kuidas ta peaks küsimusi esitama. 14. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks? Kuna fookuses olid pigem filosoofilis-teoloogilised kosmoloogiaalased arutlused kui konkreetselt vaadeldud taevasündmused. Nt Põhjalikult arutati erinevaid taevasfääride mudeleid, mis leidusid näiteks Aristotelese ja Ptolemaiose taasavastatud teostes. Kõne all oli näiteks sfääride arv ja küsimus sellest, kas kord ööpäevas teeb täispöörde kinnistähtede sfäär või Maa. Selle kosmoloogia alustes aga ei kaheldud. 15. Iseloomustage filosoofi kui meta-teadlast! Teaduse austamine, Teise momendina võiks esile tuua teaduse ja tavamõtlemise probleemsete mõistete taandamist millelegi, mida antud filosoof pidas ontoloogiliselt mitteproblemaatiliseks.nt. Kolmas ning eelmistega seonduv oluline moment on eriline arusaam mõisteanalüüsist. Eesmärgiks ideaalse keele loomine, ning filosoofiliste probleemide lahendamine definitsioonide abil,
(Φ=E*4*pi*r2) + (Φ=q/εε0) + (q< või > 0)⇒ E*4*pi*r2=Φ=q/εε0 ⇒ E=q/ε(pi*r2*ε0) ⇒ E=k*q/εr2
E=k*q/r2 kui r>=R
2) Väljatugevus on suunatud radiaalselt eemale + laengu puhul ja vastupidi - laengu puhul.
(Φ=4*pi*r2*E) + (q=0) + (Φ=q/εε0) ⇒ 4*pi*r2*E = 1/εε0*0 ⇒ E=0
E=0 kui r
taluvusega taluvus Ökoloogiline- Ökoloogiline- Ökoloogiline- Ökoloogiline- Rakendus- Kujundus- ja Sotsiaalsfäär ja sotsiaal- ja sotsiaal- ja sotsiaal- ja sotsiaal- ala sotsiaalsfäär sfäär sfäär sfäär sfäär Mastaap Maastik Maastik, paik Maastik, paik Maastik, paik Maastik, paik Maastik Huvi- gruppide Kaudselt Kaudselt Kaudselt Olemas Olemas Olemas kaasamine Teave mõjude Puudub Puudub Olemas Osaliselt Osaliselt Olemas kohta Lisaks eelnevalt kirjeldatud mudelitele on laiemalt kasutusel veel kaks mudelit (Alexander 2008).
- ongi palju kirjutatud selle vastanduse abiga, tihti näitamas ühiskondlikku muutust, aga ka kaasajal eksisteerivate eri tüüpi kollektiivide kirjeldamisel * nt. Parsons: erinevad allsüsteemid on erineval määral traditsioonilised/kaasaegsed * nt. Habermasi elavik (Lebenswelt) vs. süsteem (Systemwelt): ühes isiklikud, suhted, teises seadused, lepingud, turusuhted, st. ebaisikulised suhted. Iseloomuliku ühiskonna erinevatele sfääridele: intiimne, poliitiline, turusuhete sfäär. # ka siin arengu idee: elaviku ,,koloniseerimine" süsteemi poolt. - vastavalt on palju kirjeldusi probleemidele, mida see muutus võib tekitada. Terminitest tähtsaimad 2: 1) Durkheim: anoomia (tal oli üleminekuolukord, Mertonil enam mitte) (oli juttu seoses normidega!); 2) Marx: võõrandumine (Entfremdung; alienation). Inimese tööjõust saab kaup (ostu ja müügi objekt) => ta võõrandub tööst, töö tulemuisest, teistest inimestest ja ka inimloomusest (kuna töö
See vesi on maailmameres,järvedes,jõgedes, soodes,mullas,põhjavees,liustikes ning astenosfääris olev vesi.Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe,millega seotult kulgevad teised aineringed.Ilma veeta poleks elustikku, sfääripaksus on ebaühtlane. 4.ATMOSFÄÄR-ehk Maad ümbritsev õhukiht,ülapiiriks 1000-1200 km.Temperatuuri ja koostise tõttu jaotatakse see alasfäärideks.Õhk on kõige liikuvam,väiksema tihedusega.Atmosfäärist pärineb hapnik. 5.BIOSFÄÄR-Maa sfäär,kus elavad organismid,toimub org.aine süntees ja muundumine ning organismid mõjutavad kivimeid,mulda,vett,õhku.Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid,ning kogu pedosfääri.See on suur ökosüsteem. - Ökosüsteem-moodustavad elusorganismid,eluta loodus,nendevahelised suhted,energiavoog läbi süsteemi ja mineraalainete ringe. - Gaia hüpotees-elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid kontrollib aktiivselt
struktuurijooni. Võõrsõnal on vähemalt üks järgmistest struktuurilistest võõrjoontest: 1) b, d, g sõna algul (banaan, diivan) 2) tähed f, š, z, ž (prožektor, brošüür). Päris vanades laenudes on f-i asemel hv (ahv, kahvel). 3) pearõhk järgsilbil (popurrii, vanill) 4) pikad täishäälikud järgsilbis (akadeemia, galerii, idee) 5) o järgsilbis (foto, logo) 6) eesti keeles tavatud häälikuühendid (bluff, sfäär, džemper, foogt) Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele lihtsustatud hääldusreeglite alusel. Võõrsõnarühma kirjutamisel on 3 rühma: 1. 3silbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishäälik. Kui võõrsõna lõpeb helitu konsonandiga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega (antiloop, garderoob). Kui võõrsõna lõpeb helilise konsonandiga l, m, n, r, siis kirjutatakse vanemais
otsingud. Uurima hakatakse mis meie kujutlusi ja arusaama maailmas suunavad. Kuidas tunnetus töötab ja mille põhjal valikuid teeb? Selle arengu jätkuna võib näha psühholoogiat, eksistentsialismi, hermeneutikat, semiootikat, strukturalismi, poststrukturalismi, annaalide koolkonda, feminismi, postkolonialismi. Immanuel Kanti loetakse modernsuse loojaks. Sfääride lahutuses (tõde/moraal/kunst) ei pea üks sfäär teisega arvestama ja igaühel on oma roll. Kunsti iseseisvumine. Immanuel Kanti “kategooriline imperatiiv” - mõistuse abil ei ole võimalik jumala olemasolu selgitada ega avane ka moraalitunnetus. Teaduslik käsitlus moraalile ei rakendu. Kategoorilise imperatiivi universaalsed moraali alused oleks a) toimi alati nii, et sinu toimimise printsiip võiks olla üldise seaduspärasuse aluseks b) käsitle inimest alati eesmärgina iseenses, mitte kunagi vahendina
Selline rahvuslikkus saab omaseks just romantismile. Goethe avastab enda jaoks Calderoni. 18/19 sajandi vahetusel tekkis romantikute koolkond, Goethe ütles et nemad on tervis ja romantikud on haigus. Oleks pidanud romantismi vastu võtma, aga tegi hoopis vastupidi. See ajastu kasvatas inimeses eelkõige ratsionalismi. Püüdlemine objektiivsuse poole, teaduslikkus, teatud süsteemsus ja metoodilisus. Klassitsism tegi lõpu baroki omavolilisele olemusele. Kunstist teha objektiivne sfäär. Klassitsistidel: reeglid, nende järgi hakkavad looma kunstiteoseid, ainult nii saavad tekkida surematud kunstiteosed. Nii Voltaire kui ka Goethe tegutsesid ka teaduse vallas. Goethe saavutas arvestavaid tulemusi. Voltaire uuris vesikirpude elu. Tänapäeval on see geeniinseneeria. Teadusesse neid kiskus soov avastada mingid objektiivsed seadused, millele kõik allub. Ühiskonda kujutasid nad nende objektiivsete seaduste koguna. Voltaire otsis neid majanduses, Goethe poliitikas
probleemi: 1) keeles toimivad suhted grammatika ja loogika vahel – suhe on teineteist toetav, vastuolusid ei teki. Kõneaktide teooriast lähtudes: grammatikas on olemas illokutiivsetele aktidele vastavad struktuurid (käskiv kv, küsilause, indikatiiv jne). 2 korrastatust, mis täiendavad teineteist – gramm. reeglid kontrollivad lingv suhteid, illokutiivsed reeglid kirjeldavad inimestevahelisi suhteid. Vaadeldes retoorikat kui mõjutamiskunsti, tuleks talle omistada perlokutiivne sfäär (kõneakti tulemuslikkus). Aga kirjandusteksti puhul ei ole asjad nii lihtsad, sest, kirj tekst ei ole suunat ainult adressaadile, vaid olulisel määral ka iseendale, mis rikub ka ülaltoodud kolmiksüsteemi harmoonia. Tavapärane retoorika ei tööta eriti puhta kirjanduse peal. (Derrida võtab ka kõneaktide teooria kallal.) De Man jõuab õnnelikult Peirce’i juurde, kes suutis retoorika ja grammatika lahus hoida – leiutas 3. elemendi, mis näitab erinevusi retoorika ja grammatika vahel.
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž ...
*) Tema kokkupuude surmaga ning oma jõuetus läbi haiguste on arvatavasti põhjused, miks ta tõi psühholoogiasse oma alaväärsus kompleksi mõiste. *) Alaväärsus kompleks, mida püütakse kompenseerida teiste tegevustega, tulenebki lapse põlvest. -) Ta lõpetas Viini ülikooli ning huvitus ka poliitikast, kuid kõvasti vähem kui Reich. Enamjaolt pooldas ta sotsialistlikuid ideid. *) Adler pidas kõige tähtsamaks valdkonnaks haridust, väites et see on sfäär, millele tuleks kõige rohkem rõhku panna, sest see arendab välja uusi inimesi. -) Kui Freudi ,,Unenägude tõlgendamine" välja tuli, siis see sai väga palju kriitikat ning Adler oli üks vähestest, kes selle kaitseks välja astus, mis avaldas Freudile väga suurt mõju. -) Hiljem emigreerus ta Ameerikasse, kus tegutses peaaegu surmani, kuigi suri lõpuks südame puudulikuse tõttu oma Euroopa loenguturneel, Sotimaal. * Adleri suurimad mõjutajad olid:
regionaalselt. Interjöör oli enne lihtne ja arhailine. Seina külge kinnitatud pingid. Magati villase teki all lavatsi peal, talvel ahju peal karusnaha all. Toidukapp ja kirst kõige väärtuslikumate asjade hoidmiseks. Enamasti oli olemas ka häll väikelaste jaoks. Kui hakkasid tekkima lisakambrid, siis tekkis ka puhas ruum, mida igapäevaselt ei kasutatud, külaliste jaoks, tähtpäevade pidamiseks, pidustusteks. Talumaja sees hakkas üha rohkem eralduma elamise sfäär ja töösfäär. Töösfäär jäi rehetuppa. Sajandi II poolel hakati rohkem kasutama seljatugedega toole, riidekappe (külatisleri poolt valmistatud), kummutid, püstjalgadega lauad, seinariiulid. Uuteks esemeteks olid ka tekstiilid. Võeti kasutusele lina ja padjapüür ning korralik tekk, aknakaunistused, seinavaibad, väiksemad põrandavaibad. Tikandid olid moraliseerivad, virkusele ärgitavad, vanasõnad. Kell valdavalt seinakell esialgu oli vaid iluasi.
Kirjutas - Puhta mõistuse kriitika, lugeda pigem kokkuvõtteid. Teadmine võib olla analüütiline toetub teoreetilisele kontseptsioonile; sünteetiline teadmine nõuab uurimist ja toetub kogemuse vajadusele. A priori teadmine kogemusele eelnev teadmine, a posteriori teadmine tekib peale kogemust. A priori on sünteetiline teoreetiliselt saame vastata aga vajab kontrollimist. Kant kuulub vabaduste kategooriasse oma filosoofiaga, eristas olevat ja olema pidavat (inimlik sfäär, siia alla kuulub kõlblus). Moraal mis on sisemine kohustus ja õigus mis on väline kohustus. 29 Puhtas mõistuses on inimesele antud a priori mingi kategoorilise (vastuvaidlematu) imperatiivi (kohustus) ehk ülim kõlbluse seadus. Kant hülgas utilitarismi siis enamuse kasuks tehtud seadused ei pruugi olla õiged. Inimene ei ole vaba sest sõltub alati millestki, kasutab inimlikus käitumises ..
Õigustavad seda, et ei taha õppida, õpetaja on halb, tekivad õpetajaga suhtlemisprobleemid, ka klassikaaslastega. Laps võib sattuda ebasoodsasse sotsiaalsesse keskkonda, kus ei väärtustatagi õppimist. Õpetaja jaoks väga selgelt paistab silma see, et laps ei taha õppida. Nüüd on see motivatsiooniprobleem päris oluline. Endiselt on madal õppeedukus ehk õppimine ei õnnestu. Lisanduda võivad emotsionaalsed probleemid, lapse emotsionaalne sfäär muutub labiilseks, lapsed ärrituvad väga kergesti ega saa oma emotsioonidega hakkama. Võivad tekkida käitumisprobleemid. Risti sotsiaalsetele normidele käitumine, tehakse teadlikult seda, mida ei tohi. Tagamaa võib olla see, et piisavalt varakult ei märgatud lapse infotöötlusega seotud probleeme, laps ei ole saanud abi, kogu tema psüühika valdkond kannatab. Nooruki- ja täiskasvanueas
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada...
2. Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontsept • Inglise keeles: concept • Tegemist on konkreetse ideega mingi kindla nähtuse kohta, mis leidub ümbritsevas sotsiaalses reaalsuses. • Laiem kui lihtsalt definitsioon ja mõiste. • Kontseptid on näiteks: sotsiaalne klass, parteisüsteem, intelligentsus, valimisaktiivsus, kiirus, bürokraatia, proportsionaalne valimissüsteem, karismaatiline liider, sotsiaalne mobiilsus, organisatsiooni kultuur, legitiimsus, demokraatia, avalik sfäär, hegemoonia, võim, huvigrupp, sotsiaalne kapital, jne. • Kontseptid on teooria ehituskivid – Teooriad koosnevad kontseptidest ning näitavad nendevahelisi seoseid ja mõjusid ja seletavad, miks need seosed eksisteerivad. • Kontseptualiseerima: uurimistöös kasutatud mõisteid selgelt määratlema, avama kontseptide sisu ja seoseid Näiteid seostest kontseptide vahel Sotsiaalne kapital Demokraatia kvaliteet Proportsionaalne valimissüsteem Mitmeparteisüsteem
(matemaatilis-nomoloogilise) loodusteaduse probleem. Selles ei ole kohta inimvabadusel. Selle maailma tõdesid kajastavad teoreetilised teadmised, mis rajanevad kogemuse ja teoreetilise arutluse sünteesile. Seevastu olemapidav on uskumuste, mitte teadmiste sisuks. Ent uskumused ei tähenda Kantil mõtlematut allumist mingile autoriteedile, vaid vabadust põhistavat filosoofiat. Olemapidavaga haaratud kõlbluse sfäär eeldab nimelt paratamatult inimlikku tahtevabadust [ilma tahtevabaduseta poleks jutt olemapidavast, vaid ikka olevast]. Praktilise mõistuse sfääriks on "võimalikkus vabaduse läbi" (isegi kui see kunagi ei realiseeru), teoreetilise mõistuse sfääriks on "looduse paratamatus". Esimesele vastavad praktilised seadused (ettekirjutused), teisele nomoloogilised seadused. Kant tuletas kõlbluse (ehk käitumist reguleeriva aksioloogia) a priori puhtast mõistusest, mitte inimese loomusest
7 ETTEVÕTTE STRATEEGILINE ORIENTATSIOON STRATEEGIA VÄLJATÖÖTAMINE JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID Ettevõtte põhiväärtused Tegevuspõhimõtted Väärtused Eetikakoodeks Ettevõtte põhiväärtused on tõekspidamised, millest töötajad oma tegevuses lähtuvad. Ärivaldkonna määratlemine Millises tegevusharus me tegutseme? Määratletakse ettevõtte oluliste huvide sfäär. Ärivaldkonna määratluse muutmine ajas Ärivaldkonna määramine Tehnoloogiakeskselt Tootekeskselt Tarbija vajaduste keskselt Ärivaldkonna määratluste võrdlus Laiem Kitsam Rahvusvaheline reisitransport ? Mööblitootmine Jookide tootmine Saematerjali müük Toitlustamine Reisiteenuste müük Visioon Tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. Ambitsioonikas Kaasatõmbav
vahenduseta, asub ta veel kadestamisväärselt eelmodernses faasis. 1 Seega selleks, et kohati keeruline tekst jõuaks ka lugejani on tarvis uurida kirjandust. Nüüdsel ajal vajab kirjandus vahendamist, tõlgendamist, populariseerimist, elushoidmist. Kirjanduskriitika ja kirjandusteadus. Lad.k criticism igasugune kirjanduse üle arutamine. E.k kriitika pigem raamatuarvustus, akadeemiline sfäär seega kirjandusteadus. Kirjanduskriitika ei ole ainult (või eelkõige) hinnangu andmine, kritiseerimine, vaid ka kirjandusteose seletamine (tähendus, vorm, esteetiline väärtus). 3.1. Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandusteaduslikud käsitlused) otstarve? Kirjanduskriitika ei ole ainult hinnangu andmine (või eelkõige) hinnangu andmine, kritiseerimine, vaid ka kirjandusteose seletamine (selle tähendus, vorm esteetiline väärtus jne)
Graafiliselt kujutatakse troofilisi tasemeid püramiidi vormis e. ökoloogilise püramiidina. NÄITEID ÖKOSÜSTEEMIDEST Biosfäär, noosfäär Biosfäär (kr. sphaira kera) 1. Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. 2. Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biosfäär hõlmab hüdrosfääri (vesikond), pedosfääri (muldkond) ning litosfääri (kivimitest koosnev maakoor) pindmised ja atmosfääri (õhkkond) alumised kihid. Biosfääri osi seovad omavahel biogeokeemilised aine ja energia migratsiooni tsüklid. Biosfääri a) ülemine piir troposfääri osooniekraan (2025 km; 2535 km),
Luksus, maitse, edevus, peataolek - kuigi staatus, mis sellega saavutati, rääkis eelkõige mehe staatusest - vastandus meeste kainele tootmisele pühendatud osale. Mees tuli töölt koju ja puhkas ja naine pidi selle kõik temale võimaldama. Naiste järele tuli pidevalt valvata - mida nad hullud jälle ostavad või teevad. Veel kõrgema klassi naistele sai kodu kuldseks puuriks, kus nad ei tohtinud tööd teha kartes kaotada oma naiselikkust. Kodune sfäär ei tohtind tööd meenutama. Sellepärast Singeri õmblusmasinad tehti nii ilusad, et nad sobiks buduaari kui ilusad ornamendid. Tarbimine on miskit muud kui kaubanduslik maaillm, see on südamlik, soe, kodune. Kodu komplementeerib avalikke tarbimispaiku nagu kaubamaja, 9 kohvik, teater, restoran jne. Kodu pakub sotsiaalselt ja kultuuriliselt organiseeritud
Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Ka Maa pöörlemistelje suund muutub. Maa pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi 26 000 aastaga. Kui oled kunagi keerutanud näiteks vurri, siis selle keerleva tipu "laperdamine" on täpselt sama asi, mis pretsessioon. Kuna Maa pöörlemistelje suund muutub, muutuvad ka taevapooluste asukohad. Maa pretsessiooni põhjused on üsna keerulised. Maa ei ole ideaalne sfäär, vaid natuke lapik, mis tähendab, et ekvaatori suurringjoon on veidi pikem kui meridiaani suurringjoon, mis läbib pooluseid. Kuu ja Päike asuvad väljaspool Maa ekvaatoritasandit, mistõttu nende gravitatsiooniline mõju pooluste kohalt lapikule Maale tekitab lisaks lineaarsele jõule kerge pöördemomendi. Viimase mõju pöörlevale Maale tekitabki pretsessioonilise liikumise. Nutatsioon on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine. 26. Seismilised lained, lainete liigitus.
võim (power). society)– inimesed vahetavad teenuseid ja tooteid. Toetub omakasule Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel Universalism/ partikularism (sõpruse üks vorme) Euroopa poliitilise korralduse põhiideoloogiad (paradigmad): universalism vs. Kokkuvõtteks: era- ja avalik sfäär partikularism Aristoteles ja Cicero: sõprus ühendab üksikuid indiviide ja linnriiki tervikuna, Keskaeg: universalistlik maailmapilt ei ole vastuolu Maailm kui korraldatud tervik Montaigne: vastuolu individuaalse sõpruse ja poliitika vahel Euroopa poliitiline süsteem hierarhiline
kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad algne tasand ühisturu loomine (kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine), millele on lisandunud: põllumajanduspoliitika keskkonnakaitse tarbijakaitse töötajate õigused transport telekommunikatsioon energia rahaliidu loomine ja ühisraha kasutuselevõtt integratsioon: majandussfäär -> poliitiline sfäär Euroopa kodakondsus sise- ja justiitsküsimused ühine välis- ja julgeolekupoliitika EL ajalooline kujunemine Tõusevad esile kaks vastandlikku iseloomujoont: teatav jäikus (nii algimpulsis kui kaugemates püüdlustes) erakordne paindlikkus (tulla läbi paljude kriiside; sisemine lõimumise loogika) Jäikuse märgiks on mh Euroopa Liidu niivõrd tugev sõltuvus ühisraha edukusest... ...aga ka üldine veendumus, et föderatsioonile (st tugevale lõimumisele) pole alternatiivi
Valerie Preston Dunlop (10.-11. 04.2007 Tallinn) METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna) ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome) ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. ,,Kevadpühitsus", ,,Fauni pärastlõuna" taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal) Grammar and Synthax (art of forms, mental, emotional contact, ideas)- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid. CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of) EUKENETICS (study of rythms, dynamics, frazing) Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh political, gender etc. Cathegories TRIADIE PERCEPTION tekib - performer, choreographer, audience suhtest. In post-modern world CREATIVE PERFORMER PR...
põhiprintsiipidest kõige keerukama struktuuriga. Tema oluliseks sisuks on (1) riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, (2) võimude lahusus, (3) õiguskindlus, (4) halduse seaduslikkus ja (5) sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. 2.4.1. Individuaalne vabadus kui riigivõimu piir Õigusriigis ei tohi riigivõim käituda üksikisikuga oma suva järgi. Üksikisikul on põhiseadusega tagatud piiramatu vabaduse sfäär (§ 19 lg 1). Riigivõim tohib seda kitsendada üksnes siis, kui ta suudab oma rakendatavat abinõud õigustada. Riigivõimu abinõu on õigustatud, kui ta on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta piiratava õiguse olemust ehk proportsionaalne (§ 11 lause 2). Proportsionaalsuse ehk võrdelisuse põhimõte koosneb kolmest astmest. Iga üksikisiku vabadussfääri kitsendav abinõu peab olema sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks, vajalik, st. sama
· ratsionaalsusele rajatud ühiskonnad on muutunud totalitaarseks. Tal ei ole illusioone marksismi suhtes. Kritiseerib kapitalismi, kui reaalsotsialismi. · Väidab, et tehnoloogiline areng võimaldab inimesel kunstlike (mitte kunstiliste vaid tehislike) vajaduse arendamist. Paarsada aastat tagasi olid haritud ja jõuka inimese eeldused oma elukeskkonna ja hügieenilisuse osas hoopis teistsugused. Luuakse sfäär vajadusi, midagi sellist, mida reklaamid pakuvad, millel oleks sümboolne väärtus, et tunneme ennast halvasti, kui me ei ole suutnud neid omandada. Milleta saaksime ka hästi hakkama. Probleem on selles, et isegi kui me selle teesi omaks võtame, sellegi poolest ei ole neutraalset punkti, mille põhjalt inimesed võiksid oma vajadusi objektiivselt hinnata. Me ei saa öelda, kas me tegelikult tahame neid asju, mida me tahame, või ei. Küll
1) b, d, g sõna algul banaan, doping, giid; 2) tähed f, s, z, z firma, sampanja, serbett, zooloog, prozektor, sarz, looz; 3) pearõhk järgsilbil miniatuur, vanill, semester, grammatika, narkootikum, drazee, popurrii, paralleelne; 4) pikad täishäälikud järgsilbis akadeemia, galerii, idee, marinaad, poliitiline, annulleerima; 5) o järgsilbis foto, logo, stereo, neutron; 6) eesti keeles tavatud häälikuühendid bluff, sfäär, dzemper, pasha, standard, strateegia, röntgen, anekdoot, foogt, absoluutne, pidzaama, hüatsint, müokard. Võõrsõnu kirjutatakse häälduspäraselt, st lähtekeele lihtsustatud hääldusreeglite alusel. Võõrtähti (nagu c, c, q, w, x, y) võõrsõnades kasutada ei saa. Vrd nt charleston (ingl) ja tsa(a)rlston, racket (ingl) ja räkit, Cechy ja tsehhid, quantum (ld) ja kvantum, Wien ja viiner, fax (ingl) ja faks, curry ja karri. h
peavad laienema; liikumisvabadust ei laiendata jur.isikutele (kui jur isik läheb pankrotti, siis ei ole tal õigusi jätkata) jur isiku eraelu- puudub. Äriühingute puhul kaitstakse ärisaladust, ja MTÜde puhul katseme liikmeid või ühinemisvabadust §48. §33 kodu puutumatus- töökoht kaitseb seda töötajat, samas ka ettevõtte sfäär. Samas (politsei tohib poodi/panka vms asutusse minna, aga mitte ettevõtte osasse-era ruumidesse) teatud piirides tohib laieneda kaitse. 2. Eraõiguslikud eemärk suurendada füüsiliste isikute autonoomiat (1) Tulundusühingud (2) Seltsingud TSÜS § 25 -isikud otsustavad koos järgida mingit eesmärki (3) Mittetulundusühingud 3. avalik - õiguslikud / riik, vald, linn, TÜ, RR/-eesmärk aidata paremini avaliku võimu
V i i e s aste on religioosne tunnetus, mis koosneb kolmest dialektiliselt järgnevast astmest: loomupärane religioonitunnetus, inimese enese kujundatud religioon, ilmutusreligioon. K u u e s aste on absoluutne teadmine, milles tunnetatakse kõigi lõplike asjade ning nähtuste ühtsust. Illustreerimaks eespool öeldut, võime inimese arengusfääre ja arengusuunda piltlikult kujutada nii: - enesetunnetuslik ehk kõlbeline sfäär - tunnetuslik ehk kognitiivne sfäär - kehaline ehk psühhomotoorne sfäär Arengu loogikat näitab noole suund alt üles: esimesel perioodil (0-7 aastat) on tormiline psühhomotoorika areng, teisel (7-14) on "tuliseks alaks" kognitiivne areng ja kolmandal (14-21) sisemise väärtusmaailma väjakujunemine ehk eneseteadvuslik areng. Eneseteadvuse areng E
Nanna/Sin- ( kuuga seotud jumal) Ur-i linna kaitsejumal oli, seotud Uri linna III dünatiaga palju. Tema oli taevase tarkuse valdaja, seotud ka kalendriga (kalendri eest seisja). Kontrollib taevatähtede liikumist. (Inanna)/Ištar- Viljakusjumalanna. Ühelt poolt taevajumalanna, "taeva tütar", seega ka astraalse sfääriga seotud, seotud planeet Veenusega. (ladina Veenuse eelkäija). Tugevalt erootline jumalanna, ta alla käib köik, mis seksuaalsusega seotud. Paljunemine/viljakus oli tema sfäär. Ka kuulus agressiivsus tema sfääri, oli sõjajumalanna. Suhetes domineeriv. Dumnuži/Tammos- ilus noormees, keda Ištar armastas. Ta kuulus Ištari kultusesse. Allilma minev ja tõusev jumal. Viljakusjumal , karjaviljakusega setud. Dumnuži leinamine- oli häälekas, naised majade katustel südasuvel kisuvad riideid löhki ja raputavad pead. Püha abielu rituaal- see kinnitas kuningavõimu, selle pühendatud rituaalil etenda skuningas Dumnužit ja ta naine Ištarit (see oli siis
indiviid tema õigused ja vabadused. Et mitte takistada indiviidi peab riik oma tegevust piirama. Samas peab riik garanteerima julgeoleku ja korra. See riigikorraldus on hea ettevõtja heaks, kes tahavad tegeleda ettevõtlusega, piiranguid on vähe, saavad maksimaalset kasumit. Sotsiaalriigi puhul on situatsioon juba natuke teine. Riik sekkub ühiskonna ellu. Sekkumisega tegutseb ta kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsega. Riik nõuab, et sotsiaalne sfäär areneks. Totalitaarne- vt varasemast konspektist. Õigusriik- selline riiklik elukorraldus, mille eesmärgiks on korraldada kodaniku elu, lähtudes teatud õigusprintsiipidest. Vabadus, õiglus, õigus. Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia- rahvavõim. Demokraatlikus ühiskonnas on võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse
Kui 1979.a Marckx vs. Belgia kaasuses sisustas ja laiendas EIÕK perekonnaelu mõistet ning leidis, et vallalise ema lapsel peavad olema samasugused õigused 2 3 kui abielust sündinud lapsel, siis 1995.a otsustas EIÕK kaasuses Geoffrey Peck vs UK, et artikliga 8 saab teatud juhtudel isiku eraelu kaitsta ka avalikus kohas viibides. Privaatsus on isiku eraeluline sfäär, milles on isikul õigus otsustada, kas ja kui palju ta oma eraelu teiste inimeste, avalikkuse ja/või riigiga jagab. Andmekaitse seisukohast on olulised need privaatsuse komponendid, mille alusel isik on identifitseeritav ja mille kaudu isik ennast teistele isikutele ja/või riigile määratleb. Privaatsuse komponendid: Identiteet Identiteet on unikaalsete tunnuste kogum, mille alusel isik eristub kõikidest teistest isikutest. Identiteet omakorda koosneb komponentidest, mille järgi on
1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......
mingitele asjadele reageeritakse, mis on ajas üldjoontes muutumatu. - Tegemist on tunnusjoonte komplektiga - Need omadused peavad olema mõõdetavad. Kõige tüüpilisem isiksuse mõõtmise meetod on test. - See, et inimesel on kindlad omadused, annab võimaluse ennustada isiku käitumist. Võime ennustada nt millises ka töökollektiivis saab ta paremini hakkama. Isiksuse mõõdete ja omaduste sfäär on väga lai aga võime olulisemad omaduste kategooriad just nende peamiste nähtuste alla mahutada. Temperamendiomadused (ekstravertsus, koleerilisus jne) kirjeldavad nt kaasasündinud neurodünaamikat- kui kiired on närviprotsessid ja psüühiline tunnetus. Olulisemad omadused on temperament, vaimsed võimed (intellekt – kui hästi nt suudab probleeme lahendada), iseloom (karakter – tüüpilised käitumisviisid ja eristatav käitumislaad. Üks osa neist on
tahtnud euroopa värsitraditsiooni, ega oma regivärssigi hüljata, vaid rakendada täiuslikumalt ja kunstiliselt mõjuvamalt, kui seda olid teinud rahvusromantiku. Villem Grünthal-Ridala (1885-1942) tema luulet ilmus juba "Noor-Eesti" I albumis "Talvine õhtu" esikkogu "Villem Grünthali laulud" (1908) - impressionistlik, sisemise varjundirikkusega looduslüürika, samas ka olemas sümbolistlik mõõde - nähtava ja nähtamatu, välise, sisemise ja kosmilist kõiksust puudutav sfäär. Vormiliselt järgib nooreestlaslikku liini, luuletajatüübilt aga lähedane Ennole. Ridala luule väljendab üksikinimese subjektiivset maailma, kes on endasse sulgunud, varjatuma tundeeluga kui Suitsu või Enno luuletajamina. Ridala inimene kuulub uusaegsesse maailma, inimlik eraldatus, igatsused, lootused, pettumused. Ridala luule vormiliselt paindlikum ja väljendusrikkam, värsiridade pikkus ja paigutus annab edasi luuletuse tähendust ja
Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) turundus. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: vähemalt kaks osapoolt; kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub; pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda; kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. Turg on potentsiaalsete vahetuste sfäär. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades. Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. 1. Nõudluse uurimine. 2. Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. 3. Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. 4. Tarbijate realisatsiooni (ostu) järgne teenindamine [garantii].
vaarao Deweni /Deni valitsusajast pärineb teade "Ida löömise esimene kord", mille all on mõeldud Siinai poolsaarel elavaid rändhõime. Egiptuse aktiivne välispoliitika, nagu arvab Stadnikov, on seotut egiptlaste suhtumisega ümbritsevasse Universumisse (meil on kosmos, teil aga barbaritel! kaos...): "Egiptlaste arusaamade järgi kuulus jumal- kuninga kohustuste hulka ka maailmakorra kaitsmine välisvaenlaste vastu. See sakraalne heitlus ei lõppenud kunagi, sest maailmaväline sfäär kuulus vältimatu korrelaadina korrapärastatud maailma juurde. Üks esimesi vaenlast lööva vaarao kujutisi pärineb juba IV aastatuhande lõpust. Kord taandudes tagaplaanile, kord esile tõustes saab see ikonograafiline motiiv vaarao kujutamisel üheks tähtsamaks. Egiptuse kaitsmise püüdega seostub soov võimaluse korral "laiendada" tsivilisatsiooni uutele aladele. Seda tingisid kaubanduslikud huvid ja kariloomade ning tooraine vajadus". Sõjakäikudest Aasiasse
Haarab "Aida" psühholoogiline usutavus, kangelaste sisemaailma filigraanne väljatöötamine ja teksti plastilisus. Köidab isoleeritud numbrite asendumine dramaatiliste stseenidega. Ja nii iseloomustabki "Aidat" Verdi loomingu kahe erineva tendentsi suure heroilise ja intiimse lüürilispsühholoogilise ooperi omalaadne süntees. Suur on orkestri dramaturgiline osatähtsus. Kui Verdi viiekümnendate aastate oopereis domineeris vokaalne sfäär instrumentaalse üle, siis "Aidas" on need tasakaalus. Vahel kuulub orkestrile koguni juhtiv osa. Orkestrile toetudes annab Verdi kangelastele ja tegevustikule eredaid iseloomustusi ning imepäraseid värve. Üksikute instrumentide väljenduslikkusest saab "Aida" peen orkestratsioon vokaalansamblilise diferentseerituse. Idamaise elemendi ja itaaliapäraste intonatsioonide ühitamisest aga sünnivad sellised koloriitsed stseenid nagu Ra
Uus maailmapilt Keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline, nagu olid õpetanud juba antiikastronoomid. Varauusaegsed maadeavastused, mille käigus purjetati ümber maakera, kinnitasid seda lõplikult. Maa kerakujuliseks tunnistamisega kaasnes veendumus, et maakera on maailma keskpunkt, mille ümber tiirlevad muud taevakehad: Päike ja Kuu, viis planeeti (Marss, Veenus, Jupiter, Merkuur ja Saturn) ning tähtede sfäär. See seisukoht põhines valdavalt antiikastronoomide õpetusel, kuid läks vastuollu taevakehade vaatlusandmetega. Silmaga jälgitavad planeetide trajektoorid polnud seletatavad geotsentrilisest (maailmakesksest) maailmamudelist lähtuvalt. Mikolaj Kopernik poola õpetlane · Polnud nõus traditsioonilise seisukohaga · Jõudis taevavaatluste ja arvutuste kaudu järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje.
koostöö, kus vastavad riiklikud institutsioonid fikseerivad kirjalikult käitumisnormid ja informeerivad neist õiguse subjekte. Kui sellele läheneda realistlikust seisukohast, mis tegelikult toimub, siis seadusandlus ei saa olla ja ei olegi ainult riigiorganite asi vaid see on riigiorganite ja ühiskondlike seadusandlike jõudude ühine protsess. Seadusandluse protsess hõlmab mitmed olulised ühiskonna valdkonnad, milledeks on majandus, poliitika ja ideoloogilis-kultuuriline sfäär, kuid mitte ainult need valdkonnas (aga need on olulisimad). Need on sektoriteks, millega seadusandja peaks oma normiloova tegevuse juures kõige enam arvestama. Seadusandlikku protsessi ei käivita kunagi sotsiaalsed vajadused ise vaid seadusandlik protsess on alati seotud konkreetsete isikute aktiivse tegevusega. Kõikvõimalikud isikud, isikute grupid, kes seadusandlusega tegelevad, realiseerivad selle käigus ka oma riigivõimu. Järelikult on seadusandlus seotud võimu küsimuse ja riigi
Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid...................................................................................................................
See on põhjustatud tugevast kohesioonist vee molekulide vahel tänu vesiniksidemete ja Van der Waalsi interaktsioonide olemasolule. Kuna vedeliku pinna tekkimiseks on vaja teha tööd, püüab vedelik võimalikult vähendada oma pindala. See fakt seletab mõned eluslooduses leiduvaid nähtusi: 1. Vesi mittemärguvate ainete pinnal, näiteks teflonil või polüetüleenil (see võib olla ka taime leht, kaetud vahaja kutiikulaga) võtab tilga kuju. Tilk on peaaegu sfäär, millel on kõige väiksem eripind võrreldes teiste samamahuliste kehadega ja seega väiksem kontakt hüdrofoobsete molekulide pinnaga. 2. Vee juga võtab silindri kuju. 3. Mõned putukad, näiteks liuskurlased, on võimelised liikuma vee pinnal tänu sellele, et pindpinevusjõud on suurem kui raskusjõud. Termostabiilsus: Nii õhu kui ka vee temperatuur muutuvad, õhu temperatuuri muutumine on sagedasem ja suuremates ulatustes kui vee oma. Maailmamere ja selle osade veetemperatuur:
Habitus -- eelsoodumuste kogum teatud viisil tegutseda, mõelda, hinnata, tunda. Indiviidi ja grupi, millesse ta kuulub, inkorporeeritud ajalugu, meie kehaline mälu. Põhimõtted, mis toodavad ja organiseerivad praktikaid ja ettekujutusi. Struktureeritud struktuuridena toimivate struktureeritud struktuuride süsteem. Teatud kultuuriline alateadvus. /Vrd Peirce, Fawcett, Lotman Väli suhteliselt autonoomne tegevuse sfäär, millel on oma sisemine loogika (struktureeritus) ja kus käib pidev võitlus. Hierarhiliselt organiseeritud /vrd semiosfäär, Foucault episteem ja tõe ja võimu vahekord/: globaalsed (kogu sotsiaalne reaalsus, majandusliku ja poliitilise võimu väli), üksikud ja nende allväljad (kunst, filosoofia, sport, religioon jne). Positsioonid Väli on struktureeritud erinevate positsioonide (sõltuvad omakorda kapitali/võimu jaotumisest) läbi,
Kaotada ära kirjaoskamatus. Paranesid ka inimeste elutingimused. Tõusid palgad. See igal juhul positiivne. Samas, majandusplaanis päris suured möödapanekud. Nt. elektrifitseerimine ja t Teine 56-62?. Mao soovis loobuda NSV mudelist ja luua uus programm. Miks NSV mudel jäeti kõrvale? 53 suri Stalin. Stalinit hakati vaatama kui oma võimu kuritarvitanud diktaatorit. Mao Zedong vaatas et need arengud on äärmiselt ohtlikud. Selle tõttu sõprus NSV-ga jahenes. Majandus polnud ainus sfäär, kus NSV eeskuju ei tahetud enam jälgida. See, et NSV majandusmudelist astuti eemale, avaldas veel suuremaid muutusi, kuna sisuliselt oli tegu suure hüppe eelmänguga. Suur hüpe algas 58. Aastal. Enne seda: Oluline see, et alates võimuletulekust Hiina kompartei jälgis NSV eeskuju. Peale 53ndat aastat, kui suhted jahenesid ja Nikita.. pärast ei tahetud eeskuju järgida, Mao Zedong hakkas ise mõtlema, mida teha. Tema positsioon oli juba äärmiselt tugev. Eelistas radikaalseid meetodeid.
3. aste. Logistiline süsteem kontrollib ettevõtte materiaalset voogu alates tootmissisendite/materjalide hangetest kuni valmistoodete kohaletoimetamiseni lõppkliendile. Süsteemi tegeleb lisaks eelnüses astmes mainitule tootmissisendite / materjalide sisseostmise, kohaletoimetamise, ladustamise ja laovarude juhtimisega, nõudluse prognoosimisega, tootmise planeerimisega ja süsteemi arendusproj.ektidega. Ainuke sfäär mida logistikajulüd ei kontrolli: on tootmise igapäevane juhtüriine. Tegevust planeeritakse aasta ette. Süsteemi töö hindamisel lähtutakse väljatöötatud klienditeeninduse standarditest kinnipidanüsest. Tähtsam, kui logistiliste kulude püramüie (nagu 2. astmel) on süsteemi tootlikkuse suurendanüne. Juhtimine tekkinud probleemidele reageerinüse asemel proaktüvne, tegevuse planeerimisega püütakse probleeme ennetada. 3. aste
Eesti Põllumajandusülikool Tehnikateaduskond Mehaanika ja masinaõpetuse instituut Enno Saks Joonestuspakett AutoCAD 2000 (versioon 15.0) I Kahemõõtmeline raalprojekteerimine Tartu 2000 Käesolev kaheosaline lühijuhend käsitleb tarkvarafirma Autodesk tuntuimat produkti joonestuspaketti AutoCAD 2000. Tegemist on ühe levinuima universaalse joonestuspaketiga kogu maailmas. Võrreldes sama paketi eelmise versiooniga (14.0) on käesolevasse versiooni (15.0) sisse viidud suurel hulgal muudatusi ja täiendusi, arvult üle 400. Nii ulatuslikku uuenduskuuri ei ole paketi varasemate versioonide puhul läbi viidud. Muuseas on muutunud peaaegu kogu dialoog arvutiga, millega joonestusprotsess arvatavasti muutub tarbijasõbrali- kumaks. Märgime siinkohal, et paketi nimetus AutoCAD on lühend sõnadest Automated Computer Aided Drafting...
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
1. Funktsionalistlik teooria · Põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi: terviku (ühiskond, mingi grupp) ja selle osade (sotsiaalse tegevuse valdkonnad, grupi liikmed) vahel · Millised mehhanismid reguleerivad terviku ja selle osade omavahelisi suhteid? · Tervik on edukas, kui püsib pikema ajaperioodi jooksul. Funktsionalistlik teooria · Uurib sotsiaalseid institutsioone ehk perekonda, haridust, religiooni jm ning kuidas iga selline sotsiaalse elu sfäär aitab kaasa ühiskonna kui terviku säilimisele? 3.1.2. Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog: Sotsiaalne süsteem tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest ning millest igaüks täidab olulist rolli ühiskonna säilitamiseks Osad on omavahel seotud sidemetega Oluline on idee, et iga gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal struktuuri osade vahel Grupisisene väärtuskonsenses ehk grupiliikmetel on ühised eesmärgid
Jõuab tõeliste ideede maailma. 2)Parmenides - mõtlemine on identne olemisega. Kõik olev on ühtne ja on haaratav viimsest ühtsest ideest. 3)Pythagoras - puhaste ideede mõte. Maailm on kahene: puhtad mõtted & nähtav maailm. Puhtad ideed on tõelised. Inimese hing oli enne olemas, kui siia sattus. "Me teame kõik kuid oleme ära unustanud." Õppimine on (meeldetuletamine). Hingel on tunnetuslik väärtus. 1)Kõige kõrgemal puhas ideede sfäär - hüve, tõde, ilu, õiglus; 2)Füüsikaliste nähtuste ja protsesside idee - paigalseis, liikumine, värvus, tuli; 3)Erinevat liiki olendite idee - loomad, inimesed; 4)Käsitöö ja kunsti idee - laud, voodi; 5)Ideed, millel on tähtsust teaduste ja mõistete suhete uurimisel - võrdsus, ebavõrdsus. Idee, kui: 1)asjade olemise allikas; 2)näidis; 3)eesmärk, mille poole eksisteeriv püüdleb. Hingel on 3 tasandit: 1)madalaim ihad, tungid; 2)emotsioonid; 3)mõistus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
