  • Mis on tööde hindamine?
  • Millised on tööde hindamise peamised põhimõtted?
  • Mille poolest erineb tööde ja töötajate hindamine?
  • Mille poolest erinevad tööde hindamise analüütilised ja mitteanalüütilised meetodid?
  • Milles seisneb tööde järjestamine tööde hindamise meetodina?
  • Milles seisneb tööde klassifitseerimine tööde hindamise meetodina?
  • Milles seisneb ametikohtade hindamine kriteeriumide astmestikus?
  • Milliste tööde hindamise meetodite hulka kuulub Hay profiilmeetod?
  • Millega tuleb arvestada tööde hindamise meetodi valimisel organisatsioonile?
  • Kuidas meetod sobib organisatsiooni kultuuriga keskkonnaga juhtimisstiiliga?
  • Mis on palgaskaala ja millistest koostisosadest see koosneb?
  • Millised on ajapalga kasutamise eelised ja puudused?
  • Millised on tükipalga kasutamise eelised ja puudused?
  • Millised on tulemuspalga peamised eelised ja puudused?
  • Millised on väärtuspalga kasutamise eelised ja puudused?
  • Millised on ettevõtte tulemustest sõltuva palga kasutamise eelised ja puudused?
  • Millised on teadmistel ja oskustel põhineva palga kasutamise eelised ja puudused?
  • Mis on mitterahalised motivaatorid loetle mitterahalisi motivaatoreid?
  • Milliste võtete abil toimub mitterahaliste motivaatorite kasutamine?
  • Millised on soodustuste kujundamise eesmärgid?
  • Millised on soodustuste rakendamise poliitikad?
  • Milliseid soodustuste liike tänapäeval enam kasutatakse loetle soodustuste liike?
  • Kuidas on tegevuste juhtimine seotud palgakorraldusega?
  • Milles seisneb töötasusüsteemi administreerimine?
  • Kuidas mõjutab palgakorralduse kujundamist organisatsiooni elutsükkel?
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS
  • Millised on töökorralduse elemendid? Kuidas töökorralduselemendid sisalduvad ametikoha töös, too sellekohaseid näiteid?
    Struktuuriüksused (Hooldusravi osakond)
    Ametikohad (Meditsiiniõde)
    Ülesanded (Patsientide terviseseisundi jälgimine ööpäevaringselt)
    Tegevused (Patsiendi vererõhu mõõtmine)
    Tööoperatsioonid (Manseti paigutamine patsiendi käevarrele)
  • Millised kaasaja töökorraldussüsteemid?
    Käsitsitöö (tööriistad või vahendid; töötaja)
    Inimene-masin (masin või seade; töötaja)
    Automatiseeritud ( automaatne masin või seade; töötaja ajutine kohalolek )
  • Mis on organisatsiooni põhiprotsess?
    Põhiprotsess on tegevuste ahel, millele organisatsioon seab oma fookuse . Kõikide tegevuste keskne osa, milles luuakse lisaväärtus.
  • Mis on organisatsiooni tugiprotsess?
    Tugiprotsessid – tegevuste valdkonnad, mis toetavad põhiprotsessi toimimist (personal, raamatupidamine , asjaajamine jne.
  • Mis on töö analüüs?
    Töö analüüs on organisatsiooni tegevuses valdkond , mille käigus kogutakse informatsiooni ametikohal tehtava töö kohta, ja uuritakse töö iseärasusi. Töö analüüsi tulemusena koostatakse ametikirjeldus (ametijuhend, töökirjeldus) ja vajadusel muud töökorraldusega seotud dokumendid (nt protsessikirjeldused, teenusstandardid, struktuur jms).
    Töö analüüsi eesmärgiks on organisatsiooni missiooni, visiooni, eesmärke, tegevusprotsesse toetava töökorralduse kujundamine ja elluviimine nii organisatsioonis tervikuna, kui ka selle allüksustes ja ametikohtadel.
  • Millised on töö analüüsi info allikad?
    • Vastavatel ametikohtadel töötavad inimesed, kelle tööd analüüsitakse (nt kassapidaja töö analüüsimisel kogutakse täidetavate tööülesannete kohta informatsiooni kassapidajatelt endilt). Sõltuvalt kasutatavast töö analüüsi meetodist võib saadav info olla ebatäpne või moonutatud
    • Vastavate ametikohtade täitjate otsesed juhid (nt kassapidaja töö analüüsimisel kogutakse täidetavate tööülesannete kohta informatsiooni klienditeenindusjuhilt). Info on asjatundlik , kuid sageli moonutatud.
    • Dokumendid ja andmebaasid – dokumentide ja andmebaaside analüüs (nt sõlmitud lepingute arv, teostatud toimingute arv jms)
    • Kliendid ja koostööpartnerid (nt klientide hinnangud )

  • Vaatluse kui töö analüüsi meetodi olemus ja kasutusvõimalused
    Vaatluse puhul vaatleb sõltumatu vaatleja - kuidas töötaja oma tööd teeb. Kogutakse infot selle kohta, kuidas ja milliseid tegevusi ta sooritas (nt tööülesande täitmiseks kulunud aja mõõtmine; täidetavate tööülesannete kaardistamine jms). Informatsioon sooritatud tegevuste kohta saadakse visuaalsel teel.
    Meetodiga kaasneb oht, et töötaja käitub vaatluse algetapis tavapärasest erinevalt. Sellisel juhul võib töötaja teadlikult lisada oma tegevusse aeganõudvaid ja tööd keerukamana näitavaid liigutusi.
    Kasutatakse erinevaid vaatluse vorme:
    • vahetu vaatlus ; videosalvestiste vaatamine
    • ühe töötaja vaatlemine; mitme töötaja samaaegne vaatlemine

    Vaatlus ei sobi tööde puhul, mis nõuab mõtlemist ja otsuste vastuvõtmist, samuti spetsiifilist laadi tehniliste tööde puhul.
  • Ankeetküsitluse kui töö analüüsi meetodi olemus ja kasutusvõimalused
    Analüüsi läbiviimiseks vajalik informatsioon kogutakse kirjaliku küsimustiku abil. Küsimustiku kaudu kogutakse informatsiooni tööga seotud komponentide kohta, näiteks: töö sisu, töökeskkond, infovahetus, koostöö, tööalased kompetentsid .
    Meetod sobib enamusele elukutsetest. Ankeet koostatakse vastavalt ametikoha töö iseärasustele ja uuritavatele valdkondadele. Kindlasti on ankeedi koostamisel vaja arvesse võtta vastajate haridustaset ja küsitluses saadud andmete töötlemisviisi. Ankeetküsitluse peamiseks puuduseks on ankeetide tagastamine ja 100%-ne täitmine.
  • Intervjuu kui töö analüüsi meetodi olemus ja kasutusvõimalused
    Intervjueerimisel küsitletakse töö vahetut teostajat, sageli ka tema vahetut juhti ning töökaaslaseid. Intervjuu viib läbi üks või enam intervjueerijat.
    Intervjuu võib olla kas a) individuaalne intervjuu (korraga intervjueeritakse ühte inimest) või b) fookusgrupi intervjuu (korraga intervjueeritakse mitut inimest).
    Intervjuu viiakse läbi kas a) struktureeritud intervjuuna või b) struktureerimata intervjuuna.
    Meetod sobib enamusele elukutsetest. Intervjuu eelis võrreldes küsimustikuga on see, et vastused saab kõikidele küsimustele. Samuti on võimalik esitada täiendavaid küsimusi, mida küsimustik ette ei näe.
    Puuduseks on läbiviimise ressursimahukus (aeg, intervjueeritavate kasutamine). Ühe intervjuu keskmine kestus on 40-80 minutit.
  • Dokumentide ja andmestute analüüsi kasutusvõimalused töö analüüsi läbiviimisel
    Sobib kasutada kõiki dokumente, mis mingil määral kirjeldavad olemasolevat töökorraldust. Alustada võiks organisatsiooni ülddokumentidest ( missioon ; visioon; eesmärgid/arengukava; põhimäärus; protsessikirjeldused; teenuste standardid ; ametijuhendid; andmebaasid või andmestud, millesse tehakse tööprotsessi jooksul kandeid kas inimeste või elektroonilise süsteemi poolt (klientide andmebaas, sissepääsusüsteem, tööaja arvestuse süsteem jne).
    Oluline on välja selgitada dokumentatsioon, mis sisaldab analüüsitavate ametikohatade töötajate töökorraldust kirjeldavat informatsiooni.
  • Erinevate töö analüüsi meetodite kombineeritud kasutamine
    Kombineeritult kasutatakse töö analüüsi meetodeid tulemuste usaldusväärsuse tõstmiseks.
    Kõige sagedamini kombineeritakse:
    • enesevaatlusega seotud meetodeid koos mõne teise meetodiga (vaatlus, küsimustik)
    • küsimustik, intervjuu
    • vaatlus, intervjuu
    • dokumentide analüüs, intervjuu

  • Mis on organisatsiooni struktuur?
    Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel eesmärgiga luua tõhus tööjaotus. Selleks määratakse iga ametikoha ülesanded ja seos teiste ametikohtadega.
  • Milles avaldub organisatsiooni struktuuri otstarbekus ?
    Organisatsiooni struktuuri otstarbekus avaldub järgmises:
    • ettevõtte efektiivsuse tagamine
    • organisatsiooni eri osade talitluse koordineerimine tegevusalade järgi
    • organisatsiooni paindlikkuse ja keskkonnaga kohanemisvõime tagamine (kuivõrd organisatsioon suudab kohaneda keskkonna tingimustega; keskkonna tingimustele paindlik reageerimine).

  • Kuidas toimub ametikohtade kavandamine?
    Selleks, et kavandada uusi ametikohti peab mõtlema sellest:
    Mis ülesanded peavad olema organisatsioonis täidetud?
    Kuidas neid ülesandeid saab jagada inimeste ja seadmete vahel?
    Kuidas ülesandeid rühmitada, et tekiksid ametikohad?
    Milline on optimaalne ülesannete hulk töötajale? (et ei oleks liiga üle koormatud)
    Milline peaks olema vahekord organisatsiooni efektiivsuse ja inimeste rahulolu vahel?
  • Mis on töö spetsialiseerimine?
    Töö spetsialiseerimine – iseloomustab, millisel määral on suurem ülesanne osadeks jaotatud ja inimeste vahel ära jagatud ( kitsas tööülesannete hulk).
  • Mis on tööde rotatsioon ?
    Tööde rotatsioon – töötajad liiguvad süstemaatiliselt ühelt töökohalt teisele (rotatsioon on tugev tööelement kaitseväes, välisministeeriumis).
  • Mis on töö laiendamine?
    Töö laiendamine – suurendatakse töötajale antud ülesannete arvu.
  • Mis on töö rikastamine ?
    Töö rikastamine – suurendatakse lisaks ülesannete arvule ka töötaja otsustusõigust ja vastutust.
  • Milles seisneb töö psühholoogiliste tegurite kaudu töökorralduse kujundamine?
    Töö psühholoogiliste tegurite kaudu lähenemine – põhineb töötajate motivatsiooni ja töörahulolu suurendamisel vastavate tegurite kaudu.
  • Millised on töökorraldust mõjutavad tegurid tootmises?
    • Toote eripära, nt kiiresti riknev toode, disaintoode või masstoode
    • Toote valmistamise tehnoloogia (inimene, masin, automaatika )
    • Masinate ja seadmete eripära ning nende sobivus erinevate toote valmistamiseks ( praak , kaod)
    • Ruumide sobivus, töökoha asukoht ja vahemaad
    • Töökohtade ergonoomika (tooli kõrgus, liini kõrgus jms)
    • Füüsilise töökeskkonna eripära ja ohtlikkus (keemiliste ainete käitlemine, kuumus, madal temperatuur)
    • Kasutatavad infosüsteemid (arvuti, kaustik , suuline info)

  • Millised on töökorraldust mõjutavad tegurid teeninduses?
    • Klientide hulk ja selle muutus ajas
    • Kontakti saamine/hoidmine kliendiga, kliendihaldussüsteemide kasutamine
    • Klientide vajadused ja teenuste eripära, standardiseeritud teenus või disainitud teenus
    • Teenuse osutamise koht (salong, kodu, Internet , …)
    • Teenuse osutamise tehnoloogia (inimene, masin, automaatika) ja vajalikud vahendid
    • Teenindaja suhtlusoskused, isikuomadused

  • Millised on töökorraldust mõjutavad tegurid logistikas?
    • Tarneaeg ja tarnekindlus
    • Erinevate kaubaartiklite arv
    • Infosüsteemide kasutamine
    • Hoone või laoplatsi planeering ja pindala
    • Kauba ladustamise põhimõtted
    • Tõste- ja transpordimehhanismide kasutamine
    • Kauba transportimisega kaasnevad lisatööd ( paberite vormistamine, pakkimine jms)
    • Kauba transportimise vahemaa ja viis (maa-, mere, õhutransport)
    • Vigade tekkimisvõimalus ja nende parandamise kiirus

  • Millised on enamlevinud organisatsiooni struktuuri kujundamise tüübid? Milliste organisatsioonide puhul vastavaid tüüpe kasutatakse?
  • Mis on juhtimisulatus ?
    Juhtimisulatus on ühe juhi alluvuses olevate inimeste arv. Optimaalne alluvate arv on 3-7 inimest.
    Juhtimisulatust mõjutavad:
    • Organisatsioonisisesed protseduurid, täidetavate funktsioonide hulk
    • Alluvate kompetentsus (kompetentsemate alluvate hulk võib olla suurem)
    • Töö iseloom (mida keerulisem töö, seda väiksem võib olla alluvate arv)

    Struktuur võib olla:
    • Lame ja laia juhtimisulatusega (vähe juhtimistasandeid, suur otsealluvate arv)
    • Pikk ja kitsa juhtimisulatusega (palju juhtimistasandeid ja väiksem otsealluvate arv)

  • Mis on tsentraliseerimine ja detsentraliseerimine töökorralduses?
    Detsentraliseerituse määra iseloomustab töötajate õigus võtta vastu otsuseid ja vastutada. Mida madalamal tasemel võib otsuseid vastu võtta, seda suurem on detsentraliseerituse määr. Detsentraliseerituse vastand on tsentraliseeritus.
  • Mis on ametikirjeldus (ametijuhend)?
    Ametikirjeldus on dokument, mis määratleb ära iga üksiku ametikoha eesmärgi, põhiülesanded, vastutuse, õigused ja toob välja selle ametikoha asendi ettevõtte struktuuris ning sisaldab vajadusel ametikoha täitja profiili e. nõuete profiili.
    Kirjeldab tööd, mida töötaja peab tegema ( ametinimetus ; kellele töötaja allub, keda töötaja asendab jms; töö eesmärgi lühikirjeldus; võtmeülesanded; võtmetulemused)
  • Mis on isikukirjeldus?
    Kirjeldab inimese tüüpi, kes sobib ametikohal töötama ( haridus ; oskused; töökogemus; isiksus/isikuomadused; tervislik seisund).
  • Mis on organisatsiooni tootlikkus ja kuidas seda arvutatakse?
    Väljund (müügitulu, tooteid tunnis jms)
    Tootlikkus=
    Sisend (kogukulud, tööjõukulud, tunnitasu jms)
    Näide organisatsiooni tootlikkuse arvutamisest:
    2010
    2011
    Muutus
    Müügitulu
    1000
    1120
    +12%
    Tööjõukulud
    400
    440
    +10%
    Tootlikkus
    2,5
    2,54
    +1,8%
  • Mis on tööjõu tootlikkus ja kuidas seda arvutatakse?
    Tööjõutootlikkus näitab, mitu eurot müügitulu teeniti töötaja kohta.
    Müügitulu perioodil
    Tööjõu tootlikkus =
    Töötajate keskmine arv perioodil
  • Mis on tunnitootlikkus ja kuidas seda arvutatakse?
    Tunnitootlikkus näitab, mitu tooteühikut valmistati perioodis .
    Perioodil valmistatud tooteühikute arv
    Tunnitootlikkus =
    Perioodi tootlikkus ( tundides )
  • Mis on tööjõukulude tootlikkus ja kuidas seda arvutatakse?
    Tööjõukulude tootlikkus näitab, mitu eurot müügitulu teeniti 1 euro tööjõukulu kohta.
    Müügitulu perioodil
    Tööjõukulude tootlikkus =
    Tööjõukulud perioodil
  • Mis on inimkapitali tootlikkus ja kuidas seda arvutatakse?
    Inimkapitali tootlikkus näitab, kui palju kasumit saadi 1 euro tööjõukulu kohta.
    Müügitulu – (kogukulud-tööjõukulud)
    HCROI =
    Tööjõukulud
  • Millised on peamised tootlikkuse tõstmise võimalused töökorralduses?
    1) Olemasoleva tööjõu tõhusam rakendamine töö ümberkorraldamise kaudu (suurem hulk tööd tehakse ära väiksem arvu inimestega)
    • Tõhusamate töövõtete kasutamine
    • Töömaa vähendamine
    • Kvalifitseeritud tööjõu kasutamine

    2) Tootmise kaasajastamine, sh automatiseerimine ja väiksema hulga tööjõu kasutamine
    3) IT jms uue tehnoloogia kasutuselevõtmine, mis vajab vähem tööjõudu (nt riigipiiril inimestega mehitatud passikontrolli asendamine elektrooniliste seadmetega, virtuaalse piirivalvuri kasutamine)
  • Mis on tööajanorm ja kuidas seda arvutatakse?
    Tööajanorm määratakse enamus riikides nädala alusel.
    Nt Eestis, Bulgaarias, Ungaris, Lätis, Leedus, Kreekas, Maltal , Poolas, Rumeenias , Sloveenias 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas; Prantsusmaal 35 tundi nädalas ehk 7 tundi päevas.
  • Millised on tööaja korralduse erinõuded?
    • Tööpäeva kestuse piirang (mitte üle 12 tunni, erisusena võib teatud töödel olla tööpäeva pikkuseks 24 tundi)
    • Tööpäevasisesed vaheajad (puhkepausid ja nende kestus sõltuvalt töö iseloomust)
    • Tööpäevadevahelised puhkeajad (kahe tööpäeva vaheline minimaalne vaba aeg vähemalt 11-12 tundi)
    • Iganädalane puhkeaeg (nädalas olevad järjestikused puhkepäevad ehk 2 päeva või 36 tundi)
    • Ületunnitöö piirang
    • Öötöö piirang
    • Valveaeg
    • Puhkus ja selle liigid (põhipuhkus, vanemapuhkused)

  • Millised on tööaja arvestuse liigid?
    1) Päevaviisiline arvestus (töötaja töötab 5-päevase töönädalaga talle kehtestatud ööpäevase tööaja piires, nt E-R 8 tundi päevas kell 9.00-17.30 (lõunavaheaeg 30 minutit ei arvestata tööaja sisse)).
    2) Nädalaviisiline arvestus (töötaja tööaja arvestus toimub nädalase tööaja (40 tundi) piires. Nt E-N 8 tundi ja 15 min päevas (8.00-16.45, lõuna 12.00-12.30) ja reedel 7 tundi (8.00-15.30, lõuna 12.00-12.30))
    3) Vahetusega töötamine ehk töötamine töögraafiku alusel. Levinud on:
    • 12-tunnised päevased vahetused (8.00-20.00)
    • 12-tunnised öised vahetused (22.00-6.00)
    • Katkestusega tööpäev (nt 5.00-9.00 ja 18.00-22.00)

    4) Tööaja summeerimine (1, 2, 3, 4 või enam kuude kaupa)
  • Mis on tööajagraafik?
    Töögraafik on tööaja plaan järgmiseks kuuks või pikemaks tööperioodiks, mis tehakse töötajale teatavaks enne perioodi algust.
  • Mis on tööajatabel?
    Tööajatabel on tööaja arvestusel kasutatav andmetabel mis sisaldab töötajate kohta järgmist informatsiooni:
    • Töötatud päevade (vahetuste) arv perioodis
    • Kalendripäevade arv kuus
    • Mittetöötatud päevade arv liikide kaupa (haigus, puhkus liikide kaupa jne)
    • Töötatud tundide arv tööaja liikide kaupa

  • Millised on võimalused ebaühtlase töömahu puhul töö korraldamiseks?
    1) Tööaja norm (töötundide arv kuus) ja kuu kalendripäevade arv (näiteks 2007 aastal oli detsembrikuus 149 normtöötundi ja 31 kalendripäeva. Mitu normtöötundi on 2012 aasta detsembris?)
    2) Tootmise-teeninduse korralduse iseloom (nt teeninduse töökorraldus erinevatel nädalapäevadel ja kellaaegadel)
    3) Töötajate puudumiste hulk (haiguspäevad, puhkused) ja asendamine
    4) Sesoonsus
    5) Puhkuste planeerimine madalama töökoormusega perioodidele
    6) Osalise tööaja kasutamine madalama töökoormuse ajal ja osakoormusega töötajate rakendamine suurema koormusega tippajal
    7) Töötamine ületundidega
    8) Tähtajaliste lepingutega töötajate palkamine töömahu suurenemise ajaks
    9) Lisatööjõu sisseostmine tööjõu rendi firmadelt
  • Mis on tööaja summeerimine? Miks kasutatakse tööaja summeerimist?
    Kasutatakse tööaja mitmekuulist summeeritud arvestust .
    Summeritud arvestuse korral on ületunnitööks kogu arvestusperioodil kokkulepitud töötundide üldarvu ületavad töötunnid.
    Ühes kuus tekkinud üle- või alatunnid võib summeeritud mitmekuulise tööaja arvestuse korral “üle kanda” järgmisse kuusse ja arvestada neid järgmise kuu normtundide hulka. Töötajale makstakse välja igakuiselt palka kogu töötatud tundide eest, kuid tööandja saab manööverdada ületundide eest maksmisega. Ületundide eest makstakse tasu alles perioodi lõpus. Töötajale võib anda ületundide vältimiseks ka vabu päevi.
  • Millised on tööajakorralduse vormid?
    1) Paindlik tööaeg (koosneb põhiajast ja paindlikult kasutatavast tööajast (nt tööaja algus kell 7-9 ja lõpp 15.30-17.30)).
    2) Kokkusurutud töönädal (pikendatakse tööpäevi ja selle võrra vähendatakse tööpäevade arvu)
    3) Osaline tööaeg (töötamine alla 40 tunni nädalas; tasu kujuneb vastavalt töötatud tundidele; kasutatakse enam teeninduses ja kaubanduses).
    4) Töö jagamine (mitu töötajat jagavad omavahel ühe või enama töökoha ülesandeid).
    5) Vahetustega töö (kasutatakse enam pideva tootmis- või teenindusprotsessi puhul).
    6) Ajutine töö (liitumine organisatsiooniga määratletud perioodiks (tippperioodiks, projekti ajaks).
  • Millised on palgakorralduse eesmärgid?
    1) Konkurentsieelise saavutamine, organisatsiooni missiooni, strateegia toetamine.
    2) Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste toetamine (tulemuslikkus, innovatsioon, kvaliteet, paindlikkus, meeskonnatöö jne).
    3) Integreeritus üldisesse juhtimistegevusse (ei ole eraldiseisev; üks osa juhtimisprotsessist).
    4) Juhtkonda toetav , motiveerib juhte eesmärkide saavutamisel.
    5) Töötajaskonda toetav, motiveerib töötajaid saavutama vajalikku kvaliteeti/tulemust.
    6) Töötajate pühendumust suurendav (töötajad tahavad olla organisatsiooni liikmed ja pingutavas selle eesmärkide nimel).
    7) Õigluse väärtustamine. Töötajaid tasustatakse vastavalt nende väärtuse järgi organisatsiooni jaoks.
    8) Konkurentsivõime tagamine tööjõuturul. Võimaldab tööle võtta vajalike oskuste ja teadmistega inimesi.
    9) Töötajate oskuste parandamine - võimaldab töötajate arendamist ettevõttele soovitud suunas.
    10) Toodete ja teenuste kvaliteedi paranemine.
    11) Meeskonnatöö arendamine.
    12) Kergesti juhitav - teeb töö tasustamise lihtsaks ja kõikidele hästi mõistetavaks.
  • Millised on peamised palgapoliitika elemendid?
    Palgapoliitika elemendid:
    • ettevõttesisene palgatasemete erinevus (näitab palgatasemete erinevusi tööliste ja juhtide osas, iseloomustajaks palgasirge tõus).
    • palgatase võrreldes palgaturuga (palgapositsioon tööjõuturuga võrreldes).
    • töötasu sisemised proportsioonid (näitab, millistest komponentidest palk koosneb - mida ettevõte ja millisel määral tasustab). Tasu võib maksta tulemuste, isiksuseomaduste, kompetentside jms alusel.
    • paindlikkus (vältida jäika palgasüsteemi ülesehitust, nt sidumist elukalliduse indeksiga).
    • töötajate kaasamine palgasüsteemi ülesehitamisse (näiteks töötajate osalemine ametikohtade hindamisel).
    • palgasüsteemi selle rakendamise tutvustamine töötajatele.
    • palga maksmise viis ja sagedus.

  • Mis on palgasirge?
    Sirge, mis väljundab sõltuvust organisatsiooni töö väärtuse ja palgamäärade vahel.
  • Millist informatsiooni annab organisatsioonile palgauuring?
    Palgauuringu eesmärk on palgaturu palgatasemete väljaselgitamine kas tegevusalade, ametite liikide või muude tunnuste lõikes. Uuringuid viiakse läbi regulaarselt (kord aastas) uuringufirma või vastavat kompetentsi omava organisatsiooni poolt. Uuringu valim on ettevõtted ja organisatsioonid . Uuringu läbiviimine eeldab töödele väärtuse määramist ehk tööde hindamise läbiviimist. Töödele väärtuse määramiseks kasutatakse tööperede kataloogi.
  • Mis on tööde hindamine?
    Tegevus, mis on seotud tööde võrdlemisega, eesmärgil hinnata nende suhtelist väärtust organisatsiooni jaoks. Hindamise peaeesmärgiks on suurendada palgasüsteemi objektiivsust ja luua ametikohtade hierarhia . Tööde hindamist kui personalijuhtimise tegevust ei tohiks segi ajada töötajate hindamisega.
  • Millised on tööde hindamise peamised põhimõtted?
    1) Hindamine seisneb töö, mitte inimeste hindamises
    2) Hindamine viiakse läbi ametikohtade grupi, mitte üksikute ametikohtade kaupa
    3) Hindamise tulemused on suhtelised, kehtides antud organisatsiooni ja antud perioodi kohta
    4) Põhiinformatsioon töö hindamiseks saadakse töö analüüsi tulemusena (näiteks ametijuhenditest)
    5) Ametikohtade hindamisega ei määrata ära palgamäärasi, vaid sellega luuakse alus palgaastmestiku loomiseks
  • Mille poolest erineb tööde ja töötajate hindamine?
  • Mille poolest erinevad tööde hindamise analüütilised ja mitteanalüütilised meetodid?
    Mitteanalüütilised meetodid käsitlevad tööd selle väärtuse hindamisel kui tervikut , ilma komponentideks lahutamata.
    Analüütilised meetodid käsitlevad tööd selle väärtuse hindamisel üksikute komponentide kaupa. Tööde hindamisel kasutatakse teatud kriteeriume.
  • Milles seisneb tööde järjestamine tööde hindamise meetodina?
    Lihtsaim ja odavaim tööde hindamise meetod.
    Mitteanalüütiline meetod - lähtub tööst kui tervikust, mitte selle erinevatest komponentidest. Puuduvad standardid töödele väärtuse andmisel ja selle alusel nende järjestamisel
    Subjektiivne - lähtub hindaja väärtushinnangutest. Võimaldab hästi eristada üksteisest erinevaid töid, kuid sarnaste tööde eristamine on keeruline.
    Näited: hindamiskomisjon, hindamine paarides
  • Milles seisneb tööde klassifitseerimine tööde hindamise meetodina?
    Mitteanalüütiline meetod - lähtub tööst kui tervikust, mitte selle erinevatest komponentidest. Põhineb tööde tasemete kirjeldusel. Iga taseme jaoks on olemas standard, millega võrreldakse ettevõtte ametikohtadel tehtavat tööd.
    Subjektiivne, lähtub hindaja väärtushinnangutest. Raske hinnata tasemete vahel paiknevaid ja väga mitmekülgseid ametikohti.
  • Milles seisneb ametikohtade hindamine kriteeriumide astmestikus?
    Analüütiline meetod - käsitleb tööd selle väärtuse hindamisel üksikute komponentide kaupa. Töid hinnatakse faktorite abil, mis vaatamata tööde erinevustele võimaldavad nende väärtust sarnaselt määrata.
    Faktoritel on hindamistasemed, mis on viidud punktiskaalale. Faktorid ja nende tasemed on defineeritud.
    Hindamine seisneb tööle (ametikohale) faktorite kaupa punktide määramises. Punktid summeeritakse. Punktisumma on aluseks ametikohtade hierarhia loomisel .
  • Milliste tööde hindamise meetodite hulka kuulub Hay profiilmeetod?
    Meetod arendati välja Edward N. Hay poolt. Eestis levinud ametikohtade hindamise meetod. Meetodile on loodud palju nn modifikatsioone.
    Hindamine toimub järgmiste faktorite ja alamfaktorite alusel:
    I Oskusteave
    erialase oskusteabe ulatus ja sügavus
    juhtimisülesande ulatus
    suhtlemisoskuse tähtsus
    II Probleemide lahendamine
    probleemide lahendamise piirid (ettekirjutatud-strateegia)
    probleemide keerukus (rutiinsed-uued kontseptsioonid)
    III Vastutus saavutuste eest
    tegevusvabadus (otsene järelvalve-sõltumatu tegevus)
    roll ja saavutuste mõjutamine (info tootmine-poliitikat mõjutav eksperdi vastutus
    vastutuse jagamine (ettepaneku produtseerimine-vastutus lõpptulemuse eest)
  • Millega tuleb arvestada tööde hindamise meetodi valimisel organisatsioonile?
    Vajadus õiglase palgasüsteemi loomise järele.
    Kuidas meetod sobib organisatsiooni kultuuriga, keskkonnaga, juhtimisstiiliga?
    Kas organisatsioon sõltub tööjõuturust või on see monopoolne tööandja?
    Meetodi rakendamise keerukus. Kas see on töötajatele arusaadav?
    Meetodi rakendamisega seotud kulud.
  • Mis on palgaskaala ja millistest koostisosadest see koosneb?
    Palgaskaala võib teha tervele ettevõttele või teatud eraldiseisvale ametikohtade grupile.
    Palgaskaala koostamisel määratakse ära:
    • palgaastmete arv
    • palgaastmega seotud hindamispunktide vahemik, mis määratakse tulenevalt tööde hindamise skaalast
    • palgaastmega seotud palgatase

  • Millised on ajapalga kasutamise eelised ja puudused?
    Palka arvestatakse määratud ajaühiku alusel (tund, päev, nädal, kuu jne).
    Ajapalga rakendamise eelised:
    • töötajad saavad kindlat tasu
    • tööjõukulud on hästi planeeritavad ja kontrollitavad
    • töötajatele makstakse töö kui terviku eest
    • lihtne ja odav rakendada
    • töötajatele kergesti mõistetav
    • ei tekita töövaidlusi
    • toetab koostööd
    • võimaldab juhtidel kontrollida tööprotsessi

    Ajapalga rakendamise puudused:
    • ei toeta tulemuste saavutamist
    • piirab töö efektiivsust
    • palgamäärad kehtestatakse sageli subjektiivselt

  • Millised on tükipalga kasutamise eelised ja puudused?
    Palka arvestatakse valmistatud toodete, osutatud teenuste hulga alusel.
    Tükipalga rakendamise eelised:
    • tugeva motiveeriva efektiga
    • toodangu/teenuste mahu suurenemine
    • töötajad võistlevad omavahel

    Tükipalga rakendamise puudused:
    • fikseeritud tüki/teenuse hind on paika pandud subjektiivselt
    • kulukas rakendada - eeldab normide väljatöötamist ja tulemuste mõõtmist
    • kvaliteedi langus

  • Mille poolest erineb tulemuspalga toimemehhanism tulenevalt sellest, kas seda makstakse üksikindiviidile, grupile või kogu organisatsiooni töötajaskonnale?
    Individuaalne - tükipalk
    Grupile - väärtuspalk
    Ettevõttele/ organisatsioonile kui tervikule - ettevõtte tulemustest sõltuv palk
  • Millised on tulemuspalga peamised eelised ja puudused?
    Eelised:
    • Tulemuspalk toetab ettevõtte eesmärkide saavutamist ja organisatsiooni väärtusi.
    • Töötajatele garanteeritakse tulemustele vastav tasu (töötajad saavad ise oma palgataset suurendada).
    • Töötajaid kaasatakse tulemuste mõõtmise ja tulemuspalga määramise protsessi.
    • Tulemuste mõõtmine ja tulemuspalga kujunemine on lihtne ja kõigile arusaadav.
    • Tulemuste hindamise põhimõtted on õiglased.

    Puudused:
    • Tulemus ei sõltu alati töötajast (näiteks tellimuste, materjalide puudus).
    • Töötajad reguleerivad toodete/teenuste mahtu.
    • Ei väärtustata oskusi.
    • Makstav tasu ei korreleeru sageli tehtud pingutusega või produktiivsusega.
    • Juhid loobuvad juhtimistegevusest, arvates, et palgasüsteem juhib töötajaid.
    • Rakendamisega seotud lisakulutused.

  • Millised on väärtuspalga kasutamise eelised ja puudused?
    Puudused:
      • hinnangud töötajatele on subjektiivsed ja sellest tulenevalt ebaõiglased
      • sageli jääb segaseks, kas hinnatakse tööprotsessi sisendeid või väljundeid
      • töötajal ei ole täielikku kontrolli hinnatavate faktorite üle
      • hindamine on demotiveeriv kui inimest hinnatakse allapoole keskmist taset, selle abil ei saa motiveerida nõrka töötajat
      • väärtuspalga osa on sageli liiga väike (alla 20%)
      • määramine toimub harva, mistõttu muutub töötajate jaoks püsivaks palgaosaks
      • puudub seos organisatsiooni eesmärkidega

  • Millised on ettevõtte tulemustest sõltuva palga kasutamise eelised ja puudused?
    Eelised:
    • koostöö töötajate ja juhtkonna vahel
    • koostöö töötajate endi vahel
    • kulude vähenemine
    • probleemide vältimine, mis tekivad indiviidide hindamisel
    • Tulemuspalk on tihedalt seotud ettevõtte produktiivsusega

    Puudused:
    • puudub otsene seos individuaalse töötaja tööpanuse ja tulemuse vahel
    • tulemused võivad olla mõjutatud ka muudest teguritest (näiteks kasutatav arvestusmetoodika)

  • Millised on teadmistel ja oskustel põhineva palga kasutamise eelised ja puudused?
  • Mis on mitterahalised motivaatorid, loetle mitterahalisi motivaatoreid?
    Mitterahalised motivaatorid - see on midagi, mida inimesed tööandja juures väärtustavad, kuid mis ei ole otse väljendatav raha ega personaalse hüve saamisena.
    1) Saavutus. Inimene mõõdab oma saavutust iseenda poolt loodud taustsüsteemi suhtes. Motiveerib juhul kui töö on seotud saavutamisega (müügitööd, juhtimine, arendustööd jne.)
    2) Tunnustus. Inimene soovib, et keegi nende saavutusi märkab. Tugevaim motivaator. Näited:
      • “ringijalutav juht”
      • parimate ” väljaselgitamine
      • edutamine
      • töö laiendamine, töö rikastamine
      • osalemine keerulistes projektides
      • koolituse võimaldamine

    3) Mõjutamine. Inimesed on motiveeritud, kui nad saavad mingeid protsesse mõjutada st. osaleda otsuste vastuvõtmisel. Rakendub eriti tugevalt juhtidel.
    4) Isiklik areng. Töö peaks võimaldama inimesele isiklikku arengut. Inimesed on huvitatud oma teadmiste ja oskuste arendamisest
    • koolitus
    • kaasaegsete töövahendite ja -keskkonna kasutamine
    • oskustel põhineva tasustamise rakendamine töölistel

  • Milliste võtete abil toimub mitterahaliste motivaatorite kasutamine?
    1) Töö kujundamine:
    • anda töötajatele mitmekülgseid ülesandeid
    • moodustada töörühmi, et töötajad saaksid täita erinevaid ülesandeid
    • panna töötajad vastutama oma töökorralduse eest
    • anda töötajatele regulaarselt tagasisidet

    2) Töö laiendamine:
    • töötajate vastutuse suurendamine oma tööülesannete osas
    • välise kontrolli vähendamine tööülesannete täitmise osas
    • töötajate kaasamine eesmärkide püstitamisse
    • tööülesannete muutmine keerulisemaks
    • töötajate kaasamine projektidesse, rakendamine ekspertidena

    3) Juhtimiskoolitus ja – treening mitterahaliste motivaatorite kasutamiseks. Kasutamine sõltub juhtidest (püstitavad eesmärke, kujundavat töökohti, annavad töötajatele tagasisidet jne.)
    4) Organisatsiooni kultuuri kujundamine. Organisatsioon peab töötajaid ja nende arengut väärtustama.
    • tippjuhtide toetus (“ringijalutav juht”, juhtide osalemine projektides jne.)
    • inimeste juhtimisega seotud süsteemide arendamine
    • töötajate hindamine
    • kompetentsidel põhinevad koolitusprogrammid
    • palga sidumine tulemustega
    • karjääri arendamine

  • Millised on soodustuste kujundamise eesmärgid?
    Töötajate vajaduste rahuldamine
    Väljendada ettevõttepoolset hoolitsust töötajate eest (sotsiaalne vastutus)
    Olla atraktiivne tööjõuturu kindla sihtrühma jaoks
    Võimaldada töötajatele teatud toodete/teenuste ostmisel kokkuhoidu
    Lisaks rahalistele motivaatoritele lisaväärtuse loomine töötajate jaoks
  • Millised on soodustuste rakendamise poliitikad?
    Soodustuste puudumine. Töötaja saab kogu paketi rahana (clean cash ).
    Soodustuste rakendamine ühtlaselt kogu ettevõtte töötajaskonnale.
    Soodustuste diferentseeritud rakendamine ametikohtadele.
  • Milliseid soodustuste liike tänapäeval enam kasutatakse, loetle soodustuste liike?
    Sportimine (spordisaal, ujula, ettevüte saal ); toitlustussoodustus; kingituspakid töötajatele; töötajate transport; enesetäiendamise toetus; ettevõte suvepäevad; aastavahetuse pidu; tööjuubelite kingitused; laste kooliminekupidu koos kingitustega; gripi vaktsineerimine;
  • Kuidas on tegevuste juhtimine seotud palgakorraldusega?
    Tegevuse juhtimine:
    • Organisatsiooni kui terviku tegevuse parandamine motivatsioonisüsteemi kaudu (töötajate kaasamine planeerimisel, tegevuste elluviimisel ja tulemuste kontrollimisel)
    • Eelduseks on töötajate ühtne arusaamine organisatsiooni eesmärkidest ja elluviidavatest tegevustest
    • Tegevust eesmärgistavate ja hindavate töövahendite kasutamine ( tegevusplaan , tulemusplaan vms)
    • Konstruktiivse koostöö ja avatud suhtlemise kujundamine juhtide ja alluvate vahel
    • Objektiivne tegevuste hindamine, tagasiside andmine töötajatele
    • Eesmärkide saavutamise sidumine palgaga

  • Milles seisneb töötasusüsteemi administreerimine?
    Eesmärk: jälgida palgasüsteemi rakendamist ja kontrollida tööjõuga seotud kulutusi
    • palkade ülevaatamine ja korrigeerimine (THI, palgaturu, individuaalsete tulemuste alusel)
    • tööjõuturu regulaarne analüüs
    • ettevõtte finantsseisundi regulaarne analüüs
    • palgaga seotud otsuste vastuvõtmine (kas juhil on palgaga seotud otsuste tegemisel suur vabadus või väga vähe õigusi)
    • palgasüsteemi tutvustamine töötajatele

  • Kirjelda palgakorralduse kujundamise erisusi bürokraatlikus organisatsioonis, tootmisorganisatsioonis, teenidusorganisatsioonis ja projektipõhises organisatsioonis.
  • Kuidas mõjutab palgakorralduse kujundamist organisatsiooni elutsükkel?
    Kasvavas organisatsioonis on palju personaalseid palgakokkuleppeid, mis hiljem viiakse üle ühtsele palgasüsteemile.
    Küpses organisatsioonis on formaalne astmetega palgasüsteem, mis põhineb ametikohtade hindamisel, tulemustel ja kompetentsusel.
    Taandarenevas organisatsioonis traditsiooniline palgakorraldus jääb kõrvale ja palk diferentseeritakse tööperekondadest või indiviididest lähtuvalt.
  • Vasakule Paremale
    KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS #1 KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS #2 KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS #3 KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS #4 KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS #5 KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS #6 KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS #7 KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS #8 KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS #9 KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS #10 KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 274 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Jekaterina.V Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused ja vastused eksamiks ettevalmistamiseks

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamisküsimused eksamiks-2021
    14
    docx

    Kordamisküsimused eksamiks-2021

    Millest koosneb töötasu? 44.Palgapoliitika mõiste ja selle sõnastamise eesmärk.  …… toetab organisatsiooni strateegiat ja personalipoliitikat eesmärgiga kindlustada organisatsiooni strateegiline areng  …….. eesmärgiks on ligi tõmmata, säilitada ja motiveerida organisatsioonile vajalikke töötajaid suurendades nende rahulolu tööga organisatsioonis  ………määratleb kesksed põhimõtted, eesmärgid ja meetodid, millele toetub organisatsiooni palgakorraldus  …….. Põhimõtted lähtuvad ettevõtte võimalustest, organisatsiooni ja töötajate vajadustest ning tuginevad analüüsidele ning uuringutele (tasuanalüüs, rahulolu-uuring, tööanalüüs ine)  ……… korraldab tasuõiglust organisatsioonis 45.Millised peaksid olema palgapoliitika olulisemad põhimõtted?  Avatud, avalikud tasuandmed?  Ametikohtade vahel tasakaalustatud?  Konkurentsivõimeline?  Õiglane?  Tulemustele tuginev?

    Keskkonnaökonoomika
    Palgakorraldus-eksami küsimused
    6
    doc

    Palgakorraldus, eksami küsimused

    PALGAKORRALDUS 1. Palgakorralduse eesmärgid · Konkurentsieelise saavutamine, organisatsiooni missiooni, strateegia toetamine · Organisatsiooni kultuuri ja väärtuste toetamine (tulemuslikkus, innovatsioon, kvaliteet, paindlikkus, meeskonnatöö jne.) · Integreeritus üldisesse juhtimistegevusse (ei ole eraldiseisev; üks osa juhtimisprotsessist) · Juhtkonda toetav, motiveerib juhte eesmärkide saavutamisel · Töötajaskonda toetav, motiveerib töötajaid saavutama vajalikku kvaliteeti/tulemust · Töötajate pühendumust suurendav (töötajad tahavad olla organisatsiooni liikmed ja pingutavas selle eesmärkide nimel) · Õigluse väärtustamine. Töötajaid tasustatakse vastavalt nende väärtuse järgi organisatsiooni jaoks · Konkurentsivõime tagamine tööjõuturul. Võimaldab tööle võtta vajalike oskuste ja teadmistega inimesi · Töötajate oskuste parandamine - võimaldab töötajate arendamist ettevõtt

    Palgakorraldus
    Personali kordamisküsimused
    8
    docx

    Personali kordamisküsimused

    Kordamisküsimused arvestustöö sooritamiseks (raamatupidaja) 1. Mis on personaliarvestus? Personaliarvestus on seadusest tulenev arvepidamine ettevõttes töötavate isikute kohta alates töösuhte vormistamisest, töötingimuste muutmisest kuni töösuhte lõpetamiseni. 2. Nimeta seadusega nõutud personalidokumente ja dokumente, mida personalitöös kasutatakse, kuid seadusega ei nõuta (mõlema liigi kohta vähemalt 3 dokumenti). Seadusega nõutavad personalidokumendid: Tööleping, töögraafik, puhkuste ajakava, palgateatis, tööandja kehtestatud töökorralduse reeglid. Seadusega mitte nõutavad personalidokumendid: töölevõtmise juhend, töötasu tabelid, värbamis ja valiku juhend, personalipoliitika, koolitusplaan, töötaja hindamisleht 3. Loetle töökorralduse elemendid. Struktuuriüksus, ametikohad, ülesanded, tegevused, tööoperatsioonid. 4. Kirjelda erinevaid töökorralduse süsteeme. Käsitsitöö à Tööprotsess on tööriistad või – vahendi

    Personaliarvestus
    Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016
    14
    doc

    Praktiline personalijuhtimine ja töösuhted Eksami kordamisküsimused 2016

    Töökorraldust aitavad parandada: Töösisekorra eeskiri, töökorralduse reeglid Organisatsiooni väärtused, eesmärgid, head tavad, oluliste protsesside ja projektide kirjeldused Kvaliteedistandardid, infosüsteemi kasutamise nõuded, turvalise nõuded jmt. 12. Personalitööga seotud protseduurid Personali värbamise programm Värbamine Valik Töösuhete algatamine ja lõpetamine Palgakorraldus Hindamine Arendamine Motiveerimine jne. 13. Personalitöös vajalikud dokumendid Töö- või teenistusleping (avalikus teenistuses ka käskkiri ametisse määramise kohta), Tööaja, töötasu ja hüvitiste, puhkuste, ravikindlustuse, lähetuste dokumendid, Tööohutust tagavate toimingute ning töövaidluste ja väärtegudega kaasnevad vormistused. Tööleping, töölepingu tingimused (k.a. ametijuhend)

    Personali juhtimine ja organisatsioonikäitumine
    Konspekt Personalijuhtimine 2013
    46
    doc

    Konspekt Personalijuhtimine 2013

    .. PERSONALIPOLIITIKA ON JUHI PEEGEL: PERSONALIPOLIITIKA JÄRGI TEHAKSE OTSUSEID JUHTIMISE JA JUHTKONNA KOHTA Personalitöö põhifunktsioonid ja tulemused Valdkond Tulemus On uuritud ja selgitatud töö iseärasused, töö Töö analüüs edaspidine areng; on teada, mida töö nõuab selle (job analysis) tegijalt; on olemas ja toimib töö- ja infokorralduse alane dokumentatsioon (põhimäärused, ja töökohtade kujundamine töökirjeldused, protseduurid, ametijuhendid jne); (job design) töökohad on kujundatud loogilisuse, sarnasuse, mitmekesistamise ning tasakaalustatud koormuse kriteeriumite järgi.

    Personalijuhtimine
    Inimressurssid - kordamine eksamiks
    9
    docx

    Inimressurssid - kordamine eksamiks

    Välise all mõistetakse välist kogutöötasu, mis saab omistada rahalise väärtuse: hüved (tervishoid, kindlustus, puhkused jne), tulemustega seotud osa (preemiad, grupi töötasu, tulemustasu), palga põhiosa (tunnitasu, põhitöötasu). Seesmise all mõistetakse väärtused ja motivatsioon: eluviis, tööviss, töö kvaliteet (huvitav töö, autonomia, saavutused), töökeskkond (töötingimused, töövahendid, koolitus, areng jne). 20. Palgapoliitika ja palgakorraldus, olemus, näited Palgapoliitika on strateegilise juhtimise vahend, mis mõjutab inimeste tööalaseid otsuseid ja käitumist, kulude struktuuri ja üldmahtu ning ka organisatsioonikultuuri. Selle eesmärgiks on ligi tõmmata, säilitada ja motiveerida organisatsioonile vajalikke töötajaid. Palgapoliitika loomisel tuleb aluseks võtta ettevõtte strateegiline suund ning eesmärgid. Palgapoliitika määratleb kesksed põhimõtted, eesmärgid

    Psühholoogia
    Personali juhtimine ja arendamine
    38
    docx

    Personali juhtimine ja arendamine

    areng toob kaasa teadmiste ja oskuste kiire vananemise; majanduse globaliseerumine, tööjõuturu avanemine; organisatsioonidele on iseloomulikud paindlikud struktuurid, projektirühmad, virtuaalne organisatsioon; töösuhted on lühiajalised; tööjõud (know-how) on kallis; töötajad kui konkurentsieelis. 1 Globaalsed vs lokaalsed väljakutsed: Konkureerimine globaalsel töö- ja tööjõuturul. Majandus globaliseerub (21. saj), mistõttu tööjõuturg avaneb. ● konkurentsivõimelisemad töötajad konkureerivad globaalses turul; ● väljaränne ja sisseränne on vastasmõjus nii globaalse kui lokaalse töö(jõu)turuga. Rändekriis. Tööjõu vanuseline struktuur muutub: Tööealise elanikkonna osakaal väheneb (väljaränne, negatiivne loomulik iive jms) > tööjõu puudus

    Organisatsiooni psühholoogia
    Personalistrateegia ja töö analüüs
    6
    doc

    Personalistrateegia ja töö analüüs

    Personalistrateegia Veel paar aastakümmet tagasi domineeris juhtimises arusaam, et inimesed on eelkõige kuluallikad ning personalijuhtimine saab anda lisaväärtust vaid sel määral, kuivõrd ta suudab kulusid kokku hoida. Tulenevalt inimressursi rolli tähtsustumisest tänapäeva keskkonnas on seisukohad muutunud. Ühe tähtsa tegurina edu tagamisel nähakse üha enam arukat ja läbimõeldud inimressursi juhtimist. Seejuures ei ole olemas mingit üldist "tarka" ja kõigile organisatsioonidele parimal moel sobivat inimressursi juhtimise strateegiat. Joonisel 1 on toodud võimalikud tegurid, mida peab arvestama personalistrateegia väljatöötamisel. Ettevõtte konkurentsistrateegia Domineeriv tehnoloogia Tööjõuturg Inimressursi juhtimise Seadusandlus ja kultuurilised eripärad strateegilised valikud Töötajate eripärad Juhtkonna isiklikud väärtused ja põhimõtted Joonis 1.

    Juhtimise alused




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    TriinKa profiilipilt
    TriinKa: Väga hea, täpselt loengus kasutatud slaidide järgi koostatud
    20:23 03-02-2013
    kitike profiilipilt
    A U: Hästi vastatud
    20:42 30-05-2022
    rauno90 profiilipilt
    rauno90: aitäh!
    20:40 19-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun