John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemal...
vaid teadvust omav masin. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada. Vastasel juhul muutuks tõde dogmaks ning inimese mõtlemisvõime taandareneks. Tegevusvabadus võib olla täielik vaid seal, kus indiviidi tegu puudutab vaid tema enda huvisid. Taolisi olukordi esineb harva ning seetõttu algavadki tegevusvabaduse piirangud sealtmaalt, kus tegu riivaks teiste huve. Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine. Näiteks võib purjus inimene arvata, et ta võib autoga hästi ettevaatlikult kõrtsist koju sõita. Isegi kui tõesti midagi ei juhtu, oleks Mill'i arvates taoline tegu ikkagi lubamatu. Nimelt
Looming ● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Kui ka kogu inimkond, peale üheainsa indiviidi, oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Tegevusvabadus
Vabaduse puhul on oluline ka selle teostus, oluline on oma tegevust eesmärgistada. Positiivse ja negatiivse erinevus seisneb teostuses. Negatiivse vabadusega oled vabastatud millestki(maksudest, kaitseväest, kohustuste täitmisest vms). Positiivse vabadusega antakse võimalused midagi teostada. Kaks peamist vabaduse määrajat on seadused ja avalik arvamus. Enamikel juhtudel pole vaja seaduslikku regulatsiooni, piisab avalikust arvamusest. Arvamus- ja tegevusvabadus Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada. Tegevusvabadus võib olla täielik vaid seal, kus indiviidi tegu puudutab vaid tema enda huvisid. Taolisi olukordi esineb harva ning
Vabaduse puhul on oluline ka selle teostus, oluline on oma tegevust eesmärgistada. Positiivse ja negatiivse erinevus seisneb teostuses. Negatiivse vabadusega oled vabastatud millestki(maksudest, kaitseväest, kohustuste täitmisest vms). Positiivse vabadusega antakse võimalused midagi teostada. Kaks peamist vabaduse määrajat on seadused ja avalik arvamus. Enamikel juhtudel pole vaja seaduslikku regulatsiooni, piisab avalikust arvamusest. Arvamus- ja tegevusvabadus Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta leiab, et kellelgi pole tõe monopoli ning keegi ei saa absoluutse kindlusega öelda, kas mingi arvamus on tõene või väär. Kuid isegi kui mõni arvamus oleks väär, ei tohiks teda ikkagi keelustada. Tegevusvabadus võib olla täielik vaid seal, kus indiviidi tegu puudutab vaid tema enda huvisid. Taolisi olukordi esineb harva ning
· Fair Deal ehk õiglane kurss reformide jätkamine · Kriitika Trumani poliitika, eriti välispoliitika aadressil, 23% positiivset häält · 1952. Loobus presidendikohale kandideerimast D. Eisenhower (1953-1961) · Vabariiklane, asepresidendiks Prichard M. Nixon · Sisepoliitikas lubas kärpida föderaalvalitsuse võimu, välispoliitikas näidata ,,tugevat kätt" ja lõpetada Korea sõda · Pidurdamisdoktriin tagasitõrjumisdoktriin (roll back) · Suur ministrite tegevusvabadus, J. F. Dulbs valmis kasutama tuumarelva NSVL vastu, strateegiline lennuväe arendamine · Suured sõnad, väikesed teod pigem pidurdamisdoktriini jätkumine · Sisepoliitikas polnud samuti erilisi muutusi (ettevõtete tegevusvabadus laienes) · Sõjatööstus kasvas taas, ,,sõjalis-tööstuslik kompleks" · Lõpuaastatel kriitika majanduse aeglane areng, suutmatus vastata NSVL väljakutsele Richard Nixon (1969-1974) · ,,Seadus ja kord", vabariiklane
Sellest küljest vaadates, olekski nagu tegemist ,,musta tööga". 3) See on valdkond, kus alati toimuvad muutused ja pole olemas kindlaid valemeid probleemide lahendamiseks. Seega on tegemist elukestva õppimise ja pideva arenemisega. 4) Hea sotsiaaltöötaja peab kasutama inimlikku ja kaastundlikku lähenemist, tal peab olema suur teadmiste pagas, oskustekomplekt, väärtustel põhinev praktika. Sotsiaaltöötajal on tegevusvabadus ja aruandekohustus. Rohkem tahaksin teada: 1) Milliste seadustega sotsiaaltöö reguleeritud on? 2) Milliste spetsialistidega sotsiaaltöötajad koostööd teevad? Tahaksin arutada: 1) Sotsiaaltöö kui ,,musta töö tegemisest" , kas ja kuivõrd see seda on. 2) Millised oskused on peamised sotsiaaltöötajal? 3) Sotsiaaltöötaja tööst gümnaasiumites. Kas see toimib ja kuidas see toimib? Kuidas lahendatakse klassi siseseid probleeme
Kris- Endrik Tambaum 8a Kuningavõim · Victoria (1837-1901), viktoriaalne ajastu · Victoria- lugupeetud, ei sekkunud riigiasjadesse · 1901 sai kuningaks Edward VII- hea suhtlemisoskusega · Edward VII sekkus rohkem ka riigiasjadesse Kuningavõim Liberaalid ja konservatiivid · Mõlemad konkureerisid võimu pärast · Algul olid võimul liberaalid- kohustasid alghariduse omandamist, ametiühingutel oli tegevusvabadus, valimistel said osaleda peaaegu kõik · Vahepeal kerkisid esile ka konservatiivid · 1905 said uuesti võimule liberaalid Majanduslik areng · 19. saj. Inglismaal juhtiv positsioon maailmas · Sealne raha (naesterling) usaldusväärseim · Inglismaa käsutuses oli odav tööjõud ja tooraine · Suur maaelanike vool linnadesse · 19. saj. lõpul positsioon muutus, USA ja Saksamaa tempo kiirem · 20. saj. algul USA ja Saksamaa Inglismaast ees Majanduslik areng
Siinai ps) Sõjategevuse lõpp ÜRO nõudmistel, vaherahu Sõja tagajärjed Araabia maade ja lääneriikide suhted halvenesid. Naftaembargo Iisraeli toetajatele 4x naftahinna tõus Tulemuseks läänemaailma energiakriis (ühiskonna haavatavus) Sõjajärgsed aastad Sõjaväsimus (Araabia riigid) Egiptusel uus president Anvar Sadat Demokraatlikud ümberkorraldused Ei sõltlassuhetele NSV Liiduga Loobuti üheparteisüsteemist Tegevusvabadus era ja väliskapitalile Egiptus ja Iisrael taaselustasid suhteid November 1977 Sadat visiidil Iisraeli 1979 Egiptuse ja Iisraeli vaheline rahuleping Valge revolutsioon Naftavarude avastamine > tööstuse areng Kasvas läänelike väärtuste tähtsus Traditsioonilised positsioonid kadusid Riigi poliitikat mõjutasid enam majandushuvid Valge revolutsioon (1960ndatel, sahh Mohhamad Reza Pahlavi) Ulatuslik läänestamine
Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia 1. Teke 18.saj 18. saj, liberalismi vastandina 19.saj lõpp 2. Põhiväärtused Indiviidi vabadus - loodud Ühiskond tugineb traditsioonidele, Võrdsed võimalused kõigile-riik peab maksimaalne tegevusvabadus rahvusluse,e ja kristlikule moraalile. tagama igale liikmele inimõigused, Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. võimalused saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. 3
Majandused pooldatakse segamajandust Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. kommunism Radikaalne ühiskonnakäsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel. Parempoolsed ideoloogiad liberalism Ülimaks väärtuseks indiviidi vabadus, sealhulgas tegevusvabadus Majanduses vaba turumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega, inimestel peab olema võimalus otsustada, kuidas oma raha kulutada Riik ei pea tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Sotsiaal-liberaalid Vabadus on isiksuse arengutingimus Riik peaks majandust reguleerima ja looma igaühe arengut toetava sotsiaalpoliitika konservatism
Tagajärjed selle saavutamine ei tasanda sisepinget Kreekas 7. 1848-49 revolutsiooni põhjused kodanlus soovis poliitilist võimu aadliga jagada. Nõuti põhiseaduslikku riigikorda, demokraatlike vabadust. Oldi vastu absolutismile. Sooviti vabaneda Austria võimu alt. Tagajärjed Euroopas tagurlus jälle, nõrgenes absolutistlik riigikord, kehtestati põhiseadused, demokraatlikud vabadused ja õigused. 8. Feodaalgandide kaotamine põllumajanduses, laiem tegevusvabadus. Tekkisid eripalgelised poliitilised klubid ja ühingud. Vasallriik mõne suurriigisõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisuse. Reini liit prantsusmaa kontrolli all olev 16 saksa riigiliit Reaktsioon vastupanu ühiskondlikule arengule ehk tagurlus Püha liit ristiusupooldamine, mis tähendas endise seisusliku korra kaitsmist euroopas. 4 riigi liit ingl, vene, Preisimaa, Austria, lubas vajadusel kaitsta ka relvaga viini kongressil
protseduurid, ametijuhendid, vahendaja ja kompetentsimudelid ja katalüsaatorina juhtkonna ja hindamispõhimõtted tavatöötajate vahel Paindlikkus ja tegevusvabadus KLANN ADHOKRAATIA Meeskond, kaasamine ja konsensus Isiklik initsiatiiv, uuendused ja Väga sõbralik koht töötamiseks, kus vabadus inimesed jagavad endast palju. Juhtides Dünaalimine, ettevõtlik ja loov koht nähakse mentoreid ja võibolla isegi töötamiseks. Inimesed julgevad silma lapsevanemaid
Napoleoni viimsed aastad Marten Meibaum, TMKK, 8. klass Tilsiti rahu(1807) Seoses Prantsusmaa võiduga Venemaa üle oli viimane sunnitud rahu paluma Lepingu sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsitis Preisimaal Prantsuse vallutused jäid püsima; Venemaale jäi tegevusvabadus P.-Euroopas Tilsiti rahu Kahe poole sõpruse-, rahu-, ja liiduleping Abi pakkumine ja veenmine Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Suhete pingestumine Tilsitis sõlmitud ,,igavene sõprus'' oli vaid Napoleoni pettekujutelm; Venemaa sunnitud ühinemine kontinentaalblokaadiga(Inglismaa vastu) kahjustas tugevalt riigi majandust; 1812-Suur Armee Venemaal Pingete süvenemine kahe (Euroopa) suurriigi vahel viis paratamatult sõjani
PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele
*riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni muutub tähtsamaks*teabe edastamise võimaluse avarduvad Teadmusühiskond (1970ndate lõpp) *uuringuid ja teaduslikke analüüse tähtsutatakse*vabam töökorraldus*oluline on loovus ja oskus töötada meeskonnas ning rakendana teadmisi *töötaja tegevusvabadus suureneb *laiapõhjalist ettevalmistust ja põhisokusi hinnatakse Heaoluriik 19.-20.saj vahetusel kujunes Lääne-Euroopas heaoluriik riigi funktsioonide põhimõttelise laienemise tulemusena. *riik sekkub majandusse ja tulude jaotamisse, et parandada inimeste toimetulekuvõimalusi*riik pakub teenuseid, millest turg pole huvitatud... umbes pool avalikest kuludest läheb sotsiaal- sfääri vajadusteks *riik tasakaalustab majanduslikku tõhusust ja
b)tasakaaalupõhimõte- ükski võitjariik ei tohitinud olla teistest tugevam. c)julgeolekupõhimõte-Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega. 3.1848-49 a. Revolutsiooni põhjused olid: *Absolutistlikku riigikorra tingimustes oli poliitiline võim aadli käes, kuid majanduslikult tugevnev kodanlus ei leppinud enam sellega ning soovisid aadliga poliitilist võimu jagada. *Rahvuslikud vastuolud. Tulemused: *nõrgenes absolutistlik riigikord *kehtsestati põhiseadused *kodandlusele anti tegevusvabadus 4. Kuna valimissüsteem oli aegunud. 5. Iirimaa oli piirkond, kus maa oli Inglise aadlike käes. Iiri talupojad pidid maad rentima ja kandma väga ränka maksukoormust. rahvuslik surve katoliku usku iirlased ei võinud olla riiklikus ametis, nad ei tohtinud maad endale osta ega protestantidest inglastega abielluda, valida võisid, kuid katoliklastest iirlastel puudus võimalus kandideerida 18 saj loodud Iirimaa parlamenti. 6. Tsartistide nõudsid üldist valimisõigust meestele alates 21
...............................................................................4 Ülevaade loomingust............................................................................................................................5 ÜHISKONNA VÕIM INDIVIIDI ÜLE.......................................................................................6 MÕTTEVABADUS......................................................................................................................7 TEGEVUSVABADUS.................................................................................................................8 INDIVIIDID.................................................................................................................................9 Analüüs...............................................................................................................................................10 Kokkuvõte.........................................................................
kõrget hinda Ülevõtmised Toomismahtude Ettevõtete kehtestamine kokkulepped Kvaliteedi nõuete Kõlvatu konkurents kehtestamine Keelatakse konkurentsi Määratakse ettevõtte piirav tegevus tulevikus tegevusvabadus hetkel Eraomand ehk isiklikus kasutuses olev vara. Seda õigusust kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus ja muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud kogutulude ja kogukulude vahe. Hinnasüsteem - kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. HINNAD: millist väärtust tarbijad antud tootele omistavad ja milline on erinevate ressursside
Käed Mõiste all käed me peame silmas inimestele igapäevases elus väga vajalikke ning asendamatuid elundeid. Käsi vajame me peaaegu kõikjal, välja arvarud mõtlemisel. Nende puudumisel oleks inimkonna tegevusvabadus paljuski piiratud. Käte abil on inimene paljugi suuteline midagi korda saata. Arstidel on käed asendamatuteks tema töö juures. Käed aga sõltuvad inimestest, nende ajutegevusest, sest teadagi juhib nende tööd peaaju. Et käsi mitmekülgselt ning enda ja teiste jaoks kasulikult rakendada, peab inimene või ükskõik kes ta ka ei oleks õppima, et ta oskaks neid oskuslikult rakendada. Kirurgi käed peavad kindlad ja usaldusväärsed olema, sest et eluliselt ohtlikul
s on sageli lausa äärmuslik keeristormid, tsüklonid, üleujutused, äikesetormid ja põud on mõnes piirkonnas tavalised on sealne kliima põllumajanduseks äärmiselt sobiv. USA on demokraatia musternäidis ja valitsus on alati pooldanud ausat turumajandust. USA poliitiline ja majanduslik ideoloogia on liberaalne, mis lähtub individualismist ja ratsionalismist ning peab progressi ja sotsiaalset kooskõla võimalikuks ainult eraomandi alusel, kui üksikisikul on laialdane tegevusvabadus. USA-s on riigi sekkumine ühiskonnaellu minimaalne ja piirdub kodanikuõiguste tagamisega.
J. KUPERJANOV E väejuht, VS kangelane. Suri Paju lahingus 31. jaanuar 1919. 3. LIITUDE JA PINGEKOLLETE KUJUNEMINE ENNE I MS. 20. saj alguses oli maailm vastuolude äärel: * SM vs PR (kättemaks, Elsass-Lotring, kolooniad) * SM vs ING (maailmapoliitika, laevad, kolooniad) I MS leerid: * 1879 SM + A-U 1882 SM + IT * 1890 PR + VM 1904 ING + PR (Entente Cordiale ehk Südamlik Leping) 1907 ING + VM ENTENTE CORDIALE: *AVALIK OSA ING tegevusvabadus EG, PR tegevusvabadus Marokos. *SALAJANE OSA Egiptuse ja Maroko kolooniateks muutmine SM püüdis VM ANTANTIST ära meelitada! Enne I MS kujunesid 2 pingekollet: * MAROKO PR vs SM * BALKANI PS - ,,B PRK" - põrkusid suurriikide vastandlikud huvid ja järjest tugevamaks muutusid sealsete rahvaste vabaduspüüdlused. 4. I MS PÕHJUSED JA AJEND, SÕDIVATE POOLTE SÕJAPLAANID. KES OLI SÜÜDI I MS PUHKEMISES? PÕHJUSED: * F.F. atentaat
Ajaloo suuline KT Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791 Viini kongress ja selle otsused. Uued liidud 1) Revolutsiooni algus ja selle muutused ühiskonnas 1789-1791 Prantsusmaa majanduslik olukord oli halb - ühiskondlik kriis, poliitiline kriis, rahanduskriis ja majanduskriis. See viis pingeteni ühiskonnas ning kutsuti kokku generaalstaadid (1789). Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. 1. seisus - vaimulikud 1% 2. seisus - aadlikud 2% 3. seisus - talupojad, käsitöölised, kaupmehed, arstid, advokaadid jt 97% Generaalstaatides ilmnesid vastuolud. Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda - ei jõutud üksmeelele - kolmanda seisuse esindajad lahkusid ja moodustasid RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ning vaimulike saadikuid - ASUTAV KOGU Asutav kogu koostas Prantsusmaale põhiseaduse ja pani olguse uuele riigikorrale. Revolutsioon algas 1789 aastal, 14. juulil Bastille kindluse vallutamisega. Muutu...
(alad Narva jõest idas ning peaaegu kogu Petserimaa) lülitati Vene NFSV koosseisu. NSVL haldusüksuse ENSV piiride muutmine ei saanud omada mingit mõju de jure edasikestva Eesti Vabariigi territooriumi ulatusele. Seoses sellega nimetati Eesti-Vene piirilepingu sõlmimiseni 2005. aastal Eesti idapiiri Eestis kontrolljooneks. Teoreetiliselt jäid nimetatud alad niikaua Eesti Vabariigi jätkuvalt okupeeritud territooriumiks. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis julgeolekuminister Boris Kumm. Parteijuhiks sai aga Nikolai Karotamm. Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega
EESTIMAA ERAKONDADE IDEOLOOGIATE TUTVUSTUSED Tallinn 2010 Reformierakond: Reformierakonna ideoloogia on parempoolne. Reformierakond kehastab liberaalset maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. Ühiskond on kujundatud nii, et indiviididele on loodud maksimaalne tegevusvabadus. Nende poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada. Reformierakond pooldavab ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt (madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta). Liberalismi eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus: turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega
· Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles' rahulepingu ,,köidikutest" vabastamine · Agressiivne välispoliitika Kommunistlik diktatuur Venemaal · Venemaal kehtis 1918. aastast üheparteisüsteem · 1918-1922 Venemaa Nõukogude Föderatiivne Vabariik ehk Nõukogude Venemaa · 1922(-1991) võeti kasutusele nimetus Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit NSVL · Uus majanduspoliitika 1921-1929: kindlad maksud, rahareform, ettevõtete tegevusvabadus, segamajandus · 1929 tuli võimule Stalin (isikukultus) · Uue majanduspoliitika lõpp 1929: likvideeriti igasugune eraettevõtlus, industrialiseerimine e suurtööstuse eelisarendamine · Viisaastaku plaanid, NSVL muutus tööstusriigiks · 1932-1933 suur nälg · Sundkollektiviseerimine · 1934 suur terror (Stalin hävitas oma konkurente, et oma võimu kindlustada) · GULAG ehk ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem · Agressiivne välispoliitika
võistluse abil. Home rule- parlament, mis lahendas kõik põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi puudutavad küsimused. Briti impeerium-Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa(austraalia, kanada) Hiilgav isolatsioon-eraldumise ja erapooletuse taotlemine. 3.Liberaalid- nende ajal kehtestati inglismaal kohustuslik algharidus ning anti ametiühingutele tegevusvabadus. Inglismaa majanduslik edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Ameerika Ühendriigid 1.Milles seisnes 19. sajandi keskpaigas Ühendriikide sisepoliitiline kriis? Orjanduses. Millest oli tingitud Lõuna sõjaline edu kodusõja alguses? Soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimekad väejuhid. Millistes valdkondades tegi Abraham Lincoln kodusõja ajal ümberkorraldusi?
5. Mis aastal ja miks võtsid narodnikud kasutusele terrori? 1870. aastate lõpul. Esialgu püüdsid narodnikud oma ideid propageerida rahulikul teel, kuid siis võeti kasutusele terror, kus tapeti kõrgemaid riigiametnikke, et sel viisil kehtivat riigikorda kukutada. INGLISMAA: 1. Mis aastani olid juhtival kohal liberaalid ja mis siis kehtestati? Liberaalid olid juhtuval kohal 1870. aastani. Nende ajal kehtestati Inglismaal kohustuslik algharidus ning anti ametiühingutele tegevusvabadus. 2. Iseloomusta majanduslikku arengut Inglismaal 19. sajandil. Mis oli majandusliku edu aluseks? Inglismaa oli 19. sajandil juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas. 1850. aastaks andis Inglismaa ligi 40% kogu maailma tööstustoodangust. Kaubad vedas üle maailma laiali võimas kaubalaevastik. Inglismaal kaotati kaitsetollid ja teiste riikidega püüti sõlmida vabakaubanduslepinguid. Inglise raha- naelsterling- oli maailma usaldusväärseim valuuta
Komponendid- asutused ja institutsioonid, riigibürokraatia, õigusnormid. Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, ent tema juhtpositsioon oleneb majandulikust edukusest. Kultuuri valdkonnas on võimu tunda ja näha veelgi raskem. Siin saab rääkida pigem populaarsusest, autoriteedist ja prestiizist. Parempoolsed ideoloogiad: libearism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Indiviididel peab olema nii et oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Lähtutakse heaolu tagamisel samuti vabaduse, konkurentsi ja individualismi põhimõtetest. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada. Sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu
Sisejulgeoleku moodustab riigis toimiv süsteem (julgeolekusüsteem) ja selle efektiivsusest sõltub sotsiaalne turvalisus. (Aimre, I. 2007:50) Sisejulgeolekut mõjutavaks üldise julgeoleku oluliseks osaks on nn ´´välisjulgeolekut parandavate´´ otsuste mõju sisejulgeolekule. Väikeriigil, nagu Eesti, on vaja võimalikult palju ennast välispoliitiliselt integreerida paljude välisjulgeolekut tagavate süsteemidega, organisatsioonidega. On selge, et väikeriigi tegevusvabadus sõltub suuresti suurriikide omavahelistest suhetest, rahvusvahelisest süsteemist ning riigi geostrateegilisest asukohast. Suurriikide eesmärk on rahvusvahelistes süsteemides/organisatsioonides oma võimu suurendamine, kuid väikeriikide eesmärk on eelkõige püsimajäämine, mille tagamiseks tuleb tavaliselt otsida suurriikidelt abi ning astuda ka liitudesse. (Eenmaa, R. 2007:72) KOKKUVÕTE Euroopa komisjon võttis 2010. aasta novembris vastu teatise ,,ELi sisejulgeoleku strateegia
TALLINNA ÜLIKOOL Tallinna Pedagoogiline Seminar Kairit Lepistu KLÕ1 LAPSEST LÄHTUV KASVATUS Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Eli Laaser TALLINN 2014 Mina arvan, et tänapäeva lastel ei ole enam sellist lapsepõlve, nagu oli minul, minu emal ja vanaemal. Nendest lapsepõlvedest leiame palju sarnasusi, kuid tänapäeva laste lapsepõlv, ei sarnane enam üldse meie omadega. Arvan, et meie lapsepõlv oligi vanasti „Lapsest lähtuv kasvatus“. Me kogesime kõike vahetult, õppisime oma tegemistest ja saime olla küllalt iseseisvad. Nägime töö tegemist ja esitasime palju küsimusi, kuna meid ei „õpetanud“ televiisor või arvuti. Tänapäeva laste maailm on muutunud täielikult, sellepärast me peame taastama laste iseseisvuse, loovuse ja usalduse. Me reguleerime liiga palju lapse elu. Laseme lapsel ise õnnestuda ja ebaõnnestuda! 1. Seleta o...
Muidugi tooks see endaga kaasa lahkhelisi ja probleeme ning riigile läks mosee ehitamine kalliks maksma. Kuid arvan, et positiivseid aspekte mosee ehitamisel on rohkem ning seda tuleks teha. 4. Kas toetad pigem parem- või vasakpoolset ideoloogiat? Põhjenda. Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism ja konservatism. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et igale inimesele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Mina pooldan pigem parempoolset ideoloogiat, sest kuigi sünnilt on kõik inimesed võrdsed, sõltub igaühe elujärg ikka isiklikest jõupingutusest. Nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp. Sellepärast pole minu arvates õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tuleviku kindlustamisele. Samuti ei peaks riik
ÜHISKONNA VALITSEMINE riigivõimule ainuomased tunnused: *riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist *ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle *seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks * otsused on kahustuslikud kõigile selle riigi territoorimul asuvate isikutele *õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu- teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelistes suhetes *üksi keskpunt ja seedi ainuasutuste hierarhia DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA PÕHIMÕTTED *kõrgema võimu kandja on rahvas *võimu teostab rahvas kaudselt oma esindajate valimise teel *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele * ühiskonnas on huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus *vähemusse jäänud inimestel on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda *lubatud mitmesuguste jõudude huvide ja seisukohtade vaba konkurents ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema ta...
Jauhiaineni mõtte, et õpilased ei saa koolis hästi kunsti õppida. Paraku on kunsti näol tegemist õppeainega, mille väärtust alahinnatakse ja vahel isegi naeruvääristatakse. Et kunstiõpetust täielikult õppekavast maha pole võetud, näitab, et midagi head selles on ka haridustöötajate meelest. Kuid väide, et koolis kunsti eriti õppida ei saa, on kindlasti tõde ka eesti koolis piiratud aeg, vahendid, loovus, tegevusvabadus. Kunsti tund ei toeta noorte loovuse arengut, seega ei leia loova potentsiaaliga lapsed ennast sellest, et koht selles elus, kuhu nad sündinud on, kuid enese leidmine ja selle väljendamine on demokraatlikus ühiskonnas ääretult olulised. Soome hariduse püsiv probleem nagu Eestiski on praktilistele tegevustele mõeldud liigväike tundide arv, Soomes sooviti lisaks näiteks draamaõpetuse tundi. Kuid kunstiõpetus koolis ja selle arenguvõimalused oleks teema doktoritöö koostamiseks.
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Liberaalide sotsiaalsed nõudmised on majanduspoliitikaga tihedalt seotud. Nii lähtutakse heaolu
Inglismaa majandus on tolleaegse maailma suurimaid. 7. Mis põhjustas 1848. aasta revolutsioonide vallandumise? Poliitilised vastuolud ühiskonnas, 1847. aastal oli Euroopas puhkenud majanduskriis, rahvuslikud vastuolud. 8. Millised olid 1948. aasta revolutsioonide tagajärjed? Nõrgenes senine feodaal-absolutistlik riigikord, revolutsioonide mõjul tehti ka teistes riikides poliitilisi ümberkorraldusi, põllumajanduses kaotati feodaaligigandid, kodanlusele anti suurem tegevusvabadus. 9. Millised olid Itaalia ja Saksamaa rahvusliku liikumise sarnasused ja erinevused? SARNASUSED: mõlema riigi ühendamine õnnestus, toimus enamasti revolutsioonilisel teel koos võitlusega. ERINEVUSED: Saksamaast sai uus ühtne suurriik, Itaalia ühtseks ei saanud; Saksamaa sai poliitiliselt ja majanduslikult ühtseks, Itaalia mitte. 10. Milliseid probleeme tõi Ameerika Ühendriikidele kaasa territooriumi laienemine?
hindades. Kartelli lepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. 15. Valitsuse roll konkurentsi tagamisel Valitsus püüab mõjutaga turustruktuuri: ettevõtete ühinemised, ülevõtmised, kokkulepped, kõlvatu konkurents. Keelatakse konkurentsi piirav tegevus tulevikus. Valitsus arvestab olemasoleva turustruktuuriga: piirihindade-, tootmismahtude-, kvaliteedi nõuete kehtestamine. Määratakse ettevõtte tegevusvabadus hetkel. 16. Mis on turundus? Turundus on see, kui me uurime välja, mida on vaja teha selleks, et müüa oma toodet või teenust kasumlikult. Turundus on nagu film, milles toode on staar ja lugu räägib meile sellest, miks see staar nii eriline on ja miks me peaksime just teda vaatama. Põhimõtteks müüa nii palju kui võimalik, nii kaua kui võimalik, nii paljudele kui võimalik ja nii kõrge hinnaga kuivõimalik. 17. Turunduse kaks ülesannet
hindades. Kartelli lepingu sõlmimine loob sisuliselt monopoli. 15. Valitsuse roll konkurentsi tagamisel Valitsus püüab mõjutaga turustruktuuri: ettevõtete ühinemised, ülevõtmised, kokkulepped, kõlvatu konkurents. Keelatakse konkurentsi piirav tegevus tulevikus. Valitsus arvestab olemasoleva turustruktuuriga: piirihindade-, tootmismahtude-, kvaliteedi nõuete kehtestamine. Määratakse ettevõtte tegevusvabadus hetkel. 16. Mis on turundus? Turundus on see, kui me uurime välja, mida on vaja teha selleks, et müüa oma toodet või teenust kasumlikult. Turundus on nagu film, milles toode on staar ja lugu räägib meile sellest, miks see staar nii eriline on ja miks me peaksime just teda vaatama. Põhimõtteks müüa nii palju kui võimalik, nii kaua kui võimalik, nii paljudele kui võimalik ja nii kõrge hinnaga kuivõimalik. 17. Turunduse kaks ülesannet
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906
RAHVUSVAHELISED SUHTED MAAILMASÕJA EEL · Suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste riikide nõrgendamisest · Eriti selged vastuolud oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Inglise prantsuse lähenemine: · Inglismaa arendas suhteid Prantsusmaaga, sest Saksamaa muutus liiga mõjuvõimsaks. · 1904 aprillis sõlmiti Inglise-Prantsuse kokkulepe, millega sätestati Ingglise tegevusvabadus Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Lepingu salajases osas jaotati omavahel koloniaalvaldusi, nähti ette Egiptuse ja Maroko iseseisvuse kaotamine ja kolooniavaldusteks muutmine. · See liit oli Saksamaale ohu märgiks ja Berliin püüdis tulutult Vene-Prantsuse liidusuhteid lõhkuda. Maroko kriis (1905-1906): · Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju kasv P-Aafrika ainsas isesseisvas riigis Marokos · 1905a
täitevkomiteed, milleliikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt. Kõigi nende asutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. EKP jagas korraldusi teistele Eesti võimuasutustele, oli temalgi vaid piiratud tegevusvabadus, viies ennekõike ellu Moskva tahet. Peagi muudeti esialgu formaalselt iseseisev EKP üleliidulise kompartei osaks. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamisega. Maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlustusasutused, apteegid ja haiglad, kirjastused ja trükikojad, samuti suuremad elumajad. Nende sammude tulemusena käis viimastel
Majanduses ooldatakse segamajandust *Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. *Suured tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. *Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme . KOMMUNISM: Radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuste võrdset jaotamist inimeste vahel. Parempoolsed ideoloogiad: LIBERALISM: *ülimaks väärtuseks indiviidivabadus sh tegevusvabadus seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. *Majanduses vabaturumajandus *Konkurents avatud turud ja minimaalne riigi sekkumine *Pole õiglane karistada rikkamaid kõrgete maksudega. Inimestel peab olema võimalus otsustada, kuidas raha kulutada. *Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. SOTSIAAL-LIBERAALID *Vabadus on isiksuse arengu tingimus *Riik peab majandust reguleerima ja looma igaühe arengut toetava sotsiaal-poliitika.
·vabaajakirjandus ·inimõiguste kehtestamine 11. Nimeta diktatuuri riikidele iseloomulikud tunnused: 1) majanduses: ·plaanimajandus ·sõjatööstuse areng, tööpuuduse kadumine Saksamaal ·majandus riigi kontrolli alla ·riiklik majanduspoliitika ·puudub eraomandus ja ettevõtlus 2) poliitikas ja ühiskondlikus elus ·üheparteisüsteem ·agressiivse ja julma poliitika rakendamine ·teisitimõtlejate pidurdamine ·riigipoolne range kontroll (salapolitsei) ·range tsensuur ·üksikisiku tegevusvabadus on allutatud riiklikule kontrollile 3) kultuur ja ideoloogia ·puudus loominguvabadus ·aeglane areng kultuuris ·ühe ideoloogia olemasolu ·tsensuur ·juhtide ülistamine
Kõigi nende asutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. EKP esimeseks sekretäriks tõusis Nõukogude Liidu luurega seotud Karl Säre. Kuigi EKP jagas korraldusi teistele Eesti võimuasutustele, oli temalgi vaid piiratud tegevusvabadus. Peagi muudeti esialgu formaalselt iseseisev EKP üleliidulise kompartei osaks. Ümberkorraldused majanduses algasid riigistamistega. Maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit ning suurtaludest tehtud äralõiked jagati uusmaasaajatele. Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja
Parempoolsus- parempoolsete jaoks on eraomand ja selle kaitse tähtis, avalikku omandit küll ei välistata, kuid eelistatakse pigem selle erakätes hoidmist. Tugev turumajandus ja vähe riigiettevõtteid ja –tööstusi. Riigi kontrolli all võib olla vaid taristu (sadam, raudtee) ning riik koostab turu toimimiseks seadused ja lahendab vajadusel vaidlusi. Keskmeks on ka sotsiaalpoliitika. Parempoolsete kohasel on riigi roll tagada inimestele maksimaalne tegevusvabadus üksikisikutena, sundimata neile peale ühiskondlikku solidaarsust või vastutust. Parempoolsed eelistavad ka madalaid makse (erakoolide ja –lasteaedade pooldamine). Iseloomulik on rahvuse rõhutamine. (IRL, Reformierakond, EKRE) Vasakpoolsus- maailmavaadet iseloomustab riigi suur osa majanduses, olles ise hüvede ja kaupade tootja, palju kaup maksab ja kuidas toodetakse. Laialdane sotsiaalpoliitika, riik tagab kõikidele ühiskonnaliikmetele maksimaalse kaitse,
kutsuti maale Vene väed, kellelt kardeti riigipööret. Nõuti kodnalikke, valgustusideoloogiast lähtuvaid reforme. > kehtestati trükivabadus; esitati Riigipäevale ka reformiprojekt, kuid seda ei kiidetud heaks; puhkes veelgi teravam võitlus aadli ja teiste seisuste vahel. Gustav III: viis läbi riigipöörde; osades küsimustes jäi otsustusõigus Riigipäevale; anti tegevusvabadus kapitalistlikele ettevõtjatele; kehtestati täielik usuvabadus; kaotati trükivabadus; kindlustati seisuslikku korda; alustati uut sõda Venemaaga, mis oli ebaedukas > kuninga vastu astuti välja > opositsioon suruti maha; Riiginõukogu andis Gustav III-le võimutäiuse, lakates ise olemast; kõrgeima kohtuorganina loodi Ülemkohus. 6. USA Iseseisvussõda: 1775-1783.
ühistegevus. Elitaardemokraatia- keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Ei tähenda ei rahva huvide eiramist ega eliidi vastandamist kodanikkonnale. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast. Ei tähenda seda, et kui poliitik on kord rahvalt mandaadi saanud, ss sellega on talle antud täielik otsustamis- ja tegevusvabadus. Valimiste funktsioonid- peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimisi nimetatakse korralisteks sest toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel. Volikogu valimised toimuvad iga 4 a tagant ja presidendi 4-6 a tagant. Valimiste ära jäämine v edasilükkamine ilma mõjuva põhjuseta hoiatab, et riik on demokraatlikult arenguteelt kõrvale kaldumas. Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi.
Saksa võimud represseerisid ka mitmeid Eesti rahvuslasi, kuid viimaseid enamasti vaid vangistati. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 5 Nõukogude võimuorganid alustasid enesekehtestamist juba enne Saksa okupatsiooni lõppemist, augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus ümber sinna. Sõjajärgsetel aastatel oli väga suur tegevusvabadus julgeolekuorganitel, mida Eestis juhtis siseminister Boris Kumm. Partei 1. sekretäriks sai 1944. aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed
2 riik. Inglismaa Kuningavõim. Kuninganna Victoria oli väga armastatud valitsejanna.Ta ei sekkunud riigiasjadesse.1901.aastal ai kuningaks Edward VII,tal oli hea haridus ja suhtlemisoskus ning ta sekkus ka oma emast rohkem riigiasjadesse,eriti välispoliitikasse. Liberaalid ja konservatiivid. Võimu pärast konkureerisid Liberaalid ja konservatiivid.Kuni 1870.aastateni olid juhtival kohal liberaalid.Nende ajal kehtestati kohustuslik algharidus,anti ametiühingutele tegevusvabadus ,anti valimisõigus ka maatöölistele.Siis said enamasti võimule konservatiivid.Siis tulid võimule jällegi liberaalid ja nii kordamööda. Majanduslik areng. Inglismaa oli 19.sajandil juhtiv tööstus-,rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas.Inglise majandusliku edu aluseks oli teistes riikides toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele.Kaubad vedas üle maailma laiali võimas kaubalaevastik.Inglise raha oli maailma usaldusväärseim valuuta
Põhjusteks on näiteks, et pole kedagi valida, liiga palju korruptsiooni, ei ole huvitatud asjast, pole kursis erakondade vaadetega ja veel palju muud. Otsus, kas minna valima või mitte langetatakse tavaliselt perekonna mõjutusel, erakondade vaadete järgi või kui noorel on oma kindel isik, keda ta teab ja tunneb ning võib olla ka mõni muu põhjus. Paljud noored virisevad, et Eestis pole hea elada. Kõik noored, kes tahavad , et Eestis asjad edasi liiguks, et säiliks tegevusvabadus ning noortel oleks võimalus arenguks võiksid võtta sõna ning anda oma hääle ja avaldada oma arvamust. Minu arvates on valiv noor tubli, sest ta teab, mida ta tahab ning, mis talle meeldib. Ta võib uhke olla selle üle , et on oma hääle andnud ja täpselt sinna kuhu ta on tahtnud. Noorte hääl on oluline sellepärast, et noori on Eestis palju ja mida rohkema hääletavad, seda selgemad on valimistulemused ning pärast ei saa viriseda, kui pole saanud võimule see keda sa oleks tahtnud