"Impressionism" Paul Smith (0)

IMPRESSIONISM
Sissejuhatus
Impressionismi määratlemisest
Impressiooni - mulje ( aisting )
Maali pind on vahend kujuteldava maailma edasiandmiseks
Impressionism ja impressionistid
1874 . a esitas Claude Monet maali " Impressioon . Tõusev päike" (sealt sai alguse impressionism ja paljude jaoks see maal sümboliseerib impressionismi üldse)
Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad edasi aistinguid, lühiajalisi ilminguid vaadeldavast stseenist. oli esimene omataoline.
Impressionistlike kunstnike rühmitus: Claude Monet, Camille Pissarro , Paul Cezanne , Auguste Renoir , Alfred Sisley , Frederic Bazille. Nende eesmärk oli seista vastu konservatiivsele, klassikalisele õpetusele ning hakata maalima vabas õhus, kasutades uudset, julget ja "visandlikku" laadi .
Neile ei meeldinud tollase kunstikooli range õpetuskord, kus nad pidid jälgima klassikuid, kui nad tahtsid olla edukad . See mõjutas nende edukust näitustel, kui nad tahtsid saada kriitikute tunnustust või ametlikku toetust.
Erinevad tõlgendustraditsioonid
1. Formalistlik ja modernistlik tõlgendus - impressionism pakub huvi oma "lamedusega", sellega kuidas juhitakse tähelepanu maali "pinnale" või alusele kantud "värvile".
2. Biograafiline tõlgendus - impressionistide järjekindel huvi maalida uues stiilis, hoolimata kunstiinstitutsioonide ja vanameelse ajakirjanduse ja avalikkuse vastuseisust. Seetõttu pakub Monet' maal huvi kuna annab tunnistust kunstniku julgusest, tema geniaalsusest ja võidust stagnatsiooni üle.
3. Sotsiaal-ajaloolised tõlgendused: a) olustikuline - huvitatud teoste sisu analüüsist, igapäeva elu tasand ühiskonnas; b) teoreetiline - püüti hinnata mil määral tulenes impressionism kesklassi kuuluvate meeste ideoloogiast, mis pretendeeris tõõele või mida peeti tõeks, kas impressionism teenis seda ideoloogiat või seisis selle vastu.
Rõhutatakse kuivõrd erinevad olid meeste ja naiste maalid temaatika poolest, sest nende käsutuses olenev sotsiaalne ruum oli erinev, ning et meestel ja naistel oli erinev nägemus vastatassugupoolest. (meeste maalid võisid olla ntx kohvikust, bordellist, naite omad olid aga pigem kodukeskkonnast)
Impressionism ja impressioon
Kunstnikud rõhutasid et nende loomingus on muljed tähtsal kohal.
Kriitikud arvasid et mulje ei ole piisavalt detailne ja lõpetatud, et seda eksponeerida. Kriitukud süüdistasid kunstnikke kiiruga ja saamatult tehtud maalide kaelamäärimises publikule.
Monet' maal "Impressioon, Tõusev päike" pealkirju juba ütleb et ta pani selle selleks et teda ei saaks hakata süüdistama viimistematuses või detailide puuduses, kuna ta ei saand seda võtta kui vaadet sadamalinnale.
Mulje maalimine tähendas seda, et nad jäädvustasid looduse esmast mõju oma meeltele ehk vahetut, korrastamata nähtumust, vaadates maalima eelarvamusteta.
Aisting
Selle sõnaga kirjeldasin impressionistid seda mida nad näevad ja maalivad.
Aistingud on kunstnikule ainuomased ja isiklikud, seega on maal isikupärane.
Seega võib ühe ja sama motiivi maalimine anda väga erinevad tulemused.
Impressionistlik nägemine ja visandlikkus
Monet' maalis kiiresti, et ära tabada valguse muutumist. Õues maalitu maalis maalist ta toas hiljem üle,kuna pilte eksponeeriti ju sees. Ta maalis kiiresti et jäädvustada esmast muljet, mida motiiv talle avaldas. Esimene mulje on kõige tõelisem ja eelarvamustevabam. Monet' soovitas mitte maalida esemeid ja sündmusi, vaid värvilaike. Püüdke unustada millised esemed teie ees on, mõelge et see on sinine ruut või roosa ristkülik. Monet' soovis et ta oleks pimedana sündunud ja siis äkki nägijaks saades maalida teadamata mis esemed ta ees on. Selles on näha Ruskini mõju Monet'le kuna esimese arvates maali tehniline kogumõju oleneb sellest kuivõrd me suudame taastada oma silma süütuse. Lapseliku taju, lamedad plekid, teadvustamata mida need tähendavad, nagu näeks pime neid esmakondselt.
Manet , Baudelaire ja kunstnik kui flaneur
Degas' maal "Concorde'i väljak" kompositsioon on ebatäiuslik,mis teebki selle huvitavaks. Vaataja on justkui sattunud juhuslikku stseeni. Seal on isa oma kahe tütrega, aga puudub ema. ja ühe mööduja selg on poolenisti ära lõigatud pildist, see kõik on vaatajale ebameeldiv ja üllatav.
Flaneur detektiivi rollis
Flaneurist sai välimuse ja rõivastuse kirglik analüüsija. Pariis ehitati ümber, korrastati tänavad nii et see sai turismiobjektiks aga sellisena oli hea ka vargusi ja muid kuritegevusi jälgida. Seega hakkasid prostituudid maskeeruma. Et olla klientidele nähtavad aga politseiele kättesaamatud. Seega flaneurid hakkasid neid jälgima. Nii olid nad võimelised eristama tõelisi kodanikke teesklejatest ja tähele panema kuritegelikkke tüüpe. Flaneuri tüüpe raskendas aga see et peale tema võib ju keegi veel mängida detektiivi rolli. Oma jalutuskäigul kohtas ta palju erinevaid inimesid kes võisid olla sõbrad, aramastajad või sarimõrvarid.
Üks selline maal on Degas' "Naised õhtul kohvikuterrassil" kus äsja möödunud mees on arvatavasti viibanud ühele prostituudile ning see on parasjagu tõusnud oma toolilt, ja teie tüdruk tuleb kohe tema asemele, et olle kleintidele nähtavamas kohas. Sedalaadi on ka Renoiri maal " Vihmavarjud " kus vaataja köidab kesklassi neiu tähelepanu, tahab talle pakkuda ntx vihmavarju, teha lähenemiskatset, aga seda takistab väikse tüdruku pilk või neiu seljataga olev mees. see maal näitab selgelt tolle aegseid tavasid, mida oli kohalik teha ja mida mitte.
Flaneur ja modernsuse kriis
Gustave Gaillebotte maal " Noormees akna all" jälgib noormees vaadet, aga ta teeb seda nii nagu ta oleks teatris ja tänav oleks lava. tekib tetektiivlik soov jälgida naist keda noormees vaatab, tema tulekut ja minekut, luua oma jutustus
Filosoofiline falaneur
Edouard Manet' looming vastab kõige selgemalt Boudelaire'i käsitlusele flaneur'-detektiivist. Näiteks maalis "Kontsert Tuileries ' aias" Manet justkui naerab meie üle. Ta on tekitanud seal segaseid seoseid, milles midagi nagu ütleb miskit aga ei ütle kaa ja ajab vaatajat segadusse , Manet ise naerab pildi all nurgas meie üle.
Manet ja naise kujutamine
Manet' maalidel pannakse vaaataja piinlikku olukorda, sest naised keda ta vaatab vaatavad talle vastu " Kohkunud nümf". Algselt sellel maalil oli saatür kes naist jälgis, sega oli tema süüdlane, aga hiljem on saatür eemaldatud ja nüüd on süüdlane vaataja ise. "Eine roheluses", " Olympia "
Manet' maalide seeria loob ülevaate tollastest naistest, millised olid nende kombed ja kuhu nad kuulusid ja mida tolele ajal tehti. Prostitutsioon.
Mälu ja kogemus
Manet kujutab vaeseid ja võõrandunud naisi, kelle pilk on äraolev, nad on maailmast ära pöördunud ja enesesse sulgunud. Enesesse sulgumine on ju üks viis kuidas kaasaegses maailmas inimlikke väärtusi säilitada. Maaliti kiiresti kuna kardeti ei mälu(pilt) kaob.
Impressionistide naised ja naisimpressionistid
Enamikel maalidel on naised kujutatud meheliku vaatamise objektina, rahuldavad nii niiviisi meeste huve ja toidavad meeste ihasid.
Manet' maalidel omandab naise vaatamine kriitilise või alternatiivse viisi.
Aga sellesse tüüpi ei kuulu Pissarro maalid, ntx puhkavatest talunaistest.
Renoir' "Vihmavarjud" ergutab mehi mõtlema erootilisi mõtteid juhuslikult kohatud naisest. Tema "Clichy väljak"us on meessoost vaataja kinnitanud oma pilgu mööduva naise näole, nagu tahaks tema külge klammerduda.
Renoir' maalil "Loož" istub avara dekolteega, väljapeetud naine ja tema seljataga on tema mees kes vaatab rõdudel olevaid teisi naisi. See justkui annab vaatajale kinnitust et ta võib omakorda naist vaadelda, kuina tema mees on ametis teistega ja käitub oma kaaslasega väga mühaklikult. Mõju on veelgi suurem, kui me küsime endalt, kas vaadates vastasloožis istuvat naist, me äkki ei unusta ära omaenda naist?
Sugu ja soolised erinevused
"Loož"i laadsetes töödes on mehed vaatajad ja naised vaadatavad (mehed maalivad ja naised on maalitavad).
Sellised maalid väljendavad ideoloogiat soolistest erinevustest. Tol ajal oli "mehelikkus" ja " naiselikkus " rangelt määratletud kategooriad ja neil kummalgi olid omad äratuntavad jooned. Nendest raamidest väljapoole mõtlemist peeti hälbivaks ja ebaloomulikuks.
19. saj Prantsusmaal oli naise loomulik keskkond kodu., meestele selliseid piiranguid ei olnud.
Naine pidi olema truu abikaasa, et mehed saaks anda pärandust oma seaduslikele järglastele, seega oli sooline ideoloogia seotud klassihuvidega., sest selle lõi mees enda jaoks oma teatud probleemide lahendamiseks.. Keskklassi ja töölisklassi kuuluvat naist vaadati erinevat viisi. Viimast peeti lodevaks ja seksuaalselt saadaval olevaks.
Mehelik pilk
See algab mehe füüsilisest erinevusest naisest. Naine tekitab mehes komplekse? Mehelik pilk on seotud seksuaalse rahulduse asendajana ja on seotud mehe hirmudega.
Naiste ruum
Keskklassi kunstnikel nagu Morisot ja Cassatt, ei olnud võimalik oma maalides kasutada nii suurt hulka erinevaid kohti nagu nende meeskolleegidel valitsevate seisukohtade tõttu, missugune kesskkond on naisele sobiv ja milline mitte.. Mehed käisid baarides, lõbumajas aga naiste sündsustunne keelas seal käia. Seega maalisid naised põhiliselt kodu, mõningaid kohti linnas, teater, ooper sest viimases kahes võis ta koos meestega viibida.
Maalidel aimame ka naiskunstnike pettumust selle piiratuse pärast
Naiste naiselikkus
Meeskunstnike kasutatud võtteid leidub ka naiskunstnike töödes, kus naised on meeste vaatlemise objektid. ntx Mary Cassatti "'Teatris" ja Eva Gonzalese "Loož Itaalia teatris" (sarnaneb Renoiri "Loož"iga) kriitikutes tekitas see ärevust kuna maalija oli naine, kes kujutas meest justkui teda vaatavat. Maal rõhutab naiste mõju meestele, äratade nende huvi ja sellega manipuleerida, mis toetas tollal üldlevinud hirme, näiteks kurtisaanid kasutasid ära oma seksuaalset võimu meeste üle. Niisiis kuna tervikuna võis maal alluda mehelikele reeglitele, vaadati seda kui mehele ohtliku maalina, kuna selle maals naine. Naist on kujutatud pigem nii nagu näeb teda teine naine: võluv, ilus, isikupärane jne. See maal ei lase naist vaadata kui seksuaalset objekti vaid vaataja peab omaks võtma naise psühholoogia.
Cassatti "Naine mustas ooperit külastamas" võib näha et naine on arvatavasti lesk ja tema selline seisund lubab tal tegeleda asjadega mida testele naistele olid lubamatud, ntx vaadelda binokliga teisi inimesi.
Omaenese mina
Maast madalast oli naistele rõhutatud et nende välimus peab meestele meeldima ja see mõjutas seda kuidas naised nägid üksi olles iseennast . Seega kujutas naine end maalil mehe pilgu loomuliku objwktina. ntx Cassatti "Etüüd". näeme tüdrukut kes uurib end sellise pilguga et mismulje ta teistele jätab.. Mõttes kujutab ta kuidas mehed ja naised ta välimust hindavad . Kuid tüdruk on siiras ja kohmakas nagu teeks ta seda esmakordselt. Vastandina sellele on aga Morisot' i maalil "Noor naine end kuivatamas" naine end vaadeldes palju küpsem ja leppinud tõsiasjaga kuidas teised teda võivad vaadata, hinnata.
Degas ja naised
Degas' sõnad võivad viidata sellele et ta oli naistepõlgur. ntx oma maali kohta "Pärast kümblust end kuivatav naine" ütleb Degas et naine on magu kass kes pärast märjakssaamist end lakub ja need tema naise on ausad ja lihtsad keda ei huvita miski muu peale oma füüsise. Degas on öelnud "Ma olen ehk liigagi sageli käsitlenud naist loomana". Ta katsetas erinevaid tehnikaid. Tähelepanuväärne on ka see et tema hilisemad skulptuurid eiravad peaaegu täielikult kehtivaid tavasid ja stereotüüpe. ntx " Tantsija , kes uurib oma parema jala kanda" Ta tegi skulptuure plasiliinist või millestki muust aga mitte savist või pronksiga, peale tema surma on takujud valatud pronksi. Ise ta võttis neid töid kui eksperimente .
Monet ja kunstihetkelisus
"Ma tunnen rohkem kui ei kunagi varem vastumeelsust kõige vastu mis tuleb kergelt, esimesel katsel."
Tegeles muljete ja aistingute jäädvustamisega, "hetkelisuse" jäädvustamisega
Et paremini mõista Monet' loomingut siis võib tema töid võrrelda Charles Gleyre tööga "Minerva ja graatsiad " erinevalt Monet' töödest puudub sellest elulisus, see on tuim ja kunstlik. Teoses rõhutatakse ideaalseid naisekeha vorme, jumala poolt määratud iluvormid. Samuti on see töö ka maalitehniliselt täiuslik ja seal pidi valitsema selgus, et tähelepanu ei juhitaks kõrvale. Monet' maal on selle teose täielik vastand . Sellel kujutatakse tavalisi moodsaid inimesi mitte ideaaltüüpe, ta kasutas modellina sageli sõpru ja pereliikmeid. Neid kujutab ta igapäevases ja kaasaegses olekus, mitte mütoloogilises või kauges minevikus. Ei varajata tehnilisi võtteid vaid näidatakse neid julgelt. Kõige huvitavam on see, et Monet' on teinud kõik võimaliku et kõrvaldada maalist jutustavat sisu. ("Naised aias") on püüdnud eriti maskeerida seda et naine keskel pildil nopib roosiõit. Mõnel teisel maalil oleks see jutustav või sümboolne tähendus, kuid seal on see varjatud puuoksaga. Ja Monet' tulevase naise nägu on varjatud lillekimbuga, seega ei saa me seda pilti lugeda kui jutustust vaid peame võtma kui mingit ajahetke. Sellised maalid tundusid ühiskonnale ohtlikuna kuna need eirasid tollaseid väärtusi ja kaanoneid. Tollel ajal pidi kunst tegelema igavikuliste probleemidega, mitte hetkelisusega.
Monet' suurim soov oli välja arendada oma kunstilaad , mis väljendaks tema isikupära, tema aistinguid, mitte teiste kunstnike isiksust.. Inimesed peavad olema vabad, et otsustada nii pakju kui võimalik ise, ilma kõrvalise vahelesegamiseta või mõjuta. Tema maalimis viis väljendas usku individualismi ja enesemääratlusse.
Tema maalides mis ta tegi Seine 'i äärses suvituskohas on inimeste kompositsioon asetatud nii nagu oleks vaataja just sinna nende keskele sattunud. Kindla kompositsioonilise telje ja struktuuri puudumine. Kujutab motiivi pidevas liikumises (kiire, rahutu pintslilöök), aga see on tema, kontrolli all.
Aistingut tabamas
Maalis oma maale mitmest visandist kokku ja tema osadel töödel ongi näha ebaloomulikke üleminekuid justnagu oleks ühes teoses mitu pilti. Ta eelistas oma kohapeal tehtud tööd, "esialgsed viletasad visandid", hiljem oma ateljees üle maalida.
Maalisarjad
Mida aeg edasi seda rohkem eraldus Monet' temaatikast ja hakkas maalima maastikke ja selle muljeid . "Sügis Argenteui's". Seal hakkas ta maastikke maalima, seal oli palju tehaseid ja tal tuli otsustada mida maalida ja mida mitte ning selle järgi võime välja lugeda tema väärtushinnangud, mis talle meeldis mis mitte. 1870. a. lõpus hakkas ta maalima ühest motiivist erinevaid pilte, saades oma maalidesse nii erinevaid muljeid mida üks ja sama asi võis tekitada. "Raudteesild Argenteuil's" Pariisi Saint-Lazere'i raudteejaamast maalis ta 12 maali. Tahtis maalida sama motiivi erinevates ilmastikutingimustes"Päikeseloojang Etretat 's" ja "Rahutu meri Etretat's". Ta maalis sageli mitut maali korraga, just valguse muutumise pärast, oli väga töökas, tegi sarju.
"Olulisemad omadused"
Maalis sarju heinakuhjadest: "Heinakuhjad lumevalguses", Heinakuhi lumevalguses", "Heinakuhi päikeseloojangul" (30 maali). Ta huvitus nii üksikmaali kui ka kogu sarja terviklikkusest ja see oli tema jaoks niisama tähtis kui jäädvustada muljeid või aistinguid. 1892 ütles ta et teda ei rahulda enam miski olgu see ükskõik kui lühiajaline, ta otsib hoopis "olulisemaid omadusi".
1890. a ilmub tema mõtlemises uus joon, ta võtab omakse selle, et tervikliku teose väljenduslikkus on suurem kui selle aluseks olnud muljete ja aistingute väljenduslikkus. Tahab edasi anda põgusat elamust ja kunsti väärtus seisneb selle tabamisoskuses. "Paplite" sarjast kulutas ta iga lõuendi peale 7 minutit, et valgus ei saaks neid muuta ja maalisarja Seine'i jõest kasutas ta ühe sessiooni ajal neliteist lõuendit. Monet' tahtis väärtustada iga hetke, kuna elu on ju mööduv.
Klassitsism rõhutas kogemustes peituvat igavest korda aga Monet' kunst taotles hetke ilu siirast väljendamist.ntx "Rohelised peegeldused"
Pissarro maailmanägemus
Temagi kunst põhines muljetel ja aintingutel. Kuid Pissarro lähtus aistingutes teistsugusest huvidest kui Monet. . Tahtis väljendada anarhistlikke vaateid. Tema maalil "Seine'i jõgi Grenouillere'is" on tähelepanuväärne maal. Seda sama jõge maalisid ka Monet ja Renoir küllaltki probleemivabalt. Kuid erinevalt nendest maalis Pissarro pildile ka tööstushooned ja vabrikukorstnad, mis sellel kohal tegelikult eksisteerisid. . Võib-olla osutas ta nii iroonilise muigege loodusele mida pariislased nautisid või ta alles otsis seda kuidas tööstust ja loodust koos maalida. Maalidel " Vabrik Pontoise'i lähedal" ja "Oise'i jõgi Spate'is" maalis ta pildile nii paplid kui vabrikukorstnad, paigutades nad suht sarnaselt sellega ta vb tahtis öelda et tööstus võib looduses eksisteerida, isegi domineerida ilma loodust hävitamata. Viimases maalis on aga näha et kui puudelt on lehed langenud siis vabrik muutub koledaks ja ta ei suuda loodusega samastuda. Tema maal "Eeslisõit La Roche-Guyonis" kujutab klassivahesid. Maastikumaalidel tavalistest klassivahesid ei kujutatud. Vaesed lapsed peavad pealt vaatama kuidas rikkamad saavad eesliga sõita. Maali motiivideks on tavalise panoraamvaate asemel üksikud maastiku lõigud. "Punased katused" Puud varjavad maja vaated, selline käsitlus paneb meid maali pilguga puurima , kuid samas võib olla see ka rõhutatult kaasaegne maastikukäsitlus.
Kunstnik teoreetikuna
1870 aastateteisest poolest muutusid tema tööd värvirikkamaks, tema teadmised värvuse, valguse ja optikaalas kasvasid. " Istuv talutüdruk" mall on maalitud sügisese sinaka valgusega ja jälgitud on seda kuidass värv valguse langemise tõttu muutub. Pöörab tähelepanu ka sellele kuidas täiendvärvused, enamasti punane ja roheline, oranž ja sinine, teineteise värvust intensiivistavad. Näiteks maalil "Punased katused" tõstab ta esile punast ja rohelist. Kui värvid kanda pildile väikeste pintslitõmmetega siis silmale sulavad need värvid üheks tervikuks. Näiteks andis ta mulla värvi edasi mitte pruuniga , vaid erinevate soojade ja külmade värvidega. Värvuste optilise segunemise eeliseks oli see, et saadi tunduvalt heledama värvigammaga maal kui traditsiooniliste tehnikate kasutamisel . Kui kaks värvi kõrvutada siis nende heledus säilub, kui need aga omavahel segada, siis värvid tuhmuvad.
Pissarro maailmanägemuse poliitiline värv
Teadus aitas tal luua vaba kunsti, mitte seda mida surusid peale kunstiakadeemia ja näitused. Ta justkui leidis läbi teaduse oma maalidele õigustuse.
Anarhistlik temaatika
1870 aastate maalidel on värvid kooskõlas töölis- ja talupojatemaatikaga. Ta oleks nagu püüdnud välendada sellist nägemisviisi mis tema arvates vastas külatemaatikale. Pissarro mainis et maal vanast talunaisest oli kohutavalt sünge ja tal ei puudunud iseloom nagu tema modellilgi. Keskendus talutöödele, mis talle meeldisid. Talupoegade turud "Linnaturg Gisors'is". Ta samastas end talupoegadega. Ütles et kunstnik peab omaks võtma talupoegade elustiili, kui tahab neid mõista.
Pissarro ja linn
1890 aastatel maalis Pariisivaateid. See ei olnud kindlasti talupoegi armastavele kunstnikule kerge, kuna tema jaoks kehastas linn rahavõimu. "Sotsiaalsed pahed", milles on detailselt kujutatud kuidas kapitalism viib linnauinimese viletsusse ja meeleheitele. "Bulvarite sari" tegi sarju nagu Monet. Need sarjad läksid nagu soojad saiad . Kuid need maalid valmistasid talle probleeme. Näib et Pissarro tahtis nende maalidega raha teenida ja oli valmis loobuma oma põhimõtetest ja minema kompromissile, ise nende maalide väärtuses kaheldes. Pidi need maalid tegema kallitest hotellidest, nende inimeste tubadest keda ta ei sallinud. Näib et tundis isegi piinlikkust.
Terviklikkus ja linn
Figuurid on pigem värvilaigud ühtses tervikus. Vanemaks saades oli huvitatud terviklikkusest ja harmooniast. "Sellest hetkest kui alustan maalimist, püüan tegeleda harmooniaga...kuidas saavutada ka pisima detaili ühtsus tervikuga, see on kooskõla, värvuste akord".
Cezanne ja vormiprobleemid
"Kunst on harmooniline nagu looduski"
Peetakse ka postimpressionismiks, kuid see leiutati alles peale tema surma.
Kujutab loodust silindri, kera või koonuse abil, tal oli huvi puhaste geomeetriliste vormide vastu. "Järv Annecys" leidub poolgeomeetrilisi vorme.
Cezanne ja psühhoanalüüs
Tema maale ei tule käsitleda ainult vormi vaid ka sisu seisukohalt. Suhtus armastusse ja seksi häbelikult ja tõrjuvalt. Arvatavasti oli esimest korda armunud nooruses ja teist korda viiekümneselt. , kuid ei söendanud läheneda naisele, kellesse ta oli kiindunud . "Röövimine" ja mitmed teised teosed sisaldavad vägivaldseid erootilisi kujundeid, mis viitab sellele et ta väljendas oma erootilisi ihasid oma maalides, reaalses elus oli ta aga liiga häbelik. Ise on ta neid maale nim. "täkku täis maalideks". tema varajasemates seksuaalteemalistes maalides on tähtsal kohal õunad "Armunud karjus". seal hõlbustavad õunad sugudevahelist suhtsemist. Õunad on objektid mille kuju, küpsus ja kooritavus lubavad arendada meestel seksuaalseid fantaasiaid naiste suhtes. "Eine roheluses" naine ulatab mehele õuna, kes on Cezannega ilmselgelt sarnane. " Vaikelu kipskujuga on vastandanud magusad õunad kibedatele sibulatele justnagu vihjates armastuse keerdkäikudele. Ühes uurimuse rõhutatakse et tema töid läbib äng ja süü, mida ta tundis oma isa hirmuvalitsuse all olles. "Eine roheluses" ujudat Cezanne'i jälgib jõuline piipu tõmbav mees (tema isa).
Cezanne'i " optika "
Cezanne'i enda sõnul oli tema töödel kaks külge -"optika, tema teioreetiline nägemisviis ja " loogika ", tema teoreetiline aistingute organiseerimise viis pildid. Tema optika tähendab süütute silmadega vaatamist. Ütles, et näeb värvilaike. tahab näha nagu äsjasündinu. . Ütles et kunstniku kohus on maalida seda mida me näeme, unustades varemnähtu. See tähendas ka varasemate maalitraditsioonide, ka perspektiivõpetuse hülgamist. Ütles et meid mõjutab kõik varemnähtu, muuseumid jne. Loodust me enam ei näegi, me näeme pilte. "Vaikelu kipskujuga" tagaplaanil olev õun paistab liiga suurena võrreldes esiplaani õuntega. Nendes ja teistes detailides on ta loobunud perspektiivõpetusest sest ta maalib seda mida näeb.
Värv ja joonistus Cezanne'il
Arvas , et kunstnik ei näe looduses jooni, vaid värvilaike ja seetõttu ei olnud tema maalides kohta joonistusel, vähemalt teoreetiliselt. Värv võib ja peab asendama joonistust. Looduses värvid seonduvad omavahel, tema eesmärgiks oli oma maalidel värvilaike niisamuti korrastada. Organiseeris värvused külma-sooja põhimõttel. Soojad värvid eenduvad, külmad taanduvad
Harmooniline nagu loodus
Kunst ei suuda kunagi edasi anda samu värve nagu looduses, ainult nende omavahelised seosed on sarnased. Me ei suuda kunagi edasi anda nii palju värve ja erinevusi nagu looduses kuid kuna silm lihtsustab nähtut siis on ka maalid veenvad. Seega peab kunstnik tunnistama maali piiratust, tegema nii palju kui võimalik, tegema mida maalul annab teha. Kunstnik ei tohi lihtsalt kopeerida nähtut, vaid peab selles edasi andma oma mulje, tõlgendama seda teisel, ainstingute skaalal. Valguse paremaks saavutamiseks paigutas ta täiendvärvid väikeste vahedega üksteise kõrvale "Musta lossi pargis ". Samastas maali muusika palaga ja selle elementi nootidega, mis peavad kõlama ühtses helistikus.
Maali lõpetamine
Kõrvuti seisvad värvid mõjutavad üksteiste tonaalsust, intensiivsust ja seega tuleb need väga hoolikalt "häälestada". Iga värvilaik mõjutab teist. Käsitles maalipinda ühtse tervikuna. Kui ta lisas maalile midagi uut siis ta sageli maalis ka teisi osi ümber et säilitada terviklikkus. Kulutas oma tõpetatud töödele väga palju aega, ga just oma töö keerukusele on tal mitmed tööd ka lõpetamata. "Suured suplejad" ühe variandi kallal oli ta töötanud juba kümme aastat. Tema värvuste harmoonia on niivõrd peenekoeline et selle võib lihtsasti rikkuda raami või ümbritsevate seintega. Üks viis oli tal kohe maalile visandada värviskaalad
Cezanne'i kunst
Tema vaikelul "Vaikelu kipskujuga" on raske vahet teha kust läheb piir looduse ja tema kujutatu vahel. Tõdes, et kunst on alati mingil määral erinev kujutatust.
Impressionism kui kunst
Impressioniste huvitas nende maalide mõjuvus rohkem kui nad ise tahtsid tunnistada.
Degas kasutas värvuse intensiivsuse saamiseks neutraalvärve nagu hall. Naeruvääristas ideed nagu saaks kunstnik värvirikkuse lihtsalt tugevate värvuste kasutamisega.
Kunstnik ei ole lihtsalt pildi tegija , ta on selle vaataja ja see, kellejaoks on see tehtud.
Need kunstnikud jõudsid oma töödes üllatavatele ja isegi tahtmatutele järeldustele kuna nad ei maalinud traditsiooniliselt.