Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Grupiprotsessideloengu konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskendumine miks?
  • Keskendumine Kuidas?
Grupiprotsessid – PSP6052 – TLÜ 2013

Grupp

  • Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused

  • Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik

  • Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus

Grupi tunnused:

  • ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid

  • omavahelised suhted ja sõltuvus

  • kokkukuuluvustunne, “meie” tunne

Grupi liikmete ühised omadused:

  • teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid

  • vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt

Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele:

  • raha, füüsilised ressursid

  • eesmärke

  • korda ja stabiilsust

  • kaitset ja tuge

  • staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus

  • võim, õigus, kontroll

Grupis tegutsemine annab organisatsioonile:

  • parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohased

  • ühiste huvide realiseerimise

  • organisatsiooni suurenemisega tekkivate neg. tagajärgede vähenemise

  • võimaluse mõjutada liikmete distsipliini ja tegevust

  • teha üksikisikust paremaid otsuseid

  • edendada loomingulisus


  • Üldised teoreetilised lähtekohad - miks ollakse grupis


    Tingituse teooria - laps õpib sõltuvust teistest

    Sotsiaalse võrdluse teooria (Festinger 1954)

    • surve käituda vastavalt ümbruskonna nõuetele

    • vajadus võrrelda oma arvamusi ja tegevust teistega hoidumaks väärast (kahjulikust) tegevusest

    Sotsiaalse identiteedi teooria (Tajfel & Turner 1986)–inimese minapilt sõltub tugevalt grupist, millega inimene end identifitseerib. Mina –teised.

    Sotsiaalsete väärtuste vahetuse teooria –grupis olek annab kasu, kuid tekitab ka kulusid.

    Grupis olemise kasu (profit) = tasu –kulud

    Rahulolu grupiga ja grupist sõltuvus (Kelley & Thibault 1959) –kui saadav kasu on suurem, kui arvame olevat õiglase või normaalse, siis oleme rahuldatud

    Suhte säilitamine sõltub võrdlustaseme (CL) ja alternatiivide võrdlustaseme (CLalt) suhtest (Thibaut & Kelley 1959)

    Sotsiobioloogilised teooriad (nt. Bowlby, 1958)–ellujäämine on tõenäolisem grupis (Baumeister ja Leary, 1995).Soodumus sideme loomiseks geneetiliselt tingitud.

    Optimaalse eristumise teooria (Brewer, 1991)–soov tasakaalustada kuuluvusvajadust, sotsiaalset hellitust ja eristumisvajadust


  • Grupi karakteristikud


    Grupi normid

    • Käitumine

    • Hoiakud

    • Taju –nt. Sherif 1935, 1936 autokineetilise efekti katse.


  • Grupinormid :


    Kokkulepped, mida tavaliselt ei fikseerita

    • Grupinormid on väärtuste skaala, millega määratakse aktsepteeritava ja mitteaktsepteeritava käitumise ja hoiakute piirid grupis (Sherif, 1969)

    Normide teadvustamine:

    • Teadvustamine vabastab liikmete käitumise, küpsus tõuseb

    • Nii positiivne kui negatiivne mõju, seetõttu teadvustamine oluline

    Normid tekivad ja kinnistuvad, sest:

    • Võimaldavad piiritleda grupi toimuvat ja määrata suhted teistega

    • Muudavad käitumise ennustatavaks

    • Kujundavad grupi näo

    • Annavad õigustuse grupis toimuvale, sõnum väljapoolepiloot


  • Grupinormide tekkimine


    • Juhi või grupi liikme sõnaline avaldus

    • Kriitilised sündmused grupi arenguloos

    • Esmakordse situatsiooni ilmnemisel esinev käitumine muutub normiks

    • Varasemad normid, mis eksisteerisid teistes gruppides

    Kujunemise etapid:

    • Defineerimine –miks ja milline norm on vajalik

    • Käitumispiiride määratlemine

    • Sanktsioonide kujundamine

    Grupinormide sisu:

    1.Vahendite ja tasude jaotamine:
    • Õiglusprintsiip –jaotamine vastavalt panusele

    • Jõupingutusprintsiip –panuse kasvul põhinev

    • Võrdsusprintsiip –võrdne jagamine (kõik ühe, üks kõigi eest)

    • Vajadusprintsiip –igaühelt võimete, igale vajaduste järgi

    2.Jaotamisega mitteseonduvad normid:
    • Seotusnormid

    • Vastastikuste suhete normid

    • Vastutusnormid


    Postitiivsed ja negatiivsed grupinormid


    Normi sisu
    Positiivne avaldumine
    Negatiivne avaldumine
    Uhkustunne organisatsiooni üle
    Me seisame ettevütte eest, kui seda ebaõiglaselt kritiseeritakse
    Meil tahetakse töötajaid alati ära kasutada.
    Parim sooritus /parim kvaliteet
    Me püüame alati kõike teha parimal viisil.
    Pole mõtet pingutada, keegi ei tee seda.
    Eestvedamine /juhtimine
    Meie juhid hoolivad meie heaolust
    Me ei tee juhtidest välja ja ei räägi oma probleemidest.
    Meeskonnatöö/ suhtlemine
    Meil osatakse kaaslasi kuulata ja hinnatakse nende mõtteid
    Elame nagu huntide keskel- igaüks hoolitsega ise enda eest.
    Tõhusus, efektiivsus
    Meil otsitakse võimalusi tõhususe tõstmiseks
    Teeme nii, nagu kogu aeg. Mis siis, et need on vananenud töövõtted.



  • Grupi karakterisikud


    Grupi suurus

    • Väiksed grupid – võimalik grupi liikmete vahel vahetu suhtlemine

    • Suured grupid

    Grupi suuruse mõju (Thomas, Fink, 1969):

    • Alla 5-liikmeline grupp:

    • Vähene liikmete arv, väge neid, kes tunnevad vastutst

    • Tihe omavaheline suhtlemine- potensiaalne kontaktide arv väike

    • Kiirem lahendusega nõustumine

    • Üle 7-liikmeline grupp

    • Vähem võimalusi tegevuses osaleda. Esinemisvajaduse rahuldamatus

    • Suur hulk pealtvaatajaid – päris mõnd osalejat

    • Agressiivsete osalejate domineerimine suurem

    • Alagruppida tekkimise võimalus


  • Grupi suuruse mõju tegevusele


    Grupi suurus
    2-7
    8-12
    13-16
    Eestvedamine
    Vajadus liidri järele
    Väike
    Keskmine
    Suur
    Erinevus liidri ja grupiliikmete vahel
    Väike
    Keskmine
    Keskmine/suur
    Liidri suunamine
    Väike
    Nõrk-keskmine
    Keskmine-suur
    Liikmete käitumine
    Toleratnsus liidri korraldustele
    Nõrk-tugev
    Keskmine-tugev
    Tugev
    Grupiliikmete domineerimine
    Nõrk
    Keskmine-tugev
    Tugev
    Grupiprotsessid
    Reeglite ja protseduuride formaliseeritus
    Nõrk
    Nõrk-keskmine
    Keskmine-tugev
  • Gruppide tüpoloogia


    Dihhotoomiline:
    Tinglikud, statistilised
    Reaalsed, kontaktgrupid
    Ajutised, eksoerimentaalsed
    Püsivad, loomulikud
    Suured
    Väiksed
    Ametlikud , formaalsed
    Mitte ametlikud, mitteformaalsed
    Konglomeraadid, korrastamata
    Struktureeritud, organisatsioonilise koeisega
    Primaarsed
    Sekundaarsed
  • Kestus ja seotus (McGrath. 1984)


    Ekspeditsioonid
    (Teaduslik uurimistöö, kosmoselennud jmt)
    Kinnised kooslused(Nt perekond)
    Ühekordsete ülesannete täitjad, (uurimikomisjonid, projektgrupid jmt)
    Alalised meeskonnad (Nt töörühm)
    • Tseremoniaalsed tegevused gruppi arvamisel ja lahkumisel
    • Väga tugev omavaheline tegevusalane seotus
    • Ekspeditsioon

    • Ajutine grupp, tugev seotus
    • Oluline- konsensus eesmärgi suhtes, sest aja jooksul võib eesmärgi tähtsus väheneda.
    • Paljud grupid ei jõua toimimisstaadiumi
    • Enesessesulgumise ja võõrandumise tendents
    • Oluline- rollijaotus
    • Võimalus grupist eemalduda, iseseisvalt otsustada
    • Ühekordsete ülesannete täitjad

    • Kiire reageerimine keskkonnamuutusele
    • Võimalus keskenduda unikaalsele tootele
    • Vaheldusrikas
    • Väiksem turvatunne

    Mitteformaalne
    Formaalne
  • Struktuur

  • Kujunemine
  • Suhted
  • Iseloom
    Spontaanne
    Emotsionaalsed
    Dünaamiline
    Planeeritud
    Ratsionaalsed
    Stabiilne
  • Positsiooni terminid

    Rollid
    Amet
  • Eesmärgid

    Liikmete vajaduste rahuldamine
    Kasulikkus või ühiskondselt vajalikud teenused
  • Mõju

  • Alus
  • Tüüp
  • Suund
    Personaalsus
    Autoriteet
    Alt üles
    Positsioon
    Formaalsed õigused
    Ülalt alla
  • Juhtimismehhanismid

    Sotsiaalsed normid
    Ametlikud sanktsioonid
  • Kommunikatsiooni

  • Kanalid
  • Võrk
    „Viinamarjapõõsas“
    Halvasti jälgitav, lõikumised regulaarsete kanalitega
    Formaalsed kanalid
    Hästi jälgitav, järgib formaalseid seoseid
  • Kaaristamine

    Sotsiongramm
    Organisatsiooni struktuur
  • Muud

  • Kuuluvus gruppi
  • Isiksustevahelised suhted
  • Liidri/juhi kujunemine
  • Vast. Mõjutamise baas
  • Seotus grupiga
    Grupi poolt aksept. persoonid
    Tekivad spontaanselt
    Liider kujuneb rühma liikmete hulgast
    Isiksusest tulenev staatus
    Vastastikune tõmme, sümpaatia
    Kõik indiviidid töögrupis
    Ettekirjutatud tööjuhendiga
    Juht määrtakse organisatsiooni poolt
    Funkts. Ülesanded või positsioon
    Lojaalsus

    Ametlikud e. Formaalsed grupid

    • Tööülesannete täitmise grupid

    • Toodand või vajalikud teenused

    • suhted ei ole lähedussuhted

    • võib olla mitu liidrit

    • oluline – koostöö

    • Probleemide lahenduse koordineerimine , teiste tegevuste hindamine, planeerimine jne.

    • Moodustatakse erimeelsuste lahendamiseks, oluliste ideedega töötamiseks ja nõustamiseks

    • Erineva tausta ja motivatsiooniga liikmete ühistegevus kohmakas

    • Oluline – infovahetus

    • Otsustusgrupid

    • Vajaliku ingo kogumine, hindamine ja otsuse vastuvõtmine

    • Oluline- infovahetus

    • Probleemilahendusgrupid

    • Probleemide lahendamine ja kitsaskohtade kõrvaldamine

    • Diskussioonid ( dialoog , paneelarutelu, sumpoosion, foorum , kõnelused)

    • Oluline - infovahetus

    • Kvaliteediringid

    • Tegevuse efektiivsuse ja kvaliteedi parandamine

    Mitteametlikud ehk mitteformaalsed grupid :

    Sotsiomeetria

    J. Moreno - konfliktide vähendamine
    Sotsiomeeriline test
  • Grupi struktuurielemendid


    Hästi arenendus püsivates gruppides

    • Rollid

    • Staatus – sotsiaalsete väärtustega piiritletud positsoon

    • Alagrupid- vanuse, elukoha, huvide põhjal

    • Kommunikatsioonivõrgustik

    Sotsiaalsed rollid – grupiliikmete oodatav käitumine, mis on seotus positsiooniga grupid

    • Rolliteooria 1930ndad (R. Linton, G.Mead, G. Allport )

    • Väljakujunenud normid oodatav käitumine sõltuvalt:

    • Sugu
    • Vanus
    • Situstsioon
    • Rahvus
    • Tervis
    • ...
    • Sõltuvalt erinevustest isiksuse omadustest  erinev rolli mõistmine ja tõitmine


  • Rollid


    • Vastastikused – rolli saab hoida ainult suheldes teiste inimestega

    • Rolldi internaliseeruvad – saavad osaks „minast“, muutuvad automaatseteks

    • Omandamine – sotsiaalse õppimise protsessi kaudu –jäljendamine ja modelleerimine . Sellest tulenevalt sotsiaalsete toimingute tervikmustrid, stsenaariumid.

    • Vangide – valvurite katse (Haney, Banks, Zimbardo 1973)

    Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmsit, mis avalduv OLUDE tõttu ( mitte isiksuse omadustest tulenevalt)
    Põhirollida omandamine lapsepõlves (G. Sulivan )
  • Sotsiaalne staatus


    • Formaalne : kogum õigustest ja kohustustest, mida persoon võib organistatsioonis omada. Seotus positsioonidega.

    • Staatus kui prestiizh: suhteline hierarhia , mida persoon hoiab ja millega grupp mõõdab inimest

    • Staatuse allikaks peetakse sageli rolli, kuid

    • Staatus põhineb individuaalsetel omadustel
    • Tavaliselt on kõrge staatuse omajal võim, privileegid , allub vähem grupi normidele
    • Kõrge staatusega persoonil on ebaproportsionaalselt suur mõju grupi otsustele. Torrance (1954) uuring pommituslennuki meeskondades – piloodi arvamus omas meeskonnas suurimat kaalu. Sabakahurimehe arvamus alati vähem aksepteeritud, ka siis, kui piloot eksis.

  • Rollid grupis – ülesanne


    Algatajad
    Infootsijad
    Arvamuse püüdjad
    Infoandjad
    Arvamuse jagajad
    Viimistlejad
    Kooridneerijad
    Orienteerijad
    Hindajad
    Ergastajad
    Asjaajajad
    Salvestajad
    • Rolliprobleemid

    Rolli ebaselgus
    • Mitmetähenduslikkus
    • Rollimuutmine (Vanalt uuele siirdumine)
    • Tõlgendamine
    Rollikoormus ehk rollilast
    • Ebaselged prioriteedid
    • Liigne hulk nõudeid
    • Võistlevad ootused
    Rollikonfliktid
    • Nõuete ühildamatus
    • Konflikt väärtustega
    • Konflikt võimetega
    • Toimetulek rollikonfliktidega

    • Moraalne tüüp – eelistus ametlikult esitatud rolliootusele
    • Kasulikkuseleorienteeritud tüüp- minimiseerida nagatiivsed sanktsioonid
    • Segatüüp
    • Rollikonflikti vähendamine

    • Ümberdefineerimine või loobumine
    • Prioriteedi muutmine
    • Ümberlülitumine
    • Farmakonid

  • Juhi rollid


  • Suhtlemisega seotud
    • Tseremoniaalne
    • Juhtija - eestvedaja
    • Sidepidaja

  • Infoga seotud
    • Vastuvõtja
    • Infojagaja
    • Kõneleja

  • Otsustamisega seotud
    • Uuendaja - ettevõtja
    • Ressursside jagaja
    • Arusaamatuste lahendaja
    • Läbirääkija

  • J. Moreno arenev rollisüsteem


    • fragmentaarne ja düsfunktsionaalne rollisüsteem –arhailised rollid, vajalikud ellujäämiseks, kuid täiskasvanu seisukohast ebasoovitavad –ellujäämise rollid.
    • toimetulekurollide süsteem –rollid olukordadeks, mil ellujäämine on ohus.
    • progressiivne funktsionaalsete rollide süsteem –täiskasvanule soovitavad rollid, mis arenevad ega korda toimetulekurolle.
    • Mõned tüüpilised toimetulekurollid, ellujäämisstrateegiad (Moreno)

    • Valesangar (tingimusteta positiivne suhtumine)
    • Taagakandja (lapse ülesanne on olla laps)
    • Patuoinas e. probleemne laps (halva käitumisega tähelepanu saavutamine)
    • Nähtamatu e. unustatud laps (allasurutud viha, turvatunde puudumine)
    • Naerutaja (Kloun)

  • Grupi kompositsioon


    homogeensus
    •heterogeensus
    Heterogeensuse suurendamise vahendid:
    Gruppi kuuluvad erineva juhtimistasandi esindajad
    Kuldsed langevarjurid”
    Diversiteet –kõik see, mille poolest inimesed ühiskonnas või organisatsioonides erinevad
    •Isiksuse tüüp –iseloomust tulenevad eripärad
    •Primaarne diversiteet –omadused, mida ei ole võimalik muuta (sugu, vanus, rahvus)
    •Sekundaarne diversiteet –omadused, mis võivad muutuda ( haridus , välimus, perekonnaseis )
    •Organisatsiooniline diversiteet –omadused, mis on seotud konkreetse töökeskkonnaga (töö sisu, tööstaaž, juhtimistasand)
    •Seda võib ignoreerida või JUHTIDA
    •Diversiteet mõjub positiivselt äritegevusele
    •Parem juurdepääs tööjõuturule –kas on võimalik tõestada, et parim müügiesindaja on ...
    •Kui töötaja isikupära arvestatakse, on ta pühendunum
    •Erineva tagapõhjaga töötajad aitavad paremini mõista erinevate
    klientide vajadusi
    •Stereotüpiseerimine
    • Näide rakenatavusest


    Ühistegevuse tüüp
    Suhte staadium
    Meeldivuse allikas
    Jaotusnorm
    Vahetatav ressurss
    Juhututtav
    Varajane
    Füüsiline meeldivus; Ruumiline lähedus
    Demogr. Sarnasus
    Õiglusnorm
    Raha ; Kaubad ja info
    Tuttav
    Hilisem
    Hoiakute ja väärtusete sarnasus
    Võrdsusnorm
    Armusuhe
    Teenused ja staatus
    Pikaajaline sõprus, abielu
    Pikaajaline
    Vajaduste ühildumine
    Vajadused
    Armastus

    Avatud ala
    Endale teada ja teistele teada
    Pime ala
    Teistele teada, endale mitte
    Varjatud ala
    Endale teada, teiste eest peidetud
    Tundmatu ala
    Tundmatu endale ja teistele
    • Avatud ala

    •Kõigile tuttav
    •Kõik tunnevad mängureegleid
    • Varjatud ala

    •Indiviid ei soovi seda avaldada
    •Probleemide puhul –“Mis sul nüüd viga on, mis sul hakkas?”
    • Pime ala

    •Grupiliikmele teadvustamata, teistele ilmne
    •Probleemide puhul –“Miks mind valesti mõisteti?”
    •Enesehinnangut segavad isiksuseomadused
    • Tundmatu ala

    •Sageli ootamatud arengukäigud, äärmuslikes olukordades
    • Mõjutamine grupis

    Aspektid
    Viisid
    • Grupi atmosäär seoses mõjutamisega


    Kaitsma ajendav
    Toetav
    Hinnanguline suhtlemine
    Kirjeldav suhtlemine
    Orienteeritus kontrollile
    Orienteeritus probleemile
    Strateegiline suhtlus
    Spontaanne suhtlus
    Tundetu väljenduslaad
    Emaatia, tunnete tajumine
    Mõne grupiliikme üleolek
    Grupiliikmete võrdsus
    Täpselt piiritletud käitumine
    Tolerantsus käitumisviiside sutes, piiride katsetamine
    •väljendub grupiliikmete vastastikuses meeldivuses ja pühendumuses grupile
    •Kurt Lewin –kohesiivsus on summa jõududest, mis hoiavad indiviidi grupis, nt.:
    • Inimesed sobivad üksteisega emotsionaalselt
    • Koos on suurem võimekus lahendada võtmeülesandeid õpingutes
    • Kui grupp on edukas, siis on võimalik võita väärtuslik auhind
    •Sotsiaalne meeldivus ja interpersonaalne meeldivus (Hogg & Hardie 1992)
    Sotsiaalne meeldivus –grupis on palju “grupiliikme prototüübile” vastavaid persoone. Oluline gruppides, millega inimene ennast identifitseerib.
    •Kohesiivne grupp on kollektiivse enesehinnangu, eneseaustuse allikas. Kui etnilisse gruppi kuulumine on eneseaustuse allikas, tajuvad liikmed enam rahuldust grupis olemisest (Crocker jt. 1994)Seetõttu on etnilistele vähemustele kuulumine olulisem
    • Kohesiivsuse mõjurid

    •koosveedetud aeg
    •sisenemise keerukus
    •grupi suurus
    •välisoht
    •varasem edu
    •läbielatud konfliktid
    • Liidriksoleku stiil

    Roethlisberger & Dickson (1939):
    Eesmärgile keskendunud
    Suhetele keskendunud
    Lewitt, Lippit, White (1939):
    Autoritaarne
    Demokraatlik
    Mittevahelesegav
    Peters ja Waterman (1982):
    Liidri ootused meeskonnale
    Bales & Slater (1955) –Ülesande spetsialistid vs. sots.-em. Suhete spetsialistid
    • Liidriksoleku stiil

    Liidri esilekerkimine
    •Liidri kategoriseerimise teooria ( Lord et al 1984):
    –Liider kerkib esile grupiliikmete ootuste ja stereotüüpide toel. Eelistatud isikuomadused.
    •Sotsiaalse identiteedi vaade (Hogg 2001):
    –Liidriks saamise tõenäosus on suurem neil grupi liikmetel, kes täidavad grupinorme ja eelistatud käitumisviise
    Karismaatiline liidriksolemise stiil ( Bass 1998):
    –Tõstab grupi toimimist ja loomingulisust
    –Eestvedaja
    –Toimub sotsiaalsete väärtuste vahetusprotsess:
    •Järgijad saavad suuna, struktuuri ja mõnel juhul eksperthinnangu
    •Juht saab võimu, privileegid ja kontrolli
    • Liidru omadused

      Isiksus
      Vilumused
      Kohanemisvõime
      Sotsiaalne tundlikkus
      Kõrged saavutusvajadused
      Enesekehtestamine
      Koostöövalmidus
      Domineerimine
      Enesekindlus
      Energilisus
      Stressitaluvus
      Soov võtta vastutust
      Tarkus, intelligentsus
      Probleemide nägemise oskus
      Oskus näha uusi lahendusi
      Taktitunne, diplomaatilisus
      Väljandusoskus
      Teadmised grupiülesannetest
      Organiseerimine
      Administreerimisoskus
      käitumiskombed
    • Liider vs juhataja ( M.F.R. Kets de Vries , 2001)


    Liider
    Juhataja
    Huvitatud tulevikust
    Keskendumine olevikule
    Huvitatu muutmistest
    Eelstavad püsivust
    Orientatsioon pikale perioodile
    Orientatsioon lühiperioodile
    Visioon
    Instruktsioon
    Keskendumine „miks?“
    Keskendumine „Kuidas?“
    Oskavad suunata
    Kalduvad kontrollima
    Oskavad asju lihtsustada
    Meeldib keerukus
    Kasutavad intuitsiooni
    Toetuvad loogikale
    Vaatavad laialt, näevad ühiskondlikke probleeme
    Hõivatud ametimuredega
  • Liider


    •Visionaarsus
    •Strateegilise suuna taju
    •Energilisus, initsiatiivikus
    •Enda erilisuse tajumine ja kasutamine
    Kindlameelne empaatia
    •Sotsiaalne tundlikkus
    •Enda nõrkuste valikuline näitamine
    • Võimustruktuur

    Sotsiaalne võim on potentsiaalne mõju, mida üks inimene omab teise suhtes
    autoriteedi võim
    •jõu võim
    •legitiimne võim
    •referentne võim
    •eksperdi võim
    • Liidri tüübid (E. Berne )

    Primaarne liider –loob ja muudab kaanoneid.
    Euhemeriseerimine –jumalike omaduste lisamine. Mida pikem ajaline distants, seda jumalikum
    Vastutav liider – front man, vastutab kõrgemalseisva võimu ees
    Tegevliider –teeb olulisi otsuseid, ka “mees tagatoas”
    Psühholoogiline liider –kõige mõjukam, võib olla ka vastutav või tegevliider
    • Liidri tüübid:

    Pragmaatiline liider:
    •Lähtub järgija vajadustest
    •Keskendub põhivajadustele
    •Põhitähelepanu olevikule
    •Reeglite ja normide järgimine, stabiilsuse tagamine
    Ümberkujundav liider:
    •Karismaatiline
    Muudatuste genereerimine (visioon, missioon, strateegia, kultuur)
    •Arendab järgijatest liidreid
    •Tähelepanu kõrgema taseme vajadustele
    •Muudatuste vajalikkuses motiveerimine
    •Visiooni loomine ja veenev kommunikeerimine järgijatele
    • Liidri tüübid:

    Pseudo -ümberkujundav (Bass 1998, Baron et al 2003):
    Sallimatu mittekonformsuse suhtes
    –Manipuleeriv
    –Ennast esiletõstev käitumine
    –Karistav ja isekas
    –Sageli informaatorite süsteem
    Äärmuslikes usulahkudes, poliitilistes liikumistes
    • CPE liidristiilide mudel (Ekvall & Arvonen, 1991)

    •Muutustele orienteeritud (Change)
    •Ülesandele orienteeritud ( Production )
    •Töötajale orienteeritud (Employee)
    1. teadmised -loe, räägi, kuula
    2. oskused -kogemused, treeningud
    3. stiil
    4. isikupära (personaalsus)
    • Juhtimisstiilid

    IK -instruktsioonid ja korraldused
    PL -probleemide lahendamine
    PT -psühholoogiline tugi
    DG –delegeerimine
    • Käskimine -IK

    •range tegevuse koordineerimine
    •distants alluvaga
    •ühesuunaline kommunikatsioon, võimu kasutamine
    •alluvate kuulekus, nende ootustega mittearvestamine
    •juht määrab eesmärgid ja otsustab ise -peab end kõige kompetentsemaks
    •juht esitab otsusesd rangete korraldustena koos sanktsioonidega
    •juht valib vahendid ja teed eesmärkide realiseerimiseks ja kontrollib täitmist
    Sobib madala tööalase küpsuse puhul -nii psühholoogiline kui professionaalne küpsus madalad
    • Selgitamine -PL

    •kahesuunaline kommunikatsioon
    •aktsepteerib töötajaid, annab nõu
    •määrab eesmärgid ja kaasab töötajad otsustusprotsessi
    •ühiselt alluvaga määratakse realiseerimise teed ja vahendid
    Kui professionaalne küpsus on madal, kuid psühholoogiline valmisolek kõrge -alla keskmise tööalane küpsus
    • Osalemine -PT

    •aktsepteerib töötajat ja teeb koostööd
    •toetab psühholoogiliselt
    •eesmärkide määramine ja otsuste vastuvõtmine koos alluvaga
    •realiseerimise vahendid ja teed valivad alluvad ise
    Üle keskmise tööalane küpsus -madal psühholoogiline ja kõrge professionaalne küpsus
    • Delegeerimine -DG

    •koostöö alluvaga
    •enda tegevuse piiramine ja üldine juhtimine ning kontroll
    •alluvad püstitavad strateegiast lähtudes ise eesmärgid ja nende realiseerimise teed ja vahendid
    Kõrge tööalane küpsus -nii psühholoogiline kui professionaalne
  • Sotsiaalnesoodustamine(F. Allport, 1920) Sünergia: 1+1>2


    -Prussakate jooks pealtvaatajate juuresolekul (Zajonc, 1969)
    -Rottide seksuaalkäitumine (Larsson, 1956)
    -vahetu konkurents soodustab sooritust (Triplett, 1898)
    - Hawthorne ’i efekt
    –inimesed pingutavad rohkem, kui teavad end
    osalevat uudses või erakordses tegevuses
    -teiste juuresolek soodustab sooritust hästi kätteõpitud tegevuses, kuid halvendab väheste oskuste korral (Allport, 1924)
    –lihtsad korrutustehted vs.
    - publiku efektid
    –rohkem vigu, sest inimene on tugeva tungi seisundis
  • Sotsiaalnesoodustamine -teooriad


    •Kõrgendatud valmisolekuseisundi teooria
    –Hõlbustatud on dominantne vastus
    –Samas –head võimlejad tegid publiku juuresolekul vigu, algajaid ei seganud publik (Paulus & Cornelius 1974)
    •publiku efektid –rohkem vigu, sest inimene on tugeva tungi seisundis.
    Järeldused: Sotsiaalne soodustamine esineb lihtsa tegevuse puhul –kiirus, jõupingutus.
  • Sotsiaalnesoodustamine -teooriad


    •Zajonc’i lihtsa juuresoleku hüpotees (1965, 1980)
    –Järeldus
    –teiste juuresolek on oluline füüsilise stressi allikas.
    –Teiste juuresolek seotud silmadega ja kõrvaklappidega
    (Schmitt et al, 1986) –nimede kirjutamise katse
    –Samas –stressiolukorras kogunevad inimesed gruppidesse -sotsiaalne toetus
    –Paljudel juhtudel juuresolek ei tekita muutusi
    –Guerin (1986) –sotsiaalse seire vaade –mõjutavad need, kes ei ole monitooritavad.
  • Sotsiaalnesoodustamine -teooriad


    •Cotrell –õpitud sunni vaade (1972)
    –Õppimise kaudu omandatud teadmine, et kaaslastelt saab rahuldust või karistust (nt. võitlus toidu pärast)
    •Kõrvalejuhtimise/konflikti (D/C)teooria(Baron, 1986)
    •Eneseesituse teooriad
    Auditoorium suurendab huvitatust projitseerida enda positiivne minapilt vaatajatele
    Keeruliste ülesannete ja negatiivse tagasiside puhul sooritus langeb.
    •Enesetõhususe teooria (Sanna, 1992)
    –Sots. soodustamine sõltub sellest, kas oodatakse negatiivset või positiivset hinnangut.
  • Indiviidi vs. grupi sooritus


    •Manhattani projekt –ligi 100 000 osalejat
    •Varasemad uuringud: Shaw (1932) probleemülesanded, eureka –ülesanded. Miks grupp on produktiivsem?
    –Õpib kiiremini
    –Teeb vähem vigu
    –Saavutab kõrgema kvaliteedi keerukates ülesannetes
    •Samas –grupp jääb alla, kui arvestus teha inimajas (aeg x grupi liikmete arv)



  • Ülesanne, ressursid ja potentsiaal


    •Steineri mudel –kesksed mõisted:
    • Potentsiaalne produktiivsus
    • Grupiliikmete ressurss
    • Ülesande nõuded
  • Vasakule Paremale
    Grupiprotsessideloengu konspekt #1 Grupiprotsessideloengu konspekt #2 Grupiprotsessideloengu konspekt #3 Grupiprotsessideloengu konspekt #4 Grupiprotsessideloengu konspekt #5 Grupiprotsessideloengu konspekt #6 Grupiprotsessideloengu konspekt #7 Grupiprotsessideloengu konspekt #8 Grupiprotsessideloengu konspekt #9 Grupiprotsessideloengu konspekt #10 Grupiprotsessideloengu konspekt #11 Grupiprotsessideloengu konspekt #12 Grupiprotsessideloengu konspekt #13 Grupiprotsessideloengu konspekt #14 Grupiprotsessideloengu konspekt #15 Grupiprotsessideloengu konspekt #16 Grupiprotsessideloengu konspekt #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor k2triin270 Õppematerjali autor
    Grupp
     Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused
     Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik
     Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus
    Grupi tunnused:
     ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid
     omavahelised suhted ja sõltuvus
     kokkukuuluvustunne, “meie” tunne
    Grupi liikmete ühised omadused:
     teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid
     vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt
    Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele:
     raha, füüsilised ressursid
     eesmärke
     korda ja stabiilsust
     kaitset ja tuge
     staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus
     võim, õigus, kontroll

    Sarnased õppematerjalid

    Grupiprotsesside konspekt
    5
    docx

    Grupiprotsesside konspekt

    Masslow püramiid Herzbergi teooria Familism Harlow eksperiment Soma kuubikute juhtum Piitsa ja präänikuga ei motiveeri 18poole, ,,lolli õpilase" fenomen Emotsionaalsed-ratsionaalsed Dünaamiline-stabiilne Rollid-ametid Liimete vajaduste rahuldamine- kauslikkus v ühiskonnale vajalikud teenused Personaalsus-positsioon Autoritaarne-formaased õigused Suund alt üles-ülalt alla Sotsiaalsed normid- ametlikud sanktsioonid Sotsiogramm-organisatsiooni struktuur Suhted tekivad spontaalselt- ettekirjutatud tööjuhendiga Vastastikune tõmme-lojaalsus Sõltuvalt erinevatest isikuomadustest on erinev ka rolli täitmine ja mõistmine Rolliootus-isiksus(rollsita rusaamine+rolli vastuvõtmine ja loodumine:temperament, intellekt, motiivid, hoiakud, kogemused)-rolli täimine Rolli täitmiseks kasutatakse latentset teadmist, mis avaldub oludetõttu, mitteisiksuse omadustest tulenevalt. Põhirollide omandmaine lapsepõlves- sullivan Staatus kui prestiiz-suhteline hierarhia, mida persoon hoiab ja mi

    Grupiprotsessid
    Organisatsiooni käitumise eksami küsimused ja vastused
    10
    docx

    Organisatsiooni käitumise eksami küsimused ja vastused

    Kriitilised sündmused grupi arenguloos. Esmakordse situatsiooni ilmnemisel esinev käitumine muutub normiks. Varasemad normid, mis eksisteerivad teistes gruppides. 17. Grupi kohesiivsus ja selle mõjutajad Kohesiivsus grupis väljendub grupiliikmete vastastikuses meeldivuses ja pühendumuses grupile. Kohesiivsuse mõjurid: koosveedetud aeg, sisenemise keerukus, grupi suurus, välisoht, varasem edu, läbielatud konfliktid. 18. Grupiprotsessid · Organisatsioon peab otsustama, kas ja millist gruppi oma eesmärkideni jõudmiseks vajatakse, sest grupid võivad organisatsiooni eesmärkidele ka vastanduda. · Organisatsiooni toimimine sõltub grupis peituvate võimaluste kasutamisest ning ohtude ennetamisest. Grupeerumisprotsess hõlbustab organisatsioonilise tegevuse korraldamist. Organisatsiooni toimimise seisukohalt:

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused
    7
    doc

    Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused

    KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid (organisatsiooni mudel) · Väliskeskkond ­ hõlmab kõik seda, mis asetseb väljaspool org. piire ja mis organisatsiooni otseselt või kaudselt mõjutab. Mikrokeskkond, makrokeskkond. Organisatsiooni huvigrupid ­ inimesed või nende grupid, kes mõjutavad või keda mõjutab org. eesmärkide saavutamine. · Kultuur ehk organisatsiooni sisekeskkond ­ väärtuste, arusaamade ja mõtlemisviiside kogum, mida org. liikmed jagavad ja aktsepteerivad ning õpetavad uutele liikmetele. · Eesmärk ehk org. sisuline mõte ­ tulemused milleni organisatsioon tahab jõuda. Oluline nende teadmine kõigi töötajate poolt. Oluline on esmalt tähelepanu pöörata keskkonna tingimustele ja alles seejärel määrata org. missioon ning sellest tulenevad eesmärgid ja tegevussuunad. Plaanid jaotuvad: pikaajalised e. strateegilised plaanid ­ millistes tegevusvaldk

    Organisatsioonikäitumine
    Sotsiaalpsühholoogia konspekt
    18
    docx

    Sotsiaalpsühholoogia konspekt

    Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest Meie ettekujutus endast ja teistest Mida m e usu me Otsustused, mida tee m e Meie hoiakud · Sotsiaalsest m õjust Kultuur ja

    Sotsiaalpsühholoogia
    Organisatsioonikäitumise ARVESTUSTÖÖ 2
    10
    docx

    Organisatsioonikäitumise ARVESTUSTÖÖ 2

    Roll grupis- the roles of group Mida kõrgem on staatus, seda rohkem õigusi, seda rangemalt kontrollib grupp tema käitumist. Staatus -> Roll (ootused, normid) 1. Funktsionaalsed rollid 2. Suhetele suunatud rollid (eesmärk on grupi alalhoidmine) 3. Enesele suunatud rollid (kulutavad gruppi. Näiteks blokeerija, kes on kangekaelne, tõrges. Samas ka kiidukukk, riiukukk, jünger, edvik, narr, valvekriitik, arvamuste peilija). 4. Grupitöö segajad (näiteks üksteist vihkavad liikmed krooniline lobasuu) 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ­ ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima o

    Organisatsiooniline käitumine
    Kokkuvõte-Grupid organisatsioonis
    6
    docx

    Kokkuvõte "Grupid organisatsioonis"

    Kokkuvõte ptk 3 ,, Grupi toimimine" Grupiliikmete ühistegevus: Ühistegevus eeldab oma väärtusi, norme, rolle , koordinatsiooni ja palju muudki. Ühistegevuse iseloomustamiseks kaks mudelit: 1)Homensi sotsiaalse süsteemi mudel: Mudelis eristatkse kolme tasandit, mille abil saab grupi tegevust analüüsida: # Tegevused on verbaalsed või mitterverbaalsed toimingud, mida grupiliikmed sooritavad, # Ühistegevused hõlmavad teabe ja suhtlemisega seotud grupi toimimisst, #Tunded moodustuvad grupiliimete emotsioonidest, hoiakutest, tõekspidamistest ja väärtustest. Tunded on grupi tegevuses eriti mõjukas ressurss. Kõigil kolmel tasandil on nõutav ja nähtav avaldumisvorm. Nõutav avaldumisvorm on see, mida organisatsioon oma liikmetelt nende tegevustes ja tunnetes ametlikult nõuab. Grupiliimete tegevused, ühistegevused ja tunded saavad ilmsiks nähtavas avaldumisvormis. Siin lisanduvad org. Ametlikele nõuetele grupiliimete omapoolsed täiendused, mis kujunevad ülesannete tõlge

    Organisatsioonipsühholoogia
    Organisatsioonikäitumise mõisted grupi ja tiimi kohta
    10
    doc

    Organisatsioonikäitumise mõisted grupi ja tiimi kohta

    Organisatsioonikäitumise mõisted ja teemad: Grupp ja Tiim 1. Grupp (group) - on kahest või enamast omavahel vastastikuses mõjus olevast inimesest moodustunud ühendus, millel on ühine siht või ühised eesmärgid 2. Formaalne grupp ( formal group) ­ ametlik grupp: on moodustatud ametliku võimu e. juhtkonna poolt mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Ametlikus grupis realiseeritakse rohkem grupi kui isiklikke eesmärke. Grupi liikmetel on kohustus ja vastutus pidada grupi eemärke tähtsamaks kui isiklikud eesmärgid. Siin peavad kehtima omavahelised kokkulepped. Eristatakse järgmisi ametlikke gruppe: Komitee, nõukogu, komisjon; Otsustusgrupid; Probleemilahendusgrupp; Kvaliteediring 3. Mitteformaalne grupp (informal group) ­ mitte ametlik grupp; tekivad vastavalt inimeste huvidele või suhetele. Võivad kujuneda ametliku grupi sees või ametlike gruppide vahel. Võivad tegevust täiendada aga ka vastanduda organisatsiooni tegevusele. 1. Huvigrupid ­ ühiste huvidega inimese

    Organisatsiooniline käitumine
    Maaja Vadi-Organisatsioonikäitumine
    46
    pdf

    Maaja Vadi "Organisatsioonikäit umine"

    tegutsedes. Hawthorne uurimuse etapid: 1) Uurimused valgustuse mõjust produktiivsele. 2) Uurimused produktiivsuse seosest tegevuse kestusega (töötatud tundidega) ja töötingimustega. 3) Töötajate hoiakute ja arvamuste selgitamine intervjuumeetodil. 4) Sotsiaalse organisatsiooni analüüs. 2 Individuaalset käitumist töökorralduse seisukohalt mõjutavad: - grupiprotsessid - töötajate individuaalsed omadused - erinevad juhtimisstiilid - juhi suhtlemisvilumused ja -oskused - sotsiaalsed suhted Juhi ülesanded: - planeerimine - organiseerimine - valitsemine - koordineerimine - kontrollimine - Koordineerimine - tegevus, milles ühendatatakse erinevate alluvate pingutused ühise eesmärgi saavutamiseks. - «Fayoli sild» - nähtus, milles organisatsiooni liikmed ületavad ametliku struktuuri piirid, et saada ja kaitsta tööks vajalikku informatsiooni.

    Psühholoogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun