Psühholoogia
koolkonnad Sisukord
Sissejuhatus 2
1.Psühholoogia koolkonnad 3
1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia 3
1.2.
Biheiviorism 5
1.3.
Humanistlik psühholoogia 9
9
1.4.
Kognitiivne psühholoogia 11
1.5.Bioloogiline psühholoogia 12
2.Muud psühholoogia koolkonnad 13
2.1.Eksperimentaalpsühholoogia 13
2.2.Geštaltpsühholoogia 13
Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 15
Sissejuhatus
Koolkonnaks nimetatakse teadlaste gruppi, kellel on ühesugused
maailmavaated ja veendumused teatud teema kohta. Ei ole oluline, et
need inimesed elaksid samal ajal. Minu teemaks osutus „Psühholoogia
koolkonnad“ ning minu tööks oli uurida, milliseid
koolkondi on
psühholoogias olemas ja mille poolest need teinetesest erinevad.
Kogu protsess oli väga aega nõudev. Peamiselt kogusin ma infot
internetist, kuid kuna seal leidub väga palju ka nö
valeinformatsiooni,
pidin ma erinevatest allikatest saadud
informatsiooni omavahel võrdlema ja uurima, milline on kõige õigem.
Natukene
otsisin ma informatsiooni ka raamatutest, kuid peamiselt
sirvisin ma neid selleks, et internetist leiduva informatsiooni
usaldust kontrollida.
Õpimapi
koostamisega alustasin ma suhteliselt hilja. Võib-olla
lükkasin ma selle teistest koolitöödest hilisemaks selle teema
tõttu. Õnneks siiski ei jätnud ma seda päris
viimasele minutile
ja mul oli aega kogutud materjali mitmeid
kordi kontrollida ja ka
enda jaoks kõik selgeks teha.
Alguses, kui ma ei olnud veel päris uurimisprotsessi alustanud,
tundus see teema mulle väga raske – laiahaardeline. Kui ma aga
hakkasin teemasse süvenema, hargnes väga paljut hõlmav teema
väikesteks
osadeks ning kogu üldine pilt muutus palju selgemaks.
Kuigi enne, kui ma informatsiooni otsimisega alustanud olin, ei olnud
mul selle teema kohta väga palju teadmisi, tuli töö käigus siiki
väga palju tuttavat ette. Kõige tuttavam nimi minu jaoks oli
Sigmund
Freud ning ka tema maailmavaated ja arvamused olid mulle
teada. Seda seepärast, et keskkooli kirjanduse tunnis sai seda nime
väga palju kuuldud ja tema kohta õpitud. Samuti olid ka mõningate
koolkondade maailmavaated mulle tuttavad, kuigi koolkondade
nimesid ja nende esindajaid ma ei teadnud.
Psühholoogia koolkonnad
Tänapäeva
psühholoogias eristatakse 5 peamist koolkonda (teoreetilist suunda):
1.Psühhoanalüütiline
(psühhodünaamiline) psühholoogia
2.Biheiviorism
(käitumispsühholoogia)
3.Humanistlik
psühholoogia
4.Kognitiivne
(tunnetus-) psühholoogia
5.Bioloogiline
psühholoogia
Igal
teoreetilisel suunal on oma eelised ja puudused. Ükski neist ei anna
kõiki vastuseid. Vastavalt probleemile saab kasutada erinevate
teooriate seisukohti, näiteks:
- Õppimine – kognitiivne psühholoogia, biheiviorism
- Ajukahjustuse uurimine – bioloogiline psühholoogia
- Elukutsevalik – humanistlik psühholoogia
- Psüühiliste häirete ravi – psühhoanalüütiline psühholoogia jm
Psühhoanalüütiline psühholoogia
- Koolkonna rajaja Sigmund Freud
- Uurivad MIKS inimene midagi teeb, uuriti seda, mida inimene ise ei tea
Liikumapanevad
jõud psühhoanalüütikute arvates
- Freud – seks on liikumapanev jõud
- naudingu printsiip
- reaalsuse printsiip
- Jung – kollektiiv on liikumapanev jõud
- Adler – võim on liikumapanev jõud
- ID – organismi nõuded lakkamatud heaolu nõuded, autoriteetide kartus
- SUPEREGO – normid, mis piiravad meelehead, südametunnistus, häbitunne
- EGO – tähelepanu-, mälu-, mõtte- ja liikumisprotsess. Reaalsuse põhimõte, teadvustamata enesekaitse. Sisemine harmoonia on ego teene !
Põhiesindaja
Sigmund Freud ( 1856 -1939) oli erialalt arst (psühhiaater).
Esindajad:
C.G. Jung; A. Adler, E. Erikson
Teooria
üldised põhimõtted:
- Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga ( libido - sugutung )
- Inimese teadvustatud kogemus on vaid „jäämäe veepealne osa"
- Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele
- Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel
Isiksuse
struktuur Freudi käsitluses:
1) ID
(miski) - alateadlike soovide, vajaduste, instinktide , emotsioonide
tasand. On sündides olemas. Id on loomalik osa inimesest ja lähtub
naudinguprintsiibist. Freudi järgi on inimesel 3 põhilist
instinkti, mis on ühtlasi käitumiseks vajaliku energia allikaks:
- ibido e sugutung/seksuaalinstinkt,
- eros e eluinstinkt, suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, joomine, mugavuste taotlemine),
- thanatos e surmainstinkt ( agressiivsus , destruktiivsus). Kui eluenergia on otsa saanud, on inimene valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist järgmisesse.
2) SUPEREGO
(ülimina) - ideaalide, väärtuste, sotsiaalse kontrolli (reeglid,
normid, seadused) tasand, lähtub ideaalsusprintsiibist. Tekib peale
Oidipuse kompleksi (alates 5-6.ea-st, kujuneb välja 10-11.ea-ks).
Superego tasandil on inimese südametunnistus ( moraal , eetika,
normid) ja ideaalmina (milline inimene tahaks olla ja/või milliseks
saada). Superego kujuneb vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja
karistuste (südametunnistus) tulemusel ja toimib sisemise
tsensorina, mille tõttu instinktid ei saa otseselt avalduda. Freud
leidis, et superego ei tohi liiga vara lapsele peale suruda, see võib
tekitada alaväärsuskompleksi ja neuroosi (kui laps ei ole
reeglite/normide täitmiseks veel valmis)
3) EGO
(mina) - mõistuse tasand, mis lähtub reaalsusprintsiibist
(tasakaalustav). Ego püüab leida kompromissi id-i ja superego
vahel. Ego peab arvestama tegelikkust , kulutab palju energiat id-i
impulsside ja tungide kontrollimisele ning arvestab ka superego
reeglitega. Ego tekib, kui laps avastab erinevuse kujuteldava ja
reaalse maailma vahel (hakkab arenema 6-8. elukuul ja kujuneb välja
2-3.eluaastaks). Kui ego ei suuda tasakaalustada id-i ja superegot,
võib olla tagajärjeks psüühiline häire. Freud leidis, et
murdeealistel pole ego piisavalt arenenud, et id-iga hakkama saada.
Sellest tulenevad paljud murdeea probleemid (emotsionaalne kõikumine,
ebakindlus, ebastabiilsus jne). Probleemid murdeeas on loomulikud .
Mida armastatakse, seda ka vihatakse (nt vanemaid). Mõlemad tunded
on nende objektide suhtes, kellesse ollakse kiindunud.
Freud
töötas oma teooriast lähtuvalt välja psühhoteraapia vormi -
psühhoanalüüsi.
Põhiidee
- ravi seisneb alateadvusse tõrjutud ja häireid põhjustavate
mõtete, tunnete, mälestuste teadvustamises. Konfliktid ja häirivad
kogemused tuleb sõnastada.
Alateadvuse
teadvustamise võimalused:
- Vabade assotsiatsioonide meetod
- Keelevääratused e parapraksiad
- Unenägude analüüs
Manifestne
sisu (otsene), latentne sisu (varjatud)
- Huumor - mille üle inimene naerab (agressiivsus, seksuaalsusega seotud)
- Hüpnoos
Freudi
teooria tähtsus:
Freudi
teooriat on palju kritiseeritud, sest see pole teaduslikult
põhjendatud ega kontrollitud. Siiski andis ta psühholoogiasse
olulise panuse:
- Tõi psühholoogiasse alateadvuse idee, väites, et alateadvuses on rohkem käitumist reguleerivaid jõude kui teadvuses
- Rõhutas lapseea mälestuste tähtsust inimese edasisele elule
- Teadvustas inimese seksuaalsuse , mille eesmärk pole ainult soo jätkamine
S.
Freudi tööd jätkas tema tütar Anna Freud (1896-1982).
Biheiviorism
• Rajajad John B. Watson ja B. F. Skinner
• Alustasid
tegevust 20 saj. algul
• pole
vahet inimese ja looma vahel
Biheivioristide
seisukohti.
• Sündides
on inimene puhas leht
• Inimese
käitumine on vaid keskkonna toode
• Uuriti
vaid seda, mida oli näha ehk siis käitumist.
• Stiimuli
ja reaktsiooni seos
Esindajad:
John Watson (1878-1958), E. Thorndike (1874-1949), B. F. Skinner, I.
P. Pavlov .
Biheiviorism
püüdis saavutada teaduslikkust välise, jälgitava käitumise
uurimisega. Ei pööranud tähelepanu inimese teadvusele, tunnetele,
mõtetele, individuaalsetele erinevustele jne (subjektiivsele).
J.
Watsoni tuntud tsitaat annab hästi edasi biheiviorismi põhimõtet,
et keskkond on lapse arengus ülekaaluka mõjuga: „Andke mulle
tosin tervet , hästiarenenud väikelast ning vajalik keskkond nende
üleskasvatamiseks ja ma garanteerin teile, et ma võin võtta neist
lastest juhuslikult ükskõik millise ning treenida teda selleks
spetsialistiks, keda soovin - kas arstiks, kohtunikuks, ärijuhiks
või isegi kerjuseks või vargaks, sõltumata tema annetest,
kalduvustest, võimetest ja tema esivanemate ametist või rassist ."
(Watson 1925).
Biheiviorismi
põhiidee - inimese käitumine oleneb keskkonnast, milles ta
elab. Inimene reageerib ümbritsevale keskkonnale.
Biheivioristid leidsid , et käitumist on võimalik muuta vastavate stiimulitega ja
kõik inimesed reageerivad neile mõjutustele sarnaselt. Kui soovitud
käitumist tasustada (kiitus, kommid , raha jne), siis soovitud
käitumine sageneb. Kui soovimatut käitumist karistada , siis
soovimatu käitumise sagedus väheneb.
Biheiviorism
uurib palju õppimist:
- Harjutamine , treenimine
- Klassikaline tingimine
- Katse ja eksituse meetod (proovitakse kuni õnnestumiseni)
- Kinnitus :
- positiivne- saab head
- väldib halba
- negatiivne - saab halba
- jääb heast ilma
Uusbiheivioristid
täiendasid S ---> R skeemi:
Teaduses on biheiviorism 20. sajandil tekkinud psühholoogia, sotsioloogia, etoloogia ja kasvatusteaduse suund, mis seletab inimeste ja loomade
käitumist reaktsioonidena välismaailmast saadud stiimulitele,
ignoreerides teadvust või organismi aktiivsust. Tänapäeva
psühholoogias on see suurelt jaolt tähtsuse minetanud.
Biheiviorism
mõjutas kasvatusteadust ja koolisüsteemi, eriti USA-s, võimaldades
luua selged ja täpsed kasvatuses kasutatavad reeglid.
Termini
"biheiviorism" loomise au kuulub ameerika psühholoogile
John Watsonile. Artiklis "Psychology as the Behaviorist Views
it" kirjutab ta: "Biheiviorist näeb psühholoogiat
loodusteaduse puhtalt eksperimentaalse haruna . Selle teoreetiline
eesmärk on käitumise ennustamine ja kontrollimine. Selle meetodites
ei ole introspektsioonil mingit põhimõttelist osa, ka ei sõltu
selle andmete teaduslik väärtus sellest, kuivõrd need on
interpreteeritavad teadvuse terminites. Oma jõupingutustes luua
ühtne skeem elusolendite käitumisele ei tee biheiviorist vahet
inimesel ja loomal. Inimese käitumine koos oma üksikasjade ja
keerukusega moodustab biheivioristi uurimisprogrammist ainult ühe
osa." (Watson 1913:158) Et rajada psühholoogia kindlale
eksperimentaalsele alusele, pani Watson ette loobuda teadvuse
eksperimentaalsest uurimisest ning keskenduda arukuse
eksperimentaalsele uurimisele. Tema lähenemine ei olnud vastuolus mitte ainult valitseva psühholoogiasuunaga, vaid ka filosoofide
valdava arvamusega ja terve mõistusega. Teadvuse asemel pani ta ette
võtta "lähtekohaks esiteks vaadeldava fakti, et organismid –
niihästi inimene kui ka loomad – kohanevad oma keskkonnaga"
ja "teiseks, et teatavad stiimulid viivad organismid reaktsioonidele ." Watson osutas sellele, et kuna
introspektsionism on eksperimentaalse teadusena läbi kukkunud, on
Pavlovil, Thorndike'il ja teistel loomapsühholoogidel õnnestunud
saada usaldatavalt korratavaid tulemusi ja avastada üldisi
seletusprintsiipe. Watson umbusaldas kesknärvisüsteemi ning oletas,
et mõtlemine toimub hääleelundites ning on kuuldamatu iseenesega
rääkimine (Watson 1920).
Biheivioristid
loobusid uurimise objektiivsuse huvides teadvuse kui mõõdetamatu
muutuja kirjeldamisest (tunnistades samas selle olemasolu) ja
hakkasid uuringutes kasutama mõõdetavaid suurusi – stiimuleid ja
reaktsioone. Biheiviorism osutus võrreldes introspektsionismiga
edukamaks programmiks, mis tõi kaasa edusamme ka inimpsühholoogias,
eriti õppimise uurimises .
Burrhus Frederic Skinner pagendas psühholoogiast peale teadvuse ka sisemised
füsioloogilised protsessid. Sellist lähenemist nimetatakse
radikaalseks biheiviorismiks. Skinner kasutab operantse tingimise mõistet. Operandid (näiteks nupulevajutused) on organismi
käitumisühikud, mida ta enne tingimist juhuslikult spontaanselt
sooritab. Operantse tingimise käigus sagenevad need operandid,
millele järgneb kinnitus, ning satuvad reaktsioonile eelnevate
eristavate stiimulite kontrolli alla. Aina suuremate lähenduste
suureneva kinnitamisega saab kujundada keerukaid käitumismustreid. Skinneri järgi ongi keerukas inimkäitumine, näiteks kõne,
niiviisi kujunenud. Kinnituse pikaajaline puudumine toob kaasa
reaktsiooni kadumise. Skinner on saanud olulisi tulemusi kinnituse
ajakava mõju kohta, näiteks et pidevalt kinnitatavad reaktsioonid
kaovad kiiremini kui vaheldumisi kinnitatavad. Operantset käitumist
võrdleb Skinner evolutsioonilise valikuga: kummalgi juhul seletab
näiliselt eesmärgile suunatud arengut juhuslikult varieeruvate
tunnuste valik keskkonna poolt. See peab seletama ka Tolmani
molaarset käitumist. Sisemised protsessid vajavad Skinneri järgi
ise rohkem seletust, kui nad välist käitumist seletada suudavad. Radikaalne biheiviorism pöörab vaimuseisundite ja -protsesside
asemel tähelepanu "isendi ajaloole ja praegusele ümbrusele,
kust käitumise tegelikud põhjused on leitavad" (Skinner
1987:75). Skinner ei eita sisemisi protsesse, kuid ta ei pea neid
käitumise ennustamise, juhtimise ja eksperimentaalse analüüsi seisukohast oluliseks.
Skinneri
meelest on "käitumise eksperimentaalne analüüs"
radikaalse biheiviorismi vaimus "viinud tõhusa tehnoloogiani,
mis on rakendatav hariduses, psühhoteraapias ja kultuuriliste
praktikate kavandamises üldse" (Skinner 1987:75). Operantsel
tingimisel põhinev käitumisteraapia on osutunud tõhusaks foobiate
ja sõltuvuste ravis, samuti on seda meetodit laialdaselt rakendatud
loomade dresseerimisel ja hariduses.
Humanistlik psühholoogia
- Rajaja W. Dilthey
- Tekkis peale II Maailmasõda
- Loosung: Loodust seletame, inimest mõistame
Avastasid :
- Psühhotraumade läbi tekib autoritaarne isiksus
- Vajaduste püramiidi
- Grupis suudavad inimesed end aidata
Esindajad:
Carl Rogers ( 1902 -1987), A. Maslow (1907-1970), G. W.
Allport ( 1897 -1967).
Humanistlik
psühholoogia vastandub psühhoanalüütilisele psühholoogiale ja
biheiviorismile.
Põhiideed:
• Inimene
on oma olemuselt hea, loov, püüdleb arengu ja täiuslikkuse poole.
Inimeses on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul
saavutada oma võimete tippu
• Inimesel
on vaba tahe , vaba otsustusvõime oma elu üle, samuti kontroll ja
vastutus oma elu eest
Humanistlik
psühholoogia tähtsustab:
• Inimese
tundeid, mõtteid, kogemusi, teadvust - mis teeb isiksusest unikaalse
• Vajadusi
(Maslow vajaduste hierarhia ) - inimene areneb madalamate vajaduste
rahuldamiselt kõrgemateni
• Eesmärke,
väärtusi, enesetaju
• Enesehinnangut
(inimese käitumise oluline mõjutaja) - kujuneb ümbritseva
keskkonna mõjul
• Inimese
arengupotentsiaali realiseerumist
ENESEHINNANG
võib olla:
1) ADEKVAATNE
- Inimene teadvustab oma häid ja halbu külgi, oskab end hinnata,
peab endast lugu.
2) EBAADEKVAATNE
- Inimene hindab ennast mitteadekvaatselt, ületähtsustades kas
nõrgemaid või tugevamaid omadusi.
- liiga madal - inimene alahindab end, ei pea endast lugu, tunneb alaväärsust, võib avalduda ka teiste halvustamises.
- liiga kõrge - inimene ülehindab end, vähene enesekriitika, üleolev hoiak teiste suhtes.
Enesehinnangu
kujunemine algab varases lapseeas , esimene mõjutaja on vanemate
suhtumine. Väga oluline on ka õpetaja. Laste ja noorte enesehinnang
võib olla kõikuv, stabiliseerub tavaliselt täiskasvanueas.
Adekvaatse
enesehinnangu kujunemiseks on oluline:
- Positiivne suhtumine lapsesse (nt laps ei ole halb, käitumine võib vahel olla halb)
- Enese hindamise, analüüsimise oskus (algul vanemad, siis laps ise)
- Lapse enesetaju arengu soodustamine
- Jõukohaste ülesannete valimine lapsele
Humanistliku
psühholoogia juured:
- Meele (mind), keha ( body ) ja vaimu ( spirit )
- osatäthsus inimeses kui tähendusväli
- teooriate ja mudelite mõtestamiseks
- Segastel aegadel tõuseb vaimu teema esile
- II MS järgne maailmas püüdsid mõtlejad leida tähendust ja mõtet mõttetus maailmas
Humanistliku
psühholoogia põhiideed:
- Loomi uurides saab inimeste kohta teada vähe väärtuslikku.
- Inimese käitumise juurde juhatab meid eelkõige subjektiivne reaalsus.
- Üksikindiviidide uurimine on palju informatiivsem kui inimgruppide uurimine
- Peamised jõupingutused tuleks pühendada selle avastamiseks, mis inimkogemust avardab ja rikastab.
- Uuringud peaksid olema suunatud sellise info avastamiseks, mis aitab lahendada inimeste probleeme.
- Psühholoogia eesmärgiks peaks olema ammendavalt sõnastada, mida tähendab olla inimene. Selline kirjeldus peaks sisaldama väärtustamise protsessi, inimeste emotisoone ja selle kuidas inimesed oma elus tähendust otsivad ja leiavad
Humanistliku
psühholoogia huvivaldkonnad:
- Psühholoogia huviobjektiks on inimene tervikuna . Pigem püüd mõista kui seletada.
- Üksikisiku kogu elulugu.
- Inimese enesetaju ja kogemine.
- Elu eesmärgid ( eneseteostus ).
- Loovus.
- Rakendamine psühhoteraapias.
Kognitiivne psühholoogia
- Silmapaistev esindaja G.A.Kelly
- Inimene on info töötleja
- inimene hangib ja tõlgendab ärritajaid valikuliselt
Kognitiivne
psühholoogia tekkis 20.sajandi 50-60-ndatel aastatel. On tänapäeval
kiirelt arenev suund.
Esindajad:
Jean Piaget (1896-1980), Endel Tulving
Kognitiivne
psühholoogia uurib:
- Info vaimset töötlemist
- Taju, mälu, mõtlemist (KUIDAS inimesed teavad ja mõistavad ümbritsevat maailma, KUIDAS sellest mõtlevad)
- Õppimist
- Teadmiste omandamist ja korrastamist ajus (ei uuri psüühikat, vaid seda, kuidas välismaailm psüühikas peegeldub)
Põhiidee:
inimesed mõistavad maailma tänu tunnetusprotsessidele.
Kognitiivne
psühholoogia pöörab tähelepanu individuaalsetele erinevustele -
inimesed võtavad vastu erinevat infot ja mõistavad seda erinevalt.
Inimene loob keskkonnast seesmised mudelid ( skeemid ), mis hakkavad
edaspidi inimese mõtteid ja tegevust suunama. Seetõttu võtab
inimene keskkonnast infot vastu valikuliselt ja tõlgendab seda
vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise teel.
Nt.
6-a poisi mudel, et teised lapsed on halvad - hirm teiste laste ees,
agressiivsus teiste suhtes.
Bioloogiline psühholoogia
Põhiidee
- inimese käitumist mõjutavad organismis, eriti ajus, toimuvad
bioloogilised ja keemilised protsessid.
Bioloogiline
psühholoogia uurib:
- Aju ehitust ja talitlust
- Aju erinevate piirkondade rolli psüühikas ja käitumises (nägemine, kuulmine , emotsioonid, uni jne)
- Bioloogiliste ja keemiliste protsesside mõju psüühikale ( aistingud , õppimine, mälu, psüühilised häired jm) ja käitumisele
Tänapäeval
saab uurida närvirakke, aju eri osade rolli, erinevate ainete ja
välistegurite mõju aju funktsioonidele elaval inimesel. Enne sai
seda teha ainult surmajärgselt.
Bioloogiline
psühholoogia pöörab suurt tähelepanu pärilikkusele.
Pärilikuks peetakse näiteks:
- temperamenditüüpi (koleeriline, sangviiniline , flegmaatiline, malanhoolne),
- suhtlemisvalmidust ( ekstravertsus , introvertsus),
- vaimseid võimeid (suures osas),
- teatud isiksuseomadusi e seadumusi
Pärilikkusel
on suur osa mitmete haiguste tekkes , nt skisofreenia (pärilikkus
annab eelsoodumuse, keskkond mõjutab avaldumist).
Muud psühholoogia koolkonnad
Eksperimentaalpsühholoogia
- Eraldusid filosoofiast 19. sajandil
- Rajajad G.Fechner, W. Wundt ja Helmholz
- Loodi esimene labor Leipzigis 1879 .a.
Mida
nad väidavad?
- Füüsiline ja psüühiline seos on võimalik tänu matemaatilistele seaduspärasustele.
- Psüühilistel nähtustel on füsioloogilised seosed.
Eksperimentaalpsühholoogia
on psühholoogiline uurimistöö (käitumise ja selle aluseks olevate
protsesside uurimine), milles kasutatakse eksperimente . Katsealused
võivad olla inimesed või loomad. Eksperimentaalselt uuritakse
psühholoogias muu hulgas aistinguid ja taju, mälu, tunnetust,
õppimist, motivatsiooni, emotsioone, arengut ja
sotsiaalpsühholoogilisi nähtusi ning nende neuraalset alust.
Geštaltpsühholoogia
- Koolkonna rajaja Lewin
- Inimese käitumine sõltub peale keskkonna ka iseloomust
- “Ahaa efekt”
- Loomi ei uuritud
Geštaltpsühholoogia
on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning
mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk geštaltide
tajule ning holistlikule lähenemisele.
Geštaltpsühholoogia
(saksa keelsest sõnast Gestalt – konfiguratsioon, kuju) tekkis
Saksamaal 20. sajandi
alguses
Max Wertheimeri, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri tööde põhjal.
Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Geštaltpsühholoogia
tekkis vastusena introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja
assotsiatsionismile.
Geštaltkoolkonna
põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale
omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat ,
kui lihtsalt selle osade summa – tervikut ei saa kokku panna
erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga –
tervik on primaarne, osad sekundaarsed.
Geštaltpsühholoogia
esindajad viisid taju uurimiseks läbi hulgaliselt katseid. Nad
eristasid taju kui terviku tunnetamise protsessi aistingust kui
üksikomaduse tunnetamisest. Uuriti tajuobjekti vahekorda selle
fooniga, kontrastinähtusi, mõtlemist.
Peamine
puudus selle psühholoogia suuna juures on geneetilise lähenemise eiramine . Sellest hoolimata on geštaltpsühholoogide panus taju ja
loomingulise mõtlemise ning sotsiaalpsühholoogiliste
grupiprotsesside uurimisse märgatav.
Geštaltteooria
põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on:
- lähedus – kalduvus grupeerida omavahel lähestikku asetsevaid objekte.
- sarnasus – kalduvus grupeerida omavahel mingi tunnuse (näiteks värv) poolest sarnaseid objekte omavahel
- suletus – objekti osade ühendamine tervikuks, hoolimata sellest, et tegemist ei ole suletud figuuriga.
- hea jätkuvus – kalduvus pidada üheks objektiks sellist objekti, mis järgib teatud loogilist rada/jätkumist.
- sümmeerilisus – ühtekuuluvana tajutakse neid objekte, mis kujutletava keskpunkti suhtes sümmeetriliselt asetsevad.
- ühine saatus – tendents pidada ühtseks tervikuks sellised objekte, mis näiteks liiguvad ühes suunas.
- hea terviklikkus – objekte peetakse ühtseks tervikuks, kui nad moodustavad regulaarse, lihtsa ja korrapärase mustri.
- mineviku kogemus – objekte tajutakse tervikuna, kui neid esitatakse näiteks väga lühikese ajalise järgnevusega.
Maksimaalse
tõenäosuse või sarnasuse printsiip: tendents interpreteerida
proksimaalset stiimulit vastavalt sellele välismaailma stiimulile,
mis kõige suurema tõenäosusega sellise kujutise tekitab (nt
subjektiivsete kontuuride tajumine: Kanizsa kolmnurk).
Kokkuvõte
Kogu protsess oli tegelikult väga meeldiv. Mulle meeldis see, et
materjali leidus piisavalt palju ja see oli arusaadav. Samuti on minu
arust selline õppimismeetod väga tõhus – arvan, et ise materjali
uurides ja selle kohta mingi ettekande koostamine õpetab väga
hästi. Kui inimene ei saa ise teemast aru, siis ei ole tal võimalik
ka teha ettekannet teistele lugejatele arusaadavalt.
Kõige rohkem meeldib mulle aga see, et kui ma alguses olin selle
teema suhtes üpris negatiivsel arvamusel, siis teema läbitöötamise
ajal hakkas see mulle aina rohkem meeldima.
Nagu ma juba sisse juhatuses mainisin , olid mul õrnad teadmised
selle teema kohta. Nüüd aga tean ma tunduvalt rohkem – tean
psühholoogia koolkondade nimesid ja nendesse kuuluvate esindajate
nimesid ning nende arvamusi ja vaateid. Tean, milline koolkond
millist psühholoogia suunda uurib.
Kasutatud kirjandus
Köhler,
Wolfgang. (2006). Raamat Geštaltpsühholoogia : sissejuhatus
nüüdispsühholoogia uutesse kontseptsioonidesse
Leuska ,
A. Teos Arengupsühholoogia, Biheiviorism
http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/biheiviorism.html
Leuska,
A. Teos Arengupsühholoogia, Bioloogiline psühholoogia http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/bioloogiline_pshholoogia.html
Leuska,
A. Teos Arengupsühholoogia, Kognitiivne psühholoogia http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/kognitiivne_pshholoogia.html
Leuska,
A. Teos Arengupsühholoogia, Psühhoanalüütiline
psühholoogia http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/pshhoanaltiline_pshholoogia.html
Leuska,
A. Teos Arengupsühholoogia, Psühholoogia teoreetilised suunad http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/pshholoogia_teoreetilised_suunad.html
Oja,
I. Teos Psühholoogia koolkonnad http://arhiiv.koolielu.ee/files/psyhholoogia_koolkonnad.ppt #
Vikipeedia,
Biheiviorism http://et.wikipedia.org/wiki/Biheivioris m
Vikipeedia,
Geštaltpsühholoogia http://et.wikipedia.org/wiki/Ge%C5%A1taltps%C3%BChholoogia
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aleht94
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid