Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Uudise alused: Allikad (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Uudise alused-Allikad #1 Uudise alused-Allikad #2 Uudise alused-Allikad #3 Uudise alused-Allikad #4 Uudise alused-Allikad #5 Uudise alused-Allikad #6 Uudise alused-Allikad #7 Uudise alused-Allikad #8 Uudise alused-Allikad #9 Uudise alused-Allikad #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kmiller Õppematerjali autor
Tiit Hennoste "Uudise käsiraamat", lk 227-252 ptk Allikad lühike kokkuvõte.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
pdf

Uudise alused: Allikatele viitamine

Allikatele viitamine Allikas on isik-koht, kust reporter saab infot. Allikaks võib reporter ise ka olla, kes nägi sündmust; vaatlejad; lindistused jne. Ajakirjanik ei saa olla parem kui tema allikad – kuldreegel. Peab leidma ja kasutama võimalikult häid allikaid. Inimese esitlemine uudise allikana tugevdab tema autoriteeti. Ajakirjanik peab oskama leida, hoida ja kasutada häid allikaid. Ajakirjanik peab oskama allikatelt saadud infot tekstis edasi anda ja esitleda seda autoriteetses valguses. Atributeerimine – info omistamine mingile allikale Tavaliselt kasutatakse teisi allikaid. Atributeerimisel on neli küsimust: tuleb näidata, milline on allika ja sündmuse kaugus, tuleb teada, millal viidata, kui palju on mõtet ühes loos atributsiooni kasutada ja kus seda teha.

Uudise alused
thumbnail
26
pdf

Uudise alused: Sündmuste valimise lisakriteeriumid

1. Sündmus pole spontaanne ja tema suhted tegeliku situatsiooniga on ebaselged. Mõju tegelikule elule on minimaalne/olematu. 2. Sündmus on tehtud põhiliselt(mitte alati) selleks, et teda ajakirjanduses reprodutseeritaks. See tähendab ka, et pseudosündmus peab olema tehtud nii, et see jõuaks meediasse. 3. Seepärast on see nii, et meedial oleks teda võimalikult kerge reprodutseerida(valmis tekst, uudisväärtuste ja muude uudise valikkriteeriumite arvestamine, korrastatud faktid, dokumendid jne). 4. Sündmus võib olla edastatud nii, et meedial oleks teda raske kontrollida(varjatud allikad jne). 5. Vahel antakse info avalikkusele mõne ebaolulise ja mõjuta tegelase nime all ja jälgitakse avalikkuse reaktsiooni. Kui avalikkus on ideele vastu, häbistatakse pisiallikat. Kui avalikkus idee aktsepteerib, siis nimetatakse isik ametisse. 6

Uudise alused
thumbnail
14
pdf

Uudise alused: Intervjueerimine

Ülesande analüüs Analüüsi võib jagada eesmärgi nimel: faktid, arvamused, isikuse omadused/elustiil. Ehk kas intervjuu on uudis, arvamus või isikuintervjuu. Intervjuul on palju eesmärke. Intervjuul peab alati olema ainult üks põhieesmärk. Teine analüüsiobjekt on kavandatava loo teema. Enne intervjuud tuleb välja selgitada vastused sündmuse põhiküsimustele – kes, mis, kus, millal, kuidas. Kolmas asi, mida tuleb selgeks teha on loo tuum: uudise juhtlõiku minev fakt, arvamusloo põhiväide, isikuloo põhiseisukoht. Tuum on see, mille ümber uudis keerleb. Tausta uurimine Teiseks tuleks uurida allika tausta, et enne intervjuud võimalikult palju teada. Esiteks, allikad vastavad paremini kui reporter on ette valmistanud ja nende vastu huvi näitab. Teiseks, kui allikas ei taha vastata, siis tausta uurimine valmistab ette selliseks olukorraks. Tuleb mõelda, kuidas võib suhtuda allikas teemasse ning mida vastata

Uudise alused
thumbnail
14
pdf

Uudise alused: Uudise tegemise protsess

Üldsoovitused teksti tegemiseks - Tekstitegemise etapid tuleks läbida loomulikus järjekorras ja sujuvalt. Minna siis järgmisele etapile, kui eelmine on valmis. Muidu laguneb lugu koost või esineb topelttööd. - Plaan ega tekst ei tohi olla dogma. Plaanist siis loobuda, kui uus plaan on olemas. Plaanita ei saa kirjutada, sest siis on palju fakte keskel, olulisemad teemad on lühikesed ja ebaoluline on pikalt kirjas. - Tekstitegemise soovitused kehtivad täies mahus pika ja keeruka uudise puhul. - Teksti tegemine on osalt spontaanne, osalt teadlik süstemaatiline tegevus. Kui piirduda ainult spontaansusega, siis tuleb segane ja juhuslik tekst. Süstemaatiline tegutsemine aitab aega kokku hoida. - Teksti tegemine on töö, mis nõuab pidevat ülesmärkimist. Ajakirjaniku tööprotsessi oluline reegel on: kõik tuleb kirja panna ja kohe, mitte loota mälule. Kohe ülesse kirjutada oma loo tuum, küsimused, millele on vaja vastuseid otsida. Planeerimine ehk kodutöö

Uudise alused
thumbnail
2
rtf

Meedia materjalid (meedia põhitõed)

Kuna neilt saab ajakirjanik valdava osa infost, on vaja jõuda sündmuspaika võimalikult kiiresti.Nii saadakse allikalt ka emotsionaalselt värskeima info. JUHUALLIKA korral peab reporter kontrollima tema usaldusväärsust ning info tõesust. Kolmas allikas on isikud, kes vahendavad sündmuses osaleja,tunnistaja või pealtnägija infot näiteks pressiesindajad, PR-töötajad. Siia kuulub ka materjal, mille reporter saab nt. pressiteadetest,agentuuriuudistest jm. Kirjaliku allikad - neid on tohutult nt. temaatiline andmearhiiv,mitmesugused tekstid, teatmeteosed, interneti andmebaasid,uudised. Atributeerimine ehk info omistamine mingile allikale Kedagi on tsiteeritud otse nt. "Inimesele ei saa ju toetust maksta, kui ta ise ei taha," rõhutas Vitsur (tegemist on tsitaatiga) Kedagi on tsiteeritud kaudselt nt. Vitsuri väitel ei hüvita riik eramute katlamajade küttekulude tõusu (parafraas ehk ümbersõnastus,vaba tõlge).

Meedia
thumbnail
18
pdf

Uudise alused: Uudise toimetamine

asendamine ja õigekirja parandamine. Keel ja stiil on väiksemad probleemid, millega toimetaja tegeleb. Toimetaja töötleb teise inimese teksti ning seda saab teha üksinda või autoriga koos. Toimetaja on see, kes määrab ära, mis lõplikult lehte läheb ja mis mitte. Toimetaja peab järgmima teatud põhimõtteid, et pakkuda lugejasõbralikku materjali. Teksti peab toimetaja nii reporter kui toimetaja. Toimetamise osas kehtivad samad soovitused ja põhimõtted nagu uudise kirjutamise puhul. Lugu vaadakse üle ja parandatakse vead. Iga toimetaja teeb oma tööd selles järjekorras, mida õigeks peab. Oluline on kõik probleemid lahendada. Kasulik on tema toimetamist kindlas järjekorras, et vältida ümbertegemisi, aega kokku hoida ja maksimaalne tulemus minimaalselt saada. Selleks sobib kõige paremini järjekord: 1. Uudise läbilugemine 2. Uudise väärtuse kindlakstegemine ja alguse korrastamine 3. Kompositsiooni kordategemine 4

Uudise alused
thumbnail
16
pdf

Uudise alused: Eetika

Demokraatlikus ühiskonnas on ajakirjandusvabadus ja ka ajakirjandusvastutus. Vabadus annab privileegi sekkuda teiste asjadesse, siis kaasneb sellega kohustus. Vastutustunne ühiskonna ees sunnib ajakirjandust kehtestama vabatahtlikud piirangud enda käitumusele. Need vormistatakse ajakirjanduse eetikareeglitena, mis fikseeritakse eetikakoodeksites. Reeglistikud on erinevad ja reeglid juhivad erinevaid ajakirjanikutöö osi. Osa neist on korrektse uudise tegemise reeglid(objektiivsus, tasakaalustatus) ja teine osa on sellised, mis otseselt lugudes ei kajastu(ajakirjaniku käitumisreeglid). Teisalt erinevad eetikareeglid nende poolt kaetava ala laiuse poolest. Osa reegleid kehtivad tekstides, osa töötab kitsamates valdkondades. Suur osa reeglitest on olulised majandusuudistes(korruptsioon, varjatud reklaami vältimine, süütuse tagamine). Teine osa tuleb mängu siis, kui loos on konflikt ja on vaja säilitada erapooletus

Uudise alused
thumbnail
14
pdf

Uudise alused: uudis ja tema alaliigid

Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised ning ülduudised ja eriuudised; on oluline ka välja tuua muud uudiserühmad, mille tegemisel on erijooni(pisiuudised, eripärase allikakasutusega uudised jne). Kõvad ja pehmed uudised 1. Esimene võimalus on jagada uudised teemade ja valdkondade järgi. Põhilised uudise teemad on: kõvad uudised(sõda, poliitika, välissuhted, riigikaitse, majandus); pehmed uudised(kultuur, haridus, teadus ja tehnika, sotsiaalsed sündmused, sport, usk jne). Kõva uudise tuum on poliitika ja diplomaatia: valimised, läbirääkimised, parteipoliitika jne. teine suur rõhm on majandusuudised oma harudega – rahandus, tarbijakaitse jne. Pehmete uudiste tuumaks on uudised ootamatustest sündmustest: õnnetused, katastroofid, kuriteod jne. teise rühma

Uudise alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun