Sokrates mõiste | Sõnu seletav sõnastik

0

Sokrates on kõndiv; sarnaneb keskaja skolastikute universalismile; - Dionysios Thrax (2. saj eKr), esimene säilinud täielik grammatika “Techne grammatike”: sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste; traditsiooniline grammatika; B) Keskaja Euroopas: - Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena.

Sissejuhatus keeleteadusesse

0

Sokrates – astus sofistidele vastu; ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid suulistel vestlustel; ei võtnud selle eest tasu; leidis et sofistid petavad oma õpilasi õpetades neile voorust, teadmata, mida see tähendab; vooruse mõistmine oli tema filosoofia peamine mõte; esitas oma õpilastele kimbatusse ajavaid küsimusi ja siis suunas nende vastusteni, kuid mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma.

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt

0

Sokrates on ka seisukohal, et halb tegu kahjustab eelkõige tegutsejat ennast, nimelt tema hinge (Gorgias 477 a). Seega võiks Sokratese seiskohta, et “Keegi ei toimi vastupidiselt sellele, mida ta teab olevat parima”, pidada võrdtähenduslikuks väitega, et keegi ei saa teadlikult tahta midagi sellist, mis on vastuolus tema õigestimõistetud huvidega.

Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks

0

Sokratese kohta on palju lugusid, aga palju kindlat informatsiooni ei ole. Ta ei kirjuta midagi üles, eelistab suulist filosoofiat. Tema õpetuse kohta on raske midagi öelda, tema tuntuim õpilane on Platon, kes on palju üles täheldanud, tema dialoogides kõneleb tihti Sokratese kuju. Kord küsinud keegi Sokrateselt, kas abielluda või mitte.

Filosoofia koolieksam

0

Sokrates - vaidles sofistidele ägedalt vastu; tema arvates oli vaja filosofeerida selleks, et ,mõista , mis on hüve(see mis on olemuselt hea) ja milles seisneb vorus(see, mis aitab hüveni jõuda);ei pooldanud ateena demokraatliku riigikorda; ta anti noorsoo rikkumises ja jumalate salgamises süüdistatuna kohtu alla; ta mõisteti

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

0

Sokrates - kreeka filosoof, ei kirjutanud midagi, püüdis kasvatada enesetunnetamisele ja tõe leidmisele. Platon- kreeka filosoof, Sokratese õpilane, rajas Ateenas kooli (akadeemia); õndsuse eelduseks voorus. Aristoteles- suurim kreeka filosoof& õpetlane, Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli.

Kreeka spikker

0

Sokrates - keskmise jõukusega ateenlane, kiviraiduri poeg, hakkas õpetama, Peloponnosese sõja ajaks oli temast saanud tunud veidrik ateenas, kes liikus noorte sophistliku noorte seltskonnas ja õpetas neid oma vestluste kaudu, ja kutsus neid noori enda juurde sümboosiumitele.

Vanaaeg

0

Sokrates – V sajandi teisel poolel eKr elanud Ateena mõttetark, pööras põhitähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks; teda süüdistati selles, et ta ei austanud jumalaid ja rikkus oma õpetusega noorsugu, misjärel kohtunikud ta surma mõistsid.

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

0

Sokrates on öelnud: ’’Hea algus pole pisiasi, ehkki algab pisiasjast’’- sama võib öelda ka millegi loomise ja algatamise kohta, sest tõesti, kõige alguses on paberil ainult ideed, mida tuleb hakata tasapisi analüüsima.

Midagi ise luua ja algatada on minu jaoks…

0

Sokratese algharidus on sama nagu teistelgi tema aja Üsna vara jätab ta isa juures öpitud käsitöö unarusse, et pühenduda öpetaja tegevusele, mille suhtes tundis noortel ateenlastel: ta sai “muusalise ja gümnastilise kutsumust.

Antiik filosoofia

0

Sokratese arvates on iga linnlane, kes on linna elama jäänud oma teoga kinnitanud nõustumise tolles linnas kehtivate reeglitega, ning kui need talle ei meeldi siis on tal kaks võimalust: ümber veelda või järgida seadust.

Filosoofia 3 kodutöö - Kant „Idee üleüldisest ajaloost“

0

Sokratese kõne - esitab alguses Agathonile küsimusi, mille tulemusena jõutakse ühiselt arvamuseni, et armastatakse ja ihaldatakse seda, mis endal puudub, seega ei saa Eros ise ilus olla, kuna ta armastab kauneid asju.

Ideede ajaloo küsimuste vastused

0

Sokratese tarkus – tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja – filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal.

Filosoofia

0

Sokrates on ilmselt üks nime poolest tuntuimaid filosoofe maailmas, tuntud on ka tema ütlemised: „Ma tean, et ma midagi ei tea!“ , „Tunne iseennast!“ , „Kui palju on asju, mida ma ei vaja“

Filosoofia koolieksam

0

Sokrates - Üritas seletada inimestele voorusi ja Perioig - Sparta põliselanik, kellel ei olnud neid määrata, mis pidid tagama õnneliku elu. poliitilisi õigusi Ateena filosoof.

Vanakreeka mõisted

0

Sokrates - 1.Põhiline teema- hüve (See mis on olemuselt hea) ja voorus (se mis aitab hüveni jõuda) Tegeles koraaliküsimustega, ja mis on hea, ja kuidas selleni jõuda.

Konspekt -vanad tsivilisatsioonid maailmas

0

Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid.

Filosoofia, Sokrates ja Planton

0

Sokrates 470 - 399 eKR Ateena filosoof kellest ei jäänud maha mitte ühtegi kirjutatud jälge, kõik mida me tema filosoofiast teame on pärit plaatoni kirjutustest.

Antiikkirjanduse kokkuvõte

0

Sokratese hinnang - ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea.

Filosoofia konspekt

0

Sokratese tarkus – tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame – kui vähe me maailmast teame.

Filosoofia

0

Sokratese käsitluses on dialektika mõistete uurimise küsis: Mis laadi see on? Teha lõpp liigsöömisele, vastas meetod, täpsete määratluste kindlakstegemise viis.

Antiik filosoofia

0

Sokratese arvates on inimene olend, kes lakkamatult iseennast otsib - olend, kes oma eksistentsi igal hetkel peab oma eksistentsi tingimusi vaatlema ja uurima.

MIS ON INIMENE? ERNST CASSIRERI TEOSE „UURIMUS INIMESEST“ PÕHJAL

0

Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine.

Filosoofia

0

Sokrates on öelnud, et tõelise tarkuseni jõuab inimene alles siis, kui ta mõistab, kui vähe ta teab elust, iseendast ja ümbritsevast maailmast.

Enesekehtestamise võtted

0

Sokrates – tema veendumuse kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelisest kokkuleppest sõltumatut.

Vana-Kreeka

0

Sokrates on peategelane Aristophanese komöödias „Pilved“, kus teda kujutatakse sofistina, kuigi ta tegelikult oli selle vastu.

Antiikkirjandus

0

Sokrates on öelnud, et “jumalad ei lakka hoolitsemast” heade inimeste saatuse eest ei nende eluajal ega ka pärast nende surma.