Teenindaja 1 3.20€ 160 512 Teenindaja 1 3.20€ 160 512 Teenindaja 0,5 2,70€ 80 216 Teenindaja 0,5 2,70€ 80 216 Nõudepesija/korist 1 2,70€ 160 432 aja Nõudepesija/korist 0,5 2,50€ 80 200 aja Kokku: 3848€ Sotsiaalmaks: 1269,85€ Töötuskindlustusmaks: 38,48€ Kokku: 5156,33€ 30 7. Tegevusprotsess 7.1 Tegevusprotsessi skeem Joonis 2. Tegevusprotsessi skeem TUGISTRUKTUURID TÄIENDKAUPADE JA TEENUSTE PAKKUJAD: Raadio Kadi HARIDUSASUTUSED: Kuressaare Ametikool, TTÜ Kuressaare Kolledž
Kui kulu ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, siis saab maha arvata ka osaliselt. Põhimõtteliselt FIEl samad kulud lubatud mis äriühingulgi. Komandeeringus päevaraha ei saa – küll aga saab katta transpordi ja majutuskulud. Kulud, mis on osaliselt ettevõtlusega seotud kandku ettevõtjaks registreeritud abikaasa. Kahjumi ülekandmine – vabatahtlik, 7 a lubatud – mõjutab pensioni. Fie sotsiaalmaks: 33% maksustatavalt tulult. See tagab: haigekassa kaardi, hüvitise töövõimetuse puhul, ravikindlustuse ülalpeetavatele, riikliku pensioni. Maksta tuleb vastavalt majandusaruandele. Sotsiaalmaksu ei tule maksta rohkem, kui palga alammäära 15x summalt aastas. Kõik registreeritud ettevõtjad peavad sotsiaalmaksu maksma (mis siis, et nt üliõpilastele annab riik haigekassakaardi nagunii). Pensionärid maksavad ka, kuid ei pea tegema avansilisi
02.1999 11 880,00 kr 10 Hiir 10.03.1999 390,00 kr hind Kogus Tulu 16 8 2 3 16 10 8 6 5 28 Täida järgnev tabel vajalike andmetega Harjutus 13 Nimi Brutopalk Töötuskindlustus- Kogumispensioni Sotsiaalmaks makse töötajale makse Pihlakas, Ats 4300 Suvi, Netti 5367 Tamm, Pets 3876,65 Paju, Juts 3642,5 Klütze, Riin 4620 Vaher, Inks 5946,25 Pärn, Kats 5734,9 Kuusk, Malts 6865 Mänd, Velts 7400 Töötuskindlustus- Tulumaks Netopalk Kogukulu makse tööandjale ettevõttele Harjutus 14
või käibest vm majandustulemusest) Tehingutelt makstav (tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult) TÖÖTASU · Brutosummas · Töötasust arvestatakse maha töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed · Tunnitasu alammääraks 1,8 eurot · Kuupalga alammääraks täistööaja korral 290 eurot MAKSUD JA MAKSED · Maksuvaba miinimum (144 eur/kuus) · Töötuskindlustusmakse (1% + 2%) · Kogumispension (2%) · Sotsiaalmaks (33%) · Tulumaks (21%) TÖÖTASU VÄHENDAMINE TÖÖ MITTEANDMISEL · kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. · töötasu võib vähendada kuni kolmeks kuuks aastas mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla alammäära · vähemalt 14 kalendripäeva ette · pakkuma võimaluse korral teist tööd · õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega · Leping üles öelda 5 tööpäeva ette TÖÖAEG · Tööaeg
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
Kalle Kaalikas 13000 Heli Kopter 10500 Rama Sara Sahara Liiv 15670 Marta Maasikas 9000 Malle Kaalikas 2630 Maarika Kibuspuu 20360 mumi. Tööandja Töötaja töötus- Kohustuslik Tulumaks Sotsiaalmaks töötuskindlustus- kindlustus kogumis-pension makse Palgakulu kokku Töötajale makstav palgakulu kokku Aastane netopalk
Elukohavahetused ühe maakonna haldusüksusest teise maakonna haldusüksusesse on maakondadevaheline ränne. · sisseränne saabumised sihtkohta. · skolastika keskaegses Euroopas levinud mõtteviis, mille kohaselt püüti kiriklikke dogmasid tõestada kui mõistuse tõdesid ja neid ühtsesse süsteemi viia. · SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga · Solow` majanduskasvu mudel · sotsiaalmaks riiklikuks pensioni ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks · sotsiaalne deprivatsioon inimese halvast majanduslikust olukorrast tingitud, vähesed võimalused osaleda majandus, ühiskonna, poliit ja kultuurielus või nende võimaluste täielik puudumine · sotsiaalsed vajadused tulenevad inimeste kooselust · spekuleerimine kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele
1% Brutopalk - väljateenitud palk Netopalk - palk peale maksude mahaarvamist, st väljamaksmisele minev palk Tulumaks - 26 % peetakse kinni iga töötaja palgast osalt, mis ületab maksuvaba miinimumi (2002. aastal on tulumaksuvaba miinimum 1000 krooni kuus) Töötuskindlustuse maks - 1% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 0,5% maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: · nimi; · osa suurus; · osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. Professionaalne abi Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele mingit professionaalset
Kui kulu ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, siis saab maha arvata ka osaliselt. Põhimõtteliselt FIEl samad kulud lubatud mis äriühingul. Komandeeringu päevaraha maksta ei saa küll aga saab katta transpordi ja majutuskulud. Kulud, mis on osaliselt ettevõtlusega seotud kandku ettevõtjaks registreeritud abikaasa. Kahjumi ülekandmine vabatahtlik, 7 a lubatud mõjutab pensioni. FIE sotsiaalmaks · 33% maksustatavalt tulult. See tagab: haigekassa kaardi, hüvitise töövõimetuse puhul, ravikindlustuse ülalpeetavatele, riikliku pensioni. · Maksta tuleb vastavalt majandusaruandele rohkem ei tohi. · Sotsiaalmaksu ei tule maksta rohkem kui palga alammäära 15x summalt aastas. · Kõik registreeritud ettevõtjad peavad sotsiaalmaksu maksma (mis siis, et nt üliõpilastele annab riik haigekassakaardi nagunii)
1,4% al-galt Brutopalk - väljateenitud palk Netopalk - palk peale maksude mahaarvamist, st väljamaksmisele minev palk Tulumaks - 21 % peetakse kinni iga töötaja palgast osalt, mis ületab maksuvaba miinimumi (2010. aastal on tulumaksuvaba miinimum 2250 krooni kuus) Töötuskindlustuse maks 2,8% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 1,4% maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Palgafondi arvutamiseks on mugava kasutada mõnda internetikalkulaatorit, näiteks http://www.palk.crew.ee/ Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: nimi; osa suurus; osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. Professionaalne abi
Tööta välja asukoha variandid: üldine regioon või maa-ala; 48. FIE maksustamise üldpõhimõtted (maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga). konkreetsed asulad; Kohustus maksta tulumaksu esitada tuleb tuludeklaratsioon erikontol olev raha ei lähe maksu alla konkreetne koht asula piires. sotsiaalmaks 33% maksustavalt tulult, kohustuslik kõigile 4. Hinda variante ja tee valik. KUIDAS VÄIKEETTEVÕTJA VALIB ASUKOHA? Suurettevõte võib kaaluda kõiki olulisi tegureid ja optimeerida oma asukoha, 49
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
Kordamisküsimused aines Ettevõtlus TMJ0310 2016 aastal: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. Ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) 1. loengu põhjal. Ettevõtete osakaal: 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat), 7% väikeettevõtted (10-49 töötajat), 1% keskettevõtted (50- 249 töötajat), 0.2% suurettevõtted (250+), 99.8% SMEd (0-249 töötajat). Ettevõtjate põhimotiivid: GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettevõtjad kahte gruppi vastavalt peamisele ettevõtlusega alustamise motiivile: Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) 2. Ärimudeli mõiste, erinevad ärimudelite näited (,,bite and hook", ,,bricks and clicks...
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 2 SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 1. ARHITEKTUURNE-TEHNILINE LAHENDUS.................................................... 4 1.1. Hoone üldiseloomustus............................................................................................................. 4 1.2. Mahulis-plaaniline lahendus......................................................................................................4 1.3. Aknad, uksed, väravad...............................................................................................................5 1.4. Põrandad....................................................................................................................................6 1.5. Ripplaed..............................................
TÖÖTASU MAKSMINE Tööandja kohustub maksma töötajale töötasu vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval. Pooled võivad kokku leppida ka töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel, näiteks iganädalaselt. Palgapäev peab olema töötajale kirjalikult teatavaks tehtud ja sisalduma töölepingus. Töötasu tuleb välja maksta rahas ja netosummana. Kokkulepitud töötasust arvestab tööandja maha maksud ja maksed. Viidatud maksud on eelkõige tulumaks ja sotsiaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse. Seadus eeldab, et töötasu makstakse töötaja määratud pangakontole, kuid pooled võivad kokku leppida ka töötasu sularahas maksmises. Juhul kui töötaja soovib saada töötasu sularahas, on soovitav määrata ka koht, kus ta saab sularaha kätte. Töötaja nõudmisel peab tööandja esitama teatise, mis sisaldab andmeid töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.
Elukohavahetused ühe maakonna haldusüksusest teise maakonna haldusüksusesse on maakondadevaheline ränne. sisseränne - saabumised sihtkohta. skolastika - keskaegses Euroopas levinud mõtteviis, mille kohaselt püüti kiriklikke dogmasid tõestada kui mõistuse tõdesid ja neid ühtsesse süsteemi viia. SKP ühe elaniku kohta - saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Solow` majanduskasvu mudel sotsiaalmaks - riiklikuks pensioni- ja ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks kehtestatud maks sotsiaalne deprivatsioon - inimese halvast majanduslikust olukorrast tingitud, vähesed võimalused osaleda majandus-, ühiskonna-, poliit- ja kultuurielus või nende võimaluste täielik puudumine sotsiaalsed vajadused - tulenevad inimeste kooselust spekuleerimine - kõrge riskitasemega ja reeglina lühiajaliste panuste tegemine üksikutele väärtpaberitele
Majandusarvestuse ajalugu Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis.. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline, ei) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seo...
vabalt vahetada igal ajahetkel v2lisvaluuta vastu. 4. Mile poolest erineb fiskaalpoliitika rahapoliitikast? Rahapoliitika on suunatud hindade stabiilsusele, fiskaal pyyab riiki toetada majanduse aregnut ning v2hendada t66puudust. 5/ Nimeta j2rgmised eesti maksude m22rad, tulumaks k2ibemaks sotsmaks 21 tulu, k2ive 20, sots 33 6. Millised maksud on otsesed millised kaudsed Otsene maks on see mida makstakse vahetult tuludelt. Fyysilise isiku tulumaks. Ettev6tte tulumaks. Sotsiaalmaks. Kohustuslikud kindlustusmaksed. Kaudsed maksud on maksmine tarbimiselt, kaupade ja teenuste hinnalisa. K2ibemaks, aktsiisid ja tollimaks. 7. Millla on majandus depressioonis, millal yle kuumeneneu Kui kogutoodang langeb ja t66tus kasvab m2rkimisv22rselt on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Ylekuumenemine liialdane n6udlus, k6rge inflatsioon ja toodangu v2ga kiire kasv. 155 2. T66turg ja h6ivepoliitika 156162
Maks on seadusega maksumaksjale pandud rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekub kohalike omavalitsuste eelarvesse. Kohalikud maksud laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Riiklikud maksud: ● tulumaks ● sotsiaalmaks ● maamaks ● hasartmängumaks ● käibemaks ● tollimaks ● aktsiisid ● raskeveokimaks Kohalikud maksud kehtestatakse valla- või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele. Kohalikud maksud: ● müügimaks ● paadimaks ● reklaamimaks ● teede ja tänavate sulgemise maks ● mootorsõiduki maks ● loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimista 3. Mis on filosoofia?
Fiskaalpoliitika riik püüab toetada majanduse arengut ja vähendada tööpuudust. Vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksude alandamine soodustab tarbimist, kuna jätab majapidamistesse ja ettevõtetele rohkem ressurse, tarbimise kasv arendab majandust. o Riiklikud ja kohalikud ning otsesed ja kaudsed maksud, maksukoormus. Maksud lähevad: · riigile · kohalikule omavalitsusele · otse vastavatele sihtkapitalidele Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Aktsiisid - Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal. Kohalike maksude seadus loetleb kaheksa
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
Probleemid 1. Mille poolest erinevad panga finantsjuhtimise prioriteedid tavalise äriettevõtte finantsjuhtimise omadest? 1. Millised on panga finantsjuhtimise prioriteedid ehk peamised eesmärgid? 1. Millised on panga finantsjuhtimise 5 põhivaldkonda? 2. Kes ja kuidas on huvitatud panga normaalsest kasumlikust majandustegevusest? 3. Millest juhindutakse panga kasumi planeerimisel? 4. Millised on erinevate finantsallikate riskid ja kuidas nad mõjutavad panga kasumlikkust? Finantsjuhtimise roll panga juhtimises Iga äriettevõtte kõige üldisem eesmärk juhtimises on tagada ettevõtte maksimaalne kasumlikkus, mis tähendab aktsionäride puhastulu suurenemist ning firma turuväärtuse tõstmist. Seetõttu peab iga firma juhtkond seadma endale eesmärgid toota ja pakkuda just selliseid tooteid, mis vasta...
Kordamisküsimused: 1. EL ettevõtluse "suur pilt" eri suurusega ettevõtete osakaal. 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat. 2. Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), Palgatöötaja: Regulaarne, fikseeritud sissetulek 24/40% Tööhõive stabiilsus 27/35% Kindlad töötunnid 11/16% Sotsiaalne kindlustunne/kindlustatus 9/13% Ettevõtja: Sõltumatus/eneserealiseerimine/huvitavad ülesanded 62/68% Töötamise aja ja koha vaba valik 30/35% Paremad sissetulekuväljavaated 16/20% Ärivõimaluse realiseerimine 4/9% Et vältida hõivega seotud ebakindlust 3/4% 3. ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) GEM (Global Entrepreneurship Monitor) uuring jagab ettev...
Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. (MKS § 5 lg 1) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- võ linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. (MKS § 5 lg 2) 5. Kes on maksukohustuslane?
Reservid 200 000 Deposiidid 1000 000 Laenud 800 000 Valitsuse roll majanduses ressursside paigutamine ümberjaotav roll regulatiivne roll Fiskaalpoliitika Maksud, avaliku sektori kulutused Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvad riigieelarves Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud! Maksud Kõige levinumad maksustamise viisid on: maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks (väikseim) Efektiivne maks ei mõjuta eraisiku käitumist! Maksud Eestis Maksususüsteem on soodsam nendele, kes omavad kapitali ja võrreldes oma sissetulekuga tarbivad proportsionaalselt väiksema osa sissetulekust Kõige madalama sissetulekuga isikud maksavad maksudena proportsionaalselt väga
Sotsiaalkindlustuse pakutavad hüvitised saavad olla kahesugused: 1. Rahalised maksed ning 2. Naturaalse iseloomuga hüved ja teenused, nt pensionid, toetused, ravikindlustushüvitised (nii rahalised kui ka mitterahalised). Tavaliselt on kindlustatavale tehtavad maksed perioodilise iseloomuga, kuid need võivad olla ka ühekordse iseloomuga, nt sünnitoetus. Sihtotstarbeline tähendab, et makse võetakse kindlaks otstarbeks. Eestis on kolm sihtotstarbelist makset: sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse. Otsene makse on selline, mida peetakse kinni konkreetse töötaja palgast (nt kohustusliku kogumispensioni makse), kaudne aga selline, mida võetakse kõikidele töötajatele makstava palga üldsuuruse pealt. Sotsiaalkindlustust iseloomustab asjaolu, et siin luuakse kohustuslikus korras kindlustatud isiku liikmetasude ja/või riigi täiendavate rahaliste toetuste baasil
tegevusvaldkondadesse, mida erasektor ei rahasta), majandusliku stabiliseerimise funktsioon, ümberjaotusfunktsioon, turukonkurentsi kaitse ja soodustamine. Valitsuse kulud: 1. Avaliku sektori tarbimiskulud G 2. Riiklikud investeeringud I (G) 3. Valitsuse tulusiirded (TR) 4. Riigivõla intressid (rD (G)) Jooksvad kulud G+rD(G)+TR; investeerimiskulud I(G). Enamiku moodustavad jooksvad kulud. Valitsuse tulud: käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks, riigi poolt osutatud teenuste ja kaupade müügitulud, välisorganisatsioonide toetused, valitsussektori varadelt teenitud tulud. Avalik sektor=valitsussektor Avalik hüvis - pakkumise kogumaht ja struktuur sõltuvad valitsussektori kasutada olevatest tuludest ja ühiskonna eelistustest. Ühishüvis - kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta
Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AS VILJANDI AKEN JA UKS Praktikaaruanne Juhendaja: Ene Vaksmaa Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................5 1. ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS.......................................6 2. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS.......................................................... 7 2.1 Teooria.......................................................................................................................... 7 2.2. AS Viljandi Aken ja Uks raamatupidamise sise-eeskiri................................................ 8 2.3. Alused.........................................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxxx xxxxx Raamatupidamise praktika II ,,Tulutee OÜ" Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................................................................3 1.Ettevõtte struktuur, ajalugu ja tegevusvaldkonnad................................................................................................4 2.Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus...........................................
tulumaksusüsteemi muutus, tulumaksu määra vähendamine ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine, käibemaksu tõstmine ja pidevalt erinevate aktsiiside tõstmine. Viimaste aastate muudatuste eesmärk on olnud eesmärgiga tagada riigieelarve tasakaal, et täita erinevad euronõuded. Eesti riik saab suurema osa oma tuludest maksudest (ligi 83%). Sageli peetakse Eesti maksukoormust madalaks, kuid madal on ta eelkõige Põhjamaadega võrreldes. Eestis üheks olulisimaks maksuks on sotsiaalmaks, mis jaguneb kaheks: 20% läheb sotsiaalfondi pensionite maksmiseks praegustele pensionäridele (kohustusliku pensionikindlustuse valinuil 16%) ja 13% ravikindlustuseks, millest finantseeritakse Eesti tervishoiusüsteemi. Sellest rahast makstakse nii ravikulud kui ka haigusrahad. Lisaks kehtib Eestis töötuskindlustus, mille puhul töötaja maksab 2,8% palgalt ja tööandja 1,4%. Teiseks oluliseks maksuks on käibemaks, mille tavaline määr on
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS ...
väärtustamine. Mida kultuursemad ja haritumad on inimesed, seda kiiremini areneb majandus ja ühiskond tervikuna ning suureneb heaolu. Riiklikud ja kohalikud ning otsesed ja kaudsed maksud, maksukoormus Riik saab mõjutada majandust läbi maksupoliitika. Kohalikud maksud Riiklikud maksud Kehtestab VOLIKOGU Kehtestab PARLAMENT (Riigikogu EV's) o Paadimaks o Sotsiaalmaks o Müügimaks o Tulumaks o Parkimistasu o Käibemaks o Teede ja tänavate sulgemise maks o Maamaks o Lõbustusmaks o Aktsiisid (alkohol, tubakas, kütus, o Reklaamimaks elekter, taara) o Lemmiklooma maks o Hasartmängumaks o Mootorsõidukimaks o Raskeveokimaks
omavalitsuse toimimine ja nende pakutavad ühishüved. Lõivu on tasu mingi teenuse eest (dokumendi väljastamine, tsiviilasja arutamine kohtus jmt). Otsese maksu korral on maksu koguja ja maksumaksja vahel otsene side. Maksukoguja teab, kes maksab ja palju maksab. Sama teab maksja. Maksu objektiks võib olla isik (pearaha ehk isikumaks), vara (maa-, auto-, kapitali- jt maksud), samuti tulu või tööjõu maksumus. Näiteks maamaks, tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudne maks muutub osaks kauba või teenuse hinnast (tollimaks, aktsiis ja käibemaks). Kui tarbimine väheneb, siis väheneb ka riigi tulu kaudsetest maksudest. Suur kaudsete maksude osatähtsus muudab maksusüsteemi regressiivseks, st vaesemad inimesed maksavad oma tulust suurema osa maksudeks kui suure sissetulekuga isikud, kes suudavad säästa. Peost suhu elav inimene kasutab kogu oma sissetuleku ja maksab iga ostu pealt kaudseid makse
RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÜLDISELOOMUSTUS: Arvestuse mõiste ja terminoloogia: Arvestuse abil kajastatakse varade seisukorda ja liikumist. Ehk siis pannakse kirja kust varad tulevad ja kus neid kasutatakse. Arvestust peetakse selleks, et kontrollida ettevõtte tegevust ja suunata arengut. Arvestus on oma olemuselt ärikeel mida peaksid valdama kõik finantsharidust omavad isikud ja finants näitajatest huvitatud isikud. 1. ettevõtte tipp ja keskastme juhid või juhtkond. 2. osanikud/omanikud/ investorid 3. maksuamet/riik/ statistikaamet 4. pangad/laenuandjad 5. töötajad/raamatupidaja 6. kliendid ja hankijad Juhtimine-organisatsiooni tegevuse planeerimine ja operatiivarvestuse alusel juhtimine. Arvestus- majandusliku tehingu registreerimine mille alla kuuluvad ülesmärkimine, liigitamine, summeerimine, tõlgendamine. Mis on arvestus? ühe KT küsimus! Raamatupidamine-üks majandusliku arvestuse liikidest ja kujutab endast pidevate info süstematis...
Maksumäär näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. Maksukohuslane on juriidiline või füüsiline isik, kes peab maksu maksma. MAKSUDE LIIGITAMINE Makse liigitatakse: 1. maksu võtmise viisi järgi: · KAUDSED MAKSUD need kanduvad esmaselt maksumaksjalt üle teisesele maksumaksjale, N.: aktsiisi- ja käibemaks; · OTSESED MAKSUD suunatud ettevõttele või inimesele, kes peab seda otseselt maksma oma tulude pealt, N.: tulumaks, sotsiaalmaks. 2. maksu kehtivuse territooriumi järgi: · RIIKLIKUD MAKSUD kehtivad kogu riigis, kehtestab riik; · KOHALIKUD MAKSUD kehtivad kohaliku omavalitsuse territooriumil, kehtestab kohalik omavalitsus; 3. maksumäära suuruse järgi: · PROGRESSERUV maksualuse suurenemisel suureneb ka maksumäär; · PROPORTSIAALNE maksualuse suurenemisel jääb maksumäär samaks; · REGRESSIIVNE maksualuse suurenemisel maksumäär väheneb. 12
majandusse. Mis on aga madalate maksude oht mõtle, kas kõik inimesed näiteks tarbivad alati teadlikult jaratsionaalselt. Kui on näiteks madalad maksud, jääb riigil vähe raha, mida paisata meditsiini, mis tähendab aga, et inimesed peaksid oma ravikulud ise kinni maksma. Maksud ja nende eesmärgid Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Riiklikud maksud on: tulumaks 21 %; sotsiaalmaks 33%; maamaks; hasartmängumaks; käibemaks 20 %; tollimaks; aktsiisid; raskeveokimaks. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele. Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal. Kohalike maksude seadus loetleb kaheksa võimalikku kohalikku maksu: müügimaks, paadimaks,
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
Palgaarvestus Neto = Nt = Bt TM Pk Tk Bruto Tulumaks Pensionikindlustus Töötuskindlustus Tulumaks = TM = (Bt MV Pk Tk) × TMmäär (Bruto Maksuvaba Pensionikindlustus Töötuskindlustus) × TMmäär Palgafond = Pf = Bt + SM + Tkt Bruto + Sotsiaalmaks + Töötuskindlustus (tööandja) Maksumäärad 2008. aastal: Tulumaksuvaba miinimum 2250 kr Pensionikindlustus (II sammas) 2% brutopalgast Töötuskindlustus (töövõtja) 0,6% brutopalgast Töötuskindlustus (tööandja) 0,3% brutopalgast Sotsiaalmaks 33% brutopalgast
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidad...
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
b) esialgne hind kallim väljamüügi hinnast. 4.10 Kui oli tehtud 45% ettenähtud tööst, maksti selle eest 1440 kr. Kui suur summa oli ette nähtud kogu töö tegemise eest? 4.11 Firma kulufunktsioon on C (q) ' 500 % 30 q . Leida, mitu protsenti moodustavad püsikulud kogukuludest, kui a) tootmismaht on 200 ühikut; b) tootmismaht on 500 ühikut. 4.12 Ettevõtte tööjõukulud on töötasu pluss selle pealt makstavad maksud (haigekassa, sotsiaalmaks, pensionikindlustus). Ettevõte A peab sotsiaal- ja haigekassamaksetena kandma riigieelarvesse summa, mis on 33% väljamakstavast töötasust. Kui tööjõukuludeks oli planeeritud 207480 kr, kui suur on töötasuna väljamakstav summa? Protsentuaalne kasvamine ja kahanemine. NÄIDE 4.4. Protsentuaalne kasv. 1993. a. jaanuaris oli Eestis keskmine palk 755 kr. Aastaga kasvas keskmine palk 54,2%. Kui suur oli keskmine palk 1994. a. jaanuaris?
Kokku 385.48 Kõige detailsemad eelarved koostatakse ühikhinna kirjete kaupa, kusjuures veergudes tuuakse välja kulukomponendid ülalvaadeldud kuluartiklite kaupa: töötasu, materjalide maksumus, masinate maksumus / alltöövõtt. Arvestus kuluartiklite kaupa teeb võimalikuks kulude juurdearvestamise, mille suurus määratakse protsendina otsekuludest: - sotsiaalmaks ja ravikindlustusmaks töötasust, - materjalide transpordi ja laokulud materjalide maksumusest, - käibemaksu tasaarveldus materjalide maksumusest, - firma üldkulud kas otsekulude summast või töötasust. Detailse eelarve read summeeritakse kululiikide kaupa (standard), kusjuures kululiigile (näit. välisseinad) arvutatakse ka summaarne füüsiline maht ja hind selle füüsilise mahu ühiku kohta
ITP 349 1728 3624,4 13257 22369,5 65 Teenistuja 70 432 732,5 2676 4674 NTP 35 432 366,24 1388 2337,5 Kokku: 1465,4 9504 15344 55689 97153 BP – brutopalk; SM – sotsiaalmaks 33%; TK – töötukindlustus, millest 2% maksab töötaja ja 1% ettevõte; KP – kogumispension 2%; TM – tulumaks 21%; MVM – maksuvaba miinimum 144€; ITP – insener-tehniline personal; NTP – noorem teenindav personal; 6.3 Kulude eelarve ja toote omahinna kalkulatsioon Seadmete tööga seotud kulud Seadmete käitamise kulutused lähevad peamiselt elektrienergiale. Kulu suurus sõltub pinkide võimsusest, arvust ja koormatusest
Tööjõu kulud a) palgakulu Aruandeperioodi eest arvestatud palgad, preemiad, puhkusetasud ja muud rahalised ja mitterahalised kompensatsioonid töövõtjatele, sõltumata sellest, kas need on väljamakstud või mitte. b) sotsiaalmaksud Eelneval alakirjel loetletud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks ja ettevõtte poolt tasutav töötuskindlustusmakse. c) pensionikulu Ettevõtte poolt tekkepõhiselt arvestatud kulu seoses väljamakstud või tulevikus väljamaksmisele kuuluvate pensionite ja teiste töösuhtejärgsete hüvitistega. 8
Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tolli- maks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tu- lumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Joonis 1. Põhilised maksud, maksumäärad ja maksed Eestis 2007. aastal. Maks või makse Maksumäär Tulumaks 22%1 Sotsiaalmaks, 33%
Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF) IGF-i tuleb märkida töötajate personalikulud kuus ja töötajate arv kuude lõikes. Personalikulude all mõeldakse brutopalka, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu ja koolituskulusid. Brutopalga kogusumma tuleb sisestada IGF/ kassavood/ rida 81 all. Siin on mõeldud kõikide antud kuul töötanud töötajate brutopalkade summat. Selle peatüki abitabelid aitavad välja arvutada siia sisestatava summa. Brutopalga sisestamisel arvutatakse sotsiaalmaks: IGF/ kassavood/ rida 82 ja töötuskindlustusmaks: IGF/ kassavood/ rida 83 automaatselt. Tabel arvestab ka seda, et tegelikkuses makstakse maksud palga väljamaksmisele järgnevas kuus. 23 Koolituskulud tuleb sisestada IGF/ kassavood/ rida 84 all. Tulemus on näha kasumiaruandes. 24
Seetõttu soovitavad mõned majandusteadlased jälgida kindlaid, kõigile teadaolevaid reegleid. · Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. · Eestis on kehtestatud kaheksa riiklikku maksu: o tulumaks (maksumäär 2006. aastal 23%, 2007. aastal 22%, alates aastast 2008 21%); o sotsiaalmaks (maksumäär 33%); o maamaks (maksumäär 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast aastas); o hasartmängumaks; o käibemaks (maksumäär 20% maksustatavast väärtusest, raamatute puhul 9%); o tollimaks; o aktsiisid (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, kütuseaktsiis, elektriaktsiis, pakendiaktsiis) o raskeveokimaks. · Kohalikke makse võib olla kuni kuus: o reklaamimaks;
stabiliseeriv roll - makroökonoomiline roll Fiskaalpoliitika Majandusliku stabiilsuse tagamiseks on valitsuselkasutada kaks suurt hooba, millega ta saabmakroökonoomilist keskkonda mõjutada: maksud avaliku sektori kulutused Valitsuse fiskaalpoliitilised otsused kajastuvadriigieelarves. Valitsuse tulud Oma ülesannete täitmiseks vajavad valitsusedtulusid. Valitsuse tulude peamiseks allikaks onmaksud MAKSUD Kõige levinumad maksustamise viisid on: maksud palgafondilt - sotsiaalmaks maksud üksikisikute sissetulekutelt tulumaks maksud ettevõtete sissetulekutelt - tulumaks maksud kulutustelt käibemaks maksud omandilt maamaks loodusressursside kasutamise tasud MAKSUD EESTIS Maksukiil ehk summa, mida peab tasuma tööjõukuludena tööandja ja töövõtja poolt netopalgana saadavate summade vahe on ca 39 %, mis on suurem EL keskmisest ca 35 % Suur kulutuste maksustamise ehk tarbimismaksude osakaal (ca 14 % SKP st)
viisi teavitamise kohustus ei piira töötasu arvutamise viisi valikut ja määramist. Kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud, on tööandjal õigus otsustada, mil viisil ta töötasu arvutab, muu hulgas otsustada, kas töötasu arvutatakse ja makstakse tööajapõhiselt (nn ajatöö) või soorituste arvu järgi (nn tükitöö). Töötajat peab teavitama töötasult makstavatest ja töötasust kinni peetavatest maksudest ja maksetest. Viidatud maksud on näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse. Tööandja peab teavitama töötajat kõigist kokkulepitud hüvedest. Näiteks tuleb kirjalikult kajastada töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt on töötajal õigus kasutada tööandja omanduses olevat mobiiltelefoni, kinnisvara või ametiautot. Töötaja peab teadma tööaega ehk aega, mil töötaja on kohustatud tööülesandeid täitma. Töötaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
