Ühiskond- küsimused (0)

Ühiskond- küsimused
1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri – millised on ühiskonna sektorid?
Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit - avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor (eraettevõtted) ja mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid - ja ühendused)
2. Milline on pluralistlik ühiskond?
Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid , omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid
3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda.
Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur.
4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist
Kirjelda ja too näiteid.
On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nagu raudteed, televisioon , mobiilside. Need on valdkonnad, kus erasektor ja avalik on teinud koostööd, ja osa ettevõtteid ja tegemisi kuulub riigile, osa on era kätes. Näiteks toetab riik mobiilside võimalusi, et nad looks ühtse kätte saadavuse üle riigi. Samuti avatud elektri turg, kus riik toob kodanikuni võimaluse valida kellelt elektrit osta.
5. Millised on riigi põhitunnused? Iseloomusta neid tunnuseid
lühidalt.
Riigi põhitunnusteks on territoorium, avalik võim ja rahvas. Territooriumi moodustab maa-ala, õhuruum ja territoriaalvesi, millel kõigel on kaitse. Avalik võim- iseseisvat võimu teostavad riigiorganid, rahvas aga on riigi alal elavad riigi seadustele alluvad isikud.
6. Eesti Vabariigi 7 põhiseaduslikku institutsiooni – millised need on?
Seadusandlik võim- Riigikogu
Riigipea- President
Täidesaatev võim- Valitsus
Õigust mõistab- Riigikohus (esimees Märt Rank)
Rahapoliitikat teostab- Eesti Pank (juht Ardo Hansson)
Riigiasutuste, ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib- riigi kontroll (juht Mihkel Oviir)
Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab- Õiguskantsler (Indrek Teder )
7. Kes Eesti Vabariigis tänasel päeval nende institutsioonide
eesotsas?
Sama mis eelmine
8. Millised on riigiasutusele iseloomulikud tunnused?

Kindel sisemine struktuur ja hierarhia

Moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks

Saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest

Töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud
9. Milles seisneb avalik haldus?
Riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esile ongi tõusnud avaliku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet ).
10. Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik?
Sest tänapäeval pole enam mõtet kõiki ülesandeid avalikus sektoris lahendada. Otstarbekas on jagada neid ülesndeid avalik-õiguslike asutustega, asutused mis ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd ise. Näiteks raviasutused, ülikoolid, ringhääling ja TV. Kõik on riigile vajalikud ja saavad riigilt toetust, samas aga korraldavad oma asju ise.
11. Erasektori ja riigi suhted; peamised teooriad ning nende teooriate
peamised erinevused
Peamised teooriad on Keynes ’i teooria, pooldab riigi jõulist sekkumist majandusse ja Friedmani teooria, mis pooldab vabaturu majandust, et riik ei peaks üldse sekkuma majandusse. 1)enamik majandusprobleeme on seotud Keynesi arust mitteküllaldase nõudlusega-Friedmani arust aga pakkumisega.
2)majanduspliitika peamine eesmärk on Keynesi arust täistööhõive-Friedmani arust isereguleerivad hinnad.
3)majandustsükleid põhjustavad Keynesi arust tarbimise ja investeerimise kõikumised-Friedmani arust aga rahamassi kasvutempo kõikumine.
4)investeeringute kasvu tagav Keynesi arust intressimäärade reguleerimine-Friedmani arust aga rahamassi kasv.
12. Millised on riigi ülesanded majanduses?
Täita need ülesanded, mida turg ei suuda täita. Vältida turutõrkeid ja reguleerida teatud kaupade hindu.
13. Milles seisneb turu puudulikkus (turutõrked)? Kirjelda turu
puudulikkuse 3 aspekti ja too näiteid.
Turutõrked seisnevad turu piiratud toimimises ühiskonna heaolu seisukohalt. 1)Turukonkurentsi ebatäiuslikus- monopol , oligopol . (kaoatati Eesti energia monopol, avatud elektrituru loomine)
2)Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud- olukord, kus kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonna liikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumata(Saastekvoodid, piirangud. Põllumajandustoetused)
3)Ühishüviste ebapiisav pakkumine turul- kaupu ja tooteid, mida inimesed tarbivad kollektiivselt turu vahenduseta nimetatakse ühishüviseks(Tv3, Kanal2 , riik toetab, et inimesel oleks valida, mida vaadata. Samuti on kõik Eesti kanalid kanalid kõigile võrdselt kätte saadavad )
14. Mis on majandustegevuse juures välismõju ja ühishüvis?
Iseloomusta neid lähemalt.
Välismõju ehk eksternaalsus on mõiste mikroökonoomiast mis tähistab sellist olukorda kus isik kes pole seotud mingi konkreetse majandustegevuse või tehinguga on siiski sellest tegevusest mõjutatud. (näiteks suhkru hinna tõus, mis on tingitud tooraine hinna tõusust ja mõjutatud on kõik tarbijad)
Ühishüvis- kaubad ja teenused mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta(Näiteks maanteed , pargid, haljastus , valgustus)
15. Millised on riigipoolse majandusellu sekkumise võimalused?
Riik reguleerib teatud kaupade hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti. Riik võib mõjutada majanduskäitumist maksudega. Riik võib ise tegeleda tootmisega või teenuste pakkumisega.
16. Mille poolest erineb kodanikuühiskonna poliitiline määratlus
majanduslikust?
Poliitiline määratlus rõhutab et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisig kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Majanduslik määratlus aga peab silmas nende kaasamist riigi valitsemise ja ärimajanduse vahel. Ja rõhutab et nende ühenduste eesmrägiks ei ole kasumi teenimine.
17. Mille poolest erineb seltsing oma ülesehituselt
mittetulundusühingust?
Seltsing ei ole ametlikult registreeritud. Asutatud ühise eesmärgi saavutamiseks.
18. Miks on vaja tugevat kodanikuühiskonda?
Kodanikuühiskond osaleb ühiskonna probleemide lahendamisel. Väikesed kodanikuühendused ei suudaks ilma koostööta viia oma huvisid poliitikasse.
19. Mittetulundusühing, sihtasutus ja selts – millised on nende
erinevuse ja sarnasused?
Luuakse ühise eesmärgi saavutamiseks, lahendatakse ühiseid probleeme võo jagatakse ühist varustust või rõõmu. Kõik tegutsevad mitte tulunduslikel eesmärkidel. MTÜ-s on liikmed ja ta on ametlikult registreeritud, SA-s puuduvad liikmed ja Seltsingut ei pea registreerima.
20. Kas tugev kodanikuühiskond mõjutab Teie arvates kodanike
valimisaktiivsust? Põhjendage oma arvamust.
Kindlasti mõjutab, kui inimesed näevad, et neile, kui kodanikele olulised probleemid jõuavad lahendusteni, on nad kindlasti aktiivsemad valima .
21. Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad ehk milline on nende
roll ühiskonnas?
Täidavad ühiseid eesmärke, lahendavad ühiseid probleeme või jagatakse ühist rõõmu või varandust. Seega on nende roll ühiskonnas parandada või tuua esile valdkondi ja probleeme, mis vajaks parandamist või lahendamist, mis jäävad riigiasutustele või võimu omajatele märkamata või tunduvad tühised. Nähes, aga et need asjad lähevad korda suuremale hulgale inimestele, jõuavad suurema tõenäosusega lahenduseni.
22. Millega kodanikuorganisatsioonid tegelevad?
Ühiste eesmärkide täitmisega, lahendavad ühiseid probleeme või jagavad ühist rõõmu või varustust
23. Iseloomusta riigi ja kodanikuühenduste suhteid.
On jõutud arusaamale, et demokraatlik võimukorraldus vajab kodanikuühenduste ja organisatsioonide kaasamist valitsemisse. Riik kaasab neid seaduseloomesse, toetab neid rahaliselt, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Riik , mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaladades oma seisukohti valtsuse poliitika kohta.
24. Millised on sotsiaalse kihistumise objektiivsed alused?
Isiklikud ressursid (võimed, haridus , tervis, ühiskondlik positsioon)
Keskkond, mlles ta tegutseb(elamispiirkond, sotsiaalne keskkond)
25. Mis on sotsiaalne mobiilsus ning millised võimalikud
mobiilsusbarjäärid?
Individuaalne liikumine ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele.
Sotsiaalse staatuse muutus tähendab majandusliku, poliitilise ja ametialase seisundi muutust(jõukus, võim ja käsutäitjad või käsuandjad)
Mobiilsusbarjäärid- üle piiride on raske minna ja peamine positsioonide vahetus käib just seespool piire , liikumine on horisontaalne
26. Mis on sotsiaalne klass ja kuidas toimub ühiskonna jagunemine
klassidesse?
samal majanduslikul tasemel inimesed.
Kõrgklass- ehk eliit . Mille tunnuseks on juurdepääs riigi võimule või vaimueliit - autoritaarsus/lugupeetus.
Keskklass- enamik, spetsialistid ja ametnikud
Alamklass- lihtöölised ja majanduslikult mitteaktiivsed
27. Mis on sotsiaalne staatus? Mille poolest omistatud ja omandatud
staatus teineteisest erinevad.
põhineb sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimeste klassipositsioonist. Omistatud staatus on muutmatu staatus, asjad mida ei saa muuta, nagu sugu, vanus, rass . Positsioon on inimesele omistatud tema enese soovist või pingutusest sõltumata. Omandatud staatus on aga saavutatud staatus, ehk teatavad valikud, teened või pingutused.
28. Kas nõustute sotsiaalteadlastega, kes väidavad, et peamiselt
varanduslike erisuste alusel on kujunenud n-ö kaks Eestit?
Lõhe Eesti riigis olevate võimulolijate ja tavainimeste vahel on tõesti suur.
29. Millised võiksid olla sinu arvates varandusliku kihistumise
põhjused Eestis?
Nõukogude aegne haridus ja kvalifikatsioon . Vanuse piirangud, sootunnuse alusel piirangud. Piirangud mis tulenevad elukohast. Piirangud rahvustunnuse alusel.
30. Miks on liigne kihistumine ühiskonnale halb?
Liigne kihistumine muudab ühiskonna ebastabiilseks, võib tekkida oht, et mõni erinevus kasvab nii suureks et jagab riiki alal elavad elanikud mitmesse leeri. Võib tekkida kriis ühiskonnas või isegi relvakonflikt .
31. Seleta mõisted suhteline vaesus , absoluutne vaesus.
Suhteline- olukord, kus elamustingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset, või alla 60% leibkonna liikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Absoluutne- seisund, kus inimene jääb allapoole teatud minimaalset taset. Piiri määramine on riigi poliitiline otsus.
32. Mis on elatusmiinimum ja kui suur see Eestis on?
Elatusmiinimum on inimesele vajaliku elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilitamist ja taastamist. Arvutamisel 3 komponenti- toidukulutused, eluasemekulutused, individuaalsed mittetoidukulutused. Eestis 2011. a. Seisuga 186,26€
33. Mis on sotsiaalne tõrjutus ning selle põhjused?
Sotsiaalse kihistumise tagajärg, mis paratamatult omistab alamklasside tõrjutud staatuse.
Teatud indiviidide ja gruppide sotsiaalne eraldumine tulenevalt mingitest olulistest sotsiaalprobleemidest. Põhjuseks võib olla töötus, vaesus, elupiirkonnast tulenev eraldatus.
34. Millised on peamised võimu ressursid?
Ainelised- omand ja kapital . Vaimsed- teadmised ja kogemused. Nüüdisajal on peamisteks kujunenud ka inimkapital ja sotsiaalne kapital.
35. Millised on võimu teostamise peamised meetodid?
Autoriteersed või sunnitud. Autoriteerse võimu puhul kuuletuvad inimesed veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, sunni korral aga kuuletutakse hirmust vägivalla või karistuse ees.
36. Nimeta riigivõimule ainuomased tunnuseid.
Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmisi. Ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia.
37. Millised on liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale
omased tunnused?
Liberalism - ülim väärtus on indiviidi vabadus. Indiviidile peab olema loodud maksimaalne tegevusvabadus . Riigi roll vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaturumajandus , riigi mitte sekkumine majandusse. Riik ei peaks tegelema sotsiaalprogrammidega.
Konservatism - Ühiskond tugineb traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil. Hindavad kollektiivi, kuid sotsiaalsete erinevuste säilitamist. Majanduselt on riigi sekkumise vastu, mõõdukate maksude ja eraomanduse poolt. Kaitsevad rahvuslike huve.
Sotsiaaldemokraatia- Pooldavad majanduse riigistamist, rikkuse võrdset jagamist inimeste vahel. Keskne väärtus on võrdsus. Võrdsete võimaluste loomine kõigile. Majanduses pooldavad segamajandust, kus riiklikul sektoril on kaalukas osa. Valitsus reguleerib majandust, põhiliselt maksudega. Riik peab pehmendama turukonkurentsi ja tagama igale inimesele väärika eluaseme. Tasuta haridus- ja meditsiiiniteenused.
38. Võrdle liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale
omaseid tunnuseid. Too välja erinevusi.
Liberalism ja konservatism mõlemad pooldavad riigi vähest sekkumist majandusse, sotsiaaldemokraatia aga pooldab riigi suhteliselt suurt sekkumist majandusse. Liberalismis peab inimene ise hakkama saama, sotsiaaldemokraatias aga pakutakse võrdsust kõigile. Samas aga konservatismis aga pooldatakase sotsiaalsete erinevuste säilitamist. Sotsiaaldemokraatias peaksid kõik saama tasuta meditsiini- ja haridusteenuseid, liberalismis aga peaks inimene ise otsustama, mida ta vajab ja riigi toetust selles valdkonnas ei peeta vajalikuks. Konservatismis aga peaks riik tegelema pigem isikute füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega.
39. Kuidas paiknevad Eesti erakonnad parem-vasak skaalal?
Parempoolsed on IRL, Reformierakond , Rahvaliit. Vasakpoolsed on Sotsiaaldemokraadid, Eestimaa Ühendatud Vasakpartei ja ka Keskerakond kaldub vasakule. Rohelised aga paigutavad end skaalalt väljapoole ja toovad juurde keskkonnamõõtme.
40. Mille alusel paigutatakse erakonnad parem-vasak skaalale ?
Eri sektorite vahel jagavate ülesannete alusel. Parempoolsed pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Vasakpoolsed aga pooldavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas.