Õnne definitsioon tulenebki telosest õnn pole muud kui lõpp-eesmärk ei ole eesmärk millegi muu jaoks. Kui on teatud eesmärgid, mida taotleme järgmiste eesmärkide saavutamiseks, siis neid nimetatakse instrumentaalseteks eesmärkideks (tahan saada rikkaks, et saada võimule). Õnn ei saa olla instrumentaalne, seega on ülim (eudaimonia). Mille poole peaks püüdlema? Erinevad arusaamad: · Kreeka kodaniku arusaam õnnest see, mida filosoofid kritiseerisid. Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus:
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõt...
76. Kuidas jaotuvad Platoni dialoogid? 77. Mis teemasid käsitlesid Platoni dialoogid ja mis on Platoni ideedeõpetuse põhiolemus? * Ontoloogia ja ideedeõpetus (paljudes dialoogides) * Eetika (õiglus, paljudes dialoogides) * Poliitika (õiglus, täiuslik riik, dialoogid "Riik", "Seadused", "Kritias") * Retoorika ("Phaidros", "Sofist", "Euthyphron" jm) * Poeetika (nt "Ion", "Riik") * Kosmoloogia (ennekõike "Timaios") 78. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides? Tema dialoogides Sokrates, kes vestleb teistega, esitab oma õpetusi Platoni suu läbi. 79. Keele õpilane oli Aristoteles ja kes oli Arisotelese kuulsamaid õpilasi? * Platoni õpilane * Oli Makedoonia kuninga Philippos II poja Aleksander Suure õpetaja 80. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist koolkonda? * Rajas Ateenasse oma kooli Lykeion
· loomus (käitumisviis), mille asi omandab siis, kui kasv on jõudnud lõpule. · Kasvavad asjad (loodus/loomus) ei ole tehtud asjad (kunst) ega tavad/seadused (seadus - nomos) Kreeklased kohtusid paljude eri kultuuride ja tavadega ning see ajendas neid selles paljususes otsima püsivat ja muutumatut. Nad hakkasid eristama tavasid ja loodust (viimane peaks olema kõigi jaoks ühine). Ideaalne õiglus tuleneb loodusest/loomusest. Ekskurss: Sokrates (470-399 eKr) Sokratese suur huvi oli eetika: kui on palju erinevaid tavasid ja kombeid, siis mis väärtused on tõelised ja õiged? Seejuures on tunda ka loodusteaduste uurimise (füüsilise filosoofia) mõjusid: nt uskumus, et voorus on teadmine, seda saab õppida ja õpetada. On võimalik ära tunda üldiseid käitumisreegleid ning 1. kasvatada neid inimestesse läbi hariduse, 2. luua eetilist riiki.
Filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia ei paku valmiskujul tõdesid, mida kahtluse alla ei seata. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: ..argimõtte, tava-arusaamade ja eelarvamuste suhtes ..teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide ja järelduste suhtes ..oma enese eelduste suhtes. 5. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes. Võrreldes Jeesusega, Sokrates: .. ei andnud õpilastele dogmasid ega õpetussüsteeme .. ei andnud lunastust ega pääsemist .. ei nõudnud usku usupügalatesse .. suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve. .. oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist ..ei ole õpetaja, kel see tarkus on juba käes. Niisiis, filosoofia on tarkuse otsimine, iseenda kaudu uurimine ja taotlemine, mis ei anna dogmasid ja õpetussüsteeme ega nõua usku ükskõik millesse. 6
Teadus keskajal- märkimaks ükskõik millise teadmiste teadmised, pean teadma, kuidas Mina- teadmised haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile rakenduseta. Kasut. vastandina kunstile. Oluline valida kuulub ja vastupidi. määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. 1726- Watts (1674-1748)- teadus on õpetatud meeste Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete Mis on mina?1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest kirjeldades. Alati ei saa tõestada, kuid võib argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, määratleda. See on mõistmiseks ...
avaldub kosmose ülesehituses ja ajaloos. Kui see “programm” aga ammendub, toimub tagasipöördumine algusesse. Alguseks oli tuli, niisiis, toimub tagasipöördumine algusesse ülemaailmse tulekahju vormis. Seejärel algab kogu protsess jälle otsast peale. Iseäranis tunnuslik on aga see, et iga järgmine maailma- aasta kordab eelmisi kuni üksikasjadeni. Nii sünnib näiteks sel samal maailma-aasta päeval jällegi samasugune Sokrates, kes mõistetakse jällegi oma kaaskodanike poolt surma ning mitte midagi siin maailmas ei muutu. Nagu F. Nietzsche ütleb, toimub kõigi asjade igavene taastulek. Kuid ka füüsika oli lõppkokkuvõttes ettevalmistuseks eetilisele õpetusele. Siin ei olnud eesmärgiks mitte niivõrd loodusliku maailma seletamine, kui püüti õigupoolest kirjeldada või modelleerida seda keskkonda, kus inimesel tuli elada ja oma õnnelikkust taotleda. Küsimus oli selles, kuidas on õnnelikkus võimalik
kaevati maad tabanud nalja ja korralageduse üle. Egiptlastel olid novellivormi leiutajaks. Mesopotaamia kirjanduses olulisim zanr on kangelaseeposed-lauldi lugusid muistsetest kangelastest jne. Sarnasust on hõlpsam leida Mesopotaamia kirjandusega. 19.Peatükk.Filosoofia ja teadus 1.Leida otseseid või kaudseid seoseid Sokratese, Platoni ja Aristotelese toekspidamiste ning põliste riigikorralduse vahel. Kõik kolm olid õpetlased ja tahtsid ühiskonda paremaks muuta. Sokrates hakkas vastu sofistide vastu, ning andis oma loenguid tasuta, Platon ja Aristoteles aga rajasid oma koolid. Kõik kolm ei olnud aga alati üksteise toekspidamistega nõus, aga nad olid Kõik üksteise õpetajad: Platon Sokratese, ja Aristoteles Platoni. Platon esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist- eesmark oli kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada neile riigi etteossa pääsemine. Kõige ideaalilähedasem oli Sparta. 2
kaevati maad tabanud nalja ja korralageduse üle. Egiptlastel olid novellivormi leiutajaks. Mesopotaamia kirjanduses olulisim žanr on kangelaseeposed-lauldi lugusid muistsetest kangelastest jne. Sarnasust on hõlpsam leida Mesopotaamia kirjandusega. 19.Peatükk.Filosoofia ja teadus 1.Leida otseseid või kaudseid seoseid Sokratese, Platoni ja Aristotelese toekspidamiste ning põliste riigikorralduse vahel. Kõik kolm olid õpetlased ja tahtsid ühiskonda paremaks muuta. Sokrates hakkas vastu sofistide vastu, ning andis oma loenguid tasuta, Platon ja Aristoteles aga rajasid oma koolid. Kõik kolm ei olnud aga alati üksteise toekspidamistega nõus, aga nad olid Kõik üksteise õpetajad: Platon Sokratese, ja Aristoteles Platoni. Platon esitas oma ettekujutuse ideaalsest riigist- eesmark oli kasvatada vooruslikke kodanikke ja tagada neile riigi etteossa pääsemine. Kõige ideaalilähedasem oli Sparta. 2
Milleks kasutatakse Javascripti? CSS i kasutatakse veebilehtede loomiseks, peamiselt HTML ja XHTML lehtede. JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt veebilehtede skriptimiseks 1 2. KREEKA LOOGIKUD: Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a): Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt ARISTOTELES : Süllogismide näited: 1. eeldus: iga koer on imetaja. 2. eeldus: mõned neljajalgsed on koerad. järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. 1. eeldus: kõik luiged on valged 2. eeldus: mõni lind on luik. järeldus: mõni lind on valge. Tuletuse struktuuri võib seega esitada muutujate x,y ja z abil ning tuletus on õige sõltumata
Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema
Kardan, et mina ei ole sellest õppust võtnud ja terve elu rohtaeda harinud. Muidugi kõik inimesed ei saa seda, kõik ei ole nii õnnelikud, et nad oleksid võinud kõik oma maa rohtaiaks muuta, kõik päevad pühapäevadeks teha. Aga..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 350 ). Ja seejärel kukkus Juulius kokku. Ta oli suremas, ta kartis surma. ,,Ta võis eluaeg koolis vaimustusega kõnelda Sokratesest, surma silma ees polnud ta ise mingi Sokrates. Ta oli elav inimene, kes kõige oma elutarkuse juures oli veel võimeline nutma ja naerma, ja iga elav kardab surma." ( X peatükk lk 352 ). Juuliuse soov oli surra omas kodus, haiglaid ta ei salllinud. Emmi teadis ja austas seda otsust. Ta oli kogu aeg Juuliuse kõrval, toetas ja hoidis teda, ,,Iial polnud Juulius Kilimit talle midagi rohkem olnud kui tema mees, ka siis mitte, kui ta oli direktori kohusetäitja. Ta polnud tahtnud talle olla rohkem kui naiseks- ja vahest ka ta laste emaks
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5 Deontoloogilised printsiibid...............................................
1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära kirjeldades Alati ei saa tõestada, kuid võib määratleda. Määratlemine on mõistmiseks vältimatult vajalik! Küsimus on, kui täpselt me oskame määratleda. Kastidesse jaotamine teisiti pole võimalik, sest ühikud kannavad infot. Tähelepanemise viisid: Tunnused, mis eristavad nähtuse kõikidest ülejäänutest= see nähtus on teistsugune kui teised. Sokrates inimene on keha, hing või mõlemad. Hind= Mina= mõistus; Keha= elu. Psüühika on aju omadus! Pjotr Anohhini (18981974) Vene bioloogi ja (neuro)füsioloog: Elusolendid säilitavad oma olemuse ka tingimustes, mis muutuvad rohkem kui keha igal ajahetkel taluda suudaks. (saun, jääauk) See on nii sellepärast, et vedeliku hulk kehas mõjutab t°i. 2.Ellujäämiseks organismid muudavad ennast või oma keskkonda enne kui ebasoovitavad muutused toimuma hakkavad
moodustiste struktuuri, semantika ja funktsioneerimistingimuste uurimisega. + teadus kommunikatsioonisüsteemidest ja märkidest, mida inimesed (ja mitte ainult inimesed, vaid ka loomad või masinad) suhtlusprotsessis kasutavad. Morris: see on nii teadus teaduste seas kui ka teaduste instrument. Ajalooliselt on semiootika kujunenud rööbiti filosoofia, keeleteaduse ja loogika arenguga. Esimest korda arutles keele päritolu teemadel Platon, 5.saj eKr. Tema mõtteid viis edasi Sokrates. Hippokrates aga semiootika rajaja selles mõttes, et rääkis meditsiini seisu kohalt diagnostikast – mingid märgid võimaldavad meil panna haigele diagnoosi, mis ei taga küll tervenemise, ent võimalikest parima ravi. Semiootika mõiste pärineb aga 17.sajandist, John Locke'ilt. Semiootika tekkis iseseisva teadusena 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus. Üheks semiootika rajajaks peetakse Charles Peirce'i,
-eesmärgid (telos) Epictetos – sündmused ei ole kahjulikud, vaid meie arvamus nendest. -õnn kui lõppeesmärk > lõplik, kõrgeim hüve> mitteinstrumentaalne ÕNN=VOORUS (stoikud arvavad) Erinevad arusaamad: Epikuurlased Tavaarusaam: Platon: Sokrates noomib ateenlasi nende valede Ainus hüve on nauding- ataraxia – vaba ärevusest, valust. eesmärkide eest (rikkus, kuulsus, au), õiges on tarkus, tõde, au) Eeldused: Kolme sorti inimesed: nauding, kuulsus, voorus head sõbrad (nende ringis)
dionüüsusliku idee. Apollon kui teaduse, loova kunsti ja käsitöö jumal on seotud nö kasimuse, korra, sümmeetria, enese kontrollimisega, ohjeldavad, hoiavad inimesi raamides. Dionysos kui veinijumal on seotud joovastuse, hävingu, prassimise aga ka traagilisusega. Kreeklaste elus ja maailmas vaheldusid need kaks elutunnetust pidevalt. Apollonliku kunsti kandjaks on Platon ja Sokrates nemad surusid Dionysosliku elukultuuri alla, vaikisid maha. Teame antiikkultuuri kui Platoni ja Sokratese poolt moraliseeriva heategevusfilosoofiana. Ta isel oma töös lähemalt neid apolliinlikku ja dionüüsosliku elutunnetust. Hilisemad kunstiteoreetikud on öelnud, et käis selline võitlus, ei pea paika. Vaatama sellele on Nietzche mõistepaar läinud käibele tänapäeva kunstimaailmas. Isel meie praeguse aja kunsti selle järgi.
reductio ad absurdum. Väidete põhjendamise ning ümberlükkamise kunsti arendasid edasi varased retoorikud ja sofistid. Tuntumad neist olid 5. sajandil e.m.a. elanud Gorgias, Hippias, Prodicus ja Protagoras. Sofistid ei tegelenud küll väitluse tehnika uurimisega, kuid nad nõudsid näiteks, et moraalipõhimõtteid tuleb ratsionaalselt põhjendada. Sofistide traditsiooni kandsid edasi Sokrates (470-399 e.m.a) ja Platon (428/427 - 348/347 e.m.a). Platoni kirjutistes ilmub esimest korda tähelepanek väitluse struktuurist kui iseseisvast uurimisobjektist. 2.1.2 Aristoteles Loogika kui väitluse struktuuri uuriva omaette teaduse rajas Platoni õpilane Aristoteles (384-322 e.m.a.). Sofistlike vastuväidete lõpus kinnitab Aristoteles oma teerajaja rolli ise: ``Deduktsiooni alal ei olnud varasemast olemas üldse mitte midagi.''
Uskumus tähendab ise harjumusreegli välja kujunemises (toimimisreeglid). Ei läheneta otse küsimusele, vaid tõese uskumuse kaudu. Teeb kindlaks, mis on tõene uskumus. Ja selle kaudu läheneb uskumuse juurde. Näitab, et uskumus on tõelise uskumuse objekt. Tõelise uskumuse produtseerib neljas meetod. Esimene meetod oli kangekaelne meetod, et võetaks omaks uskumus ja jäädakse sellele kangekaelselt kindlaks. Näide lk 1696 – taim ja hellebor, Sokrates jõi seda ja suri; mürk oli tehtud helleborist; aga teine autor peab seda taime inimeseks; arvab, et vaidlesid Sokrates ja „hellebor“ ja häbist suri ära; autor on valesti aru saanud. Abelard „Kannatuste lugu“ näide – dokument kirjeldab tolle aja vaimset situatsiooni; kangekaelsuse meetodi aeg, kus hoiti kinni oma positsioonist. Hermeneutiliselt põhjendada eksitust siin – ta laiendab oma ajastu vaimu muule ajale
Poiss valmistati ettepraktilisele elule: ta õppis majapidamise juhtimist, jälgis põllutöid, teda tutvustati praktilise meditsiiniga. Ateenas polnud klassikalisel perioodil õppimine juriidiliselt kohustuslik, kuid selle jälgimist peeti vanemate kohuseks. Õpetuse üks kindel osa oli kreeka luule kogumine. Luule ülesanne oli kasvatada eetilisi arusaamu. Tekkisid esimesed filosoofid. Demokritos kinnitas, et kasvatus viib elutarkuseni. Ateena esimeseks filosoofiks, õpetajaks oli Sokrates. Õpetuse aluseks oli usk inimese heasse loomusesse. Sofistidest said esimesed õpetajad professionaalid, kes võtsid oma õpetuse eest ka raha. Peamine meetod oli diskussioon, arutelu. Treeniti mälu. Kõrgeima taseme saavutas kreeka kasvatus IV saj. eKr ja seda eriti retoorikas ja filosoofias. Platon pidas vajalikuks, et õpetajate tegevus tuleb allutada ulatuslikule ja hoolikale kontrollile. Ta rõhutas kasvatuse seost ühiskonnakorraga ja kasvatuse alustamise vajadust varases nooruses
Tänapäevase semiootika eelkäijad - Platon - arutles oma traktaadis Gratylus keele päritolu problemaatika teemadel; esitas kaks seisukohta. Hermogenes väidab, et see suhe on suvaline ja kokkuleppeline. Gratylus väidab, et seos on loomulik, füsioloogiline. Asi põhjustab oma nime, märgi ja objekti vahel on kausaalne seos. Asjadel on olemas õiged ja valed nimed. - Sokrates arutleb nende kahe seisukoha üle ja pakub oma lahenduse - lisab käsitluse aja ja ruumi mõiste, erinevaid dialekte seletab sellega, et kunagi oli üks keel, aga aregu käigus see lagunes. Väitis, et maailma loomisel ei antud asjadele nimesid, vaid seda tegi inimene seaduste tegemise vormis, kusjuures tuli anda õiged, füüsisejärgsed nimed. Alguses olidki õiged, aga seda loogilist ja selget seost rikkus ajalooline areng.
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult ...
õpetlikku sõnumit · Sofistid V saj. eKr., õpetas retoorikat ja riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, seadused pole jumalikku päritolu, vaid on loodud inimeste kokkuleppel. Mõisted ''õige'',''väär'' on mitmeti tõlgendatavad, inim hinnangud võivad olla erinevad, normid peaksid vastama tugevamate huvidele, võtsid õpetamise eest raha. Lihtrahvas taunis sofistide õpetust, sest ohustas poraali ja traditsioone · Sokrates (470-399 eKr), ei võtnud õpetamise eest tasu, voorus ja hüve on ülimad mõisted, mis ei sõltu inimeste kokkulepetest, inimene peab püüdma mõista voorust, see, kes on jõudnud teadmiseni voorusest, käitub vooruslikult. Teadmine voorusest on ülim voorus ise, st vooruslik käitumine saab võimalikuks ja paratamatuks. Süüvimine põhjendab moraalseid tõekspidamisi. · Ei pooldanud Ateena demokraatiat, riiki valitsevad need, kes voorusest suurt ei tea
religioon". Avaldas teooria mõtlemise arengust maagilisest mõtlemisest üle religioosse mõtlemise kuni teadusliku mõtlemiseni. 32. Mircea Eliade (1907-1986) ,,the scared and the profaane". Professor, soovis desifreerida kosmoses peituva sõnumi. II osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Kes kreeka filosoofidest moodustasid klassikaliste filosoofide triaadi? Kreeka antiikaeg andis meile suurepärase filosoofide triaadi, kuhu kuulusid Sokrates, tema õpilane Platon ja viimase õpilane Aristoteles 2. Nimetage need kolm peamist probleemi, millega tegeleb filosoofia. Probleemid, millistega tegeleb filosoofia on kolmesugused: ontoloogia ehk olemisõpetus, epistemoloogia (gnoseoloogia) ehk tunnetusõpetus ja aksioloogia ehk väärtusõpetus 3. Mida tähendab "metafüüsika" ja kes selle mõiste võttis kasutusele? Selle võttis kasutusele kreeka teadlane Rhodose Andronikos. Kõik, mis jääb füüsikast väljaspoole ongi metafüüsika. 4
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 9. teema: Platoni poliitiline õpetus. Küsimusepüstitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja käsitleb küsimust, millised on need printsiibid, millele toetudes saab õigustada ühiskonnaelu ja selle vormi valikut. Poliitilise elu filosoofiline käsitlus püüab vastata mitte üksnes küsimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, vaid eelkõige küsimusele, kuidas on sedalaadi väited õigustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilises õpetuses toetub selleteemaline õigustus kogu tema seniesitatud õpetusele, omades nii ontoloogilisi, epistemoloogilisi kui ka eetilisi eeldusi. Ontoloogiliselt on eeldatud eelkõige muidugi see, et tegelikkus kätkeb endas nähtuste muutumatuid üle-ajaloolisi olemus-struktuure, mis kujutavad endast ühtlasi igas vastavas nähtuste liigis kõige täiuslikumat olemist ning saavad ...
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
UTF-32 puhul kasutatakse iga sümboli jaoks 32 bitti ehk 4 baiti, ülejäänute puhul on sümboli kirjapanekuks vajalike baitide arv erinev. Loogika olemus – klassikalisest kreekakeelsest sõnast logos, algtähendusega sõna ehk mida räägitakse. Loogika on teadus mõtlemise alustest. Kreeka loogikud: Permenides (5 saj e.m.a) – kasutas pikki loogilisi põhjendusi Zenon Eleast (5 saj e.m.a.) – apooriad/paradoksid Sofistid: Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428 – 347 e.m.a.) ARISTOTELES: Väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt. Aristotelese „kategoorilised väited“: Iga b on a Mitte ükski b pole a Mõni b on a Mõni b ei ole a Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see
1. Loeng smiootika Kirjandus: Kolmest esimesest üks läbi lugeda! · Thomas A. Sebeok ,,Signs An Introduction to Semiotics" lihtne ja loogiline · Daniel Chandler ,,Semitoics for Beginners" www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B · Daniel Chandler ,,Semiotics the Basics" · John Deely ,,Basics of Semiotics" Semiootika alused (ei ole eriti hea) · Winfried Nöth ,,Handbook of Semiotics" (üks parimaid-> kõik olemas, kuid parem kasutada entsüklopeediana, mitte õpikuna -> üldpildi saamiseks ei sobi.) · Umberto Eco ,,A Theory of Semiotics" · Mihhail Lotman ,,Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist" (esseed! Kasulik vaadata ,,Mis on semiootika?") · Floyd Merrel ,,This is Semiotics" · Ch. Morris ,,Foundations of the Theory of Signs" 1938 (esimene semiootika õpik) · Paul Cobley, Litza Jansz ,,Juhatus semiootikasse" (koomiksid) Carlo Ginzburg ,,Clues, Myths and the Historical Method," ,,Ajalugu, ret...
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kun...
Kripke järgi on samasuslause paratamatult tõene(kui on tõene) juhul, kui selles osalevad väljendid on jäigad tähistajad. Kripe järgi on keha-vaimu samasuslausetes kasutatavad väljendid jäigad tähistajad, end samasusväide ise on väär. Jäik tähistaja – singulaarterm, mis tähistab igas võimalikus maailmas sedasama objekti. Mittejäik tähistaja – singulaarterm, mis tähistab eri võimalikes maailmades eri objekte. Kripke samasusest. Jäigad tähistajad on pärisnimed nagu Sokrates ja loomulikke liike tähistavad terminid nagu c-kiud. Näiteks – keegi teine peale Sokratese ei saanud olla Sokrates. Ka valu on jäik tähistaja. Seega väljendavad sellised samasuslaused nagu - (1). Vesi on H2O. (2). Soojus on molekulide liikumine. (3). Valu on c-kiudude ergastus. Paratamatuid tõdesid(juhul kui väljendavad tõdesid). Seevastu (4). See, mis meile paistab vee moodi, on H2O. Ei ole paratamatult tõene ega ole jäik tähistaja – võib tähendada erinevaid objekte. (1)
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4
Puhastustuli e. Purgatoorium asub lôunapoolkera tipus asuval leegitseval mäel, millel on 9 ringi Maakera ümber on 9 sfäärilist taevast, kuhu saab vastavalt teenetele ja ausale elule Pôrgu siin piinlevad parmude ja sääskede käes need, kes kahtlesid eelpôrgu jumala olemasolus, nad ei pääse ei pôrgu ega taeva pôrgu esimene ring süütud lapsed ja antiikaja suurmehed Platon, Sokrates, Homeros, Vergilius nemad ei tundnud ega saanudki tunda kristlikku jumalat. Dante tunneb neile kaasa ja vôtab Vergiliuse oma teejuhiks pôrgu 2. ring himuruse pattu langejad, abielurikkujad, need peavad keerlema külmas ja pimedas igavese pôrgutuule käes: Helena ja Paris, Kleopatra, Achilleus, Tido, Tristan pôrgu 3.-7
esmalt iseend.(92)Ära oota, et teistest saab midagi enamat kui see, kelleks ise soovid saada.Inimesed teevad seda mida näevad. ,,Ma juhin oma mõtteid ja elu nii nagu terve maailm näeks ning kuuleks neid."Seneca Ära lase inimestel töötada napimate vahenditega kui ise samal ajal priiskad.Ole samasugune ka enda vastu. Nad näevad kõike.Nad teavad, kas oled aus või ei ole."Esimene võti suuruse juurde on tegelikkuses olla need,kellena näime" Sokrates Kui oled kellegi vastu jäme, annad vaikimisi loa talle olla kellegi vastu ebaviisakas.Kui kellelegi valetad, andestad talle juba ette, kui tema kellelegi valetab.Kui koosolekule hilined, ütled sõnu kasutamata, et täpsus ei ole tähtis.Kõik need sõnumid kujundavad ettevõtte kultuuri.Korja üles praht kui seda näed, siis hakkavad ka teised enda ümber puhtust hoidma ja oma tööpaika hindama.Väikesed teod võivad tuua suurepäraseid tagajärgi.
Maailma usundid 5. veebruar 2010 Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohal...
Sissejuhatus filosoofiasse 1. Loeng Kursuse kirjelduse juurde tulevad slaidid! Järgmiseks korraks: Albert Camus, Sisyphose müüt, peatükid ,,absurd ja enesetapp" ja ,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proits...
Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, fotod Vead mis esinevad: artikli pealkiri ja selle autor (perioodikas). Ajakiri akadeemia. Kolmveerand materjalidest peaks olema originaal dokumendid (mitte internet). Viitetehnika kasutamine faktid, tsitaadid peaks olema viidatud. (viidata lehekülje all numbritega). Teemale: Kuritöö ja karistus, retsensioonid, mingi idioot ... Filosoofia määratlemine: 1) Sokrates ütles, et tarkuse armastus (phileo sophia). ,,Ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea". 2) J. G. Fichte (Saksa k. Wissenschaftslehre e. teadusõpetus). Filosoofia annab alusteadmised, millele basseeruvad spetsiifilised teadmised. Teadmistealus. 3) D. Hume Inglane. filosoofia on teadusteisand. I) Filosoofia on omamoodi elupõhimõttete kogum, mis on igal inimesel olemas (igal inimesel omad põhimõtted, oma elufilosoofia).
,,Õnnelik ühiskond" - õnn tervikuna ühiskonnas. Kas jõukus või ühtsus aitab õnnelikule ühiskonnale kaasa? Antiikaegsed vaidlused õnne üle. Õnne (eudaimonia) olemus antiigis. Keskne küsimus : kuidas ma peaksin elama? See küsimus puudutab eesmärke. Antiikfilosoofid ütlesid, et õnn ongi meie lõpp-eesmärk. Õnn ei ole vahend, vaid eesmärk. Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista. Milles seisneb õnn? Platoni ,,Sokratese apoloogia" : Sokrates noomib Ateena kodanikke valede eesmärkide eest Aristotelese ,,Nikomachose eetika" : eristab kolme sorti inimesi : need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes ; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika- elu , .. Arete : voorus, täiuslikkus, loomutäius, mingi asi on saavutanud oma eesmärgi parimal võimalikul viisil. Paideia : noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas voorus on aga
• Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg • Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. • Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. • Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus.
· Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. · Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) · Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. · Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. · Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr · Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg · Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) · Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) · Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. · Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. · Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. · Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus.
,,The Golden Bough" ja ,,Study in Magic and Religion" 32. Kes oli Mircea Eliade? Nimetage tema peamine teos. Huvitus Itaalia renessansi filosoofiast. Taasavastas Kreeka filosoofia. Suureks sooviks oli desifreerida kosmoses peitud sõnum. Tugev aimdus saatuse poolt ettemääratusse. ,,The Sacred and Profane", ,,A History of Religious Ideas" Religiooniteooria üldmõisted II 1. Kes kreeka filosoofidest moodustasid klassikaliste filosoofide triaadi? Platon , Aristoteles, Sokrates 2. Nimetage need kolm peamist probleemi, millega tegeleb filosoofia. 1. Ontoloogia- olemisõpetus, tegeleb kõige oleva uurimisega 2. Epistemoloogia- kuidas me maailma tunnetame (metafüüsika) 3. Oksoloogia ehk väärtusõpetus 3. Mida tähendab "metafüüsika" ja kes selle mõiste võttis kasutusele? olemist käsitlevad probleemid, teisalt ka spekulatiivne õpetus kogemusvälisest tegelikkusest. Kreeklane R.Andronikos 4
Nimelt kurdetakse meil nii sa- vuse füüsiliste ja majanduslike võimalustega. Mõnedes riikides on poo- geli ühiskonnas levinud joomarluse üle ning hakatakse silmakirjalikult dides müüdava veini valik väga kitsas, mõnel pool on vein väga kallis. manama kogu alkoholi, unustades, kui läbi imbunud on kogu euroopa- Arusaadavalt on Eestis vein suhteliselt kallim kui “vanades” jõukates lik kultuur alkoholikultuurist. Veini jõi Sokrates ja tema õpilane Platon, Euroopa Liidu maades, sest meie keskmine palk on teine kui neil. Samas Platoni õpilane Aristoteles ja Aristotelese õpilane Makedoonia Alek- pole veinide hinnad kümne aasta jooksul meie poodides palju tõusnud, sander. Veini on joodud siin niikaua kui ajalugu mäletab ja küllap jää- aga meie keskmine palganumber on mitmekordistunud. Järelikult on vein daksegi jooma. Kuna elame Euroopa kultuuriruumis ja Euroopa riigis-
Seda tuleb arvestada õpetamisel, sest ei saa nõuda õpilaselt millegi sellise ettekujutamist, mille olemust ta pole endale teadvustanud. Samuti tuleb arvestada võimalusega, et õpilane on tajunud mingit nähtust teisiti kui õpetaja. Lihtsaim näide on optiline illusioon. Füüsikas ei saa ega tohi uskuda oma tajusid. Võimalike eksituste vältimiseks tuleb kasutada mõõtmisi. Ei või usaldada oma meeleorganeid, sest need on subjektiivsed ja palju oleneb eelnevast kogemusest. Juba Sokrates on öelnud, et me allume arvukatele meelepetetele ja parim vahend nende vastu on mõõtmine. Galilei on öelnud, et Mõõta tuleb kõike, mis on mõõdetav ja püüda mõõdetavaks teha, mis seda veel pole. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikalise suuruse väärtuse määramine mõõdetava suuruse ja teise, ühikuks võetud samaliigilise suuruse suhtena (arvväärtusena). Mõõtmistulemus on saadud arvväärtuse ja mõõtühiku korrutis.
ning edaspidi renessanss- ja barokk-kirjandust. Suurimad kõnemehed olid ühtlasi suurimad poliitikud. Poliitikute kõrval (Isokrates, Demosthenes) olid professionaalsed logograafid e kohtukõnede kirjutajad. Tuntuim logograaf oli Lysias. Isokrates rajas Ateenas ühe olulisema retoorikakooli, mille meetodid ja õppeprogramm mõjutasid Rooma autoreid. Kolmas proosaliik oli filosoofia, mille olulisemad autorid olid Aristoteles ja Platon. Platoni teosed tähendasid erinevaid dialooge, kus õpetaja Sokrates vestles õpilastega. Peateos ,,Riik". Tema tekstid olid arutlevad, kuid Aristotelese omad olid analüütilisemad. Ta käsitles laiemat teemaderingi. Mõlema mõju Euroopa kultuurile on võrreldav. Aristoteles mõjutas keskaja filosoofiat ning varauusaja koolifilosoofiat (ka Eestis). Platoni mõju ilmus hiljem, kui muututi Aristotelese filosoofia suhtes kriitilisemaks. Hellenismi periood (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): komöödia ja õpetatud luule
Hephaistos Hera poeg, Aphrodite abikaasa; sepatööjumal ja seppade kaitsja. Hermes Zeusi poeg, kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. ----- Demeter Zeusi õde, maa- ja viljakusjumalanna. Dionysos - veini- ja viljakusjumal. Eros Aprodite ja Arese poeg, armastuse jumal Nike võidujumalanna Helios päikesejumal Selene Heliose õde, kuujumalanna Eos - koidujumalanna Kreeka kultuur: 1)filosoofid: Sokrates, Platon, Aristoteles 2)skulptorid: Myron(pronksi-valumeister, Kettaheitja looja), Pheidias (Olympias asunud Zeusi kuju looja) 3)matemaatikud: Pythagoras, Eukleides, Archimedes 4)kirjanikud: Homeros (Ilias ja Odüsseia), Sophokles(tragöödiad), Aisopos (valmizanr) Laste õpetamine/ kasvatamine Ateenas ja Spartas: Sparta (al 7. saj. eKr) Ateena (al 5.saj eKr)
need denoteerivad ja näitavad asja. Nimi näitab asja. Objekti kohta öeldakse „denotaat“, mida tähistatakse nimega. Lingvistid uskusid, et nimi pole tähendusetu, vaid lõpmatu tähendusega sisuga. Lingvist Joseph väitis, et üldnimel on rohkem tähendust kui pärisnimel. Pärisnimi ei anna küll edasi indiviidi omadusi, kuid ei välista neid. Russell arutles, et nimel on seos objektiga. Pärisnimed on mõnikord mõttetud, kui nende nimelist objekti pole olemas, nt Sokrates on nimi, aga Hamlet (kuna teda pole kunagi reaalselt eksisteerinud) pole nimi, vaid on sõna, millega Shakespeare tähistas Taanimaa printsi. Võttis kasutusele termini „loogikalised pärisnimed“: näitavad asesõnad (see, too, nood) ja pärisnimed, mis ainult näitavad, aga ei ütle objekti kohta midagi. Gardiner jaotab nimed 2-ks: kehastunud ja kehastumata. Algselt on olnud kehastunud nimed. Kui räägime Mariast, siis kunagi on olnud keegi Maria
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1....
tervikut Seksuaalne armastus (keha ilule suunatud. Tuleb armastada kõiki ilusaid kehasid. Veel parem inimhingi, veel parem seadusi, tavasid, kombeid) ja sokraatiline armastus. Alkibiadese lugu näitab aga sellist inimest raidkujuna: kahte korraga ei saa - inimeske jääda ja sokraatiliselt armastada. Agathon kiidab Erose ilu ja tarkust ja seda, et tänu temale on jumalate seas rahu, kunstimeisterlikkust jms. Sokrates hädaldab, et tema arvas, et ülistuskõnedes räägitakse tõtt ja räägib oma tõe. Tõestab, et Eros oli kole ja halb. Või tegelt ei olnud ka. Diotima järgi oli ta vahepealne: "Ära käi siis peale, nagu peaks kõik, 1 mis pole ilus, tingimata olema inetu, ja mis pole hea, osutuma halvaks."Hea ja kauni puudumise tõttu ihaldab Eros seda, millest ta puudust tunneb.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
