Sissejuhatus sotsoiloogiasse kordamisküsimused ja vastused (1)

1.Mis on sotsioloogia? Kes on sotsioloog ? Sotsioloogi roll ühiskonnas.
Sotsioloogia on teadus mis uurib teaduse ja inimese käitumist terviklikuna, aitab mõista miks nii on ja miks nii tehakse, miks asjad on nii nagu nad on, ja miks mitte teisiti. Inimene ei eksisteeri ega saagi eksisteerida üksi, niiet me kõik mõjutame üksteist, nii tegudes kui ka suhetes. Näitena ühiskonnas hakkab laialdaselt abielude lahutamine toimuma, järelikult on tekkinud sotsiaalne probleem ja tuleks analüüsida miks ja mis viib just antud ajahetkel inimesi eriaegadel ja eririikides lahutama. Sotsioloogia eesmärk on ühiskonda paremini mõista, nt miks inimesed jätkavad millegi uskumist kuigi see pole tõsi ja see on tõestatud. Näiteks inimesed elavad kauem värskes õhus töötades. Sotsioloog uurib miks isiklik probleem või kogemus muutub ühiskonna probleemiks. Näiteks töökoha kaotus on sinu prob ja kui sellega liitub veel hulk töötuid muutub see ühiskondlikuks probleemiks. Sotsioloogi töö on andmeid koguda ja tõlgendada tekkinud situatsiooni. Samuti ka ennustada asjade edasiminekut. Ei ole kindlat tõde või teooriat, mis kõike seletaks, kuna ühiskond on pidevas muutumises siis muutuvad ka teooriad ja tõed.
2. Auguste Comte’i, Emile Durkheim’i, Max Weberi roll sots. kui teadusharu arengus.
AC sots-ga teaduse rajaja. Ta määratles algsed sots meetodid, kuidas ühiskonda objektiivselt uurida. Tema seisukoht on teadus võib olla väärtuste vaba ja objektiivne. ED oluline on grupp kuhu inimene kuulub mitte et ta ei oleks üksi kuna tagajärjed ja suhted tekivad omavahelise suhtlusega. Tema suurim töö oli enesetapu uurimine . Ta leidis et rasketel olukordadel nagu näiteks majanduslikel poliitilistel muudatuste ajal on neid rohkem. Uuringute abil tõlgendas ta neid ja leidis et kui sul on tugev side perekonna ja sõpradega siis nad aitavad sul neid vältida. MW tema mängis suurt rolli praeguste teadlaste uurimuste käsitlemistel. Tema põhiline suunitlus oli see, et uuritava paremini teada saamiseks on vaja panna end tema olukorda. Kuna siis saab teda kõige paremini mõista. Tema jaoks oli sotsiaalne teadmine midagi hoopis teistsugusemat kui reaalne. Kuna kindlalt ei saa midagi väita vaid mõõtmise ja jälgimisega.
3.Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine.
Kuna sotsiloog tegeleb tänapäeva eluga ja sellega seonduvate tegevuste uurimise ja analüüsimisega siis võib jääda mulje et nad ei avasta midagi uut, sest kõik käib ju nii lihtsalt ja loogiliselt. Aga see on vale mõtlemine kuna sots võib palju vale arvamusi ümber muuta. Näiteks paljud asjad juhtuvad või tehakse nii nagu on tehtud. Isegi pole analüüsitud miks nii on vaja teha. Kaldutakse uskumistele ja arvamustele . sotsid teevad uurimusi selleks et mõista miks üks käitumine viib teiseni või miks nii mitte naa. Nad ei uuri enda lõbuks vaid selleks et sedamuuta takistada parandada. Näiteks miks mingil ajaperioodil ei tehta lapsi.
4. Teadusliku uurimismeetodi komponendid
Üksi läbiviidud meetod ei välista uurija erapooletust ja samas ei pruugi uuritava vastus anda täielikku õigsust. Teaduslik uurimismeetod eeldab uurijalt täielikku objektiivsust. Ta peab mõistma et peab kõrvale jätma oma hinnangud ja väärtused. Ning kirjutama üles kõik antud vastused. Mitte ainult küsimusega seotud vastused. Uurimist uurima hakates ei tohiks olla küsimusel juba vastust. Sest siis sa otsiksid oma eelarvamusele kinnitust. Väga oluline on uurimustulemuste avaldamine. Kuna selle põhjal saaks vajaduse korral uurimust korrata . Et olla täiesti kindel oma tulemuste saamises. Peame küsitlema õigeid inimesi moodustades valimi. Kuna meil ei ole võimalik küsitleda ainult 50 aastaseid mehi tööjuures kas tööga ja palgaga rahul. Sest see küsitlus poleks objektiivne. Kuna … mõõtmiseks kasutatakse blankette küsimustikke kontrollitakse mitmekordselt küsimustel sama küsimust siis on vastus usaldatav.
5. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid
Sots uuringud jaotatakse kvalit ja kvanit. Kvantit on arvulistele tuginevad ja kvalit sõnade kirjeldamisel. Sageli arvatakse et arvulised meetodid on tõsisemad ja teaduslikumad kuna nende abil näeb matemaatiliste arvude abil seoseid ja tõenäosuseid. Tegelikult valib uurija endale sobiva meetodi kuna küsimuse teada saamiseks võib vaja minna nii arvulist kui ka sõnalist kirjeldust.
6. Levinumad uurimismeetodid ja nende kasutamine ( longituuduuring , kü sitlus , intervjuu , vaatlus , eksperiment , sekundaarananlüüs)
longituuduuring – uuritakse üht ja sama gruppi pikema aja jooksul. See uuring nõuab palju raha ja kannatlikkust. Pikk ja keeruline meetod, kasut harva.
Küsitlus – levinum kvant meetod. Kasut et saada andmeid mingi kindla gr kohta. Suht kiire ja odav võimalus. Prob kiire lahendamine.
Intervjuu – kasut inimeste küsitlemiseks. Ei nõua paljude inimeste arvamust. kasut siis kui soovitakse põhjalikult minig teema arutlemiseks nt kuidas inimesed suhtuvad mingisse kindlasse asja ja kuidas nad seda käitumist põhjendavad. Küsimusi saab vestluse käigus muuta täpsustada. Küsimuste käigus võivad üles kerkida teema mis pole antud teemaga seotud. Võib kasutada intiimküsimuste selgitamisel
Vaatlus – kasut peamiselt jälgimiseks kuidas inimene käitub ja vastab. Vaatluse puhul on oluline uurija vaatepunkt aga samas on oht näha seda mida ta tahab näha ning jääb tähelepanuta see mis pole ootuspärane. Siin me ei saa kindlad olla selles et uurija ei mõjuta vaadeldava inimese tegelikku käitumist. See on võrdlemisi keeruline meetod aga kui uurija teadustab mis ta tegema peab siis on see väga tõhus eriti koostöös intervjuudega.
Eksperiment – on teaduse ideaalile kõige lähemal kuna eksperiment põhineb kontrollil. Katse läbi viimisel . Kasut sots vähe kuna inimesi kontr on väga raske. Kasut tavaliselt psühholoogias.
Sekundaaranalüüs- kõik eelmised meetodid andsid uut teavet aga see analüüs tähendab juba varem kogutud teiste teadlaste poolt või olemasolevate materjalide uurimist ja analüüsimist. Nt uurida ametlikku statistikat riigilt või ajaloo allikaid . Eluloolisi allikaid, kirjavahetusi meediaanalüüse (nt soouuringuid).
7. Mis on kultuur? Kuidas kultuuri ja keele eripärad mõjutavad inimeste maailma
tajumist? Sapir - Worfi hüpotees. Keele hinnanguline mõõde. Kuidas keel kirjeldab ja
taastoodab ühiskonnakorraldust?
Kultuur on ühiskonna sots korraldus. Kultuur on selline et seda pole võimalik katsuda materj tajuda. Kultuuri alla käib loov mõtlemine ja selle tulemusena tegevuste tegemine. Inimkuultuuri suurim saavutus on keele areng. Keel lihtsalt sümbolite kogum mis võimaldab kultuuridel omavahel suhelda. Samas keel mitte ainult suhtlemiseks vaid see peegeldab ka kultuuri väärtusi uskumusi ideaale. Me näeme ja mõistame keele abil maailma. Keel pakub huvi nii sotsioloogidele antropoloogidele filoloogidele . Inimeste keele kasutus väljendab väga palju ja kirjeldab nende mõtteviisi. Sapir-Worfi hüpotees. Inimesed ei ela ainult objektiivses maiilmas vaid on sõltuvad selle ühiskonnas loodud keelest. Kaks keelt pole kunagi sarnased et neid pidada üheks ja samaks sots reaalsuseks. Keele hinnanguline mõõde. Keel kirjeldab ühiskonna korraldust ja toodab eksisteerivaid norme. Nähtuste ja asjade nimetamine määratleb ühiskonna väärtusi. Inimesed kasutavad keelt teadmata kõiki neid tähendusi millest keel on tekkinud.
8. Etnotsentrism ja kultuurirelativism .
Etno – kõik kultuurid on omavahel erinevad aga inimestel on kalduvus hinnata ja võrrelda kultuure ja inimene usub et ainult tema kultuur on õige ja hea ja otsustab teiste kultuuride üle oma kultuuristandardite järgi. Kuulsaim neist on Hitler . Vastupidine seisukoht kuultuuri relativism st et tuleb näha teiste kultuure nii nagu seda näevad teiste kultuuride esindajad. Tuleb näha kaugemale kui enda kultuuri standardid ette näevad.
9. Sotsiaalsed normid. Kuidas kehtestatakse normid? Normide seos väärtustega.
Igal riigil on olemas oma normid ja väärtused mis on kehtestatud ühiste huvidega inimeste poolt. Need normid määravad ära kindla käitusmiskorra. On olemas nii keelatud ja lubatud normid mida tuleb täita. Igal riigil on olemas oma keelatud meetmed (sanktsioonid) mis piiravad neid käitumisreeglite rikkumist. Santsioonid võivad olla nii pos kui ka neg. Kui norm on riigi jaoks oluline sis kasutab ta rangeid meetodeid normide rikkumisel.
10. Normide klassifitseerimine W.G. Sumneri järgi.
Ta määratles erinormid. 1 – tavad. On normid mis pärandatakse ühelt põlvkonnalt teisele. Tavade alla kuuluvad lauakombed, viisakusreeglid , peretraditsioonid. Tavasid ei hinnata rangete meetmete järgi. Tavarikkumist võidakse vaadelda hukkamõistva suhtumisega. 2- moraalinormid . Ühiskonna seisukohalt oluline norm. Rangelt reguleeritavad . Nende normide eksimise puhul toimub üldine hukkamõist ja halb suhtumine. 3- seadused. On ühiskonna kõige olulisemad normid. On võrdne kõigile ühiskonna liikmetele. Seaduse täitmine toimub reguleeritud ja sätestatud meetmete järgi. Seadused on loodud selleks et säilitada ja hoida sots korda.
11. Kuidas omandatakse normid ja väärtused?
Inimesed omandavad uued normid ja väärtused õppimise kaudu. See on eluaegne prots mille käigus inimene õpib käitumisnormid ja rollid mida erinevad situat kasutada.
12. Hälbiv käitumine, selle sotsiaalsed funktsioonid.
Normidest kõrvale kaldumist nim hälvivaks käitumiseks. Normid muudet vastavalt kultuurile ja aja muutudes . Osad käitumisnormid võetakse kasutusele sis kui on laialdaselt pooldajaid . Ei ole ükski käitumine lõplikult hea või halb. See oleneb ajaloost normi pooldajatest. Hälbeline inimene kes ei täida ühiskonna reegleid tõrjutakse välja ja ta liitub teiste hälbelistega kes viivad teineteise omadusi edasi. Kuni lõpuks ühiskond võtab neid tõsiselt. Näiteks ilus laps paks laps = tegelikult ülekaaluline. Normide rikkumist võidakse tõlgendada enda tegevuse heastamiseks nt ah valitsus võtab nagunii palju raha (ei maksa makse). Normide jälgimise kontrollijateks on rolli täitvad inimesed kelle ül ks on norme rak-da. Nt politsei ja sots töötajad.
13. Inimese staatus ühiskonnas, omistatud ja omandatud staatus
Inimese käitumist ei määra ainult tema isiku omadused vaid ka posit ja staatus. Igal inimesel on mitu staatust. Omistatud staatuse puhul on muutumatud tunnused nt vanus/ rass / sugu. Ta ei saa seda muuta või pole see tekkinud tema pingetusest. Isiklike valikute ja pingutuste puhul on inimesel omandatud staatus. Nt abiellumine , lapse saamine, õppimine – ise otsustab mis hariudusega ta on. Inimese kõige tähtsam staatus on peremeesstaatus. Selle määratlusega omistatakse tema kuuluvus ühiskonda.
14. Rollid, rollide omandamine
Staatustele vastavaid käitumisi ja tegevusi nim rollideks. Roll on määratletud käitumine, mis on vastava rolli puhul oluline. Iga1 peab teadma vastavat rolli ja selle käit reegleid. Nt õpetaja roll koolis. Ema roll kodus. Inimesed on justkui näitlejad kes oma osa etendavad. Arstil on tööjuures oma stsenaarium , kodus teine. Roll inimese isiksusest sõltumatu kuna see toimib teistega koos nt õpetaja õpilastega. Tavaliselt ei pane inimesed tähele oma rollimängu ja võtavad seda teadvustamata endale.
15. Sotsialiseerumine
Rollid omandatakse sotsialiseerumise käigus. Inimesed muudavad oma käitumist ja tegutsemist vasstavalt sellele mida inimesed ootavad neilt või arvavad ootavat. Sotsialiseerumine jaguneb kolmeks – esmane sots. Toimub perekonnas kus õpitakse elutõdesid – pole ilus valetada, tuleb teistega arvestada. Teisene sots – õpitakse ühiskonnaliikme tõdesid, toimib õppimine haridussüsteemi abil. Õpitakse kella järgi joonduma, töötama kindlal kellajal, õpitakse suhteid, tunnustama kõrgemal olevaid inimesi, distsipliini . Kolmas sots – õpitakse üha uusi rolle, poliitik ärimees, vanem. K S ei lõpe.
16. Grupp, grupi omadused
Inimesed, kes on seotud omavahel suhetega . Grupis valitseb ühine tunne, arusaamine. Kõik liikmed on omavahel vastastikuses sõltuvuses. Gr liikmed teavad et peale neid kuulub sinna ka teisi liikmeid ja tunnevad vastutustunnet teiste ees.
17. Esmased ja teisesed grupid (Cooley)
Esmased on väiksed. Soojad ja intiimsed suhted, suur ühtsustunne (perekond). Liikmetel on ühine eesmärk, ühine maailmavaade. Grupis jagatakse muresid ja rõõme. Seal ei oodata hüve ega kasusid. Suht püsivad gr-d. Sek gr-d. On suuremad. Vähe emots sidemed. Kui esim gr on suhted intiimsed siis teises on formaalsed . Iga gr liige ei pruugi suhelda teise gr liikmega . Kõigil on ühine huvi kuid ajutine. Suhtlemine on ainult kindlate eesmärkide saavutamiseks.
18. Kogukond ja ühiskond (Tšnnies)
Esmasele gr omased suhted. Ühised esivanemad geogr lähedused. Inimesed on omavahel mitteametlikult seotud ja tunnevad 11.st paljude põlvkonniti. Ühiskond – suhted on ärilised. Formaalsed, vabatahtlikud, omakasupüüdlikud, eesmärgile suunatud. Ühiskonnas on pisut paremad +d kuna inimesed suhtlevad ja on spontaansemad kui kogukonnas kuna seal on lähedaste suhtumine väga suur.
19. In- ja out-grupid (Sumner)
In gr-d – esmased ja sek rühmad kuhu meie kuulume. Out gr-d on kuhu nemad kuuluvad. Out gr-i vastu on suunatud vaenulikus kuna in gr sees valitseb lähedus. Mida suurem lähedus seda suurem vaenulikkus. Kuna tekib arusaamine, et meie gr on parim ja õigeim.
20. Sotsiaalsed võrgustikud, nende tähtsus inimese sotsiaalses toimetulekus
Igal inimesel on oma sots võrgustik mis toob talle mitmesuguseid kasusid terve elu jooksul. Sots .te võrgustike koostis muutub ja varieerub terve inimese elu jooksul kuna vahetab töökohti, kooli, elukohti. Võrgustikud on kasulikud kuna pakuvad inimesel lähedust ja sots toetust.
21. Sotsiaalne ebavõrdsus, kihistumine ( stratifikatsioon )
Sots kihistumine on ebavõrdsus ühiskonnas. Kõigis ühiskondades on kolm kõrgelt hinnatud ressurssi – võim prestiiž, omand mis on ebavõrdselt jaotatud. Võim – see on iminese mõjuvõim teisele inimesele mõjuda. See on eriline anne või teadmised. Politseinik õpeta lapsevanem (autoriteet). Prestiiž – inimeste austus, keda või mida austatakse. Omand – sissetulek. Üldjuhul on see nii et mida kauem õpitakse seda suurem on palk. Aga lisaks haridusele võib seda mõjutada omistatud staatus – printsess .
22. Olulisemad ressursid , mis määravad ära inimese positsiooni ühiskonnas
Võim prestiiž omand määravad ära inimese staatuse ühiskonnas. Üldjuhul viivad sama staatusega inimesed järgmisse põlvkonda sama staatusega inimesed. Kuigi igal ühel on võimalus pingutada ja kõrgemale tõusta.
23. Formaalne võimaluste võrdsus ja struktuursed takistused
Tavaliselt nähakse ette nähtamatuid takistusi, st jäävad võimalused sageli realiseerimata. Tuleb vaadata formaalsest võimaluste võrdssuest mööda ja pöörata tähelepanu nendele aspektidele, mis realiseerimist takistavad.
24. Vanematelt päritu sotsiaalse kapitali roll staatuse kujunemisel
Vanemad mängivad suurt rolli inimese edukaks saamise puhul. Kuna ei loe ainult isiklik pingutus . Näit tavainimeste ja valgetel kraedel on suur erinevus kasvatusmeetodite valimisel. Vanemate sots staatus mõjutab laste hariduse saamist ja parimaid materiaalseid tingimusi. Rikkamad vanemad annavad lapsele peale hea hariduse ka suured teadmised kultuuri alalt. Kõik see mõjutab lapse loovust , suhtlusoskust haridust. Madala palgaga ja vähese kultuurioskusega vanemad pärandavad lapsele võimutuse kuna neil pole rohkem muud pakkuda.
25. Sotsiaalne mobiilsus
Põlvkondade vaheline mobiilsus- selle puhul vaadetakse vanemate laste staatusi. Vaadatakse seda kuhu paigutub laps võrreldes vanematega. Võrreldakse vanemaid. Põlvkonna sisene. Vaadatakse seda kus inimene alustab ja kus lõpetab.
26. Sooline kihistumine, soolised stereotüübid
Sotsiaalse staatuse kujunemine tema bioloogilise soo alusel.
27. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu
Biol on sugu, sots on sugupool. Oluline on vahe teha neil mõistetel. Bioloogiline sugu on mees ja naine, kaasasündinud. Fem ja mask ei ole kaasa sündinud vaid sots tulnud. Fem ei kaasne autom naiskeks olemisega ja mask meheks olemisega. Oluline on aru saada kuidas mehed ja naised käituvad milliseid loomu omadusi peavad endas ja milliseid ei pea. Ühiskonniti on see erinev. Samuti on muutuvad käitumisreeglid ajalooliselt.
28. Soolise ebavõrduse põhjused ja tagajärjed
Miks on oluline vahet teha? On oluline aru saada et sündides ei määratle looduskäitumisreeglid. Rollid tulenevad sots dialoogilst. Ei ole sünnipäraseid omadusi miks ebavõrdsus õigustatud. Ebavõrdsus tuleb ühiskonna korraldusest. Aegade algusest on peetud meest jahil käima ja toitu tooma ja naisi toitu tegema ja lapsi sünnitama. Vanasti ei saanud laste mitte saamist reguleerida täna päeval on olemas rasestumis vahendid. Naine saab valida kas ta tahab ja millal tahab last. Tänapäeval on naise ja mehed võrdselt tööl kuna ühe pere teenijaga ei tulda toime. Kuigi mehed on võimelised ka lapsi kasvatama. Naiste ja meeste aja kasutus on väga erinev ja siis tekib küsimus kelle oma on tähtsam. Mees kui isa selle puhul tekib küsimus kas isa saab hakkama ja kas teda ei vaadata nannipunnina. Meestel on võrreldes naistega elueal 10 aastat vahet. Tekib stress , pinge, sunnitus vastutada oma perekonna eest. 2004 võeti vastus soolise võrdõiguslikkuse seadus kuid see ei muuda olulist suhtmist. Sots mõttes kohandatakse lähtuvalt tema soost halvemini kui teisest soost inimest. Üht sugupoolt koheldakse seksuaalselt halvemini ja alandavamalt.
29. Sooline sotsialiseerimine
Selle abil õpib inimene mehe ja naise normid. Kultuuris on välja kujunenud nii poiste kui tüdrukutele. Nt osad tulenevad juba lapsepõlvest – poisile öeldakse mehed ei nuta. Selle õppimisel edendab suurt rolli, muinasjutud , lasteraamatud , rollid, varjatud õppekava. Inimene ei teadvusta et ta sealt omistab teadmised. Sots käigus tekivad soolistadu minapildid. Nt naistel on madalam enesehinnang kui meestel kuna naistel on tihti väiksem võimukogemus. Tihti võetakse juhtivalt pos naisi kui naine meeste maailmas ja teda ei võeta tõsiselt. Tema mitteametialased omadused on pidavea tähelepanu all – pere lapsed, välimus.
30. Muutused perekonnas, laiendatud ja tuumikperekond
Ajaloos on kujunenud välja 2 tüüpi perekonnad. Laiendatud perekond on omane traditsioonilisele ühiskonnale. Koosneb põlvkondades ja omavahel suguluses olevatest inimestest. Nt mitme paralleelse abikaasaga pered. Perekonna ül on siin paljud sellised tegevused mida tänapäeval kannab riik. Nt vanade ja haigete hoolitsemine. Laiendatud perekondasid esineb maapiirkondades ja ühiskondades, kus on omad väärtused ja traditsioonid nt Hiinas. Tuumikperekonnad on omased kaasaajaühiskonnale, ühest abielupaarist ja nende lastest. Kaasajaperekond on orienteeritud pigem enda heaolule. Rahuldab enda vajadusi. St on oluline paaride omavaheline sobivus ja väärtus.
31. Alternatiivsed elustiilid
Pikk vallalise iga, sõprade kooselu, vabaabielu , üksikvanema pered, samasooliste abielud . Muutused eesti pere ja sündimuskäitumistes. Vabaabielud ja hiline laste saamine.
32.Kultuuriuniversaalid ja institutsioonide teke
Iga grupp peab lahendama teatud säilimisprobleeme, mis esinevad igas kultuuris. Neid nimetatakse kultuuriuniversaalideks. Ühiskonna liikmete põhivajaduste struktuure nimetatakse sots.institutsioonideks Institutsioonid tekivad universaalsete vajaduste lahendamisel. Universaalsed vajadused on:
1. Kohanemine keskkonnaga – toit ja peavari ( majandustegevus ) 2. Korra säilitamine, normide kehtestamine, vaidluste lahendamine (poliitiline käitumine, seadusloome, kohtumõistmine) 3. Paljunemine, jätkusuutlikkus (perekonna loomine, abielu) 4. Uute liikmete sotsialiseerimine, normide edasiandmine (haridussüsteem) 5. Muret kergendavate uskumuste kujundamine, mis teeb grupiliikmed omavahel seotumaks (uskumuste süsteemid, religioon ).
33. Legitiimse domineerimise vormid ( Weber ) Max Weber– võim on võime suruda teistele peale oma tahtmist. Sotsiaalne ressurss, mis on ebavõrdselt jaotunud. Domineerimine , võimu alaliik , mis tähendab võimalust leida kuuletumist. Sotsiolooge huvitab kõige enam legitiimne domineerimine – st. et võimu teostatakse valitsetavate nõusolekul ja kooskõlas seadusega. Traditsiooniline domineerimine rajaneb harjumuse ja kommete jõul ning grupi tavade aktsepteerimisel (nt patriarhaat ) Ei rajane erilisel andel ega alluvate nõusolekul, on kommete, tavade tagajärg ( irratsionaalne ). Karismaatiline domineerimine põhineb juhi erakordsetel võimetel või tema ideede erakordsusel ( Jeesus Kristus, Hitler, JFK), Irratsionaalne Legaalne domineerimine (legaal- ratsionaalne domineerimine) põhineb valitseja ja valitsetava umbisikulistel sidemetel. Juhib võim on piiratud seadustega. Kõige ratsionaalsem domineerimise vorm.
34.Poliitilised süsteemid
Võimu säilitamise, lojaalsuse tagamise viisid ( rituaalid , sümbolid, massimeedia , kultuur)
Kaks põhitelge: totalitarism (on poliitiline süsteem, kus režiim või riik püüab kontrollida peaaegu kogu isiklikku , majanduslikku ja poliitilist elu). ja demokraatia(Demokraatia on valitsemisvorm , mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus , seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu ja valib võimu esindajad) Informatsiooniga manipuleerimine režiimi ja võimulolijate legitiimsuse, lojaalsuse suurendamiseks ( propaganda , tsensuur)