Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Mõistete sõnaraamat
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link
Sokrates on kõndiv; sarnaneb keskaja skolastikute universalismile; - Dionysios Thrax (2. saj eKr), esimene säilinud täielik grammatika “Techne grammatike”: sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste; traditsiooniline grammatika; B) Keskaja Euroopas: - Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena.
Sokrates – astus sofistidele vastu; ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid suulistel vestlustel; ei võtnud selle eest tasu; leidis et sofistid petavad oma õpilasi õpetades neile voorust, teadmata, mida see tähendab; vooruse mõistmine oli tema filosoofia peamine mõte; esitas oma õpilastele kimbatusse ajavaid küsimusi ja siis suunas nende vastusteni, kuid mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma.
Sokrates on ka seisukohal, et halb tegu kahjustab eelkõige tegutsejat ennast, nimelt tema hinge (Gorgias 477 a). Seega võiks Sokratese seiskohta, et “Keegi ei toimi vastupidiselt sellele, mida ta teab olevat parima”, pidada võrdtähenduslikuks väitega, et keegi ei saa teadlikult tahta midagi sellist, mis on vastuolus tema õigestimõistetud huvidega.

Sokratese kohta on palju lugusid, aga palju kindlat informatsiooni ei ole. Ta ei kirjuta midagi üles, eelistab suulist filosoofiat. Tema õpetuse kohta on raske midagi öelda, tema tuntuim õpilane on Platon, kes on palju üles täheldanud, tema dialoogides kõneleb tihti Sokratese kuju. Kord küsinud keegi Sokrateselt, kas abielluda või mitte.
Sokrates - vaidles sofistidele ägedalt vastu; tema arvates oli vaja filosofeerida selleks, et ,mõista , mis on hüve(see mis on olemuselt hea) ja milles seisneb vorus(see, mis aitab hüveni jõuda);ei pooldanud ateena demokraatliku riigikorda; ta anti noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla; ta mõisteti
Sokrates - kreeka filosoof, ei kirjutanud midagi, püüdis kasvatada enesetunnetamisele ja tõe leidmisele. Platon- kreeka filosoof, Sokratese õpilane, rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus. Aristoteles- suurim kreeka filosoof& õpetlane, Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli.

Sokrates - keskmise jõukusega ateenlane, kiviraiduri poeg, hakkas õpetama, Peloponnosese sõja ajaks oli temast saanud tunud veidrik ateenas, kes liikus noorte sophistliku noorte seltskonnas ja õpetas neid oma vestluste kaudu, ja kutsus neid noori enda juurde sümboosiumitele.
Sokrates – V sajandi teisel poolel eKr elanud Ateena mõttetark, pööras põhitähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks; teda süüdistati selles, et ta ei austanud jumalaid ja rikkus oma õpetusega noorsugu, misjärel kohtunikud ta surma mõistsid.
Sokrates on öelnud: ’’Hea algus pole pisiasi, ehkki algab pisiasjast’’- sama võib öelda ka millegi loomise ja algatamise kohta, sest tõesti, kõige alguses on paberil ainult ideed, mida tuleb hakata tasapisi analüüsima.

Sokratese algharidus on sama nagu teistelgi tema aja Üsna vara jätab ta isa juures öpitud käsitöö unarusse, et pühenduda öpetaja tegevusele, mille suhtes tundis noortel ateenlastel: ta sai “muusalise ja gümnastilise kutsumust.
Sokratese arvates on iga linnlane, kes on linna elama jäänud oma teoga kinnitanud nõustumise tolles linnas kehtivate reeglitega, ning kui need talle ei meeldi siis on tal kaks võimalust: ümber veelda või järgida seadust.
Sokratese kõne - esitab alguses Agathonile küsimusi, mille tulemusena jõutakse ühiselt arvamuseni, et armastatakse ja ihaldatakse seda, mis endal puudub, seega ei saa Eros ise ilus olla, kuna ta armastab kauneid asju.

Sokratese tarkus – tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja – filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal.
Sokrates on ilmselt üks nime poolest tuntuimaid filosoofe maailmas, tuntud on ka tema ütlemised: „Ma tean, et ma midagi ei tea!“ , „Tunne iseennast!“ , „Kui palju on asju, mida ma ei vaja“
Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja Perioig - Sparta põliselanik, kellel ei olnud neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. poliitilisi õigusi Ateena filosoof.

Sokrates - 1.Põhiline teema- hüve (See mis on olemuselt hea) ja voorus (se mis aitab hüveni jõuda) Tegeles koraaliküsimustega, ja mis on hea, ja kuidas selleni jõuda.
Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid.
Sokrates 470 - 399 eKR Ateena filosoof kellest ei jäänud maha mitte ühtegi kirjutatud jälge, kõik mida me tema filosoofiast teame on pärit plaatoni kirjutustest.

Sokratese hinnang - ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea.
Sokratese tarkus – tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame – kui vähe me maailmast teame.
Sokratese käsitluses on dialektika mõistete uurimise küsis: Mis laadi see on? Teha lõpp liigsöömisele, vastas meetod, täpsete määratluste kindlakstegemise viis.

Sokratese arvates on inimene olend, kes lakkamatult iseennast otsib - olend, kes oma eksistentsi igal hetkel peab oma eksistentsi tingimusi vaatlema ja uurima.
Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine.
Sokrates on öelnud, et tõelise tarkuseni jõuab inimene alles siis, kui ta mõistab, kui vähe ta teab elust, iseendast ja ümbritsevast maailmast.

Sokrates – tema veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut.
Sokrates on peategelane Aristophanese komöödias „Pilved“, kus teda kujutatakse sofistina, kuigi ta tegelikult oli selle vastu.
Sokrates on öelnud, et “jumalad ei lakka hoolitsemast” heade inimeste saatuse eest ei nende eluajal ega ka pärast nende surma.

Sokrates – filosofeerimine algab teadmisest, et ma ei tea Filosoofia kui teadus – teadmiste ja väidete süstemaatiline seos.
Sokrates – V sajandi II pool eKr, ei kirjutanud ühtegi teost, vestles moraaliküsimustest huvitatud aristokraatlike noortega.
Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et • Ta viis oma küsimustega vestluskaaslase arusaamisele, et ta ei tea midagi.

Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene seda ise ei tea. 3) Määratluse otsimine.
Sokratese arvates on tühine see, kas inimene on rikas või on tal mõni muu eelis, mida rahvahulgad õndsuse eeltingimuseks peavad.
Sokrates vana - Kreekast (469-399 e.m.a.) HERAKLEITOS Efesosest (544-483 e.m.a.) “Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu.

Sokrates – arvab, et inimene peab olema vooruslik: ei tee teisele kurja, on aus, töökas, oskab viisakalt käituda.
Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. Ateena filosoof
Sokrates – vanakreeka filosoof, ei kirjutanud ise ühtegi teost, küll aga pani Platon ta teksti kirja

Sokratese arvates on inimese hinges palju teadmisi varjatud kujul juba olemas, kuid inimene pole sellest teadlik.
Sokrates – Voorus on midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut.
Sokrates – Ateena filosoof ning tema meelest oli selle peamine mõte vooruse olemuse mõistmine.

Sokrates - kreeka filosoof, pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks.
Sokrates - „ inimene on kõikide asjade mõõt“ relativism- igaüks otsutab ise mis ontõde.
Sokratese käsitluses on dialektika mõistete uurimise meetod, täpsete määratluste kindlaks tegemise viis.

Sokrates - kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana.
Sokrates on surelik. Joone peal on järelduse eeldused ning joone all on järelduse tulem.
Sokrates on olemasolev persooon, Hamlet aga on sõna, millega tähistati Taanimaa printsi.

Sokratese hukkamisel on Platon 28 aastane ning tema surm on platoni jaoks pettumus kreeka poliitikas.
Sokratese surma - aastal lõppes Platoni esimene Ateenas elamise aeg.Ta oli sel ajal 28 aastane.
Sokratese õpilastest on kuulsaim Platon, kes asutas kodulinna lähedale filosoofiakooli - akadeemia.

Sokrates - rääkis palju suuliselt, kuid tema õpilased jäädvustasid tema kõnesid.
Sokrates on öelnud: “Vein puhatab ja kergendab meelt ning hällitab kurbuse rahule.
Sokrates on mitmes mõttes pöördepunkti tähiseks Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos.

Sokrates 469 - 399 ema. Esineb kõigis platoni teostes Kui ta sündis olevat ta naernud.
Sokrates on surelik. S+aP– Eelduste reeglitega antud kriteeriumid on rahuldatud.
Sokrates - Ateena filosoof, sofist, kes ei võtnud oma õpetussõnade eest tasu.

Sokrates – filosoof, kes ajas inimesi oma küsimustega pidevalt kimbatusse.
Sokratese pööre - üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde.
Sokrates - (469–399 eKr) , ta oli vana-kreeka filosoof, kes elas Ateenas.

Sokratese mõtted on meieni jöudnud Platoni ja mõne teise antiikautori vahendusel.
Sokrates – sündis Ateenas,kõrgajal,isa oli kiviraidur, ema ämmaemand.
Sokratese saatusega on veidi sarnane vene endise oligarhi Mihhail Hodorovski saatus.

Sokrates - „tunne iseenast!“, „ Ma tean, et ma midagi ei tea.“
Sokrates - filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest.
Sokrates - Antiik filosoof, Platoni õpetaja, teoseid ei kirjutanud.

Sokratese arvates on filosoofia positiivsed ülesanded eristikale võõrad.
Sokrates – oli 5. sajandi teise poole kuulsaim Ateena filosoof.
Sokrates – sofist (rändõpetlane), tema meetodiks oli vestlus.

Sokrates – kui märgid on õiges maailmas, siis nad on õiged.
Sokratese arvates on filosoofia peamine mõte vooruse olemuse mõistmine.
Sokrates - filosoof , kes õpetas noori tasuta mõistma voorust

Sokrates – filosoofia jaguneb tema eelseks ja temast alates.
Sokrates - "Ma tean, et ma midagi ei tea."; "Tunne iseennast.
Sokrates – õppimine on meelde tuletamine ehk meenutamine.

Sokrates – filosoof, leidis, et voorus on absoluutne vorm
Sokrates – Ei pooldanud Ateena demokraatliku korda.
Sokrates on äratatud südametunnistusega filosoof.

Sokratese näol on tegu esimese suure filosoofiamärtriga.
Sokratese järgi on ka sõnal filosoofia teine tähendus.

Sokrateselt on palju tsitaate, mis panevad mõtlema.
Sokrates on antisofist. Tema naine oli Xantippe.
Sokrates - „Ole see, kes sa sooviksid olla.

Sokrates - küs. esitamine, et jõuda tõeni.
Sokrates – Vaidlustas sofistide seisukoha.
Sokrates on vangis ning ootab oma hukkamist.

Sokrates on parem kuulaja kui enamik teisi.
Sokrates on V saj Ateena polises elanud.
Sokrates - ei kirjutanud ühtegi teost.

Sokrates – Ateena (Kreeka) filosoof.
Sokrates - tõeline fil. algab temast.
Sokratesel induktsioon - üksik üldisele liikumine.

Sokrates – oli vanakreeka filosoof
Sokratest iseloomustab – soov mitte olla teadja.

Sokrates – 469-399 eKr. Filosoof.
Sokrates - Elas ja õpetas Ateenas.

Sokrates - Vana-Kreeka filosoof.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Sokratese maieutika ehk ämmaemandakunst seisnes selles, et



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun