KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................11 27.09.2013 SISSEJUHATUS Oma töös tutvustan Eesti Juhi Abi Ühingut (EJAÜ). Töö eesmärk on tutvuda ühingu kodulehega ja uurida, millal ühing on asutatud. Samuti uurin selle tegevust, sümboolikat ja liikmeskonda . Töö käigus saan teada, millist infot saavad seal tegevsekretärid, ja mida kasulikku ning käepärast võib veel kodulehelt leida. Antud töös tutvutan EJAÜ ja sekretär.ee kodulehe abil sekretäride ametipäeva ja selle tähistamist ning arutlen selle üle, kas peaks ka tänapäeval seda tähistama. 27.09.2013 1. EESTI JUHI ABI ÜHING (EJAÜ) 1.1. Ühingu tegevus ja seda reguleerivad dokumendid Eesti Juhi Abi Ühing (EJAÜ) ühendab Eestimaa sekretäre ja teise organisatsiooni juhtkonna huve esindavaid ning juhte abistavaid spetsialiste. EJAÜ alustas oma tegevust 8. augustil 1994.aastal ning ühing on registreeritud 15.juulil 1996
? Koostamise või väljaandmise koht 6,3 cm lehe ülaservast ehk ülejärgmisel real, mis trükitakse kirjatähtedega nimetavas käändes. ? Dokumendi kuupäev ja number paremas veerus, vormitatakse sõnalisnumbriliselt. ? Pealkiri asub vasakus veerus, 8,5 cm plangi ülaservast. ? Tekst türkitakse kaks rida pealkirjast allpool. ? Allkiri. ? Koopia(d): jaotuskava käskkirjal. ? Viisad (käskkirjal). 3) Sekretäri suhtlemisetikett külastajatega. · Sekretär on firmas esimene isik, kellega külastaja kokku puutub. Seega on ta firma ,,visiitkaart". Külastaja sisenemisel on sekretäril mõni hetk aega, et lõpetada pooleliolev töö ja tervitada. · Auväärse külalise saabudes tõuseb sekretär tervitamiseks ja väljub laua tagant. Sekretäri näoilme, estid, poos ja hääl peavad väljendama viisakust kohtumisel, huvi kuulamisel, vastutulelikkust suhtlemisel ja taktitunnet kriitika puhul. Suhtlemisel peab
saamisest, võimalusest vastu võtta otsuseid ja omada tunnustust. 5 Sveiby, K.-E. Juhtimistarkus. 101 nõuannet teabeküllaste organisatsioonide juhtidele. Tallinn: Olion, 1994, lk. 237 6 Kidron, A. Ärijuhtimise psühholoogia. Teine trükk. Mondo, 2001, lk. 6 7 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008, lk. 10 8 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 78 9 Laas, A. Ettevõtlus on elamise viis. Tartu: Peipsi Koostöö Keskus, 2001, lk. 18 Suurettevõtet juhib tavaliselt juht-palgatöötaja, kes kuulub keskse isikuna ettevõtte juhtkonda. Juhtkonna suurus ja koosseis olenevad ettevõtte organisatsioonilis-õiguslikust vormist, mis jaotub maailmapraktika kohaselt kahte suurde gruppi:10 · inimeste ühendused; · kapitaliühendused. 1.1.4.1. Inimeste ühendused Inimeste ühendusi esindavad Eestis äriseadustiku alusel füüsilisest isikust ettevõtjad, täis- ja usaldusühingud
", peaks tavapärase ,,ei" vastuse asemel kliendile viisakalt teada andma, kuidas ta maksta saab: ,,Meil saab tasuda ainult sularahas, lähim pangaautomaat asub....". Kätteõpitud fraasid ei lahenda loomulikult kõiki teeninduses ettetulevaid probleeme, aga nad võivad aidata teenindajal leida keerulistes situatsioonides kiiresti õigeid sõnu, mida öelda ning ära hoida ebasoovitavaid konflikte. ALLIKAS: http://sekretar.ee/161639art/ Firmasisesed kliendisuhted ja firmasisene koostöö Autor: Aet Leppik, Mercuri International Eesti AS konsultant 07.08.2004 Kliendi rahulolus ja klientidega suhtlemises peegeldub firmasisene mikrokliima ja -sisene koostöö. Üks müügisekretär rääkis oma tööst: neil on väga hea firma, kuid tema töö on üpris keeruline. Pidevalt tuleb lahendada klientide probleeme ning kuulata nende muresid. Üks kurdab, et pole rahul, et kaup tuuakse kohale vaid 1 kord kuus klient ei saa kaupa nii palju ladustada
Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile: ............................................................................................................................................. 7 Visiitkaardid ja nende kasutamine ....................................................................................................
Kuna iga muudatus organisatsiooni struktuuris muudab organisatsiooni konteksti, ei ole konflikti alati võimalik vältida. Järgmine staadium ongi tajutav konflikt. Selles faasis hakkab ühe grupi tegevus teise grupi tegevust ebasoovitavalt mõjutama. Kui juhid hakkavad siis vastavalt kujunenud olukorrale tegutsema, muutub tajutav konflikt tuntavaks konfliktiks. Selles faasis hakkavad juhid üksteist konflikti tekitamises süüdistama ja kannavad konflikti üle isikutele. Tunda on koostöö ja integratsiooni vähesust. Kui konflikti selles faasis lahendada ei suudeta, läheb see üle manifesteerituks. Grupid hakkavad avalikult võitlema oma eesmärkide saavutamise eest ja teiste eesmärkide saavutamise vastu. Selline konflikt võib võtta mitmeid vorme. Üks võimalus on avalik agressioon: ühe allüksuse juht hakkab teise allüksuse juhti süüdistama probleemide tekitamises. Teiste üksuste kohta levitatakse kuulujutte ning püütakse neid igati kahjustada.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
puudumine paratamatult tekivad. Kuna puudus esmanegi ettekujutus tootevalikust, oodatavast käibest ja kasutatavast tootmistehnoloogiast oli projekti väga raske juhtida." Alati ei saa projektijuht mõjutada seda, mis toimub tema juhitava projektiga. Peamiseks põhjuseks on tavaliselt koostööpartneritest tulenevad asjaolud. Koostöö erinevate äriorganisatsioonide (Sako 1992; Faulkner 1995) ja avalik-õiguslike asutuste vahel (Walsh 1995) on järjest kasvanud ja räägitakse organisatsioonide võrgustikest. Kui projekt on seotud mitme organisatsiooniga ei saa projektijuht otseselt mõjutada teise organisatsiooni tegevusi, parim mida ta teha saab on pidada läbirääkimisi. Probleeme võib esineda ka mitut sama organisatsiooni osakonda hõlmavates projektides erinevate funktsioonide täitmiseks
Kõik kommentaarid