Motivatsioon ja tööga rahulolu (6)

MOTIVATSOONIST ÜLDISELT

1.1. Motiivid ja vajadused

• Orgaanilised vajadused – vee, õhu, toidu, puhkuse jms järele. Siia kuuluvad veel enesesäilitamise ning liigisäilitamise tung, mis avaldub sugutungis ja järglaste eest hoolitsemises. Seda liiki vajadused on sünnipärased.
  
• Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused – näha, kuulda, liikuda , toimida. Siia alla kuulub ka vabaduserefleks, mis väljendub püüdes vältida igasugust ahistamist. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust.
  
• Sotsiaalsed vajadused – Igapäevaelus avaldub see soovis olla teiste lähedal, nendega suhelda, leida tunnustust, ennast realiseerida, olla informeeritud. Sotsiaalseks vajaduseks loetakse eneseteostuse, suhtlemise, prestiiži jms tarbeid .
  
• Vaimsed e intellektuaalsed vajadused – on vajadus üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise , nähtuste mõtestamise, loomingu järele.
  
• Esteetilised vajadused – on püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele.
  

1.2. Motivatsioon

HEZBERGI KAHE FAKTORI TEOORIA

2.1. Motivatsioonifaktorid

• väärtustatakse tõelisi saavutusi ja pingutusi ;
  
• kiitus on sobiv ja õiglane;
  
• kiitus põhineb selgetel ja kaastöötajatele arusaadavatel objektiivsetel tunnustel ;
  
• kiitust jagatakse mitte liiga sageli ja eelkõige mitte rutiinselt;
  
• kiidetakse isiklikult ja inimlikus vormis, premeerides eriliselt juhtudel näiteks lisatasu või vaba päevaga.
  

• on põhjendatud ja teda põhjendatakse;
  
• tabab ainult õigeid isikuid ja ainult neid;
  
• sobib olukorraga;
  
• on avaldatud rahulikult , mitte afektiseisundis või vihaga;
  
• järgneb kohe, aga mitte „kuuülevaatena“;
  
• järgib laidetava ja laitja isiklikku omapära;
  
• võimalusel avaldatakse nelja silma all ja eelkõige;
  
• jätab lahti tee süü heastamiseks ja näitab võimalusi parandamiseks.
  

2.2. Hügieenifaktorid

• töölistel tekivad oletused teiste palkade suhtes, mis tegelikult võivad olla väärad, ent ometi nad tekitavad pingeid;
  
• kui inimene ei tea millist tasu millise töö eest ta saab, siis kaob tal motiiv tahta paremini tasustatavat tööd.
  

• temale antud tasu ja tema poolt tehtud jõupingutuste vahekord on samasugune kui teistel töötajatel;
  
• mõne teise töötaja vahekord on parem kui temal (sama tööd tehes, samasuguse vastutuse ja töötingimuste juures, on teisel töötajal palk kõrgem kui temal);
  
• teise töötaja vahekord on halvem kui temal.
  

• püüda suurendada ka enda tasu;
  
• vähendada jõupingutusi.
  

• kontroll eeldab erialast kompetentsust ja inimesetundmist. Ilma erialaste teadmisteta mõjub kontroll naeruväärselt, ilma inimestetundmiseta haavatavalt;
  
• kontroll peab olema mõistlik ja funktsionaalne. Ebaotstarbekasse või põhjendamatusse kontrolli suhtutakse õigusega kui kiusu;
  
• süstematiseeritud, teatud valdkondades isegi eeskirjadele allutatud kontrollil on see eelis, et seda ei võeta isiklikuna;
  
• kontroll põhineb selgelt sõnastatud ja kaastöötajatele arusaadavatel tunnustel;
  
• kontroll peab tunnustama individuaalseid saavutuse, võimeid ja eeldusi;
  
• kontroll peab ajaliselt olema paika pandud nii, et säiliks tegevusvabadus ja korrigeerimisvõimalus;
  
• kontroll tuleb läbi viia silmatorkamatult ja taktitundeliselt, aga ilma salapäratsemiseta;
  
• kontroll ei tohi asjassepuutuvate tegevust koormata mitte rohkem kui vajalik.
  

• mõjub eriti motiveerivalt;
  
• tugevdab eneseusaldust;
  
• kinnitab valitud suunda;
  
• arendab vastastikust usaldust.
  

KASUTATUD ALLIKMATERJALID