sajandil järk-järgult legaalset aborti lubavate seadustega, seoses hääletamisõiguse laienemisega naistele ning moodsate rasestumisvastaste vahendite leiutamisega. Vanim kirjalik tõendusmaterjal tehisabordi kohta pärineb Vana-Hiina dokumendist, mis loetleb keisri konkubiinidele sooritatud aborte aastatel 500–515 eKr. ]Hiina folkloori järgi oli legendaarne keiser Shennong 5000 aastat tagasi abordi esilekutsumiseks ette kirjutanud elavhõbeda kasutamist. Kreekas elanud Sokrates ja Platon olevat toetanud naiste õigust ise otsustada ja Vana-Kreekas oli abort tavaline vahend rahvaarvu piiramiseks. Abordi abil hoiti riigi sotsiaalne ja majanduslik seisund stabiilne. Kuna rasestumisvastaseid vahendeid enne 18. sajandil leiutatud kondoomi ei tuntud, siis oli abort kaua aega ainuke viis soovimatust rasedusest pääsemiseks. Lisaks elavhõbeda abil raseduse katkestamisele oli rahva seas laialt levinud kuuma õliga üsa loputamine ja mürgistest
Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476....
o Aristoteles (384-322 eKr): loogika, poeetika, retoorika tähed sõnad nomo mõisted referendid physei ,,Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne." keskaja skolastikute universalismi eelkäija Lause põhikuju on ,,X on Y". Nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv. · Aleksandria periood: o Dionysios Thrax (2. saj eKr) esimene säilinud täielik grammatika ,,Techne grammatike": kõik sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste traditsioonilise grammatika eelkäija b) Keskaja Euroopas · Keskaeg o Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium
sõber ei teadnud, vaatamata oma töökohale, Magnusest midagi. Sellega raamat ka lõppes. Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Romaan räägib neljakümne viie aastasest mehest, kes on ajalooõpetaja. Martin Justus on abielus ja tütre isa. Suvi on ukse taga ja kool on lõppenud. Martin Justuse naine ja laps lähevad Narva-Jõesuusse puhkama, aga Justus otsustab jääda linna,et kirjutada lõpuni oma pooleliolev elulooraamat Sokratesest. Kirjutamisega jõudis ta niikaugele, et Sokrates oli mõistetud surma ning tema hukkamine pidi toimuma kolmekümne päeva pärast, kui ohvrilaev Delose saarelt tagasi jõuab. Justust huvitas, mida Sokrates nende kolmekümne päeva jooksul mõtles ja tundis. Mõtete kogumiseks läks ta välja jalutama. Jalutuskäigul kohtas ta juudi tüdrukut nimega Isebel. Isebeli unistus oli saada kuulsaks pianistiks, kuid selle võimaluse rikkus ära tema ema ning nüüd olid ta laste klaveriõpetaja. Talle ei meeldinud lapsi õpetada,
defineeritavat terminit adekvaatselt määratleda. Positiivse termini määratlemisel eitava definitsiooni abil jääb määratlemata, mis on olemuslik liigierisus. Vnt Inimene pole karvadeta koer. 16 Kõiki termineid ei ole võimalik klassikaliselt defineerida. Mõned olulisemad klassikaliselt mittedefineeritavate terminite klassid on järgmised. • Pärisnimed. Pärisnimi ei väljenda üldjuhul osutuse omadusi, vaid lihtsalt märgib (nimetab) seda, nt Tallinn, Sokrates. Defineerimise võimalikkusega pole seotud asjaolu, et mõnikord võivad pärisnimed siiski midagi öelda objekti kohta, nt on meestel ja naistel sageli erinevad nimed. Kategooriad. Kõige üldisem termin ei saa olla liigitermin, sest lihtsalt pole olemas veel üldisemat sooterminit. Nt asi, omadus; mõne autori arvates ka nt ruum, aeg. •Olemine. Seda võib käsitleda ühe kategooriana, aga olemine sisaldub igas definitsioonis tegusõna olema kaudu
õigusi kaitsma ja kõik polnud võrdselt sõnaosavad, siis tekkis vajadus elukutseliste kohtukõnede kirjutajate järele. Oluline koht oli kõnepidamisel ka poliitikas, kus rahvast tuli oma seisukohtade õigsuses veenda. Kuulsaim poliitiline kõnemees oli Demosthenes. 3. FILOSOOFILINE PROOSA. Varased filosoofid andis oma mõtteid edasi peamiselt suuliselt. Tõuke filosoofilise kirjaliku dialoogi tekkimiseks andsid kuulsa Sokratese vestlused oma õpilastega. Sokrates ise midagi ei kirjutanud, kuid pärast tema surma jäädvustasid paljud autorid nn sokraatilisi vestlusi, kus õpetaja osava vaidlejana viib õpilase kimbatusse ja õpilane on sunnitud oma loogikavigu tunnistama. Kuulsaimaks filosoofilise proosa meistriks oli Sokratese õpilane Platon. Ent kuulsaimaks Vana-Kreeka mõtlejaks võib lugeda Aristotelest, kelle pärandist kirjandusloo jaoks on esmatähtis „Poeetika“, so varaseim käsitlus kirjandusest, milles leidub nii
esmatähtis on materiaalne maailm.Inimestel on küll ideid ja tihti ka väga arukaid ja mõtlamapanevaid,kuid inimesed ei taha või ei julge neid välja öelda.Paltoni arvamus,et teadmisi ei saada kogemustest on samuti tänapäeval vastandlik.Inimesed tahavad just ise kõike kogedes kogemusi ja uusi teadmisi saada,kuid ei mõtle tihti peaga.Seega on Platoni väide tänapäeva seisukohalt muutunud. Arutlus Sokratese ja sofisti vahel oli väga huvitav. Sokrates väljendab Platoni seisukohti,et meelelise maailma asjad saavad olla kaunid mitte absoluutses,vaid suhtelises mõttes.See on väga õige,sest mitte üksiki ese siin maailmas ei ole kunagi absoluutselt kaunis,alati on kaunil midagi puudu.Platoni arvamus,et absoluutselt kaunis annabki asjdele kvaliteedi ja omaduse olla kaunis,läheb kokku minu arvamusega absollutses kaunidusest.Kaunis ei saa ka minu arust olla kasulik,kaunidus võib olla kasulik vaid millegi suhtes,kuid kunagi ei ole kaunis olek
8. Mida tähendab hellenistlik ajastu Kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330- 146 eKr, Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklastele, Kreeka kultuur laienes Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga, rajati Kreeka polisetüüpi linnu ja sõjaväelinnakuid, hellenismi ajal levis Kreeka kunst kõigis Vahemere maades, suur tehnika areng (vesiveski) 9. Nimetage Vana- Kreeka tähtsamaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid Sokrates kreeka filosoof, pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja tõdede leidmisele. Platon kreeka filosoof, Sokratese kõige kuulsam õpilane. Rajas kooli nimega Akadeemia. Aristoteles kreeka filosoof, Platoni õpilane. Kirjuas loogikaõpetuse, mis valdavalt on jäänudki loogika üldkursuse aluseks. Solon Ateena riigimees filosoof ja luuletaja. Jaotas kodanikud 4 klassi ja
Meiega on ehk umbes sama lugu. Me võime konkreetsetel Juhtudel eristada eksistentsi mitte-eksistentsist, teadmist võhiklikkusest, kuud minutist; kuid me ei suuda öelda, mis sorti asi on millegi eksistents, mis sorti 3 asi on teadmine või mis sorti asi on see, millest minut on lühike jupp. Võib-olla mõistete probleemid ongi liigituse probleemid? Julgen öelda, et samamoodi vaatles Sokrates oma filosoofilisi probleeme, nimelt kui probleeme, mille lahendus kui ta seda kunagi leida suudab oleks kujul: "Voorus on Teadmise liik, mis erineb teistest Teadmise liikidest selle ja selle poolest". Ma ei pea seda vastust õigeks, nimelt järgmisel põhjusel. Filosoofiliselt huvitavad ja olulised probleemid on probleemid mõistetest, mis on tavaliselt liigagi läbivad ja ülearu kõikehaaravad, et neid käsitada kui paljaid liike kõrgematest liikidest
näidati vannet. Antiik-Kreeka eluolust Meditsiin sügavalt seotud Kreeka filosoofidega. Millest on loodud maailm? Minetose koolkond, kes ütlesid, et ürgalgest või algainest (niiskus, apeiron-loodusseadus). Tähtsaim saavutus probleemi püstitamine. Tõid välja, et asjad ei ole terviklikud, vaid sisu ja vorm. Herakleitos muutumise üle mõtiskleja. Muutumine on vastandite võitlus. Leidis, et maailm pidevalt muutub. Sõda on kõikide isa ja valitseja. Sokrates inimese uurija. Inimene saab hakkama maailmas, kui tunneb iseennast. Ämmaemanda meetod ei tohi teadmist serveerida, kasuta täiendavaid küsimusi. Platon idealismi looja. Koopamüüt. Maailm jaguneb kahte suurde ossa- vaimumaailm ja materjaalnemaailm. Reaalne nähtav maailm sünnib ideede maailmast. Sellest sündinud esemed ei ole kahjuks ideaalsed. 3 tüüpi inimesi: usuvad jäägitult, mida näevad (massiinimesed), kõike mida näed ei
mis leidsid aset Akropolise idanõlvadel. Lauldi, tantsiti, mängiti ja joodi ürtidega segatud veini, mida toodi kaasa amforates ja kitsenahast paunades. Amforatest valati vein suurde graali, kus see segati veega. Lahjendamata veini joomine oli sel ajal brutaalne ja tsilviliseerimatu. Lauale toodi vein jalaga, lameda kuju ja kahe kõrvaga nõus, mida nimetati kyliksiks. Neil pidustustel arutati ka inimeste käitumist Dionysose auks veini joomisel. Sokrates on öelnud: "Vein puhatab ja kergendab meelt ning hällitab kurbuse rahule. Ta äratab uuesti rõõmu ja on kui õli hääbuvas elutules.". Veini kasutatakse sageli ravimina, seda soovitas juba arstiteaduse isa Hippokrates, kes sündis umbes 460. aastal e.m.a. Kosi saarel. Ta ütles, et vein on muu hulgas ka palavikku alandava ja desinfitseeriva toimega. Roomlased olid tõelised veinitundjad. Kui nad koloniseerisid umbes sajandi jooksul
λ EksamEksam 1 Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; Bit Eksam/ EksamBitt 1 or 0 Byte Eksam/ EksamBait 8 Bits Kilobait Eksam(KB) 1 024 Bytes Megabait Eksam(MB) 1 024 KB kuidas Eksamtähti Eksamkodeeritakse: ASCII (American Standard Code for Information Interchain) 8bit = 16 * 8 = 128 märki EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code) 8bit, IBM UNICODE (Extended ASCII) (utf-8), 1Byte for first 128, up to 4B for the rest~143 859 märki algoritm Eksam- Eksamtäpne samm-sammuline juhend millegi tegemiseks programm Eksam- Eksamformaalses üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm Ajaloost: Kreeka Eksamloogikud Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zen...
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultim...
18. sajandil. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? Proosa arenes 5. ja 4. sajandil kolmes suunas: 1) ajalooproosa; Herodotos ,,Historai" käsitletud kui väärtuslikku ajalooallikat Kreeka-Pärsia sõdade kohta, samas selleks, et käsitleda kreeklaste ja barbarite konflikti olemust. 2) retooriline proosa; Lysias (u 459380 eKr), Isokrates ,,Rahu" 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Xenophon (u 430354) polühistor, kirjutanud enam-vähem kõigil teemadel. Päritolult oli Xenophon ateenlane, kuid Ateena demokraatia vastane ja Sparta austaja. ,,Anabasis" (,,Ülesminek"), ,,Hellenika" (Kreeka ajalugu 411362), ,,Kyrupaideia" (,,Kyrose kasvatus"), ,,Apomnemoneumata" (,,Mälestused Sokratesest") 44
antiikkultuur Vana-Kreekas ja Roomas.Viimase pärijaks oleme ka meie.Seetõttu vaatleme järgnevalt ainult antiikkultuuri pinnalt kasvanud euroopalikule kultuurile omaseid poliitilisiideid ja teooriaid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed Antiik-Kreeka poliitiku mõte keskendus riigi ja õige valitsemisvormi uurimisele Ratsionalistlik mõtteviis arenes antiikühiskonnas edasi mõistelis-loogiliseks analüüsiks. Sellist mõtteviisi esindasid Sokrates (469-399 eKr); Platon (427-347 eKr). Sokrates tõestas, et nii eetilistel, poliitilistel kui ka õiguslikel nähtustel on mõistlik iseloom ning et õiglus ja seaduslikkus on samased.Selles tehtud järeldused riiki peavad valitsema targad, s.t. need, kellel on teadmisi ja kes oskavad õiglust eraldada ebaõiglusest. Sokratese sõnul ei ole tõelised kuningad ja valitsejad mitte need, kes kannavad skeptrit või keda on valinud aukandjad, ega ka need, kes tulid võimule loosi
Maailm on tulest tekkinud ja saab maailma-aasta (10800 a.) möödudes jälle tuleks, millest siis sünnib uus maailm. Tuli sisaldab mingit jumalikku kosmilist üldprintsiipi, mida H. koguni logoseks nimetab. Tema maailmapilti võib ses osas lausa panteistlikuks pidada. Herakleitos oli aristokraat ja originaal, tema traditsioonilise pealkirjaga "peri physeos" (`asjade loomusest') on isevärki mõttevälgatuste kogu, ta oli nii kehvasti mõistetud, et tema kaasaegsed nimetasid teda H. Tumedaks. Sokrates ütles ta raamatu kohta, et mida ta sellest mõistvat, olevat suurepärane ja mida ta ei mõistvat, võib olla mitte halvem, kuid see teos nõudvat tugevat ujujat. Herakleitost on nimetatud antiigi Nietzscheks. 39. Elea koolkond Elea linnas V-VI saj. e. Kr. Tähtsamad tegelased: Xenophanes, Parmenides, Zenon. Nende põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist vaid tõeline maailm on liikumatu
Kuid miks just filosoofia? Aga just filosoofia on see, mis on pannud aluse mitmetele hilisematele teooriatele ja on olnud teejuhiks hilisemate õpetlaste ja teadlaste tõekspidamiste ja arvamuste kujunemisel. Filosoofiaid ei olnud Vana-Kreekas aga mitte ainult üks, vaid rohkem. Üksteise järel väljendasid oma mõtteid õpetlased Thalesest Aristoteleseni. Neist said kuulsad filosoofid - mehed, kelle mõtted ja tõekspidamised elasid inimestes edasi. Filosoof Sokrates leidis, et tähtis on vooruse olemuse mõistmine, Aristoteles aga oli veendunud, et äärmuste vahel tuleb leida kesktee. Loomulikult ei ühtinud filosoofide mõtted alati ja paljud teooriad ei kattunud. Kuid kahtlemata on filosoofial Antiik-Kreeka kultuuris väga oluline koht. Milline nägi välja Vana-Kreeka ühiskond ja kuidas toimis riigikorraldus? Tänapäeva Kreeka oli jaotatud linnriikideks - see ei olnud ühtne riik, vaid killustunud. Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased
saavutamise vahendid (raha, ravimid) · Segaväärtused e. kombineeritud väärtused, need on head mingi eesmärgi täitmiseks, aga ka ise head (teadmised, tervis) Aristoteles: hea elu on vaimse tegevusega täidetud elu Seneca: hea elu on vooruslik elu Leibnitz: hea elu on oma võimete pidev täiendamine Mitte elu ise pole väärtuslik vaid ainult hea elu. See, mis loeb, on elu kvaliteet. Sofistid leidsid, et hea elu on see, mida keegi heaks peab. Sokrates kritiseeris, kelle meelest on võimalik öelda, milline elu on objektiivselt hea. Lisaks leiab ta, et hea elu küsimusega tegelemine ongi hea elu. Aristotelese arvates on õnn hästi elamine. Antiikfilo ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Hea elu temaatika sisaldas automaatselt ka hea tegutsemise temaatika. Seega, vaid õiglane inimene saab olla õnnelik. Õnn Õnnelik juhus Eudaimonia tyche Beatitudo, felicitas fortuna
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR:Gert Helbemäe TEOSE PEALKIRI:Ohvrilaev TEOSE ZANR: Realistlik psüholoogiline romaan ILMUMISAASTA:1960 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Gert Helbemäe on vere poolest pool sotlane pool hispaanlane ja sündis Tallinnas 1913 aastal ärimehe pojana. 1933 lõppetas Prantsuse Lütsomi ja eirates isa soovi minna Berliini kaubanudst õppima hakkas kirjuatam. Üldiselt oli ta lapsepõlv häirituf ema nukkrusest mis tuli nende lahutusest. Ta töötas mitmes ajakirjas nagu näiteks ,,Eesti Pildilehe" ja ,,Roheline Post" tegevtoimetajana. Seejärel kutsuti ,,Uudislehe" seltskonnaelu reporteriks, pärast sõjaväeteenistust suundus Eesti Ringhäälingu muusika- ja kirjandussaadete toimetusse, seal tegi ka tööd lisaks ,,Raadilehele" ning hakkas kirjutama kuuldemänge. Maailmasõja ajal põgenes Saksamaale ja sealt edasi Londonisse kus suri . Ta ...
·Leibnitz: hea elu on oma võimete pidev täiendamine Mitte elu ise pole väärtuslik vaid ainult hea elu See, mis loeb, on elu kvaliteet 33. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga ? 34. Hea elu teooriad antiikfilosoofias ja kaasajal. Platon ja Aristoteles kuulutasid hea elu küsimuse praktilise filosoofia keskseks küsimuseks. Hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle meelest oli hea elu see, mida keegi heaks peab. Sofistide subjektivistlikku hea elu käsitlust kritiseeris Sokrates, kelle meelest on võimalik öelda, milline elu on objektiivselt hea. Sokratese jaoks seisneb hea elu oma elu üle mõtisklemises, selle üle reflekteerimises, mida tähendab elada head elu. Hea elu küsimusega tegelemine ongi hea elu. Platon räägib vaheldumisi heast ja õnnelikust elust. Õnne all mõistab Aristoteles hästi elamist. Antiikfilosoofia jaoks 2 küsimust: "Kuidas me peaksime üksteise suhtes toimima?" ja "Kuidas oleks üksiku indiviidi seisukohalt parem elada?
Meieni jõudnud kogumik 30 idülliga. Tema idüllid väga teatraalsed, mitte mõeldud teatris ettekandmiseks. Epigramme kirjutas ka vigurluuletused, nt ,,Syrinx". Karjuseluule Daphnis oluline karjuse nimi. Tema mõju on järgnevale lüürika arengule väga suur. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? 1) ajalooproosa; Herodotos, Thukydides, Xenophon 2) retooriline proosa ehk kõnekunst Lysias, Isokrates, Demosthenes 3) filosoofiline proosa. Sokrates, Platon, Aristoteles. 43. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos esimene ajaloo kirjanik. Cicero nimetab teda ajaloo isaks. Reisis väga palju, kuulus Periklese ringi, oli Sophoklese sõber. Pani joonia murdes kirja kõik nähtu ja kuuldu teoses ,,Historiai", see tähendab uurimust, meie arusaama järgi ajalugu. Tema teos on väärtuslik allikas Kreeka-Pärsia sõdade
jääb määratlemata, mis on olemuslik liigierisus. Vnt Inimene pole karvadeta koer. 16 Kõiki termineid ei ole võimalik klassikaliselt defineerida. Mõned olulisemad klassikaliselt mittedefineeritavate terminite klassid on järgmised. Pärisnimed. Pärisnimi ei väljenda üldjuhul osutuse omadusi, vaid lihtsalt märgib (nimetab) seda, nt Tallinn, Sokrates. Defineerimise võimalikkusega pole seotud asjaolu, et mõnikord võivad pärisnimed siiski midagi öelda objekti kohta, nt on meestel ja naistel sageli erinevad nimed. Kategooriad. Kõige üldisem termin ei saa olla liigitermin, sest lihtsalt pole olemas veel üldisemat sooterminit. Nt asi, omadus; mõne autori arvates ka nt ruum, aeg. Olemine. Seda võib käsitleda ühe kategooriana, aga olemine sisaldub igas definitsioonis tegusõna olema kaudu
Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Ta oli Joonia koolkonna rajaja. Sokrates-(469399 eKr) , ta oli vana-kreeka filosoof, kes elas Ateenas. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt, sest Sokrates ise ei kirjutand ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Teda süüdistati jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Pärast surmamõistmist lükkas Sokrates talle tema pooldajate poolt pakutud põgenemisvõimaluse tagasi ning nõustus
mõtlemise uurimisel kasutab ta sümboleid ja matemaatilisi meetodeid. Viimasel ajal on teadlased üha enam seisukohal, et formaallogikat tuleks käsitleda iseseisva teadusena, mida on mõjutanud filosoofia ja matemaatika. Formaalne loogika on teadus tuletatud teadmise seadustest. Tuletamine on mõtteline tegevus, mille käigus saadakse eelnevast teadmisest loogilisel teel uus teamine. N: me teame, et kõik inimesed on surelikud, kuna ka Sokrates on inimene, siis järelikult ( tuletades kahest eelmisest lausest) ka Sokrates on surelik. Aristotelese traditsiooniline loogika toetus argimõtlemisele (vt ptk 2.3) (Grauberg 9-11). 3.2 Keele põhifunktsioonid. Keel ja kõne Mõtlemine on sotsiaalselt tingitud ja keelega lahutamatult seotud oluliselt uue otsimise ja leidmise psüühiline protsess (Teichmann2004). Keel on see, mille poolest inimene kõige selgemini erineb teistest loomadest. Hetkel
Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia! (draamad ja tragöödiad: Sophokles, Aichylos ja Euripides; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk – 3. – 1.saj eKr, sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeklastele tuntud asustatud maa (oikumeeni) helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas. Demokraatia vähenemine, vähem kriitikat võimulolijate suhtes, armastuseteemaline kirjandus. Rooma impeeriumi periood – 1. – 6.saj pKr – (alates 5.saj jätkub kreekakeelne kirjandus
On olemas kurjategijad, kellel peaksime kätt suruma ning ütlem, et tublid olete. Näiteks Vanas-Kreekas oli Sokratesel raskusi olemasolevate dogmadega aktsepteerimisega. Nendeks olid ka mõned jumalustesse uskumised. Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Sokrates oli Vana-Kreeka mõistes vabamõtleja (teisitimõtleja). Vanade jumalate eitamine oli kuritegu, mis oli karistatav surmanuhtlusega. Sokratese üle mõisteti kohut. Rahvas otsustas, et on rikkunud ja tuleb surma mõista. Sokrates jõi oma mürgikarika tühjaks ja suri. Praegu ajaloolise distantsi tõttu on lihtne öelda, et kohus tegi rumalusi ning et Sokrates oli väärtuslik ühiskonna liige. Ka Nõukogude Liidus oli selliseid sätteid (eraettevõttelik tegevus jne). Kui kuritegevuse võitlus oleks olnud 100% efektiivne, siis ei oleks Eesti Vabariiki. Praegu me ei saa leida näiteid, sest on tagantjärgi mõtelda. Praegu saame mõelda ainult seda, et kas midagi on mõttekas või ei ole kriminaliseerida
stanza freskod. 1. Allkirja ruum Ateena kool töö keskel kreeka filosoofid(Platon da Vinci välimusega, kõrval Aristoteles, Platon osutab taevasse, aga Aristoteles sirutab käe maise reaalsuse poole). Raffael on ka ennast paremasse äärde paigutanud. Vasakul ülevalt viies mees peakattega on sõjamees Algibades, Sokratese õpilane. Sokrates ise rohelises rüüs. Trepil külili küünik Diagones. Kollases rüüs Ptolemaios. Parnass luuletajad Apolloni ümber Dispuut vaidlus. Tegeletakse armulaua küsimustega. Kujutab teoloogilise tõe võidukäiku. 2. ruum Stanzad Elidoro Selles ruumis olid "Helidorose väljaajamine," "Peetruse vabastamine vangikongist" ja "Bolsena missa." 3
Sofistid hakkasid seletama inimliku käitumist · ,,Hea" ja ,,halb" on suhtelised mõisted · Seadused ja normid pole jumalatest määratud ega igavesed ning inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta · Tugevama õigsus. Tugevad ja võimekad allutavad nõrku ja saamatuid oma tahtele · Võtsid loengute eest raha · Noored püüdsid nende vaateid poliitikas rakendada. See soodustas poliitilist vägivalda ja mõjus laostavalt poliste kodanke ühtsustundele · Sokrates astus sofistidele vastu; ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid suulistel vestlustel; ei võtnud selle eest tasu; leidis et sofistid petavad oma õpilasi õpetades neile voorust, teadmata, mida see tähendab; vooruse mõistmine oli tema filosoofia peamine mõte; esitas oma õpilastele kimbatusse ajavaid küsimusi ja siis suunas nende vastusteni, kuid mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronks...
Anne Ehasalu ÕENDUSFILOSOOFIA, FILOSOOFIA ÕENDUSES SISSEJUHATUS Filosoofia võib tunduda väga veidra valdkonnana õenduses kasutamiseks. Õed hoolitsevad inimese eest, registreerivad patsientide tervisevajadusi ja omavad teadmiste baasi klientide komplekssetest tervisevajadustest, patofüsioloogiast, psühholoogiast, rahvatervisest, juhtimisest, töökorraldusest, poliitikast, taastusravist ja paljudest muudest teadmistest, mis on vajalikud õendusabi efektiivseks osutamiseks.(Rogers 2005:ix). Kuhu sobib filosoofia sellel maastikul? Vastus on - igale poole! Alustame meeldetuletusega antiik -Kreekast Sokrates (469/470-399e.m.a) on öelnud: “Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme. Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus.” Temalt on pärit ka ütlus : ”Ma tean, et ma midagi ei tea” Ta oli mõõdukuse jutlustaja, kirju...
· "Inimlik komöödia" - Balzac, Prantsuse 19 saj realism · "Kuritöö ja karistus" - Dostojevski, vene, 19 saj realism · "Tühermaa" (tõlgitud ka kui "Ahermaa", autor T.S. Eliot) Ameerika, 20 saj modernism Lääne AUTORID · Homeros Iliase ja Odüsseia autor, vanakreeka · Aristophanes kuulsaim vanakreeka Atika ajajärgu komöödiakirjanik · Sappho vanakreeka luuletajanna ja pedagoog · Sokrates vanakreeka filosoof, ei kirjutanud ise ühtegi teost, küll aga pani Platon ta teksti kirja · Platon vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane. Peateos ,,Politeia" · Aristoteles vanakreeka filosoof, Platoni õpilane · Dante itaalia kirjanik, 14 saj, ,,Jumalik komöödia" · Francesco Petrarca itaalia kirjanik ja filosoof, 14 saj, ,,Secretum" · Giovanni Boccaccio 14 saj, Itaalia, ,,Dekameron"
Ta looming on sõda kristliku Euroopaga, kuid ta ei suuda loobuda euroopalikkusest. I periood: Ta leiab, et kreekluse algsed jõud, apollonlik ja dionüüslik, segunesid antiikses tragöödias moodustades harmoonilise sünteesi. Apollonlik tähistab siin mõõdukas-mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragöödia allakäik algab kreeka ratsionaalse filsoofia sünniga, mida kehastab eriti Sokrates. II periood: Nietzsche ise nimetab seda "ennelõunaseks filosoofiaks". Neid teoseid seob võitlus "decadence", "moraali" ja "religiooni" vastu. Nietzschet ajendab võitluses moraali ja traditsioonilise filosoofia vastu kirglik igatsus tõepärasuse järele. Moraal on suhteline, moraali otsused ei ole ajatud ja absoluutsed, vaid ajaloolised ja sotsiaalselt suhtelised. Voorused on konvensionaalsed eelarvamused. Tegelikult on inimese juures suunatud kõik suuremale naudingule
seda niikuinii. E. Hubbard Oskus meeldida on tegelikult oskus petta. Vauvenargues Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt. W. Shakespeare Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele.
· Thales - Mileetose koolkond (6. saj eKr) arvas, et kõige aluseks oli vesi. · Anaximandros (Thalese õpilane) - seletas esimesena maailma abstraktselt, püstitades meeltega tajumatu piiritu alge apeironi idee. · Demokritos atomistika koolkonna filosoof (5.-4. saj eKr) - maailm koosnevat tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest - aatomitest (kr k atomos - ,,jagamatu"). · Sokrates Ateena filosoof (5. saj eKr) - kui esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega, siis 5.sajandil tekkisid filosoofid, kes otsisid vastuseid inimlikku käitumist puudutavaile küsimustele. Tekkis filosoofiline suund sofistika, mille esindajad arutlesid selle üle, mis on hea ja mis halb. Oma õpetuses jõudsid sofistid pettejäreldustele, st näiliselt õigetele järeldustele, tegelikult aga vääratele.
Alternatiiv: saavutada individuaalselt Kuidas see on võimalik? Platoni Symposioni (Pidusöök) vastus Suurim "raskus" on seksuaaltung -> armastus üksiku vastu. Juhuse meelevald Kas armastusest on võimalik vabaneda? Jah ja ei: võimalik armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab Symposioni meetod Iga osaleja kõneleb armastusest Enamik ei mõista, et lähtub kitsast isiklikust kogemusest Ainult Sokrates (või tema õpetaja preestrinna Diotima) näeb üldist 8 Samas isiklik lugu võib avada veel midagi, nagu näitab Alkibiadese lugu Sokratese Diotima kõne: Armastus tähendab, et x ihaldab y Ihaldamise ja omamise vahekord Armastus ja surematusetaotlus Armastus ja ilu (hüve): · kui x armastab y, siis y on "ilus"
mida kahtluse alla ei seata. Ehk tõestusvahendite esitamine mitte jutlustamine. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? Kui Kristus näeb inimese olemust kannatustes ja nendest pääsemises, siis Sokratese jaoks on inimene eelkõige mõistuslik (ratsionaalne) olend. Sokratese jaoks on filosoofia tervikuna õpetus sellest, kuidas elada. Elu all mõistetakse eneseteadvust, tarkus kui täielik teadmine tunnistatakse põhiliseks kõlbeliseks vooruseks. Sokrates võtab kasutusele vaba tahte mõiste tähistamaks inimese aktiivsust ja erilist kohta maailmas. Inimteadvuse vormina nähakse ratsionaalset, mõistuspärast tegevust. Sokrates tunnistatab kõige olemasoleva eesmärgina inimese kasu. Kõik maailmas, isegi jumalad, tegutsevad inimese heaks. Nt päike liigub Maast parasjagu sellises kauguses, et inimesel ei tarvitseks kannatada liigset soojust ega külma.Kristlus tekkis filosoofilise ja religioosse õpetusena inimesest; õpetuse
Semiootika ajalugu: kordamisküsimuste vastused. Lekton (stoikud) sõnaline esemelisus, teadvuse tüüp mis saadab sõna. Luuakse sõna poolt ei eelne talle. Ei asetse rääkija hinges vaid keeles endas. L-le tugineb mõte. L võimaldab helidel esemetega vahetult suhestuda. Eristatakse täielikku, lõpetatud lektonit (Sokrates kirjutab) ja mittetäielikku lektonit (kirjutab). Lekton on lähedal tähistatavale. Tähistatav semainomenon, tähistaja semainon Lekton on see, mida võib välja öelda. Vastandub Platoni idee ja Aristotelese vormi kontseptsioonile Püha Augustinus Nomen on verbumi tüüp. Tähistab mingit eset. Nimi ja märk, aga ese ei ole märk. Märk on miski, mis ilmutab end meeleorganitele, samas ilmutab mõistusele veel midagi peale iseenda. Märkide tootmise ainus põhjus on vajadus suhelda. Märgi 4 koostisosa: - sõna (verbum) - väljendatav (dicible stoikude lekton) - väljendus (dictio) - ese (res) Verbum sõna metalingv tähen...
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei s...
Usuline eetika toetub Jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele, või eelistustele ja kokkuleppele. Usk võib moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS: Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse John Locke: leping kaitseb omandit Jean-Jacques Rousseau: seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine MIKS PEAB TÄITMA MORAALINORME? Ühiskondlik leping ei pea eeldama kirjalikku või suulist lepinguakti, vaid põhineb vaikival nõusolekul. Poliitilised kontraktualistid näitasid, kust tuleb inimestel kohustus alluda seadustele ja riigivõimule. Hüpoteetiline leping
· Dionysos veinijumal Kultuur OM Kultuur- filosoofia I · Tarkuse armastus või ka tarkuse teadus · Peamine probleem maailmakorraldus ning eksistents · Kuulsamad filosoofid · Thales Mileetosest · Filosoofia ja teaduse looja · Kõige aluseks- vesi · Demokritos · Maailm ja ka inimne koosnevad aatomitest · Pythagoras teoreetilise matemaatika looja · Hippokrates arstiteaduse looja · Herodotos- ajaloo isa · Sokrates · Planton idealist, ideaalse riigi teooria · Aristoteles antiika-aja kuulsaim ja mitmekülgseim filosoof Aleksander Suur ja hellenism · Makedoonia kuningas 336-323e.Kr · Alistas pärsia suurriigi ja lõi kõigi aegade suurima impeeriumi · Aristotelese õpilane · Viis kreeka kultuuri idamaadesse · Siit nimetus- hellenism · Püsis Rooma võimuni · Teaduse, kultuuri kõrgeim arengutase · Aleksandria raamatukogu · Archimedes, eukleides,ptolemaios
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
poliitiliste funktsioonide titmisele, kogemusi ka nhtavast maailmast. Tulevaste valitsejate kasvatamise le arutades, kerkib Politeia`s les ksimus, kas ka ttarlapsed peaksid saama sedalaadi haridust. Kuna jutt on polis`e valitsejate kasvatamisest, siis on ksimuse all tegelikult see, kas igluse idee kohaselt lesehitatud polis`es viksid ka naised olla valitsejad. Sellele ksimusele vastatakse antud teoses jaatavalt. Mteldes meeste ja naiste erinevuste le jrele, ei leia Sokrates neis muud ebavrdsust kui vaid fsilise ju erinevus. Kuid fsilise ju suurus on valitseja isikuomaduste seas ju ebaoluline. Otsustavaks eeltingimuseks oli Platoni jrgi tarkus, olgu eeldused selleks siis naisel vi mehel. Ettekujutus, et naistel viksid olla meestega vrdne roll poliitilises elus, oli tolle aja jaoks vga ekstravagantne. Kreeka tolleaegses poliitilises tegelikkuses seda kusagil ei eksisteerinud. Kuid faktiline poliitiline tegelikkus ei olnud Platoni jaoks argumendiks
I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil
Lingvistid on kritiseerinud tähenduse väidet. Vastukaaluks H.W.Joseph on öelnud, et nimi pole tähendusetu, vaid tal on lõpmata rikas sisu. Pärisnime kasutamisel anname rohkem informatsiooni edasi kui üldnimega. Eelduseks on, et me peame seda inimest teadma. B. Russell 1948 arutlus oli selline, et sõna võib seostada objektiga ja mõttega sellest objektist. Pärisnimed on tema jaoks mõttetud. Sellest tulenes väide, et Sokrates on nimi, aga Hamlet ei ole nimi. Sokrates on olemasolev persooon, Hamlet aga on sõna, millega tähistati Taanimaa printsi. Russell ütles, et tema leiutas termini ,,Loogikalised pärisnimed" nagu näitavad asesõnad: too, need jne. Näitavad objektile, aga ei iseloomusta teda. Ainsaks tähenduseks on see, et märgivad üksnes iseennast. A. Gardiner 1940 ,,Pärisnimede teooria" jaotus kus räägib kehastunud nimedest ja kehastumata nimedest. Kehastunud nimed on need, mida kannab konkreetne inimene, olend jne
Nad oskasid lugeda, pillimängida ja tantsida. Hetääri kasutamine andis kunstnikule suurema tähtsuse. Myroni ,,kettaheitja" PHEIDIAS'e kujudest on hästi tuntud krüselefantiintehnikas loodud kujud, nt. Athena kuju Parthenoni templis, kus on säilinud ka marmorkujusid ja Zeusi kuju Olümpias, mis on suurim krüselefantiintehnikas tehtud kuju maailmas ning see kuulutati maailmaimeks. PHEIDIAS kasutas arvukalt õpilasi, kelle seas oli ka kuulus filosoof SOKRATES. Ta kasutas õpilasi koguaeg nende kujude tegeminse juures. PHEIDIAS'e puhul on teada ka tema õnnetu saatus. Teda süüdistati kulla varguses ja jumala teotuses. Ta lõpetas oma elu pagenduses vaesena. Hellenistlik ajastu. 4. saj. eKr., ILUKLASSIKAST, on esindatud kaks kujurit Ateena koolkonnast: PRAXITELES, kes on kõige tüüpilisem iluklassika kujur ning ta on toonud Kreeka
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine...................................
Sellised positiivsed seadused, mis pole kooskõlas loomuseadusega, ei ole tõelised seadused, vaid võltsseadused. Maailm on ratsionaalselt korrastatud, väärtused ja normid on selle osad. Selle teooria järgi on moraal inimloomuse funktsioon. 30. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? · Hobbes'i ,,Leviaatan" annab minimaalse õigustuse moraalile üldises mõttes. Moraal on vajalik, et pääseda ,,loodusseisundist". · Platoni ,,Riigis" vastab Sokrates Glaukose loole Gygesest, et meile on kasulik olla moraalne, viidates hinge harmoonia ideele ja väites, et ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt. · Religiooni järgi tasub Jumal inimestele või karistab neid nende vooruse või pahe alusel. See on uskliku alus olla moraalne. · Ühiskonna alalhoidmiseks tuleb leppida mõnikord teatud kahjuga, et saada pikas perspektiivis kasu. Selleks, et pälvida
tema arvates on seda teinud inimesed, kellel pole vahet kuidas midagi hääldada ja kuidas suud liigutavad. Nad lisavad algupärasesse sõnasse kõikvõimalikku kuni lõpuks ei mõista ükski inimene sõna tähendust. Ta kombineerib keele pildi- ja instrumendi-teooriat, mis on väga mõjukad tänaseni. Aristotelese põhihuvi oli süllogism. Nt Kõik inimesed on surelikud.Sokrates on inimene.Järelikult: Sokrates on surelik. Aristotelese jaoks oli vaja defineerida kategooriad ja lause. Tema arvamused keele kohta olid väga mõjukad, nad on siiamaani mõtlemise põhialuseks. Kõne on tunnetuste kogemuste representatsioon, kiri on kõne representatsioon. Aristoteles jagas sõnad klassidesse : mis (substants) – nt hobune, mees kui suur (kvantiteet) – kahe “kubiti” pikkune missugune asi (kvaliteet) – kollane, grammatiline suhestatud millega (suhe) – pool, topelt, suurem kus (koht) - turuplatsil
1. Sumeri ja Vana-Egiptuse võrdlus: Kirja olemasolu: Sumeris kiilkiri-pilliroost pulgaga kirjutati savitahvlile märke. Sumerite avastuseks ratas. Egiptuses hieroglüüfid e. piltkiri, millega kirjutati valitsejate elulood hauakambri seintele. Geograafiline asend: mõlemas tsivilisatsioonid sünnivad jõgede läheduses, arenevad jõeorgudes, sest ümberringi on kõrb. Egiptuses võrdsustub Niilus jumalaga. Jõed laevatatavad, seetõttu võimalik piirkondade kommunikatsioon. Surnute kultus: arusaam, et eksisteerib teispoolsus. Nn. egiptlase suurim hirm surra väljaspool Egiptust, nagu ei pääseks ta siis teispoolsusesse. Püramiidide rajamine Egiptuses seotud surnutekultusega. Surm ei tähenda nende jaoks elu lõppu vaid selle jätkumist teisel kujul. Kogu surmaga seotud kombestiku põhieesmärgiks oli inimese mina säilitamine. Vähe teada sünni ja pulma kombestikust. 1kohal surm. Usk kõikvõimsasse jumalasse: Jumalad kesksel kohal, sekkuvad aktiivselt inimeste...
positiivsed seadused, mis pole kooskõlas loomuseadusega, ei ole tõelised seadused, vaid võltsseadused. Maailm on ratsionaalselt korrastatud, väärtused ja normid on selle osad. Selle teooria järgi on moraal inimloomuse funktsioon. 30. Mis motiveerib inimesi moraalselt toimima? Hobbes'i „Leviaatan“ annab minimaalse õigustuse moraalile üldises mõttes. Moraal on vajalik, et pääseda „loodusseisundist“. Platoni „Riigis“ vastab Sokrates Glaukose loole Gygesest, et meile on kasulik olla moraalne, viidates hinge harmoonia ideele ja väites, et ebamoraalsus laostab inimese seestpoolt. Religiooni järgi tasub Jumal inimestele või karistab neid nende vooruse või pahe alusel. See on uskliku alus olla moraalne. Ühiskonna alalhoidmiseks tuleb leppida mõnikord teatud kahjuga, et saada pikas perspektiivis kasu. Selleks, et pälvida
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
