KORDAMISKÜSIMUSED FILOSOOFIA (1)

Sarnased õppematerjalid

84

docx

FILOSOOFIA

FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused

Filosoofia

30

docx

Kultuuri teooria

Kultuuriteooria 21.01.2015  Rein Raud „ Mis on kultuur“ 2013  „ 20nda sajandi mõttevoolud“  Mis on kultuur?  Williams on öelnud et kultuur on kõige keerulisem sõna  Sõna kultuur viitab eestikeeles sõnale põllumajandusele (agriculture)  Kultuur viitab millegi kasvatamisele, arendamisele  Teine seos, mis kultuuri mõistel on religioon (cultus)  Kultuur hakkab märkima inimese arenemise viisi hakatakse defineerima kultuurset inimest.  Kultuursust hakati siduma terve rahvaga, rahvad kellele on kultuur ja kellele ei ole  Kultuuri vastand on barbaarsus  Muutus mis leidis aset 18. Saj, hakati rääkima kultuurist ja tsivilisatsioonist. Jaotus oli selline: kultuur puudutas inimese vaimset osa ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla.  ROMANTISM ja VALGUSTUS. Valgustuse idee oli selles, et ta kuulutas

Kultuuri teooria

32

doc

KULTUURITEOORIA

näide) ideedele, mis ideoloogiat formeerivad, antakse universaalse tõe kuju, ainsa võimaliku meetodi kuju. ideoloogia kui teatav illusioon tegelikkusest, mis on teatavatele klassidele kasulik. ideoloogia alla kuuluvad teatavad religioossed, kunstilised, eetilised vaated idoloogia kui võltsteadvus? ideoloogia paljastamine ei muuda tegelkku suhteid ega tegelikku olukorda. maailma muudab, kui me läheme otse majandussuhete kallale. marxi tolleaegne kõige radikaalsem väide on, et ka filosoofia on ideoloogia : filosoofid on tulnud maailma kirjeldama, aga maailma tuleb muuta. sealt tuleb ka see väide, et religioon on oopium rahvale, sest ka religioon on ideoloogia. filosoofid võivad rääkida maailmast, aga nad ei saa midagi ette võtta, sest baas jääb ju samaks. kusagilt 19s keskpigast marx enam filosoofiat ei kirjuta. sealtmaalt tegeleb ta poliitika ja majandusteadusega. loodusteadused, ühiskonnateadused, need toimivad, filosoofia mitte.

Kultuur

25

odt

Popkultuur ja popmuusika

Popkultuur ja popmuusika  Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühiskonnas ilmnesid artik

Kultuur

44

doc

Kultuuriteooria

Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

15

doc

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

Kirjaliku eksami küsimused 1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inimest polegi olemas. Kõrg

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

6

doc

Popkultuuri teooria konspekt 2010

Popkultuuri teooriad 27.03.09 Tõnis Kahu Esimene suurem nn plahvatus peale sõjaaega ­ ROCK MUUSIKA ­ revulutsiooniline murrang ­ mäss/vastuhakk so. rockmuusika algtõukeks. 60" revulutsioon, 70" punk muusika. Räp/hip-hop - ameerika mustade vaba sõna väljendus (vastuhakk,ülestõus). Olla võimalikult tsiviliseeriamata- ja läbi selle seda ka müüakse. Rockmuusika plahvatus ­ räägib in õigluse, võrdsuse tasakaalust, samas on anti- demorkraatlikud. Rock muusika ajalugu on reaktiivne. Alati protesti vorm. Rockstaarid ­ kulutamise/raiskamise/hävitamise lood. 4 erinevust Mäss v/s Revolutsioon: Revulutsionääri pakutud rahuldus, mida ta püüdleb ja väärtustab on kollektiivne. Räägib alati ,,meie" Mäss on ,, mina" vormis, isikuline Rev. idee on enese valitsemise idee, ei l

Muusikaajalugu

Kommentaarid (1)