senistest kogemustest, luua uusi teadmisi kogu organisatsiooni arendamiseks. Õppimist mõistetakse kui kogemuste refleksiooni, analüüsi ja tõlgendamist, mille tulemusena on muutunud käitumine, mõtlemine, hoiakud ja väärtused. Seega ei ole õppimine pelgalt teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine traditsioonilises koolituses ja teistes formaalsetes õppimissituatsioonides, vaid igapäevatöös aset leidev loomulik protsess, mis sageli on teadvustamata ja intuitiivne. Chris Argyrise (1990) arvates takistab organisatsiooni kujunemist õppivaks organisatsiooniks inimeste oskamatus õppida. Paljud organisatsioonid ei tea, et selline probleem eksisteerib, sest õppimist nähakse traditsiooniliselt kui teadmiste ja oskuste omandamist. Siit tulenebki õppiva organisatsiooni ülesanne teadvustada ja väärtustada erinevaid õppimisvõimalusi, et õppida saaksid nii indiviidid,
Endale teada ja teistele teada Teistele teada, endale mitte Varjatud ala Tundmatu ala Endale teada, teiste eest peidetud Tundmatu endale ja teistele Avatud ala ·Kõigile tuttav ·Kõik tunnevad mängureegleid Varjatud ala ·Indiviid ei soovi seda avaldada ·Probleemide puhul "Mis sul nüüd viga on, mis sul hakkas?" Pime ala ·Grupiliikmele teadvustamata, teistele ilmne ·Probleemide puhul "Miks mind valesti mõisteti?" ·Enesehinnangut segavad isiksuseomadused Tundmatu ala ·Sageli ootamatud arengukäigud, äärmuslikes olukordades Mõjutamine grupis Aspektid - Emotsionaalne - Ratsionaalne Viisid - Veenmine - Sisendamine - Sundmine Grupi atmosäär seoses mõjutamisega - Toetav - Kaitsma ajendav Kaitsma ajendav Toetav
esteetilise kogemuse teke. Ettekujutus: pilt sellest, mida tekstis ei ole Lugemine kui teksti taasloomine Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjuseid, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid Sigmund Freud (1856-1939) teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Tihendus ja nihe "naudinguprintsiip" vs. "reaalsusprintsiip" sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse
pilke (Jaskolka, 2004: 22). 1.1.8 Kehakeele avaldumine ilmetes Tegelikult zestikuleerime rohkem oma näo kui ühegi teise kehaosaga. Näiteks kulmukergitus, võib edastada lugematuid tähendusi, olenevalt olukorrast ja kombinatsioonist muu kehakeele ja verbaalse suhtlemisega. Suu ja silmad on meie kõige kõnekamad näojooned (Jaskolka, 2004: 23). 1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides Me anname palju märke ja signaale seda ise teadvustamata. Mõned võivad olla vaevumärgatavad, nagu kulmukergitus. Kui meie meeleolu muutub saadame teadvustamata pupillisignaale, näiteks pupillid laienevad, kui me erutume. Teised signaalid, nagu sõrmega näitamine, on silmanähtavad ja väljendusrikkad (Jaskolka, 2004: 24). 1.2 Kehakeele võltsimine Väga tähtis on liigutuste kooskõla. Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist
probleeme, nt. ärevus, depressioon · Probleemi olemus. Nõustamine tegeleb igapäevaeluliste probleemidega, nt. pere, töö, suhted. Psühhoteraapia probleem on komplekssem. Et eristada kumma alla probleem sobib, on vaja diagnostikaprotseduure. · Eesmärk. Nõustamisel lühiajaline. Psühhoteraapias mõlemad, lühi- ja pikaajaline. · Raviviis. Nõustamisstrateegiad, ennetavad lähenemised. Psühhoteraapias komplekssem, teadvustamata ja teadvustatud protsessidega. Kasutatakse teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapia meetodeid. · Nõustamine koolides, keskustes, med asutustes. Psühhoteraapia valdavalt erapraksised. · Psühholoogilise abi meetodid on sarnased, sest teoreetilised lähtekohad on sarnased. Rajandeb usaldusel, sisalduvad eetika ja sarnasus struktureerituses. Kindlapiirilised tegevused. Mitteformaalne: ootused seotud mitme isikuga
mõjutatakse teisi inimesi midagi tegema, samal ajal realiseeritakse nende kaudu teadvustatud sotsiaalseid eesmärke: viidatakse domineerimisile, rühma kuulumisele vm. Üks tähtsamaid sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise sisukohalt on töö. Keelelisel suhtlusel on tähtis roll töö organiseerimisel ja tegemisel. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid, mis puudutavad nt riietumist, toitumist jne. Tähtsaim normisüsteem on igapäevaelus kasutatav suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhised, normi rikkumine põhjustab sanktsioone (nt keelelise normi rikkumisel ei saada sõnumist aru). Loomulikud keeled oma normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Tavalisemad sõnad toovad endaga kaasa primitiiv- ontoloogia (viis jagada nii välismaailm kui ka oma seisundid ja protsessid registreeritavateks
Arvatakse, et kõige enam on inimest ja sealhulgas tema suhtlemisoskuse kujunemist mõjutanud tema vanemad. Nende hooliv suhtumine ning mure lapse käekäigu pärast tegelikult aitab inimesel elus edasi jõuda, kuna see mõjub vajaliku toetusena ja noorest kasvab julgem suhtleja. Kuna iga vanem on mingil määral olnud lapsele eeskujuks, eriti koolieas, ning täiskasvanute mõju lapse kujunemisele on vaieldamatu, püüab inimene veel hilisemaski elus oma vanemaid jäljendada, seda sageli endale teadvustamata. Ennast erinevates olukordades jälgides on võimalik teha tähelepanekuid milles ollakse oma vanemaid jäljendanud ning vastavalt iseennast ja oma käitumist soovitud suunas ka muuta. Suhtlemises soovib iga inimene tegelikult alati areneda ja täiustuda Kuna suhtlemisel kasutatakse kõige enam sõnu ja miimikat, tasub proovida arendada kasvõi näiteks enda sõnade valiku oskust, millest sõltub palju. Oskus valida
,,Röövel ja politseinik". · Lev Võgotski(1896-1934) - ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumine, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. V järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Mängus tähendavad ühed esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi. Selles seisnebki mängu sümbolifunktsioon. 4.5.aastaste laste mänge iseloomustab
Eitab geneetikat Inimene on tühi leht ja sp pole mõitust vajag-inimesed nagu loomad 15. Gestaltpsühholoogia. Wertheimer 1912 liikumistaju, teadvuse struktuur etteantud Tervik määrab meie käitumise mitte elemendid (nagu bih.) e tervik suurem üksikosadest Käid ülikoolis, käitud ühtmoodi, klubis teistmoodi Taju, mõtlemise uurimine, teadvus, vaimsus 16. Psühhoanalüüs. Freud (1856-1939): ego, id, super ego; teadvustamata alateadvuse mõju (käte sundpesemine) Adler: alaväärsuskompleksid, mida püüame kompenseerida (Priimäe valged riided) Jung: arhetüübid, kollektiivne alateadvus. Meil on poolused, oleme binaarsed, varjudega 17. Humanistlik. Peale II MS Inimesekeskne, inimlikkus, väärtused, hoolivus, eneseteostus Vaba tahe, sundmõtteid pole Abraham Maslow: vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus, edasipüüdlikkus,
Pole siis ka ime, et ta leiab ka vastuarmastust -Elul on oma peidetud jõud, mida avastada võib vaid elades. Carl Gustav Jung(1875-1961) -Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater -Sigmund Freudi õpilane -Pani aluse analüütilisele psühholoogiale -Lõi õpetuse ekstravertsest ja introvertsest inimtüübist 1920 raamat ,,Psühholoogilised tüübid" Sigmund Freud(1856-1939) -Inimese käitumist juhivad psüühikasisesed jõud -Isiksuse tuumaks on teadvustamata tungid -ID-ihad ja soovid -Ego(Mina) on isiksuse keskus -Superego(ülimina)mille peamine emotsioon on süütunne Modernism -Inglased arvavad, et modernism on 20. Saj alguse kirjandus arvukate kirjandus- ja kunstivooludega(futurism,kubism,imazism,ekspressionism,dadaism,sürrealism) -Sakslased ja prantslased arvavad, et modernism tekkis 19. Saj keskel(Baudelaire ja prantsuse sümbolistide looming) Mõju avaldasid: Charles Darwin, Friederich Nietzsche,Sigmund Freud, Osvald Spengler, Karl Marx
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Sotsiaaltöö osakond MUUTUSTE PROTSESSID REHABILITATSIOONIS Juhendaja: Pärnu 2013 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Rehabilitatsioon.............................................................................................................4 1.2 Rehabilitatsiooni protsess........................................................................................5 2. Muutuste protsess..........................................................................................................7 2.1 Muutuse faasid.........................................................................................................8 2.2 Muutuse protsessid......................................................
kujutavad endast eelneva mängulise kogemuse tulemust, nt. „Röövel ja politseinik“. Lev Võgotski(1896-1934) - ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumine, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. V järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Mängus tähendavad ühed esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi. Selles seisnebki mängu sümbolifunktsioon. 4.5.aastaste laste mänge iseloomustab
inimesel) on nii keha kui ka hing/vaim, monistlikke aga veendumus, et on kas ainult keha või hing/vaim. • Solipsism –positsioon, mille kohaselt olen olemas ainult mina koos oma vaimuseisungitega (olen olemas vaid mina kui mõtlev objekt ja välismaailm on üksnes minu teadvuses). • Psühhoanalüüs, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud, psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on konfliksed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud. Need kujunevad eelkõige lapsepõlvekogemuse ja sotsiaalkriteerimite põhjal. Sigmund Freud (19-20. saj) rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Süvapsühholoogia, 20. sajandi psühholoogia ja psühhiaatria voolud, mis peavad inimese hingeelu ja käitumise põhiliseks suunajaks alateadvust ehk teadvustamatuid tunge (näiteks
töötlusressursi nimel. *Illusoorsed konjunktsioonid (illusoryconjunctions) ehk illusoorsed sidumised tähed erinevat värvi, mis värvi meelde jääb *Praimingnn tähelepanu ülessoojendus-mehhanism L_ _ L _ _ A _ *Tähelepanematusepimedus(inattentionalblindness) Kui tähelepanu on suunatud teatudobjektile/tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata. *Muutusepimedus - nt katse kaks väikese erinevusega pilti, vahetatakse neid, kuni inimene aru saab erinevusest. *Dihhootilisekuulamise katse jääb meelde see, mis tuli paremasse kõrva kõrvaklappidest *Kokteilipeo fenomen keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure hulga "müra" seas Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist: virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kl 8-12,
ebameeldiv, kellest on raske kirjutada ja tulevad sisse kallutlused. Mõjutaja võib olla auahnus. Kirjutatakse seda, mida eeldatakse, et „autasu“ saada. Võivad olla eelarvamused mõne inimrühma suhtes. Oluline mõjutaja on harjumus. Võib olla harjumus ja eiratakse negatiivset infot. Ajakirjanduse oluline roll: olla võimu kriitik. Võivad olla stereotüüpsed arusaamad. Võib pimestada ja ei nähta tegelikke omadusi. Tunded, eelarvamused ja stereotüübid moodustavad inimeses keeruka teadvustamata puntra. Et töötada objektiivselt, tasakaalukalt ja ausalt, peaks reporter olema oma tunnetest jne teadlik ning suutma neid vajadusel kontrollida. Negatiivsed hoiakud • Uurijad on näidanud, et eelhoiakud tekitavad inimesed, kes on meist erinevad. Homod jne. • Teise negatiivse hoiaku tekitavad need,kes „elavad meie arvel“. Migrandid, haiged, narkomaanid jne. • Kolmanda negatiivse hoiaku tekitavad need, kes „ohutavad meie julgeolekut“. Riigid,
Staatustele vastavaid käitumisi ja tegevusi nim rollideks. Roll on määratletud käitumine, mis on vastava rolli puhul oluline. Iga1 peab teadma vastavat rolli ja selle käit reegleid. Nt õpetaja roll koolis. Ema roll kodus. Inimesed on justkui näitlejad kes oma osa etendavad. Arstil on tööjuures oma stsenaarium, kodus teine. Roll inimese isiksusest sõltumatu kuna see toimib teistega koos nt õpetaja õpilastega. Tavaliselt ei pane inimesed tähele oma rollimängu ja võtavad seda teadvustamata endale. 15. Sotsialiseerumine Rollid omandatakse sotsialiseerumise käigus. Inimesed muudavad oma käitumist ja tegutsemist vasstavalt sellele mida inimesed ootavad neilt või arvavad ootavat. Sotsialiseerumine jaguneb kolmeks esmane sots. Toimub perekonnas kus õpitakse elutõdesid pole ilus valetada, tuleb teistega arvestada. Teisene sots õpitakse ühiskonnaliikme tõdesid, toimib õppimine haridussüsteemi abil. Õpitakse kella järgi joonduma, töötama kindlal
Kohanemine ümbritsevate elutingimustega 7).Isiksusega seotud teooriad Isiksus on omaduste ja kalduvuste stabiilne kogum, mis määrab ära need inimeste sarnasused ja erinevused psühholoogilises funktsioonides, mis on ajaliselt püsivad ja mis ei ole mõistetavad üksnes sotsiaalsete ja bioloogiliste hetkemõjude tulemusena. Isiksuse aluseks on niihästi geneetilised kui ka keskkonnast tulenevad tegurid. Sigmund Freudi psühhoanalüütiline teooria: kõik inimesed kogevad teadvustamata konflikte, mis saavad alguse lapsepõlvest. Eristas 3 alasüsteemi: 1) Id (miski) – inimese kõige primitiivsemad reaktsioonid, mille eesmärgiks on kohene bioloogiliste vajaduste rahuldamine iga hinna eest. 2)Ego (mina) – inimese reaktsioonid, mis püüavad ühendada Idi naudingute janu reaalsuse nõudmistega. 3)Superego (ülimina) – reaktsioonide muster, mis tekib Ego seest ning kujutab endast ühiskonna
(16%). 4 2. MOTIVATSIOON JA MOTIIVID TARBIJAKÄITUMISES 2.1. Vajaduste ja soovide olemus Mis paneb inimese tegutsema? x Immanuel Kant rahulduse saamise iha/soov x Sigmund Freud alateadvusesse surutud seksuaaliha x Alfred Adler - ... Seega, inimese käitumine on determineeritud vajadustest. Tarbija vajaduste (needs) olemus: x teadustatud vajadused x teadvustamata vajadused- tarbijas on olemas teadvustamata vajadused, uusi vajadusi ei ole võimalik juurde luua. Turundaja jaoks kõige olulisemad: turundaja tekitab tarbijas nõudlust uute asjade järele. Tarbija soovid (wants). Oluline on teha vahet terminitel needs ja wants. Soov (want) on pigem omada seda, mille järgi on tarbijal iha (desire), aga see ei ole enam vajadus. Tarbija suudab rahuldada oma vajadusi vähem kui vaja oleks st tarbija vajadusi ei ole võimalik täielikult rahuldada. Soov on vajadusest kõrgemal tasemel. 2.2
Peale esmast tutvust suguelunditega, normaalsel juhul omaenda käe läbi, saabub seksuaalse latentsuse periood, mis on Freudi jaoks üks olulisi inimesi loomadest eristavaid markereid. Puberteediea jooksul saabuva genitaalse faasiga leiab aset Oidipuse kompleksi lõplik lahendamine ning seksuaalsuse suunamine endast väljapoole. Seega; ema ihaldamises ja isa vihkamises pole midagi taunitavat, vaid hoopis vastupidi: see on meheks sirgumise loomulik teadvustamata arenguprotsess. Sarnaselt Einsteiniga saabus ka Freudi jaoks teine hiidlaine 1915. aastal, kui ilmusid ,,Tungid ja tungisaatused" ning ,,Teadvustamatus". Tehnilisest vaatevinklist vaadelduna hakkasid eelnevalt rajatud vundamendile kerkima inimhinge anatoomiat põhjalikumalt lahkavad teooriad käsitlused, mis on psühhoanalüüsi kontekstis tuntuks saanud metapsühholoogia nime all. Freud ei olnud kaugeltki mitte teadvustamatuse avastaja, kuid tema poolt juurutatud
väljast juhitavaks ja manipuleeritavaks. Kogemuse allasurumine Ärevus on emotsionaalne reaktsioon ohutundele, mis signaliseerib, et inimese kinnistunud minakäsitlust ähvardab desorganisatsiooni oht, juhul kui tegeliku olukorra omaksvõtt jõuab teadvuse sfääri. Niisiis tekib olukord, kus inimene ühtaegu blokeerib oma kogemuse ja samas tajub hägusalt, et toimib nõnda talitades vääralt. Samas jääb nii ebameeldiva kogemuse eitamine kui ka eitamise häbenemine teadvustamata. Suur ärevus teavitab seega üldjuhul ohust, et inimene on oma kogemuse alla surunud. Kogemuse eitamine, moonutav tõlgendamine või ka olukorra ratsionaliseerimine teenib seega oma eneseväärikuse säilitamise otstarvet. Ebamäärane, raskesti teadvustatud ohutunne teeb inimese tuimaks, pärsituks, ja väheloovaks. Isikute tingimatu aksepteerimine. C. Rogersi teooria rakendusliku väljundi võib kokku võtta järgmiselt:
14 2.2.1 Püsimälu liigitamine Pikaajalises mälus eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost selle kasutamise teadvustatusest ning omamisviisist protseduurilist mälu, semantilist mälu ja episoodilist mälu: 1) Protseduuriline mälu on seotud selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega. Sinna kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ja selle kasutamine on suuresti teadvustamata. 2) Semantiline mälu on mälu, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Materjali kasutamine nõuab teadvustatust. 3) Episoodiline mälu on mälu, kus talletatav info on seotud inimese endaga. Sarnaselt semantilise mäluga ei nõua see mälu liik praktilist tegevust. (10) 2.3 Mälu ja aju Mäluga on seotud mitmed erinevad ajukoore piirkonnad ja limbiline süsteem.
Mõskini vahel. Nastasjat kohutab Rogozini kirg; ta jumaldab Mõskinit, kuid kardab vürsti ,,avaliku naisena" kompromiteerida. Ta pendeldab ühe juurest teise, põgenedes korduvalt altari eest. Vaid langetõve hoog päästab Mõskini armukadeda Rogozini noa eest. Tulemuseta püüdluste järele anda Nastasja Filippovnale hingerahu tuleb Mõskin kohutavale järeldusele ,et Nastasja on psüühiliselt haige. Pikkamööda vaibub tema armastus, jääb vaid sügav kaastunne. Endale teadvustamata armub Mõskin hoopis Aglaja Jepantsinasse, kes, nähes temas uusaja don Quijotet, on vürsti juba ammu salaja armastanud. Vürsti ja Aglaja peigmeheks ja pruudiks kuulutamise eelõhtul puhkeb katastroof. Uhket ja ennast armastavat Aglajat paneb sügavalt kannatama hoopis tema keelepeks vürsti ja Nastasja Filippovna kestvate suhete ümber. Ta sunnib Mõskinit minema koos temaga selle naise juurde ja solvab Nastasjat sel suhete klaarimisel jämedalt. Haige Nastasja hüsteeriline vastureaksioon
Freud seks on liikumapanev jõud - naudingu printsiip - reaalsuse printsiip Jung kollektiiv on liikumapanev jõud Adler võim on liikumapanev jõud ID organismi nõuded lakkamatud heaolu nõuded, autoriteetide kartus SUPEREGO normid, mis piiravad meelehead, südametunnistus, häbitunne EGO tähelepanu-, mälu-, mõtte- ja liikumisprotsess. Reaalsuse põhimõte, teadvustamata enesekaitse. Sisemine harmoonia on ego teene! 3 Põhiesindaja Sigmund Freud (1856-1939) oli erialalt arst (psühhiaater). Esindajad: C.G. Jung; A. Adler, E. Erikson Teooria üldised põhimõtted: Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga
Üldiselt inimene üritab oma tasakaalusesundit hoida (ei taha teisega suhelda, tahetakse oma mõtet säilitada), kuid kontakt eeldab, et tasakaaluseisundit kõigutatakse. Vastupanu tähendab seda, et ei laskuta kontakti. Introjektsioon (sissekujutamine), projekstiooni (eeldamine), retroflektsioon (tahapoole painutus, endasse), konfluents (koosvoolamine, kokkusulmaine) , defektsioon (vajumine, kõrvale kallutamine). 1. Üks osa keskkonnast võetakse enda osaks. Tihti endale teadvustamata oleme endale omastanud kellegi teise hoiakud, seisukohad, käitumise ning meile tundub, et need on meie enda omad. Tihti tundub, et see on meile võõras, seisab eraldi, kuid on kaasatud. Tihti saadavad sõnad: ma pean, mul tuleb (inimene ise ei ole subjekt vaid objekt). Ambivalentne seisund. Lahti saamiseks tuleb teadvustada, kellele need osad kuuluvad. 2. Ühe osa endast eendan keskkonda ja hakkan seda vaatama keskkonna osana. Omistan
1913. John.B.Watson. Inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine, mida mõõdetakse reaktsioonide kogumine vastuseks ärritusele. Teadvust eitab, nimetatakse mustaks kastiks. Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Psühholoogia on inimese abistaja, mitte uurija. Toetuvad vestlusele ja vaatlusele. Carl Rogers, A.Maslow. Psühhodünaamiline koolkond - Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. S.Freud lõi psühhoanalüüsi. Id- naudinguprintsiip(isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa) , Ego-reaalsusprintsiip ja Superego- südametunnistus, ideaalne mina (moraalid, sotsiaalsed normid , südametunnistus, ideaalne mina ). Kognitiivne psühholoogia praegusele ajal juhtiv suudumus, toetub Hermann von Helmholtzi ratsionalistlikule käsitulusele psüühikast. Teadmised ja
tulemusena. Folkloristi töövahendid on vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Folkloori „esimese elu“ etapp on folkloori eksisteerimine loomuliku osana, seda ei märgata, vaid lihtsalt luuakse, sest nii on loomulik. Folkloor elab rühmas teadvustamata. Teine etapp on rühmasisene teadvustamine. Keegi rühamst pärandab oma teadmised kellelegi järgmisele, kuid ei jaga oma teadmisi laiema publikuga. Teadvustatakse, et teadmised on olulised. Teadmine, et folkloor eksisteerib, kuid pole veel määratletud. Kolmandaks tekib rühma suhtes väljaspoolne huvi. Keegi väljaspool rühma märkab rühma folkloori ja tahab seda uurida, et huvi rahuldada. 11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi
TARTU ÜLIKOOL Usuteaduskond Kätlin Liimets Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Metakognitsioon ja selle roll mõtlemises. Referaat Juhendaja: Ingrid Raudsepp Tartu 2012 Sisukord 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus...........................................3 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides................................. 5 Sissejuhatus Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega. Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk täna...
Majandussotsioloogia eksam 2. loeng - Ühiskonna areng ja (majandus)sotsioloogia kujunemislugu 1) Riigi, ühiskonna ja majanduse arengu eeltingimused A.Smith'i järgi, selle kriitika. Majandustegevus (eriti koloniaalmaades) vajas riigilt poliitilist ja militaarset kaitset. Riigi rikkuse ja ühiskondliku arengu eeldused: · tööviljakuse kasv, mille tagab tööjaotus; · turukonkurents; · kollektiivsed hüved tagatud riigi poolt (õiguskord, riigikaitse, avalikud teenused, sh haridus). KRIITIKA: 2) K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus 3) Durkheim: mehhaaniline ja orgaaniline solidaarsus, anoomia. mehhaaniline solidaarsus - individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja arvukamad kui individuaalsed, ühiskonnaliikmed pühenduvad ühisele eesmärgile. See solida...
Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust. Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga. Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. 11 Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. Erinevad tajuliigid Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. Teise isiku teate vastuvõtmisel
Nad ähvardavad partnerit. Kõige äärmuslikum ähvardus on see, et ma ei taha enam elada, kui sa mind ei armasta. Depressiivsete inimeste seas on kõige rohkem suitsiidsusele kalduvaid inimesi. Neil on raske ette kujutada seda, et partneril ei ole samasugust lähedusvajadust nagu neil endil on. Tihtipeale käituvad nad partnersuhtes kui laps abitu ja naiivsena, kellele on raske haiget teha, raske maha jätta. Tihtipeale võib ka abielus selline teadvustamata isa lapse või ema lapse suhe eksisteerida. Tihtipeale selline võimuiha, kaotushirm on depressiivsel inimesel peidetud ülihoolitsuse maski taha. Nad võivad selle hoolitsusega pratneri justkui lämmatada. Depressiivsel inimesel on kalduvus üritada oma partneris süütundeid tekitada. Samas aga kuulub igasuguste suhete juurde loominguline distants, mis võimaldab kummalgi partneril olla tema ise. Niipea kui algab sõltuvussuhe, hakkab asi kiiva minema. Võib kaotada lugupidamise
Monet' soovitas mitte maalida esemeid ja sündmusi, vaid värvilaike. Püüdke unustada millised esemed teie ees on, mõelge et see on sinine ruut või roosa ristkülik. Monet' soovis et ta oleks pimedana sündunud ja siis äkki nägijaks saades maalida teadamata mis esemed ta ees on. Selles on näha Ruskini mõju Monet'le kuna esimese arvates maali tehniline kogumõju oleneb sellest kuivõrd me suudame taastada oma silma süütuse. Lapseliku taju, lamedad plekid, teadvustamata mida need tähendavad, nagu näeks pime neid esmakondselt. Manet, Baudelaire ja kunstnik kui flaneur Degas' maal "Concorde'i väljak" kompositsioon on ebatäiuslik,mis teebki selle huvitavaks. Vaataja on justkui sattunud juhuslikku stseeni. Seal on isa oma kahe tütrega, aga puudub ema. ja ühe mööduja selg on poolenisti ära lõigatud pildist, see kõik on vaatajale ebameeldiv ja üllatav. Flaneur detektiivi rollis Flaneurist sai välimuse ja rõivastuse kirglik analüüsija
astumise suhtes. Eestis ei ole teada juhuseid, kus alaealise kaubitsemisega oleks tegemist olnud läbi lapse välisriiki adopteerimise. Intervjueeritud Sotsiaalministeeriumi esindaja ei pidanud seda ka tõenäoliseks, kuna lapsendamine toimub Eestis kohtu vahendusel. Uurimuse käigus ei tulnud esile konkreetseid juhtumeid seoses abiellumisega välismaale.2 2 Pooled intervjueeritutest pidasid oluliseks seni teadvustamata probleemina mainida ka inimkaubandust laiemalt, kus näiteks välismaale sõitnute töötingimused põllumajanduses ei vasta esmalt lubatule, palga 9 Eesti kui transiit- ja sihtriik. Eesti kui inimkaubanduse transiitriigi kohta on antud erinevaid hinnanguid. Osad intervjueeritud eksperdid leidsid, et Eestit ei saa transiitmaana käsitleda, kuna Ida-
Keelemängud väike laps palub, nuiab, tänab, tervitab jms. Sageli on teatud keelemäng vaid osa laiemast käitumisskeemist. Üks tähtsamaid sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise seisukohalt on töö. Inimene on sotsiaalne olend, ,,ühiskondlik loom". Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid, mis puudutavad nt riietumist, toitumist, suhtumist vanematesse inimestesse, seksuaalkäitumist jne. Tähtsaim normisüsteem suuline keel. Normid on teadvustamata käitumisjuhendid. Normi rikkumisel on vastavad tagajärjed, see põhjustab sanktsioone. Loomulikud keeled on normipäraste grammatikate, sõnavara ja tähendustega kujutavad endast põhilisi esimese astme sümbolisüsteeme, mis funktsioneerivad kollektiivide liikmete kõige tähtsama maailma kujutamise vahendina. Primitiivontoloogia viis jagada nii välismaailm kui ka oma
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub....
võimalik kontrollida. · Jala ja pöia signaalid. Kuna inimesed hoiavad kontrolli all rohkem näo ja käed, saab nende jalaliigutustest mõndagi välja lugeda. Näiteks närviline jala kiigutamine, kärsitu või agressiivne varbaga tonksimine, mis on lahke naeratusega vastuolus. · Reetlikud poosid. Erutatult või põnevil olles on raske võtta loidu poosi, mis tekib iseenesest, kui ollakse väsinud või tuntakse igavust. · Teadvustamata zhestid ei allu kontrollile · Sihiteadlikud, ent sõnadega vastuolus zhestid · Võltsid näoilmed Kuidas kehakeel mõjub 11 Keegi meist ei mängi heameelega lahtiste kaartidega. Sageli peame varjama seda, kuidas me end tegelikult tunneme. Avalikkuse ees hoolitseme me selle eest, et välimus ja miimika oleks olukorrale vastav. Tavaliselt kanname me maski ja näitame teistele oma tõelist nägu harva.
Võgotski märgib (1966, 1983), et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Üldistatu tundmuste olemasolu mängus ei tähenda seda, et laps ise mõistab mängu motiive ja seepärast teadlikult mängib. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eristabki mängu tööst ja teistest tegevustest. Võgotski järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis (Saar 1997:20). Võgotski arvab, et mängu põhjustab afektiivne aje, mis on ,,kujuteldav, illusoorne teostumate soovide täideviimine"; mitte väga spetsiifiliste või seksuaalsete impulssidega, vaid palju üldisemas tähenduses, mis puudutab lapse enesekindlust ja vilumust ( näiteks
potentsiaalne tase: mõõta probleemide lahendamise oskust täiskasvanute abi korral. Lähim arengutase on nende vahe. Seda teades on võimalik planeerida lapsele efektiivsemat õpetust. Kooliõpetus peaks arengutaset ennetama, st. käima arengust ees. Nimeta S. Freudi teooria põhiideid. Millised on isiksuse komponendid Freudi teoori järgi, kirjelda neid. Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi teooria järgi. Freudi teooria kohaselt mõjutavad enamikku inimese käitumisest teadvustamata ja sageli konfliktsed tungid, mis omakorda on määratletud lapsepõlvekogemuste poolt (teadvustes - psüühika pealispinnal, eelteadvuses - teadvuse piirimaal, alateadvusese - psüühika sügavamates kihtides) Isiksus koosneb kolmest funktsionaalsest osast: ID (miski), EGO (mina) ja SUPEREGO (ülimina) Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi teooria järgi. Kaitsemehhanismid: Neurootilised kaitsed (repression-väljatõrjumine, nihe-tugevad tundded keelatud objekti suhtets nihutatakse
3. elatustase - ühe inimese kohta arvutatud sisemaise kogutoodangu ostujõud Inimarengu indeks leitakse kolme osaindeksi aritmeetilise keskmisena 17. Defineeri normid, tavad, kombed, sanktsioonid. Normid- eeskirjad ja ootused, mille kaudu ühiskond suunab oma elanike käitumist. Sanktsioonid- üleastumise korral ja konformsuse kinnitamiseks. Tavad kirjutamata seadused ja kombed, igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata. Kombed- rutiinse, argise läbikäimise viisid. 18. Defineeri sotsiaalkultuuriline evolutsioon. Mis tähtsust see omab inimühiskonna arengus? Sotsiaalkultuuriline evolutsioon- muutumisprotsess, mille aluseks on ühiskonnas uue informatsiooni (eelkõige tehnoloogia) omandamine. Mida rohkem tehnoloogilist informatsiooni ühiskonnal on, seda suurem on selle ühiskonna muutumise kiirus. 19. Defineeri kultuuriline integratsioon ja kultuurilõtk.
Õige vastus-miski peab vallandama ostuprotsessi. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite(nälg, janu)toimel või väliste tegurite tootepakkumine , kaaslaste survel) mõjul. Vajaduse tunnetamiseks on mälu, motiiv, reklaam, võrdlusrühm jm. Tarbija vajadus võib olla rahuldatud ja ka rahuldamata. Rahuldmata vajaduse korral peab olema objekt, mis on motiivi aluseks. Vajadused jagatakse teadvustatud ja teadvustamata vajadusteks. Vajaduste tajumine hetkeseisundi kvaliteedi halvenemine. Toode sai tarbitud, ost ei vasta vajadusele, ostuga kaasnevad uued vajadused. 5. Tarbijate vajadused ja turusegmenteerimine. Demograafilised tegurid. Jälgides eelistusi autode suhtes on võimalik märgata mõningaid üldisi erinevusi tarbijatel, kes käivad alles ülikoolis ja tarbijail, kes on ülikooli lõpetanud ja töötavad juhtimiskonsultandina. Elustiili mõjud.
5. Miks on korduvaid ühetaolisi sündmusi raskem meenutada? 6. Milline protsess on meenutamine? Milline protsess on äratundmine? Meenutamine info mälust uuesti välja toomine Äratundmine mingi tegu (äratundmine, nimetamine, pooliku sõna lõpetamine jne.) muutub hõlpsamaks seeläbi, et asi, millele see tegu on suunatud, on vähemalt korra varem juba esinenud. See varasem esinemine toimib teadvustamata krundina, mis järgmisel korral teeb asja inimesele paremini kättesaadavaks. 7. Millised süsteemipõhised muutujad mõjutavad isiku äratundmist (system variables) Küsitleja poolt halvasti sõnastatud küsimused, raskesti arusaadavad laused, keeruline sõnavara. Lisaks ka negatiivid ja topelt- negatiivid. Suunavad küsimused, suletud küsimused. Ajaline vahe sündmuse ja küsitlemise vahel. 8
LOGISTIKA Kui tellimuspartiid suurendada siis, tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb. Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”? Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”?Laoseisu täiendav tellimus tehakse kindlate ajavahemike tagant Millist säästu on võimalik logistikas saada tellimustsükli meetodi rakendamisest? Tellimis ja veokulude säästu Kuidas sõltub üldjuhul reservlao suurus nõudluse kõikumisest? Mida suuremad on hälbed nõudluses, seda suurem peab olema reservladu Mida tähendab „laovaru”? 365 / lao ringlemissagedus, mis annab ajavahemiku päevades, mil konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks Millist kulu nimetatakse veoauto läbitud kilomeetri omahinna arvestamisel püsivkuluks? Amortisatsiooni...
Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Siimu Pesur 11. kl Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile Uurimistöö Koordinaator Alla Rubtsova Kohtla-Järve 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1.2 Ärkamisaeg.................................................................................................................5 2. Rahvuskultuuri määratlus............................................................................................8 2.1 Rahvuskultuuri ärkamisaja järgne areng............................
*Habituse ja välja suhe pinged, konfliktid, konkurents, *Kapitalide koostoime ja konverteerimine Kapitalid kogunevad tegutsemisel erinevates gruppides (sotsiaalsed grupid, huvi- ja elustiiligrupid jm) ja erinevatel väljadel ning on konverteeritavad kapitalide ja väljade vaheliselt, isegi sotsiaalsete süsteemide vaheliselt ning kindlasti ajas. Kapitale võib teadlikult koguda; eesmärgistatult maksimeerides; osa kapitalidest omandatakse teadvustamata sotsiaalses kogemuses. *Sotsiaalne ruum positsioonide hierarhia. Tähistab sotsiaalse praktika organiseerumist vastavalt ühiskonnas kujunenud positsioonide hierarhiale. Habitus saavutuslikkuse potentsiaal positsioneerumiseks sotsiaalses ruumis. Nt sotsio-ruumilises segregatsioonis, st inimeste erinevas paiknemises elamiskohas (n linnas) vastavalt sotsiaal-majanduslikule staatusele. *Sümboliline kapital ja sümboliline võim tunnustatud positsioon
Mis on mõte? Kunstnik arvab teadvat, mis on kunstiteoses peidus, aga tegelikult mitte (kriitik võib üles leida). Publikukeskne lähenemine.. Inimene jäljendab reaaalsust (Aristoteles), Freudi järgi elavad agressiivsed inimesed oma impulsid filmi vaadates/mängu mängides välja ning muutuvad kahjutumateks. Selleks, et inimesed ravida, peab „miski saab olema „mina““ Freudi käsitluse järgi jääb „mina“ lõpuks peale. Jacques Lacan nägi seda teistmoodi – „mina“ on juba teadvustamata protsesside tulemus. 230914 Marxi põhiprintsiibid. 300914 Frankfurdi koolkond – asus Meine’i äärses Frankfurdis; 1923. Adorno – tuntud kui massikultuurikriitik Marcuse – üldteooria seisukohast võtmeisik, nö Adorno jätk. W. Benjamin – tema teeaduslik tegevus puudus – kirjutas esseid, mitte teadust. Tema elu „algas“ alles 68ndal aastal, kuigi tegi enesetapu1940ndal. Theodor ADORNO, 1903-1969
Võgotski töötas peamiselt arengupsühholoogia valdkonnas ning pakkus välja laste kõrgemate kognitiivsete funktsioonide arenemise teooria. Ta märgib, et mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumine, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. Võgotski järgi on oluline see, et mängus õpib laps toimima mitte reaalses, nähtavas ja tajutavas maailmas, vaid kujuteldavas, mängulises plaanis. Mängus tähendavad ühed esemed hoopis teisi asju, asendavad neid ja muutuvad nende märkideks. Sealjuures pole oluline eseme ja mänguasja vaheline sarnasus, vaid tema funktsioon ja võimalus sooritada kujuteldavaid liigutusi. Selles seisnebki mängu sümbolifunktsioon. 4-5-
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
hästi nendel sõnadel, mida nad mäletasid õppimisjadast, kui nendega, mida nad olid küll näinud, kuid mida nad ei suutnud meenutada. Kuna amneesikutel on episoodiline mälu oluliselt kahjustunud või -nagu K.C. puhul- täielikult puudu, siis nende praimingu olemasolu samas ulatuses nagu tavainimestel annab tunnistust iseseisvast ja sõltumatust mälu vormist. Kuna see mälu vorm ei nõua sõnalist ja teadvustatud meenutamist, siis võib temast kõnelda kui implitsiitsest või ka teadvustamata mälust. HERA Endel Tulving jutustas kunagi oma kohtumisest tuntud loodusteadlasega, kes, kuuldes, et tema kaasvestleja on psühholoog, küsis kõige leebemal ja meeldivamal viisil, kas psühholoogias on ikka veel kohustuslik panna uuritav lamama kusetile, nii et ta ei näeks seda, kes talle küsimusi esitab. Läinud sajandi viimast kümnendit kutsutakse aju dekaadiks, eelkõige sellepärast, et võimalused terve ja puutumatu aju töö jälgimiseks täienesid
viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asju on kahesuguseid: 1. Psüühilised protsessid, mis on teadvusele kättesaamatud. Nt. sügavustaju 2. Psüühilised protsessid, mis on automatiseerunud e. on kunagi olnud teadvuses, kui ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist. Nt. käimine Sigmund Freud tema vaated teadvuse olemusest on viimase saja aasta jooksul oluliselt mõjutanud psühholoogia arengut. Freud jõudis järeldusele, et inimese psüühikas toimub
etappi iseloomulik on ühtsuse puudumine, kollegid võivad olla tigestunud, ollakse iseseisvad, isikupärased, püütakse erineda ja pannakse üksteist proovile. Juhile esitatakse väljakutse ning korraldustest ei saada aru. Juhendamist tajutakse pahatahtlikkuna. Kohanemis etapp tekib peale ägedat konfliktifaasi. Tekib kokkukuuluvus. Tekib solidaarsuse õhkkond, konfliktide tõenäosus on väike. Toetutakse üksteisele ja avameelsus suureneb. Tekib rollide jagamine. Oluline on teostada teadvustamata emotsionaalseid eesmärke ja fantaasiaid. Võrreldes eelmiste faasidega tundub olukord rahulikult ja kenana. Kui selline olukord on piisavalt kaua kestnud tekivad teatudrutiinid. Üldiselt konfliktsed olukorrad ei meeldi kellegi ja konflikte püütakse vältida ja maha suruda. Selleks, et jõuda koostöö faasini on oluline et säilitatakse 9 võimalus vastuolusid välja tuua ja läbi töötada
lõpuks integreerimine. Taju on alati mõtestatud, st omab inimese jaoks tähendust. Taju protsess kulgeb ajas (on sarnane foto ilmutamisega) tervikliku taju tekkeks (taju mikrogenees) kulub tavatingimustes 50 kuni 100 millisekundit Mälu on elusorganismi võime säilitada ja kasutada teadmisi, oskusi, vilumusi. Mälu on ühine nimetus tervele reale organismi võimetele. Saab eristada: · Protseduurilist mälu toimib teadvustamata (kingapaela sidumine, kõndimine, noa ja kahvliga söömine jne). · Semantiline mälu teadvustatud teadmine maailma kohta · Episoodiline mälu teadvustatud teadmine sündmustest, milles oleme ise osalenud. Mõtlemine - kitsamas mõistes on probleemide lahendamine. Mõtlemine võib toimuda kujutluspiltides ja abstraktsetes sümbolites (mõistete ehk kontseptide ja väidete ehk propositsioonide abil)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
