Tallinna
ehituskool
Suhtlemise mitmekesisus
Referaat
Koostas:
R.Leol
Rühm : 32.
Aasta
2010
Suhtlemise
Mitmekesisus
Mis
on suhtlemine ?
Teadlased
on seda defineerinud väga mitut moodi. Ühena mõistetakse
suhtlemise all iga inimese olemise viisi vastastikustes seostes
teiste inimestega. Laiemalt on levinud arusaamine, et suhtlemine on
inimeste omavaheline teabe vahetamine, mille käigus õpitakse
üksteist tundma ning tähtsustama. Suhtlemisest võime rääkida ka
kui vastastikusest mõjutamisest, ühistegevusest või kui
igapäevasest koostööst.
Arvatakse,
et kõige enam on inimest ja sealhulgas tema suhtlemisoskuse
kujunemist mõjutanud tema vanemad. Nende hooliv suhtumine ning mure
lapse käekäigu pärast tegelikult aitab inimesel elus edasi jõuda,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
45 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Gangster R
Õppematerjali autor
Ametikohtumised Ametikohtumine ehk koosolek on kokkusaamine, kus jagatakse informatsiooni, suheldakse, vahetatakse ideid, luuakse uusi kontakte ning elavdatakse olemasolevaid. Ametikohtumised võib jagada nelja gruppi: - Vestlus - Läbirääkimine - Konverentsid, kongressid - Nõupidamised, koosolekud Reeglina on ametikohtumised täpselt planeeritud ja hoolikalt ettevalmistatud. Vestlus Vestluse käigus: - vahetatakse teavet - esitatakse oma seisukohti - täpsustatakse edaspidist tegevust - ei sõlmita kirjalikke kokkuleppeid Vestlusel on väike arv osavõtjaid. Vestlused on rangelt töised kohtumised. Kergeid vestlusi pole vaja ette valmistada. Räägitakse igapäevastest asjadest. Kerged vestlused aitavad vestlejad häälestada ühele lainele. Keskmised ja süvavestlused võivad olla kavandatud või mitte. Kavandatud vestlused on erialased mõttevahetused, läbirääkimised, intervjuud jne. Vestluse algul tuleb paika p
Koosolekute, nõupidamiste korraldamine ja juhtimine Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................1 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 2 2.Koosolek.............................................................................................................3 3.Kuidas koosolekut korraldada?..........................................................................3 3.1.Koosoleku ettevalmistamine........................................................................ 3 3.2.Koosoleku läbiviimine................................................................................. 5 4.Kokkuvõte..............................................................................................
Iga liige saab koopia tulemustest. Pärast seda küsitakse liikmetelt uuesti lahendust. Algsed tulemused annavad tavaliselt tõuke uuteks lahendusteks. See protsess jätkub, kuni jõutakse konsensuseni. Osalejad on kas eksperdid või isikud, kellel on antud probleemi kohta olulist informatsiooni. Neile võidakse anda kahesuguseid ülesandeid: anda hinnang olemasolevale olukorrale, teha tulevikuprognoose. Delfi-tehnika eduks on vaja küllaldaselt aega, osalejate asjatundlikkust, suhtlemise oskust ja liikmete motiveeritust, et nad süüviksid antud ülesandesse. Delfi- otsustamise eelised on ekspertide aja efektiivne kasutamine, piisav aeg analüüsiks, genereeritavate ideede mitmekesisus ja rohkus, liikmetevaheliste suhtlemisprobleemide puudumine. Elektroonilised koosolekud on kõige kaasaegsem rühmaotsustamise moodus ja neis on ühendatud nominaalgrupi tehnika vastava arvutitarkvaraga. Tavaliselt istuvad inimesed hobuserauakujulisele lauale paigutatud arvutite taga, mis on
sotsiaalsed ja kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised. Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised liitlased. Kui makrokeskkonda reeglina organisatsioonid ise mõjutada ei saa, siis mikrokeskkonda saavad nad mõjutada. Mida läbimõeldum on mikrokeskkonaga suhtlemine organisatsioonil ja mida põhjalikumalt organisatsioon mõõdab nn suhtlemise mõjusust, seda tõenäolisem on, et mikrokeskkonda kuuluvad huvigrupid võtavad organisatsiooni kui usaldusväärset partnerit, mis omakorda mõjutab organisatsiooni tulemuslikkust. Väliskeskkonna puhul tuleb samuti arvestada seda, et seal sisalduvad organisatsiooni jaoks nii võimalused kui ohud. Mida põhjalikumalt on organisatsioon analüüsinud väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte
- ettevõtte esindustegevus - juhi ajakava kordineerimine - nõupidamiste, väljasõittude, lähetuste korraldamine - dokumendihalduse korraldamine - ajakirjanduse jälgimine ja vajaliku informatsiooni vahendamine - töötajate nõustamine asjaajamise ja arhiiviga seotud küsimustes - töö postiga - telefonile vastamine, suunamine, teadete vastuvõtmine ja edastamine - külaliste vastuvõtuga seonduvad ülessanded Tööülessannete mitmekesisus nõuab kiiret ja paindlikku tegutsemist, korrektsust, täpsust, pinge taluvust ning oskust planeerida oma tööd ja aega. Juhiabi töö on seotud teenindamisega ja büroojuhina inimeste juhtimisega, mis eeldab suhtlemisvalmidust, kehtestavust, esinduslikkust, kööstöö-, otsustus-, ja vastutusvõimet ning head suulist ja kirjalikku väljendus oskust. Juhiabilt nõutakse informatsiooni konfidentsiaalsuse tagamist.
organisatsiooni, vaid aitab ka selle liikmetel arendada oma oskusi ja rahuldada vajadusi. Kultuuriline lähenemine: juhid saavad mõjutada alluvate uskumusi, väärtusi ja tajusid reaalsusest ja alluvad loovad toovad organisatsiooni oma uskumusi, väärtusi ja tajusid. Organisatsiooni kultuurid on kommunikatiivsed nähtused. Nad on tavaliselt heterogeensed, koosnevad mitmetest subkultuuridest. KOMMUNIKATSIOONI KLIIMA ORG-S. Kommunikatsioonikliima tekib ametliku ja mitteametliku suhtlemise tagajärjel olemasoleva organisatsiooni struktuuri ja juhtimistegevuse raamistikus. Dennis on defineerinud kommunikatsioonikliimat kui subjektiivselt kogetud organisatsiooni sisekeskkonna kvaliteeti: liikmete tajusid sõnumitest ja sõnumiga seotud sündmustest organisatsioonis. Pace ja Faules kohaselt on see organisatsioonisisese teabevahetuse abstraktne,
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 8. peatükk KOMMUNIKATSIOON Selles peatükis seletatakse lahti kommunikatsiooniprotsessi mõiste ning kirjeldatakse koordineerimise eesmärke ja tasandeid. Eraldi käsitletakse efektiivsete koosolekute korraldamise eeldusi ning antakse ülevaade projekti maine kujundamise võtetest. Kommunikatsioon ja informatsioon Mõistetel "kommunikatsioon" ja "informatsioon" on palju käsitlusi ja definitsioone. Seetõttu selgitame esmalt, mida selles käsiraamatus nende terminite all mõistetakse. Informatsioon on igasugune kirjalik, suuline või visuaalne teave, mida edastatakse kommunikatsiooniprotsessis. Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess. Kommunikatsiooniprotsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale. Kommunikatsioon hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust toimet. Ühesuunalist
KAASUS 1 1.Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta. Omavalitsuse poolt esitatud andmetest selgus, et alaealisel ei ole ettevõtet, samuti ei osanud tema vanemad väidetavalt selgelt põhjendada, miks nende laps ettevõtjana äriregistrisse kantakse. Tulenevalt neist asjaoludest keeldus kohtunikuabi kande tegemisest motiveerides seda järgmiselt: a) TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul; b) ÄS § 1 kohaselt saab isik olla füüsilisest isikust ettevõtja vaid juhul, kui ta pakub oma nimel püsivalt kaupu või teenuseid, antud alaealisel aga vastav tegevus enne äriregistrile kandeavalduse esitamist puudus; c) registrikanne võiks kahjustada alaealise huve, kuna talle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid