Eksistentsialism. Hemingway (0)

KOHUSTUSLIK KIRJANDUS
A. De Saint Exupery -„Väike prints “(Sept. Teine nädal)
Franz Kafka -
„ Stepihunt “-oktoobri algus
Üks Remarque või Hemingway värk(kadunud sugupõlve teema)
Salinger- Kuristik rukkis-novembri alguses
„Meister ja margarita“
Karl Ristikivi-Hingede öö
Eksistentsialism
-Olemasolu filosoofia, kaasaegse filosoofia irratsionalistlik vool
-Tekkis pärast Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem prantsusmaal
-Pärast Teist maailmasõda levis ka testes maades, ka USAs
-Termini võttis kasutusele Heinemann 1929.a.
-Eksistentsialism on avaldanud suurt mõju ilukirjandusele ja kunstile
Eksistents
-Ekistents kui olemise võimalikkus määratakse inimese enda poolt. Tema tahtega. Kuid sel on oma juures transtsendentsuses
-Eksistents ei ole tunda õpitav mõistuse abil, objektiivne ja subjektiivne maailm
-Kogu tegelikkust (ka inimest) vaatleb ratsionaalne mõtlemine kui ainult objekti, kui midagi inimesele võõrast.
-Selle asemel tuleb lähtuda subjekti ja objekti ühtsusest
-See ühtsus on kehastatud eksistentsis.
Eksistentsialism-pessimistlik eluvaade
-Inimene leiab iseenda juhustest koosnevas maailmas, kus valitseb kannatus, võitlus ja surm.
-Inimest valdab hirm: ta tunneb kohustust, et ta on vaba valima iseenda eksistentsi kujundamist ja et ta ainsana kannab vastutust selle eest.
Sören Kierkegaard (1813-1855)
-Eksistentsialismi isa
-Taani filosoof ja teoloog
-Sündis Kopenhaagenis vaimulikus perekonnas
- Arvas , et inimese tõeline olemine ilmneb hirmus ja meeleheites
-Eristab kahesugust tõde:
1)Objektiivne tõde
2)eksistentsiaalne tõde
Inimeksistentsi tüübid:
1) Esteetiline -naudingud
2)Eetiline- moraal , inimene annab oma elule tähenduse
3)Religioosne-Kõrgeim tüüp, pühendumine jumalale
Kierkegaardi seisukohad:
1)Maailmal ja elul puudub eesmärk(ühtki neist asjadest pole võimalik tõestada)
2) Universum on seletamamtu nähtus
3)Inimene on subjekt , kelle on valikuvabadus , mis tekitab ängi
4)Äng tekitab isoleeritustunde
5)Eneseteostuse vajadus
6)“See, mida me usume, pole oluline, loeb, kuidas me seda teeme.“- see on eksistentsialismi tuum.
Mõtteterad
-Sur asi on olla objektiivne enese ja subjektiivne teiste suhtes
-Elust saab aru ainult tagasi vaadates, elama peab seda aga edaspidi
-Sarnaselt äikesepilvega liigub geenius vastutuult
-Minu depressioon on kõige truum armuke, keda olen tundnud . Pole siis ka ime, et ta leiab ka vastuarmastust
-Elul on oma peidetud jõud, mida avastada võib vaid elades .
Carl Gustav Jung(1875-1961)
-Šveitsi teadlane , psühholoog, psühhiaater
-Sigmund Freudi õpilane
-Pani aluse analüütilisele psühholoogiale
-Lõi õpetuse ekstravertsest ja introvertsest inimtüübist
1920 raamat „Psühholoogilised tüübid“
Sigmund Freud( 1856 -1939)
-Inimese käitumist juhivad psüühikasisesed jõud
-Isiksuse tuumaks on teadvustamata tungid
-ID- ihad ja soovid
-Ego(Mina) on isiksuse keskus
-Superego(ülimina)mille peamine emotsioon on süütunne
Modernism
- Inglased arvavad , et modernism on 20. Saj alguse kirjandus arvukate kirjandus- ja kunstivooludega(futurism, kubism ,imazism, ekspressionism ,dadaism,sürrealism)
-Sakslased ja prantslased arvavad, et modernism tekkis 19. Saj keskel(Baudelaire ja prantsuse sümbolistide looming)
Mõju avaldasid:
Charles Darwin, Friederich Nietzsche,Sigmund Freud, Osvald Spengler, Karl Marx
„Seega said kokku kaks poolust: hirm ja peataolek ning rõõm vabadusest ja võimalusest olla tundmatu hulkur suurlinnas.“ – Tartu Ülikooli õppejõud Tiit Hennoste
-Modernism vastandas end traditsioonilisele ja alalhoidlikule
-Eesmärk on kirjeldada, analüüsida, hinnata muutunud ühiskonda
-Korrastada ja tervikuks ühendada tükkideks lagunenud maailm
-Modernistid kasutasid sümbolite ja müütide keelt
-Modernistlik kirjandus tegeleb inimese mina ja selle identiteediga
Modernistlik tegelane:
-Ei tea sageli kes nad on’
-Nad põevad inidentiteedikriisi
-nad on üksikud ega suuda suhelda muu maailmaga
Mis on modernism?
-Modernism purustas tavapärased arusaamad inimese mina, psühholoogia, keha ja keele kohta
-lagunesid kirjanduslikud zanrid
-Kirjanduse kaudu ei kirjeldatud enam maailma
Loovülesanne:
-Millise kangelase loob modernistlik kirjandus
-Loo tema portree, pöörates tähelepanu järgnevale:
-Suhted teiste inimeste ja ümbritsevaga
-rahulolu/ rahulolematus iseendaga
-tunnetemaailm
-oma elu mõtestamine
Kirjandite analüüs
- Kirjandi vastavus teemale
- Teeskava olemasolu, kirjandi stuktuur peab olema paigas
-Teeskava: sissejuhatus, teema põhiprobleem. Allteesid, lõppsõna
-Argumentatsiooni struktuur
-Stiil. Kõik laused oleksid selgelt väljendatud.
-Õigekirja kontroll
„Mõistusel on väärtus ainult armastuse teenistuses“- Antoine de Saint-Exupery
Kirjandi retsensioon
Kirjandi teeskava on puudulik. Raske on eristada erinevaid mõtteid. Sissejuhatus läheb muu jutuga ühte. Pole põhiküsimust ega allteese. Puuduvad väited või siis olemasolevatel väidetel puuduvad näited. Lõppsõna ei võta juttu korralikult kokku.
Stiil on vigane - „Paljud neist võetakse inimeste poolt omaks, suuremal arvul aga mitte“. Pole lausetes selgust.
Kirjanik kasutab palju „sina“ vormi, selle asemel peaks rääkima umbisikuliselt. Samuti tundub, et kirjanik justkui ujuks teemas. Pastakast väljaimetud jutt. Üldistab palju: „Või näiteks tuumapommi leiutajal, kellel võivad olla küll füüsika ning keemia alased teadmised, kuid inimelu väärtustest ei tea ta midagi.“ Kirjutab ainult ühest aspektist lähtudes. Ei kirjuta teemast põhjalikult
„Väike prints“
Esimesel planeedil elas kuningas. Purpurisse ja hermeliini istus see kunn üksi oma troonil. Kuningas arvas enda valitsevat kõiki ja kõike. Talle andis ainult õiglaseid käske. Kuninga jaoks oli maailm väga lihtne. Kogu maail peab alluma tema käskudele. Pakub printsile kohtuministri kohta. Kuningad ei juhi muud maailma vaid ainult iseenda oma.
Teisel planeediil elas uhkeldaja. Kõik inimesed olid talle imetlejad. On uhke printsi saabumise üle. Palub printsilt imetlust.. Edevusel põhinev eneseimetluse maailma. Siirale, lapsemeelsele printsile võõras maailm.
Kolmandal elas joodik. Kes jõi, sest ta tundis häbi enda joomise pärast. Ummikusse jooksnud saatus, Eu leia väljapääsu oma traagikale. Ela nii, et pole vaja millegi pärast häbi ega piinlikkust tunda.
Neljandal planeedil elas ärimees, kes arvas, et omab kõiki tähti ja luges neid koguaeg kokku.
Viies planeet oli kõige väiksem. Seal oli vaid laternasüütaja ja latern. Mees pidi iga natukese aja tagant jälle laterna kas süütama või kustutama, sest aeg möödus nii kiirelt
Kuuendal planeedil elas geograaf . Ka plaanet oli suurem kui eelmine
Antoine de Saint-Exupery
-Lõunapost
-Öine lend
-Lend Arrasse
-Väike prints
George Bernard Shaw (1856-1950)
-Iiri päritolu Inglise näitekirjanik, kriitik , lektor, sotsiaalkriitiliste pamflettide meister ning üldse üks olulisemaid figuure modernses kirjanduses.
-Pidas loomulikuks liberaalse demokraatia asendamist kommunismiga
-Oma 75. Sünnipäeva tähistas Shaw Moskvas
-1880-ndail hakkas elatist teenima ajakirjanikuna
- 1898 abiellus Charlotte Payne -Townsendiga
-Kirjutanud kokku 50 näidendit, osa neist saanud klassikaks
-Shaw arvates oli inglise teater liiga kaua olnud truu sentimentaalsele komöödiale ja melodraamale ning võiks nüüd võtta uue ja väärtuslikuma kursi.
-Shaw tõi teatrisse jõulise stiili, muusikat, huvitava ja kaasahaarava dialoogi, vastuolulised karakterid.
-Shawlik stiil väljendub lugupidamatuses traditsioonide ja põlguses kehtiva moraali vastu, hulluks ajavas enesekindluses, satiirilises huumoris, võitluses ebapopulaarse eest ja üllatavaselujõulisuses.
-Tema peateos on „Pygmalion“
-„Pygmalioni“ näol on tegemist pigem inimliku armastuskomöödia ja Inglise klassisüsteemi pilkamisega, kui õpetliku näidendiga.
Franz Kafka 1883-1924
-Juudi päritolga Austria absurdikirjanik
- Maagiline realist
-Elspressionist-sürrealist
-„Raamat peab olema kirves meie jäätunud mere jaoks“-Franz Kafka
-Sündis 3. Juulil 1883 Prahas
-Isa oli rikas lihakaupmees
-Kaks venda surid imikueas
-Kafka isa oli võimuahne ja despootlik
-Franz oli võõraste majahoidjate hoida
1889-1893 Praha Saksa poistekool
-1893-1901 Praha saksakeelne humanitaargümnaasium, kus tutvus Max Brodiga
-Vaikne ja tasakaalukas inimene
-Ta oli 3 korda kihlatud
Looming
-Ilmus peamiselt postuumselt
-Sai tuntuks alles peale II MS
-Tema eluajal ilmusid vaid novellid ja esseed
-Kafka viimaseks sooviks oli, et Max Brodi ta kirjandusliku päranduse põletaks
-„ Metamorfoos “ 1915- Puudub konkreetne tegevusaeg ja -koht
-„Otsus“
-„Näljakunstnik“
-Kafka mõju 20. Saj kirjandusele on erakordselt suur
-Kujutas esimesena võõrandunud inimest
-Kafka loomingus on suur tähtsus sümbolil ja allegoorial
-Tema teosed on kui inimeksistentsi väljapääsmatuse sümbolid
-Kafka maailmal ei ole kindlat, ühest tähendust
-Kafka siseelu on lakkamatu visklus üksinduseiha ja inimliku igatsuse vahel
Essee- isikupärase mõttemaailma ja keelekasutusega tekst, mis esitab autori nägemuse mingi probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Essee vormivabadus on suur. Tähtis ei ole vormikindlus.
Lihtne viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri-täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Järgmisena nimekirja analüüsida.
„Lausutud sõna on kui lendu lastud nool “
Psühhoanalüüs
-Kirjanduse uurimise meetod
-Sai alguse 19. Saj algul ja on tugevasti mõjutanud 20.saj kirjandust ning kirjandusteadust
-Kirjanduskäsitlus lähtub Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriast
-Seda võib rakendada nii autori, teose kui ka lugeja uurimisel
-Teooria aluseks on S.Freudi ideed isiksuse sisemisest vastuolulisusest
a) lapsepõlves läbielatud emotsioonide mõjust täiskasvanu psüühikale
b) keelatud ihade tõrjumisest teadvusest alateadvusesse
S. Freud(1856-1939) leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse. Nad suruvad oma psüühilise energia alla. Tekivad hirmud , ängistus. Enesehävitust nimetab ta surmatungiks
-Psühhoanalüütikud peavad oluliseks inimest liikumapanevaks jõuks võimutungi, soovi ennast maksma panna.
-Kui inimene ei leia oma alateadvuslikele tungidele rakendust, tekivad alaväärsuskompleksid, mis takistavad adekvaatset enesehinnangut ja suhtlemist teistega
-Psühhoanalüütikule pakub huvi süü mõiste
-Süütunne tekkivat inimeses ühteaegu vihates ja armastades
-süütunne tuleneb nende arvates vastandlikust suhtumisest emasse: ühelt poolt armastus- ja kaitstustunne ja teisalt hirm emaga samastuda ning seeläbi end kaotada.
Psühhoanalüüs kirjanduses
-Psühhoanalüüsi autorikeskses uuringud süvenevad kirjaniku loomisprotsessi, uuritakse tema komplekse, suhteid vanematega...
-Freudismi järgi on vajadus kunstiloominguga tegelda seotud allasurutud alateadvuslike ihadega
-Psühhoanalüütilise meetodi abil on võimalik uurida ka teose tegelasi.
-Psühhoanalüütikute üheks meelistegevuseks on otsida teoses peituvaid sümboleid ja anda neile tegelasest lähtuvaid seletusi
-Põnevad zanrid on pshhoanalüütikutele müüdid ja muinasjutud , mille tõlgitud meeleolukad pildikeel
avab vanade lugude varjatud poole, mis pealiskaudsel lugemisel jääb märkamata
Eesti venelased mõjutavad poliitikat. Ajalugu kui arvamuste kujundaja. Integratsiooni programm. Keeleprobleem.
„Proua Dalloway “
Kui rääkida pronksiööst, siis ma ei ole selles kahjuks sugugi kindel.
Tavaliselt mulle ei meeldi lükata kogu vastutust riigi õlgadele. Kuid seekord tahan keskenduda just riigi tegevusele, sest nimelt riigi käitumine on selle aasta jooksul kõige vähem muutunud.
Ikka ja jälle pean kuulma sellest, et vene vähemus on Eesti riigi jaoks suur ohuallikas. Kui keegi riputaks internetti üles kriisistsenaariume, mille järgi õpetatakse tegutsema meie riigiametnikke ja julgeolekuteenistuste töötajaid, siis paistaks lugu krooni devalveerimisest nende taustal sama süütu kui Lumivalgekese muinasjutt. Kuid kas riik võtab midagi ette, et seda ohtu vähendada või muuta hoopis uute võimaluste allikaks? Ma ei räägi praegu integratsioonikavast, sest keeleõpe või abi tööturul iseenesest ei tee inimesest aktiivset kodanikku.
Muret tekitab, et Eesti riigimehed ei näe venelastes poliitilist ressurssi. Kui ma arutan seda küsimust erakondade esindajatega, siis püüavad nad kas tagasihoidlikult teemat vahetada või kõlab vastuseks umbes selline fraas: “Aga meie erakonnas on ju palju tublisid vene inimesi, kes osalevad aruteludes ja on väga teretulnud!” Suurepärane, aga kes teab nende inimeste nimesid? Kas neil on tõesti võimalik mõjutada otsustusprotsessi? Kas erakonnal on oma järjepidev poliitika, mis näitaks vene valijale, et tema on siin tõesti teretulnud?
Äraantud infoväli
Teatud erandiks on Keskerakond, kuid ka seal ei ole vene päritolu poliitikutel erilist mõjuvõimu. Ülejäänud poliitilised jõud aga on nii veendunud selles, et vene valija on Savisaare valija, et ei püüagi Ninasarvikuga konkureerida. Nende jõupingutused on suunatud ainult sellele, et Savisaare toetaja ehk vene valija häält oleks võimalikult vähe kuulda. Veendumus, et vene elanikkond on kergemini kontrollitav siis, kui ta ei ole poliitikas esindatud , on väga vale. Kui tekib mõni uus pronksmees, siis kelle vahendusel me suudame seda probleemi koos arutada ja rahulikult lahendada?
Tere, kallid kuulajad
Tihti kuuleme, et venelased ja venelaste kogukond on mingil määral ohuks Eesti turvalisusele. Võtame näiteks Pronksiöö, kus venelased nö ühendasid käed ja said abi ka Venemaalt. Eestlastel oli raske hoida neid kontrolli all. Nad korraldasid ründeid nii Eesti linnades füüsiliselt kui ka ohtlikke netirünnakuid. On kahte sorti eesti venelasi . Ühed kes kiruvad Eestit ja eestlasi ja neid ei huvita üldse eesti riigi heaolu, nad ei oska sõnagi eesti keelt ja hea kui oskavad lipu õigetpidi vardasse panna ja teised on need, kes hoiavad Eestit kui oma kodumaad , kaitsevad seda, hoolivad sellest ja üritavad eesti kultuurist osa saada. Kindlasti mängib siin suurt rolli see, et venelasi mõjutab ka palju piiratud infoväli, seda enamasti just keelebarjääri pärast. Neil on vähe omakeelseid saateid ja selmet et ära õppida eesti keel ja jälgida eesti saateid, vaatavad nad kas Venemaa kanaleid või siis omakeelseid saateid, mis kahjuks on mõjutatud ja pole adekvaatsed. Jälle toon näiteks pronksiöö, kus Vene uudistesaated näitasid eestlasti üdini halbadena ja venelasi selles valguses, nagu nad oleksid vastu tahtmist kistud eestlaste vägivalla keerisesse. Kuid kas Eesti riik siis ei üritagi venelasi rohkem adekvaatseid uudiseid jälgima panna?Nad vajavad emakeelset infokanalit. Eesti endi uudiseid? Sellejaoks on tehtud palju saateid, näiteks venekeelne Aktuaalne Kaamera või siis Kanal2 meelelahutussaade Subboteja. Samas on venekeelsele elanikkonnale antud võimalus õppida tasuta Eesti keelt.
B. Brecht (1898-1956)
-Sündis 10. Veebruaril Augsburgis, paberivabriku ametniku peres.
-Töötas sõjaväehaiglas arstina
-Ülikoolis innustus marksistlkest ideedest
-Huvi kirjanduse vastu tekkis ülikoolis
-Eepilise draama rajaja
-Oli ka lavastaja ,luuletaja, teatri uuendaja
-1924-1933 elas ta Berliinis
-1941 asus elama USAsse
-1949 Suundus tagasi Berliini
-Suri 14. August 1956 infarkti
-„Legend surnus sõdurist“, „Baal“, „ Trummid öös“
-„Mees on mees“
Dramaatiline- oluline on see, et laval kehastatakse sündmusi, eepilises aga keegi jutustab mingi loo-sündmuse, dramaatilises teatris tõmmatakse vaataja kaasa sündmuste käiku, eepilises aga omistatakse publikule uurija roll. Dramaatiline teater edastab tundeid aga eepiline teater edastab teadmisi. Dramaatiline teater paneb vaataja sündmuste keskele , eepilises aga . Dramaatiline teater näitab maailma realistlikuna, eepiline püüab näidata maailma sellisena, et mis sellest maailmast võib saada. Võõrutuseffekt- tavapärast kujutatakse tavapäratult viisil. Tavatu viis- näitleja ei ela rolli sisse vaid näitab rolli, Brecht kasutab laval maske, tihti esineb publiku poole pöördumisi, eriline lavakujundus,
Luule on sotsiaalne, keeleliselt hästi lihtne. „Võidelda sõnade abil tõe eest“. On kirjutanud ka poliitilist luulet.
Erich Maria Remarque 1898-1970
-Erich Paul Remark sündis 22.06.1898 Lääne-Saksamaal
-Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema Anna Maria vastu
-Ema varajane surm 1917 aastal
-Isa Peter Remark oli raamatuköitja
-Elati vaeselt
-Prantsuse nimekuju Remarque hakkas ta kasutama pärast ebaõnnestunud kirjanduskatseid
-Huvitus kirjandusest, kunstist, loodusest, kollektsioneeris liblikaid
-Õed Erna ja Elfriede
-Erna hukati II MS ajal vastupanuliikumises osalemise eest (romaan „Elusäde“)
-1916. A läks Remarque vabatahtlikult Esimesse maailmasõtta, sai kohe haavata
-1919 lahkus armeest
-Õppis õpetajate seminaris
-töötas külakoolmeistrina, spordiajakirjanikuna
-1925. A abiellus Ilse Jutta Zambonaga
-Emigreerus Šveitsi, 1930.a lahutas Ilsest, kuid nad abiellusid uuesti
-1939. A siirdus Ühendriikidesse, kus elas Hollywoodis.
-Suhtles „kadunud põlvkonna“ kirjanike Hemingway, Fitzgeraldi ja tuntud näitlejatega
Loomingust
-Remarque loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks on surm, mitte teine inimene
-Surma põhjused on erinevad-vägivald, väljapääsmatu olukord, haigus, õnnetus
-elu on habras , seda tuleb hoida
-Tulleb võidelda surma vastu ja inimlikkuse eest
-Remarque kui „sõjakas patsifist“ või kui abstraktne humanist
Surmakäsitus
-Ta ei taha lugejat ei veenda ega kasvatada
-Ta kirjeldab seda, mis teda liigutab
-Looming on individualistlik, keskendub üksikisikule
-Surmakäsitus on eksistentsialistlik ja elufilosoofiline
-Surm kuulub paratamatult elu juurde, tema lõplik võitmine ei ole seega võimaik
Tsitaadid
-„Mõttetu vaprus on kindel enesetapp“
-„Kui millessegi usud, kannatad vähem“
-„..tagasi džungli lihtsate seaduste juurde, kus tapeti selleks, et elada, ega elatud selleks, et tappa.“
-„Ma ei viska nalja sellepärast, et mul on huumorimeelt, vaid me püüame huumorimeelt säilitada, sest ilma selleta oleksime omadega läbi.“
Lahendab probleemid

1) ERR.ee: Partsi hinnangul päästaks majanduse tehnoloogia areng

2)Tehnoloogia arengu abil saavad inimesed võimaldada endale pisut lihtsamat elu
3) Tänu tehnoloogia arengule on võimalikud aina keerukamad operatsioonid( meditsiin )
4) Tehnoloogia areng võimaldab luua turvalisemat keskkonda
Viib hukule
1)Äripäeva artikkel- tehnoloogia areng muudab autosõidu ohtlikumaks
2)Globaliseerumine ja tehnika areng toovad meile ülemaailmsed keskkonnaprobleemid( energiakulu , ületootmine)
3) Tänu tehnoloogia kiirele pealetungile, võivad paljud inimesed töötuks jääda, sest robot on odavam kui inimene
Väite tõestamise viisid
Traditsioonilised väite tõestamise viisid on analoogia , induktsioon ja deduktsioon
Analoogia on järeldamine, mis suunatakse üksikfaktilt üksikfaktile
Induktsioon on laiendustõestus ehk järeldatakse üksikfaktilt üldreeglini
Deduktsioon on järeldamine, mis suunatakse üldreeglilt üksikfaktidele
„Eesti kultuur on saksa kultuur, mida viljeldakse eesti keeles“
Eesti ja saksa kultuur on tugevalt põimunud tänu sellele, et eestlased on ajalooliselt olnud saksa valitsemise all üsna pikka aega. Palju sakslasi leidis siit endale eesti rahvusest elukaaslase ja jäi siia paikseks. See süvendas saksa kultuuri imbumist eesti kultuuri.
Novell
1)eepika
2)lüürika
3)draama
Novell on kindlate vormitunnustega lühijutt. Novell on keskaja lõpus tekkinud kirjanduszanr, mis üllatas oma uudsusega. Novellis keskendutakse kindlale sündmustikule ja sündmused esitatakse kronoloogilises järjekorras. Tegevuspinge kasvab järkjärgult kuni novelli lõpus tuleb ootamatu lõpplahendus. Inimestes tuuakse esile vaid mõni üksik iseloomuomadus . Luuakse niinimetatud valmistegelane, kes tegutseb alati mingi kindla mõtte või tunde ajel.
Ekspositsioon - tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi
Sõlmitus- antakse sõlmsündmus, millest algab järk-järguline tegevuse süžee
Dispositsioon - tegevuse järkjärguline arendamine
Kulminatsioon - haripunkt
Peripeetia-otsustav pööre tegevuses.
Konklusioon-
Indiaanlaste laager
Üldteemaks on inimese elu. Täpsemalt elu ja surma konflikt.
Hemingway elufilosoofia.
Hemingway oli avalikult sõja ja fašismi vastane. Talle oli tähtis humanism, ent seda tuli tema meelest tihti kehtestada ja kaitsta relvaga, ehk siis tapmise ja sõja vastu oli ta valmis relvaga võitlema. Tema jaoks oli eetiline ennkõike mehine käitumine- surmale tuleb mehiselt silma vaadata. Pessimistlik eksisttentsialistlikud seisukohad