Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultim...
on öiglane riigikord; kasvatusprobleemid jne. TV. LK 60 TABEL sofistika esimene filosoofiline suund, mis hakkas elufilosoofiat teoreetiliselt arutlema ja traditsioonilisi töekspidamisi vaidlustama Sofistlike vaadete rakendamine poliitikas töi kaasa probleeme, mistöttu tekitasd sofistlikud seisukohad tösise opositsiooni. Sofistide vastu astus välja üks kuulsamaid Ateena filosoofe Sokrates. Ta ei kirjutanud oma ülestähendusi ega vötnud ka oma öpilastelt tasu. Sokrates leidis, et sofistid petavad oma öpilasi: nad väidavad, et öpetavad voorust, kuid Sokratese arvetes ei tea ned, mida see üldse tähendab. Vooruse olemuse möistmine ongi Sokratese arvates filosoofia peamine möte. Sokratese veendumuse kohaselt oli öpetaja kohus üksnes öpialse juhatmine, asja möistmiseni pidi öpilane jöudma ise. Sokrates suhtus üsna halvustavlt Ateena demokraatlikku riigikorda. Riiki valitsesid vöhikud ja demokraatlik riik polnud vooruslik
osasi). -) Ta oli üks esimesi materjaliste, kes ütles, et kõik ained on puhtalt tulnud mingist ainest. * Anaxagoras (500-428 eKr) ütles, et maailm koosneb lõputult suurest hulgast erinevatest seemnetest (spermata k.keel) ja üliväiksed on vaimud (nous k.keel), mis on ebaisiklikud, kuid kõigel, mis on, on eesmärk. * Empedokles võttis kokku kogu uurimused ning ütleb, et maailm koosneb neljast elemendist: vesi, tuli, maa ja õhk. Sofistid * 431-404 eKr hakkasid suured Peloponnose sõjad Atheena ja Sparta koalitsioonide vahel ning samal ajal kestsid siiski edasi demokraatlikud valimised, kus oli vaja retoorika ehk kõne oskust ja levima hakkabki väitlus. Samal ajal hakkavad levima sofistlikud (targad) õpetajad, kes käivad linnast linna inimesi õpetamas. * Sofistid tegutsevad väsimuse perioodil ning leiavad, et võib ju kõike tõestada valget- mustaks ja musta-valgeks olenevalt sellest, kui hea väitleja sa oled.
Eetika ja moraal (Pojmani järgi) Moraal osutab inimeste ja kultuurida teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna Etümoloogia Eetika: kr. Ethos komme, harjumus; thos iseloomuomadus Moraal: lad. Mores kombed Moraal osutab inimeste tajutud normidele-printsiipidele; eetika teoreetilisele reflekteerimisele moraali üle. Eetika ülesandeks põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. Moraali keskne mõiste: peab - sa pead midagi tegema, sa ei tohi midagi teha Eetika peamine küsimus Antiigis: Kuidas peaks elama? Esitatud üksiku indiviid...
filosoofia kodumaa. Kreekas hakati juurdlema maailma probl. üle. Matem-Pythagoras, kelle arust põhines maailmakorraldus arvudel, matem. põhines loogilistel üldistustel;Arstiteadus- seotud vaatlusel põhinevate konkreetsete tähelepanukutega ja igapäevase elu vajadustega, Hippokratese teos sisald. haiguste sümptomeid, looduslik seletus, 4 ihumahla organis-vere, lima, musta ja valge sapi vahekord;Ajalooteadus-Herodotose ,,Historia"-Kreeka-Pärsia sõjad ja ajalugu. Kreeka sofistid:kujunes 5 saj. eKr, kus hakati elufilosoofias trad. tõekspidamisi vaidlustama. Kõik on suhteline. Sokrates-leidis, et sofistid petavad oma õpilasi, tema arvatates oli filosoofia mõte vooruse mõistmine, mille juures tähtis oli teadmine, suhtus halvasti Kreeka demokraatiasse, 399 eKr anti kohtu alla ja mõisteti surma. Platon-Sokratese õpilane ja avas filosoofiakooli, pani oma teosed kirja dialoogidena, esitas oma versiooni ideaalsest riigist(Sparta ligilähedane
pompe, - rongkäik ii. koorid, - iii. võistlused. tantsud, laulmised 7. Mantika (ennustamine): a. mantika üldiseloom. Põhines ekstaasil, unenäol ja visioonil ning inspiratsioonil, oraaklil ja astroloogial. Selgeltnägijatel tähtis koht, asendasid mõneti ka arsti. Olid tegevad ohverdamisel, poliitilistes küsimustes (nt. sõja ja rahu otsustamisel), säilitasid usunditavasid. Sofistid kritiseerisid, ent selgeltnägijad säilitasid oma positsiooni veel hilisantiigini. b. Tähtsamad oraaklid: i. surnuoraaklid; ii. Dodona; iii. Didyma; - iv. Delphi, tema rituaalid ja tähtsus. v. Sibüllid. vi. Hieromandid-Hüperborealased. 8. Metempsychosis: - hinge ümberasumine pärast surma, reinkarnatsioon a
aatomitest (kr k atomos - ,,jagamatu"). · Sokrates Ateena filosoof (5. saj eKr) - kui esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega, siis 5.sajandil tekkisid filosoofid, kes otsisid vastuseid inimlikku käitumist puudutavaile küsimustele. Tekkis filosoofiline suund sofistika, mille esindajad arutlesid selle üle, mis on hea ja mis halb. Oma õpetuses jõudsid sofistid pettejäreldustele, st näiliselt õigetele järeldustele, tegelikult aga vääratele. Sokrates astus nende seisukohtade vastu ägedalt välja, tuues näiteks, kuidas paljud sofistid väidavad end õpetavat vooruslikkust, mõistes selle all aga oskust elus edukalt hakkama saada. Sokratese arvates on filosoofia peamine mõte vooruse olemuse mõistmine. Teiseks tähtsustas ta teadmist, sest üksnes teadmine võimaldas voorust mõista
Keelefilosoofia: on filosoofia valdkond, kus küsitakse: keele ja sõnade olemuse kohta keele ja sõnade tähistamisvõime kohta keele ja sõnade kommunikatsioonivõime kohta Milles peitub sõnade tähendus? filosoofiaeelsed kontseptsioonid · Pythagoros: ,,nimesid moodustata ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." · Demokritos: sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. · Sofistid: sõnad on konventsioonid ratsionalism ja empiris. · (platon, Aristoteles, Thomas Aquinas): · essentia, asja olemus · Uusaegne empirism: korduvad tajuimpulsid ehk ,,ideed" · John Locke: Sõna on...sekundaarne sisetahu, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid tajuimpulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Pragmatism ja Wittgenstein · John Dewey, Human Nature and Conduct, 1922
" ja ,,Mis on hea elu?" Erinevad inimesed tahavad erinevaid asju, aga kõik tahavad olla õnnelikud. ,,Mis on õnn?" 32. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga? Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. Uusajal aga lahutati moraali teema hea elu temaatikast. Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. 33. Hea elu teooriad antiikfilosoofias ja kaasajal. Antiikfilosoofias: Hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle meelest oli hea elu see, mida keegi heaks peab. Sofistide subjektivistlikku hea elu käsitlust kritiseeris Sokrates, kelle meelest on võimalik öelda, milline elu on objektiivselt hea. Sokratese jaoks seisneb hea elu oma elu üle mõtisklemises, hea elu küsimusega tegelemine ongi hea elu. Platon ja Aristoteles kuulutasid hea elu küsimuse praktilise filosoofia keskseks küsimuseks. Hea elu eetika küsimus: Kuidas peaks elama?
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
jumaliku ilmutuseta. Usuline ja ilmaik eetika erinevad eelkõige lähtekoha ja põhjendusviisi poolest. Usuline eetika toetub Jumala tahtele ja autoriteedile, ilmalik eetika inimeste mõistusele, või eelistustele ja kokkuleppele. Usk võib moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. KONTRAKTUALISM EHK KOKKULEPPELISUS EETIKAS: Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad: Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse John Locke: leping kaitseb omandit Jean-Jacques Rousseau: seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine MIKS PEAB TÄITMA MORAALINORME? Ühiskondlik leping ei pea eeldama kirjalikku või suulist lepinguakti, vaid põhineb vaikival nõusolekul.
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid,...
Ka hing koosneb aatomitest, selle moodustavad imekerged tuleaatomid. Inimesel on ainus elu. Surm saabub, kui hing laguneb peale suu kaudu kehast lahkumist. Demokritose eetikaõpetuses on oluliseks mõisteks õnn - eudaimonia. Elu eesmärk - saada õnnelikuks. Suurim õnn on olla vaba soovidest ja kirgedest. 43. Sofistika Sofist tähendas VI saj. e. Kr. teadlast, filosoofi. V.saj.e. Kr. muutus sofist kõnekunsti õpetaja nimetuseks. Vanemad sofistid V.saj. e. Kr. Nooremad sofistid IV saj. e. Kr. Vanematest sofistidest tuntuimad on Protagoras ja Gorgias. Sofistide keskus: Ateena. Seal nõuti kohtuprotsessidel avalikku kõnelemist. V saj. e. Kr. tõusis kõnekunst tähtsaks ühiskondliku positsiooni saavutamisel. Sofistid õpetasid soliidse tasu eest ja said rikkaks. Lisaks kõnekunstile esitasid filosoofilisi tõdesid. Sofiste ei huvita maailma algpõhjus või üldkehtiv tõde. Rahvakoosolekutel võitis see, kes veenvamalt oma seisukohti esitas.
Mütoloogiline maailmapilt on kirja-eelne maailm, palju suulist traditsiooni. Kirjakeelest meelestatud maailm - loogikale alluv. 1)Küsimus maailma esimesest algest ( ). Otsitakse kõikeühendavat alust. 2)Tõde (aleneaa) - mittevarjatuna, tõeselt. Mõiste probleemid. 3)Tegeldakse inimese loomuse ja eetiliste väärtustega. Mis on hea - aratou? Mis on vooruslik - areth? Isiklik õnn? Epohhid: 1)Eelsokraatiline periood - periood kuni Sokrateseni. Mileetose, eelea koolkond, etomistid, sofistid. 2)Klassikaline filosoofia periood - loetakse Makedoonia tõusust. Tähistab segukultuuri. Aleksander Suurest sai alguse valitsejate jumalik kummardamine/austamine, mis kasvas Rooma jumalkeisrite kultuseks. Koolkonda kuuluvad stoikud, skeptikud. Elufilosoofilised suunad. 3)Uusplatonism - sünnib 2.saj.p.Kr. Religiooniline-filosoofiline süsteem. Vool püüab religiooni korrastada. Algselt sünnib kristluse vastasena. Lõpp ja
lahendusteni. Tuntuim neist vast “Achilleus ja kilpkonn” , kus Achilleus jookseb võidu kilpkonnaga, kuna aga kilpkonnale on antud edumaa, ei jõua talle Acilleus järele, isegi kui ta on kiirem. Järeldus: liikumist ei olegi tõepetuse kohaselt olemas. Olemine on paigalseisude summa. Samuti on eelsokraatik PYTHAGORAS, tuntud on temanimeline matemaatiline teoreem. Teda peetakse esimeseks idealistlikuks filosoofiks ja esimeseks termini filosoofia kasutajaks, kes ennast filosoofiks nimetas. SOFISTID (kr k < sophisma - `kaval järeldus, pettus`) ei ole ühtne 5 koolkond, neid filosoofe seob vastandumine eelnevasse filosoofiasse ja valitsevasse ühiskonna korda. Sofistid tegelesid peamiselt RETOORIKA arendamisega. Sofiste võib võrrelda tänapäeva advokaatidega, kes musta valgeks räägivad ja tõestavad asju vastavalt vajadusele. Kõik on suhteline
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema a...
muutmisele. Platoni ( 427-347 e. KR.) järgi on seadus inimese türanniks ja sunnib paljut loomuvastusi (Platon, Protagoras, 337). Alkidamas väitis, et Jumal on kõik inimesed loonud vabadena ega kedagi teinud sünni poolest orjaks. Sofistide kosmopoliitilises loomuõigusmõttes on nähtud ka üldse inimõiguste idee algupära. Esimene samm selle ideeni jõudmiseks on kahtlemata kõikide võrdsuse tunnistamine. Sofistid siit edasi siiski ei läinud ega püüdnud täita konkreetne sisuga. Kallikles (5. saj. e. Kr.) see vastu kritiseeris rahvavalitsuse ja demokraatia, mis kohtleb kõiki ühesugustena, ehkki inimesed on oma olemuselt erinevad. Võrdsustamine on ebaloomulik [Luts 1997, lk 56]. Sofistide subjektivistliku värvinguga õigusfilosoofia järgi: 1. ,,Loomust", ,,loomulikku" võib sisustada ka subjektiivselt, sidudes selle predikaadi inimesega (varasema kosmilise ja kõikehaarava korra asemel)
1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ...
Millised on normaalsed tajumistingimused? Miks tajuvad erinevad subjektid asju erinevalt? Mida tähendab tajuda unenäos? Mis peaks tagama taju adekvaatsuse? 4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema
Vapustatud Iokaste poob end üles. Oidipus torkab silmad peast ja läheb piinatuna maapakku, truu tütar Antigone saatjaks. Võimutülis vennad, kelle isa ära needis, tapavad end hiljem lahingus Teeba pärast. Onu Kreon, Iokaste vend, valitseb Teebat. Tema jäikuse tõttu hukkub õetütar Antigone, samuti poeg Hamion ja naine Eurydike. 4. Euripidese maailmavaade ja tema "Hippolytos" Ateenas hakkas populaarseks muutuma sofistide liikumine. Sofistika ehk vaimu seisund. Sofistid olid Ateenas professionaalsed polemistid: tehniline vaidlus, vaidluskultuuri areng. Ateenasse jõuab Sokrates, kes kehastab vaidluskultuuri. Kolmas suur traagik oli Euripides. Ateenalaste arvates esitas Sokrates Euripidese näidendite pähe oma teoseid. Samas Sokratese mõju Euripidesele on vaieldamatu. Sokrates leiutas individuaalse moraali. Euripides aga avastab maailmast kaose, see kaos valitses ka jumalate maailmas, teda huvitas ka individuaalne psühholoogia. Teda mõjutasid
edasi B suunas peate jällegi läbima pool teed C ja B vahel, s.o. punkti D. Liikudes punktist D edasi B suunas peate jällegi läbima pool teed, jne jne. Seega jääb teil alati läbida pool mingist teelõigust ja te ei jõua kunagi punkti B. Zenoni paradokside loogiline struktuur oli väite põhjendamine väite vastandist absurdsete järelduste tuletamise teel: nn. reductio ad absurdum. Väidete põhjendamise ning ümberlükkamise kunsti arendasid edasi varased retoorikud ja sofistid. Tuntumad neist olid 5. sajandil e.m.a. elanud Gorgias, Hippias, Prodicus ja Protagoras. Sofistid ei tegelenud küll väitluse tehnika uurimisega, kuid nad nõudsid näiteks, et moraalipõhimõtteid tuleb ratsionaalselt põhjendada. Sofistide traditsiooni kandsid edasi Sokrates (470-399 e.m.a) ja Platon (428/427 - 348/347 e.m.a). Platoni kirjutistes ilmub esimest korda tähelepanek väitluse struktuurist kui iseseisvast uurimisobjektist. 2.1.2 Aristoteles
Loodusfilosoofid urivad, millest maailm koosneb. Loodusfilosoofid: · Thales (6. saj ekr). Ta arvas, et maailm koosnev veest, ükski ajahetk ei kordu. · Aleximandros. Maailm koosneb määramatusest. · Demokritos. Aatomite õpetus. · Pythagoros. Kõik koosneb arvudest. 1. Milles seisnes sokratese, platoni ja aristotelese õpetus? 2. Millist meetodit nad kastasid levitamiseks ja õpetamiseks? Eelkõige sokrates. 3. Millist riigivormi nad pooldasid? 4. Kes olid sofistid? 1. Sokratese kohaselt olid voorus ja hüve midagi püsivat, reaalset ja inimeste omavahelistest kokkuleppest sõltumatu. Filosoofie hüve ja vooruse mõistmiseks. Tuleb mõista kui vähe teatakse. Dialoogina ja ajas inimesi segadusse. Platon arendas edasi sokratese teooriaid. Tuli leida põhjus. Hüve- igavene ja puutumatu. Ideed on muutumatud ja reaalsed olemus põhjused
Tööstuse areng toob kaasa tööstus- ja rahvusriikide tekkimise. Mindi üle demokraatiale, mis tähendas seadusandliku tegevuse kasvu. XIX saj kujunesid rahvuslikud õiguskorrad. Seadustega ei juhitud enam mitte ainult rahvast, vaid ka riiki. Kui üksikud riigiametnikus ei allu enam kontrollile, tekib haldusriik. Riikide tekkimise teooriad: Lepinguteooria – riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad loomulikust vabadusest. Sofistid pidasid otsustavaks teguriks kaitsevajadust. Orgaaniline teooria, Aristotelese õpetuse põhjal. Inimesel on ümbritsevatest oludest kujundatud loomus, ta on asetatud kindlatesse ühiskondlikesse suhetesse. Üksikuna ei jääks ta ellu, aga ta peab omama ühiskonnas mingit funktsiooni. Võimuteooria. Väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Selle järgi ei saa riik tekkida teisiti kui võimu haaramise teel
amm (naistegelase abiline), priileivasööja parasiit, libekeelne kokk. 69. Kirjelda kõnekunsti ehk retoorika rolli kreeka kultuuris. Kodanikud osalesid kõnekoosolekutel, kus enda arvamuse oskuslik edasiandmine oli väga oluline. Samuti enda kaitsmine kohtus. Seetõttu arenes praktiline kõnekunst, seejärel ka teooria. Kõneõpetajad ja kõnekirjutajad olid uued võimalikud eluteevalikud. 70. Kes olid sofistid? rändavad kõneõpetajad: pragmaatiline lähenemine (kõne peab veenma, tõde pole oluline), samas olid mitmekülgselt haritud 71. Iseloomustage sofistide vastuolulist ühiskondlikku rolli. Sofistide põhimõtete järgi oli oluline vaid veenmisoskus ja vaidluses oli alati võimalik tuua vastandlikke argumente, mis on mõlemad (oskusliku tõestamise korral) veenvad. Seetõttu heideti neile tihti ette moraalitust (ja veel hullem moraalituse
Keel tekitab segadusi - tänu keelele saame püstitada küsimusi mis on olemine, mis on inimese mina jne; tekitab meile pseudoprobleeme. 6. Milles on võib näha sõnades peituvat väge? Sõna peetakse otseseks loodusnähtusi esilekutsuvaks jõuks. Sõna toob oleva välja sellisena nagu see on. 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras - Sõnad on looduse enda poolt. Demokritos - Sõnad on juhuse, mitte looduse poolt. Sofistid - Sõnad on inimeste välja mõeldud konventsioonid. Ratsionalism - Sõnad tähendavad asja sisemist loomust/olemust Essenita Empirism - Sõnad on tajude koopiad Pragmatism - Sõna tähendus on tegevusharjumuste komplekt. 8. Milles seisneb keelerelatiivsuse hüpotees? Keel pole staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mille abil konstrueeritaks eraldiseisev maailm. Sõnad on selle maailma loomise protsessuaalsed vahendid. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda
Pilet 1 1. Mis on ajalugu? Ajaloo periodiseerimine maailmas ja Eestis. Ajaloo uurimine ja abiteadused. Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna arengut tema tekkimisest tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kas ühiskondlikud või majanduslikud muudatused, mis vastavad ühele ajajärgule. Ajalugu jaguneb: Muinasaeg(u 6-5 milj eKr), Vanaaeg(u 3000 eKr), Keskaeg(476 pKr) ja Uusaeg(15.-16. saj vahetus). Vanaaeg lõppeb Rooma riigi langemisega 476. a’ pKr. Eesti ajalugu jaotatakse etappideks lähtuvalt sellest, millist materjali kasutati tööriistade valmistamiseks: (esiaeg?) 1) Kiviaeg- (keskmine kiviaeg-mesoliitikum)- inimesed elatasid end küttimisest, kalapüügist, ja korilusest. Õpitakse kasutama savi. 2) Pronksiaeg- 1800 a. eKr. (vanem, noorem pronksiaeg)- karjakasvatus, põllundus. Kirved, odaotsad, ehted. 3) Rauaaeg- (varane- 6. saj eKr-1. saj. pKr, vanem rauaaeg- 1-5 saj., keskmine rauaaeg-...
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi tegemiseks. Nt toiduretsept, juhend ruutvõrrandi lahendamiseks. Programm – formaalses, üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm. Arvutid suudavad täita ainult programme. Bitt – info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit – nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut. Nibble - 4 bitti. Bait – arvutite...
Sõnadega tuleb olla ettevaatlik, sest sinise silma võid mõne aja pärast ära unustada, et lendu lastud halba sõna enam tagasi võtta ei saa. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras (Proklose tsitaat) ,,Nimesid moodustada ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." Nimisõnad tähistavad olevate asjade loomust ning sellepärst on sõnad looduse enda poolt. Sofistid Sõnad on konventsioonid. Demokritos Sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. Ehk kõige tänapäevalikum. Sõnad on inimeste välja mõeldud konventsioonid. Keelel ja sõnadel pole maagilist seost olemustega. L. Wittgenstein Sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus . Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas Essentia, asja olemus. Locke, Hume Korduvad tajuimpulsid ehk `ideed`. Locke "Sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest
Mis on hea elu? ·Aristoteles: hea elu on vaimse tegevusega täidetud elu ·Seneca: hea elu on vooruslik elu ·Leibnitz: hea elu on oma võimete pidev täiendamine Mitte elu ise pole väärtuslik vaid ainult hea elu See, mis loeb, on elu kvaliteet 33. Kuidas on hea elu temaatika seotud moraaliga ? 34. Hea elu teooriad antiikfilosoofias ja kaasajal. Platon ja Aristoteles kuulutasid hea elu küsimuse praktilise filosoofia keskseks küsimuseks. Hea elu küsimuse tõid filosoofiasse sofistid, kelle meelest oli hea elu see, mida keegi heaks peab. Sofistide subjektivistlikku hea elu käsitlust kritiseeris Sokrates, kelle meelest on võimalik öelda, milline elu on objektiivselt hea. Sokratese jaoks seisneb hea elu oma elu üle mõtisklemises, selle üle reflekteerimises, mida tähendab elada head elu. Hea elu küsimusega tegelemine ongi hea elu. Platon räägib vaheldumisi heast ja õnnelikust elust. Õnne all mõistab Aristoteles hästi elamist.
Antiikkirjanduse eksamiküsimused 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Nimetus antiikkirjandus tuleb antiquus, antiqua, antikuum vana või muistne, põline, auväärne ja see omakorda tuleneb teisest lad. Keelsest sõnast ante vanem, enne või ees. Roomas kasutati antiqua Kreeka pärandi kohta. Enamasti arvatakse, et minevik on seljataga, tulevik ees. Tegelikult on vaid vastupidi minevik on läbielanute silme ees, seega on ees, ent tulevik on tundmatu, seega võiks hoopis see taga olla. Antiikkirjanduse definitsioon selle all mõeldakse vana-kreeka, vana-rooma kirjandust, vanimad Euroopas tekkinud kirjandused. Antiikkirjandus kui vana ja muistne kirjandus on tinglik antiikkirjandus on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prants...
saj teisest poolest tegutsevad rändõpetlased, uuenduslikud (,,inimene on kõigi asjade mõõt" objektiivset tõde pole olemas). On ohtliku õpetuse levitajad, traditsioonide vastu.) Klassikaline komöödia. Peategelane vana talupoeg Pepsiades, võlgades, läheb Sokratese kooli (mõttelasse) (Sokratest seostatakse seal sofistidega, kuigi ta ei ole, ta hõljub õhus). Pepsiades läheb õppima, kuidas saada lahti võlgadest ilma neid ära maksmata. Sofistid kavalpead, kes oskavad igast olukorrast välja vingerdada. Pepsiades pole õppimisvõimeline, saadab poja, kes tuleb targana koju ja peksab isa läbi. Mõte:,,Sofistide tarkusi praktikas rakendades teeme haiget oma lähedastele." Peksasaanud talupoeg paneb kättemaksuks mõttela põlema. ,,Konnad" kirjanduselu. Peategelased Aischylos ja Euripides on surnud ja elavad allmaailmas. Dionysos otsustab nad sealt miskipärast
Tema jaoks oli mõeldamatu, et mõni vaene inimene hakkab arstiks - > arst ravib tasuta ja jagab ravimeid tasuta. Galeni jaoks tähendas sõna semiootika sama mida sümptomaatika. Platon 5-4, saj eKr -> ,,Kratilos" esimene semiootiline traktaat. Kratilos loomuse järgi. Hemogenes kokkuleppe järgi. Keskendub sellele, kuidas märk mida tähendab ja kuidas ta on millega seotud. Kõik Platoni traktaadid on dialoogid tõde tekib vaidluses. Ateena kontekst kaks filosoofia koolkonda. Sofistid targad inimesed, seisnes selles, et nad teadsid, et tõde ei ole (kes paremini vaidleb, teab, mis on tõde). Retoorika tekkis paralleelselt filosoofiaga. Pärast Ateena kuninga kukutamist tuli inimestel idee, et valitsema peab see, kes on kõige targem. Platonit peetakse utoopiliseks kommunistiks. Kratiolos loomuse järgi Sokratese õpilane ja Platoni kaasõpilane. Hermogenes kokkuleppe järgi Sofisti koolkonna esindaja.
Esimeses ülikoolis Konstantinoopolis oli 3 professuuri-filosoofia, õigusteadus, meditsiin; hiljem tekkis juurde ka neljas, seega ülikoolides õpetati: filosoofiat (kunstid+loodusteadused, nt loogika, retoorika, poeetika, keelte, poliitika, füüsika st loodusteaduste, astronoomia, matemaatiliste teaduste professuurid) teoloogiat, juurat, meditsiini. Sofistide valgustuslik liikumine 5. ja 4. saj e m a tekitas rahva hulgas intellektuaalse hariduse vajaduse. Rändõpetajatena õpetasid sofistid tasu eest keeleteadust ja kõiki ühiskonnateadusi, eelkõige grammatikat, retoorikat ja dialektikat, peale nende ka matemaatilisi aineid. 4. saj e m a arenes sellest haridustegevusest Kreekas kõrgema astme õpetus , mis tugines algõpetusele ning mille eesmärk oli kõrgem üldharidus. Kõrgema astme õpetusele lisasid Platon ja Isokrates kolmanda õpetusastmena filosoofia (Platon) või retoorikastuudiumi (Isokrates).
· Usk võib aga moraalset elu edendada ja valdavalt teebki seda. 9. Kontraktualism ehk kokkuleppelisus eetikas Kokkuleppelisuse põhiidee Kontraktualismi keskmes on veendumus, et igasugused normid saavad vaid siis olla legitiimsed ja kohustavad, kui need, kelle üle normid on kehtestatud, nendega nõustuvad või nõustuda saavad. Normid sünnivad kõigi asjassepuutuvate inimeste kokkuleppe alusel. Klassikalised ühiskondliku lepingu teooriad · Sofistid (Antiphon, Hippias, Glaucon): tekkis eristus loodus vs konventsioon · Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil · Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping · Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse · John Locke: leping kaitseb omandit · Jean-Jacques Rousseau: seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine Eetilise kontraktualismi põhiküsimus: miks peab täitma moraalinorme? Looduslik seisund
· Pahet on kerge vältida." UUDISHIMUS. · EETIKA · Kaks suunda: · Hinge kõige suuremaks mõistatuseks on valu. Valu · Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja purustab hinge ühtsuse maailmaga. põhjusest. · Õnn ja nauding taastab purunenud ühtsuse ja kingib · Sofistid, kes tegelevad inimese küsimusega ning otsivad hingerahu. elutarkust. · Selleks, et olla õnnelik tuleb teada mille poole püüelda ja · Platon ühendab need suunad. millest hoiduda. · Kolm filosoofia põhiküsimust: · Kolmesugune nauding · Mis on tõene? · Loomulik nauding, mis on hädavajalik
üksikisikutel, seega igal inimesel; inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid; rahval; inimkonnal. Ajalooline ülevaade Arvati, et inimväärikus oli vaid Ateena kodanikel (polise liikmetel); "Inimesed on oma loomu poolest kas vabad või orjad": Aristoteles; Sofistid (Alkidamas VanaKreeka filosoof); Justinianuse valitsemine 6 saj; Keskaegne loodusõigus; Keskaja alguses hakkasid tekkima mõned seisuse eriõigused; Ajalooline ülevaade Kristlik reformatsioon; "Üldine Preisi Maaõigus" 1794; Allgemaines Bürgerliches Gesetzbuch 1797; John Locke; Montesquieu, Voltaire, Rousseau; Mirabeau 1770 (droits fondamentaux); Ajalooline ülevaade Inimõiguste areng Saksamaal; Belgia põhiseadus;
79. Riigi tekkimise teooriad: Riikide tekkimise ja riigi olemuse kohta on erinevaid juriidilisi ja sotsioloogilisi teooriaid. Vaatamata erinevatele käsitlustele seovad nad riigi tekkimise ja olemuse küsimused tihedalt õigusega. Riikide tekkimise kohta on enamlevinud lepingu, orgaaniline ja võimu teooria. Lepinguteooria olemus seisneb selles, et riik luuakse lepingu sõlmimisega. Nii loobuvad inimesed vabatahtlikult om loomulikust vabadusest. Lepingu sõlmimise motiivid võivad erineda. Sofistid (V. Saj. E.kr.) lugesid otsustavaks motiiviks kaitsevajadust. Kaitsta on vaja sisemist korda ja kaitsta on vaja riiki välisvaenlase eest. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Lepnguteoorial oli vahetu tähendus 1776.a. Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonile. Teooria on palju mõjutanud arusaamu demokraatlikust ühiskonna korraldusest ka XX. Sajandil. Orgaanilise teooria lätted ulatuvad Aristotelese õpetusse ,,Politeiast". Aristoteles väidab, et inimene eksisteerib kui laps, ema või ori
Lihtsakoelisemalt on tegu aga millegagi, mis võimaldab konverteerida ideid ja mõtteid teistelegi tajutavaks, tekitada emotsioone, lohutada. 7) Erinevate filosoofide ja filosoofia suundade arvamused sõnade tekke ja tähenduse kohta on järgnevad: Pythagoras – Sõnad on looduse enda poolt ning nimetus peitub asjade olemuses. Demokritos – Sõnad pole mitte looduse vaid juhuse poolt. Sofistid – Sõnad on inimese väljamõeldis, konventsioon. Ratsionalistid – Sõnad tähistavad asjade sisemist loomust. Empiristid – Sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises. Pragmatistid – Sõnad on tekkinud tegevusharjumuste tulemina ja nende tähendus sõltub kasutusest. 8) Keelerelatiivsuse hüpoteesi järgi on keel mitte staatiline vahekord, vaid aktiivne protsess, mis käib maailma (kultuurimaailma) loomise juurde
Esitab oma valitsejaideaali, rõhutab kõlblusõpetust, sõjalisi tegusid. X-i hinnatakse stiili lihtsuse, voolavuse pärast. 22. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Sofistide koolkonna mõjul. Tegelikult tekkis kõnekunst 5. Saj. demokraatia oludes- tekkis retoorika (kõnekunsti teooria), kuju võtsid tulevase retoorilise proosa eriliigid, ent veel 5. Saj. ei leidnud kõnekunst kirjalikku fikseerimist. Sofistid seadsid endale ülesandeks õpetada ,,hästi ja veenvalt" kõnelema moraali ja poliitika küsimustest. Rööbiti nende küsimuste sisulise käsitlusega toimus kunstipärase proosastiili ja uue distsipliini retoorika väljaarendamine. Tuntuimad kõnemehed: Lysias, Iokrates, Demosthenes. 23. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas? Kirjutas sellest teoses ,,Poeetika". Kunsti olemuseks on matkimine, kuid see pole ümbritseva tegelikkuse
) LOOGIKA AJALOOST (vt Tamme, Tammet, Prank. Loogika. 1997, lk 19-51) Parmenides (~540-470 eKr) eristab meeltel põhineva arvamuse dÒxa mõistusega tunnetatavast tõest ¢l»qeia . Temalt on ka samasuse seadus (olemise kaudu). Herakleitos (~540-480 eKr). Dialektik. Võttis kasutusele seaduse mõiste (lÒgoj) ja mõiste kui mõtlemise objekti. Zenon Eleast(~490-430) Apooriad Parmenidese kaitseks. Protagoras (~480-410), Gorgias, Prodikos ja teised sofistid. Tõdede subjektiivsus. Mõistete täpsustamine. Sünonüümid. Loogika mõiste üks võimalik autor on Demokritos (~460-370 eKr). Tõestamise teooria. Loogika seadused. Vastandab tegelikult oleva ja kindla teadmise sofistidele. Induktsioon. Sokrates (470-399). Induktsioon ja üldiste tunnuste leidmine üksikutes mõistetes. Platon (427-347). Väitluskunsti ülesanne on vastuolude avastamine. ARISTOTELES (384-322) Loogika on tööriist kõikide teaduste jaoks. Võttis kasutusele
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kui...
· on kultuur tsivilisatsiooni varane staadium, mil kujuneb tsivilisatsiooni vaimne potentsiaal. · saab kultuuri tsivilisatsiooniks nimetada alates sellest ajast, kui inimsuhteid ei reguleeri enam barbaarsed traditsioonid (nt veretasu põhimõte), vaid seadused. Spengler rääkis erinevate kultuuride üheagsetest sündmustest. Tema arvates elasid kultuuriliselt ühel ajal · Platon ja Hegel · Schopenhauer ja Epikuros · Locke ja Protagoras · sofistid ja epikuurlased · Bacon ja Hegel Spengleri arvates erineb loodusteaduse tunnetusmeetod ajaloo omast. Erinevus seisneb selles, et · ajaloolane seletab ajaloosündmusi matemaatilisel kujul väljendatud ajalooseaduste abil, loodusteadlane kasutab nähtuste mõistmiseks analoogiat. · loodusteadlane seletab nähtusi matemaatilisel kujul väljendatud loodusseaduste abil, ajaloolane kasutab ajaloosündmuste mõistmiseks analoogiat
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
oli Sokrates. Seal kujutati teda nii nagu lihtne ateenlane nägi. Seal ilmneb Sokrates naeruväärse sofistina, kes õpetab igast jama. Ehk kuigi ta liikus nende seltskonnas, vastandus ta sofistidega. Esimese asjana rõhutas ta seda ,et ta ei õpeta raha eest. Teine asi oli see eetilised normid on absoluutsed ja inimesele juba ette antud, vb jumala poolt. Ta sundis inimesi defineerida inimlikke kategooriaid (õiglus, tarkus). Ta tunnistas, et ta ei tea midagi, aga ta teab, et ta ei tea. Samas sofistid, ei tea, et nad ei tea. Teadmatuse tunnistamise kaudu üritab ta jõuda teadmiseni. Ta uskus ,et kes mõistab voorusi, kes teab, mis on hea, käitub hästi. Teadmine voorusest on ülim voorus. Sealt aga tuli kriitiline hoiad Ateena demokraatia suhtes, kuna valitsema peaksid need, kes teavad, kes on vooruslikud. Aga Ateenas valitseb lihtrahvas, kes ei tea midagi voorusest. 399 anti Sokrates Ateenas kohtu alla, et ta ei austa korralikke jumalaid ja rikub noorsugu. Ta mõisteti süüdi ja sai
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Informaalne loogika: teatud vaidlusmeetodite analüüs. Formaalne loogika: reeglisüsteemid ja algoritmid nö mehaaniliseks järelduste tegemiseks reeglisüsteemide kui matemaatiliste objektide uurimine. Arvutid on mõtlemise masinad. Loogika teke Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid Sofistid - Sokrates (470-399 e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a): Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest (eeldustest) järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus. Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui...siis) abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete
1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juh...
· Pythagoras VI saj eKr, kogu maailmakorraldus põhineb arvudevahelistel suhetel · Hippokrates V-IV saj. vahetusel eKr kirjutas mitmeköitelise arstide käsiraamatu, haiguse põhjused on looduslikud, mõõdukas toitumine, arstitõtus · Herodotos V saj. eKr kirjutas Kreeka-Pärsia sõdade raamatu, pealkiri ''Historia'', see muutus ajalugu tähistavaks mõisteks. Tutvustas Eu, Aas, Aaf rahvaste kombeid, püüdis ajaloost leida õpetlikku sõnumit · Sofistid V saj. eKr., õpetas retoorikat ja riigivalitsemiseks vajalikke oskusi, seadused pole jumalikku päritolu, vaid on loodud inimeste kokkuleppel. Mõisted ''õige'',''väär'' on mitmeti tõlgendatavad, inim hinnangud võivad olla erinevad, normid peaksid vastama tugevamate huvidele, võtsid õpetamise eest raha. Lihtrahvas taunis sofistide õpetust, sest ohustas poraali ja traditsioone
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
