50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jellybelly07
Õppematerjali autor
Tähtsustavad Eesti osalemist Euroopa Liidu ja ÜRO kriisireguleerimise missioonidel. Pooldavad Euroopa Liidu laienemise jätkumist Kopenhaageni kriteeriumide alusel. Reformierakond Maksupoliitika: Reformarid pooldavad ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga nende tarbimiselt. Madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta. Sotsiaalpoliitika: Reformierakonna eriline tähelepanu kuulub lastele. Toetame vanemaid lastega kodus olemise ajal, säilitades neile lapsehoolduse tõttu kaotatud sissetuleku. Reformierakond väärtustab põlvkondade ühtekuuluvustunnet. Eeldame noortelt suuremat tähelepanu vanema põlvkonna probleemidele ning tuge oma vanematele. Pensionisüsteem peab püsima stabiilne. Selle jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb soodustada II ja III pensionisamba arengut.
sajandi lõpus ja 21. sajandil. Populaarsemad ideed: võrdsed võimalused; ettevõtlikkus; õigused koos vastutusega; rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel. Esikohal on hõivepoliitika. Teisi aktuaalseid teemasid on kolm: tööhõive maksimeerimine, avalike kulude kokkuhoid, suund heaoluriigi sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus). 3. Erakondade poliitika ja poliitilised pakkumised a) Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse. Programm lähtub üldisest ja igaühe vabadusest ning püüdleb arengule, stabiilsusele ja heaolule. Selle saavutamise teeks on ennekõike vabal eneseteostusel, vabal ettevõtlusel ning omandi kaitsel rajanev majandusareng. Ainult tugev majandus loob lisaväärtuse, mida on võimalik kasutada ühistes huvides ning võimaldab aidata
Valimiste järel moodustati koalitsioon valimisliiduga Koonderakond ja Maarahva Ühendus. See koalitsioon kestis 1995 a. hilissügiseni, siis lagunes puhkenud lindiskandaali tõttu. Keskerakonna peamine ideoloog on läbi aastate olnud Edgar Savisaar. Need on peamised ja suuremad erakonnad, mis ühel või teisel moel esindavad liberaalseid seisukohti Eestis. Järgnevalt tuleb juttu olulisemast liberalismi esindavast erakonnast Eestis -- Reformierakonnast. IV. Reformierakonna roll Eesti poliitikas. Liberalismi levik ja seega ka Reformierakonna edukus Eestis on sõltuvuses samadest teguritest, mis määravad iga ideoloogia edu poliitikas: atraktiivne liider, pakutavate ideede sobivus aegruumi ning aktivistide-toetajate koostöö. Liberalismi omaksvõtuks on postsotsialistlikes riikides soodne aeg: vabanemine rangelt reglementeeritud ühiskonnakorraldusest võimaldab uute ideede hoogsat propageerimist
Tavaliselt läheb vastu võtmisele Riigikogu juhatuse valimine · Valitakse esimees ja kaks aseesimeest. · Valmimised toimuvad esimesel istungil. · Kandidaadi võib üles seada iga Riigikogu liige. · Aseesimehi valitakse üheaegselt ja hea kombe kohaselt on üks neist opositsioonist. · Ametisse saab see, kes saab kõige rohkem täiskogu poolthääli. Riigikogu komisjonid · Riigikogus toimub õigusaktide analüüs, ettevalmistamine. · Riigikogu töö põhiosa õigusaktide eelnõudega toimub komisjonides. Iga komisjon tegeleb erineva eluvaldkonnaga. 10 Alatiste komisjonide nimistu 1) Euroopa Liidu asjade komisjon; 2) keskkonnakomisjon; 3) kultuurikomisjon; 4) maaelukomisjon; 5) majanduskomisjon; 6) põhiseaduskomisjon; 7) rahanduskomisjon; 8) riigikaitsekomisjon; 9) sotsiaalkomisjon;
valida paremerakondi ega ka Keskerakonda, vahendas ERR Uudised Vikerraadio uudised. «Ma arvan, et lähiajal hakkab kogu üldsuse jaoks selginema veelahe, kus on erakonnad, kes võitlevad põhimõtteliselt demokraatia eest ja erakonnad, kes tegelevad tsentraliseerimisega ehk püüavad jõuda kaheparteisüsteemi juurde,» rääkis Indrek Saar. «Seal ma lahutaksin üksteisest erinevatele tiibadele Reformierakonna ja Keskerakonna, kes on nn ühes paadis ning kõik teised erakonnad. Tegelikkuses jookseb see veelahe sealt, kas me tahame laiapõhjalisel demokraatial põhinevat ühiskonda või tsentraliseeritud ühiskonda,» sõnas Saar. Postimees, 15.11.2009 Laanet: jätke päästjad rahule, kärpige vanemahüvitist! Riigikogu liige Kalle Laanet (Keskerakond) ütles, et toetab päästetöötajate ametiühingu nõudmisi
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed. Vasakpoolsus.
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik mõju keskkonna
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemiga, majand
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid