järele.Orgaaniliste vajuduste mitterahuldamine ei kutsu esile mitte üksnes bioloogilisi,vaid ka psüühilisi häired.Näiteks pikaajaline nälgimine ja veeta olemine tekitab neurasteeniat,apaatiat,alandab mingist hetkest alates ka intellektuaalseid võimeid. 2.Funktsiooni-ja füüsilise aktiivsuse vajadused.N on esmajoones tarbed meelelise tunnetuse ja aktiivsuse järele,s.o vajadus näha,kuulda,liikuda,toimida.Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida,siis võib tekkidaa sensoorne nälg,mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. 3.Sotsiaalsed vajadused.Inimene on ühiskondlik olend.Igapäevaelus avaldub see tarve soovis olla teiste lähedal,nendega suhelda,leida tunnustust,ennast realiseerida,olla iformeeritud.Sotsiaalseteks vajadusteks loetakse eneseteostuse,suhtlemise. 4.Vaimsed e intellektuaalsedvajadused.Need on tarbed üldise maailmatunnetuse,faktide teadasaamise,nähtuste mõtestamise,loomingu järele. 5
Meelte sisend eneriavormis (footon nägemise puhul) või keemilist laadi (molekul haistmise ja maitsmise puhul). Füüsikaline stiimul muutub meeleorgani abil närvisignaaliks. Spetsiifilisuse teooria: meelte eristamine toimib lihtsalt. Mustri teooria: erinevused üheainsa meele piirides (nt. hapu või magus) on kodeeritud selle meele närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuste mustrite poolt. sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tugevusest. Sensoorne adaptatsioon – stiimuliga harjumine. ● Taju – meeleorganitelt saadud info tõlgendamine Nägemine. Valgust võtavad vastu fotoretseptorid. Värvitaju on trikromaatiline – ülejäänud värvid nende kombinatsioonist tulnud. Lühike lainepikkus - sinine Keskmine lainepikkus - roheline Pikk lainepikkus – punane Nt. liikudes valgustatud toast vähem eradasse tuppa siis see kujundab järelkaja musta täpina. Kuulmine.
saa teineteisele taandada ega üht teise kaudu seletada. Tänapäevane arusaam refleksidest (ja reaktsioonidest) välismõju (stiimul) meeled aju lihased reaktsioon muutus väliskeskkonnas Å tagasiside Æ Närvisüsteemi eri osade funktsioonid Info vastuvõtt väliskeskkonnast Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Juhteteed Lüli- ehk interneuronid Seljaaju Peaaju Väliskeskkonna mõjule reageerimine Eferentne ehk motoneuron Efektor Lihased Jäsemed Keha Reaktsioon
Psühholoogia mõiste Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: 1) psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat; 2) psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse; 3) psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: 1) Mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; 2) Kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; 3) Mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Teoreetilised suunad 1)Psühhodünaamiline psühholoogia- esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud kasutas võtet - vabade assotsiatsioonide meetodit - st patsient ütles, mis tal pähe tuli(ka mõttetusi), Freud aga kuulas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. T...
saamisel kogemuse fikseerimine mälus koos rahuolekuseisundiga või soovitu mittesaamisel uue funktsionaalse süsteemi otsimise ja organismi mobiliseerimisega Peamised alajaotused: Emotsioone jaotatakse kõige sagemini kuueks—need on emotsioonid, mis on näoväljenduste alusel universaalselt äratuntavad (Paul Ekman): viha, vastikus, hirm, kurbus, üllatus, rõõm. Neile lisandus hilisemates töödes põlgus, rahulolu, piinlikkus, erutus, süü, uhkus saavutuste üle, kergendus, rahuldus, sensoorne mõnu ja häbi; üllatus kadus ära Psüühika tervikuna on keele kujunemise aluseks; keeles loome ja talletame individuaalse kogemuse liigile kättesaadavas vormis. VII.7. Keel on kokkuleppeliste sümbolite süsteem koos nende ühendamise reeglitega (grammatika). Kõne on keele kasutamine Sümbol on asi, mis * osutab millelegi muule * on kokkulepitud tähendusega * on kasutatav teisiti kui see, millele osutab Keele funktsioonid: * suhtlemine
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Merilin Lettens AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Kirurgilise haige õendusabi praktika iseseisev töö Juhendaja: Ireen Bruus, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD .................................................................................................................... 3 JÄLGIMISLEHT............................................................................................ 14 RAVIMITE MANUSTAMINE...........................................................................16 LABORATOORSETE UURINGUTE VÄÄRTUSED.............................................18 ARSTI KORRALDUSED................................................................................ 20 LÜHIKE ÜLEVAADE HAIGUSEST.................................................
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
suguiha vähendamine, immuunsüsteemi pärssimine. Opiaatide võõrutusnähud – valu, kergestiäärituvus, depressioon, rahutus, hirm, vererõhu suurenemine, pisarate vool, ejakulatsioonid jne. Inhalantide ohtlikkus – äge mürgistus nagu südamepuudulikkus, kõriturse, krooniline mürgitus – maksa, neerude, luuüdi ja aju kahjustused. KANEP Subjektiivsed toimed: lõõgastumine, kerge eufooria, ülemeelikus, suurenenud sensoorne tundlikkus, söögiisu, ajataju aeglustumine, ängistus või paanika Füsioloogilised toimed: südame löögisagedus kiireneb, kehatemperatuur alaneb, seedekulgla talitlus aeglustub Elektrofüsioloogiliselt: nii erutus-, kui pidurdusnähte, pikaajalistel tarvitajatel suurenenud teetaaktiivsus, alfa- hüperfrontaalsus, rohkem “aeglast und”, vähem REM-und. Kanepisaaduste tarbimise mõjud : uimasus ja enekindlus, pikenenud reaktsiooniaeg, mälu nõrgenemine,
rõhk suures vereringes on väikese vereringe omast kõrgemaks. Mõne päeva/nädala pärast on ka arterioosjuha sulgunud. Arterioosjuha sulgub prostalglandiini toimel. 77.Meeled Meelte liigid-Nägemis,kuulmis,maitsmis,kompimise ja haistmismeel+tasakaalu ja temperatuuri lihasmeel Meelesüsteemi funktsionaalsed osad-sensor ehk retseptor, aferentsed juhteteed, KNS struktuurid ja suurajukoore osad Suuraju koore sensoorsed alad- Primaarne somatosoorne korteks ja sensoorne homunculus- Somatosoorne(vahendab nahast, limaskestast, kõõlustelt, liigesekihnudest tulevaid puute,rõhu,valu, temperatuuri ja propriatiivimpulsse) Sensoorne(sensoorsetel rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku teatud osa-mikrohatud, ripsmed, spetsiaalsed raku membraanistruktuurid, inkapsuleeritud närvilõpmed) Retseptoorsed rakud ja retseptoripotentsiaal- Sensoris muudetakse ärritaja energia sensori
Tunnetusprotsessid on nägemine, kuulmine, haistmine, aistingud, taju, mõtlemine, mälu, tähelepanu, kõne. o Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. o Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse. NB! Psüühika toimib siiski tervikuna! Tunnetusprotsessid 1. Taju - meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorne info tõlgendamise protsess. Taju paneb erinevate meelte kaudu vastu võetava info kokku. 2. Mälu organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut. Protsess ajus on keeruline. 3. Mõtlemine oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemisprotsess võimaldab vastu võtta tegutsemisotsuseid. 4. Tähelepanu vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine
N. Bernšteini järgi on neljandal tasandil otstarbekas eristada toimingu mõttelist struktuuri ja liigutuste ahelat. Esimesel juhul on oluline operatsioonide valik ja järjestamine, teisel juhul valitud liigutuste sujuv realiseerimine. Patoloogia korral kutsuvad oimu- ja kiirusagara kahjustused esile toimingu mõttelise struktuuri puuded (sh. aferentne motoorne afaasia ja alaalia, sensoorne afaasia ja alaalia), premotoorsed kahjustused aga liigutusahela lagunemise (sh. motoorne eferentne afaasia ja alaalia). Seega tagapoolsem kahjustus põhjustab kinesteetilist apraksiat ja sensoorset agnoosiat, eespoolsem kineetilist apraksiat. Esimesel juhul kannatab õigete liigutuste valik, teisel juhul nende ühendamine ahelaks. 5. Tasand E ehk sümboolsete koordinatsioonide tasand. Viienda tasandi funktsiooniks on korraldada
Siia kuuluvad veel enesesäilitamise ning liigisäilitamise tung, mis avaldub sugutungis ja järglaste eest hoolitsemises. Seda liiki vajadused on sünnipärased. · Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused näha, kuulda, liikuda, toimida. Siia alla kuulub ka vabaduserefleks, mis väljendub püüdes vältida igasugust ahistamist. Kui meeleorganid ei saa normaalselt funktsioneerida, siis võib tekkida sensoorne nälg, mis oma tugeval kujul võib hakata mõjutama organismi elutegevust. · Sotsiaalsed vajadused Igapäevaelus avaldub see soovis olla teiste lähedal, nendega suhelda, leida tunnustust, ennast realiseerida, olla informeeritud. Sotsiaalseks vajaduseks loetakse eneseteostuse, suhtlemise, prestiizi jms tarbeid. · Vaimsed e intellektuaalsed vajadused on vajadus üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise, loomingu järele.
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb...
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
PSÜHHOLINGVISTIKA Piiripealne ja noor teadusharu keeleteaduses. Pigem psühholoogiaga seotud kui lingvistikaga. Samastatakse keeleomandamisega. Psühholingvistika on interdistsiplinaarne teadus (psühholoogia, neuroteadused, lingvistika, eripedagoogika jm). Psühholingvistika uuri keele omandamist (nii emakeele (L1) kui ka teise keele (L2) omandamine), mõistmist ja tootmist. Psühholingvistika uurib mentaalset infrastruktuuri, mis teeb keele võimalikuks. Neurolingvistika on bioloogiline alus keele väljendamiseks, aju (brain) osa (teine on meel ehk mind) psühholingvistikas. Psühholingvistika pole keeleteaduse teoreetiliste tulemuste psühholoogiline põhi, vaid eraldi keeleteadusharu. Uurimisobjektid – kombinatsioon 4 dimensioonist: 1) representatsioon (püsiv, variatsioonidega uuesti esitamine) või protsess (selle loomine või mõistmine) – 2 viisi näha keelelisi üksusi; Keele representatsioon ajus on...
Närvisüsteem reguleerib organismi talitlust Närvisüsteem jagatakse kaheks: 1. Kesknärvisüsteem- pea ja seljaaju. Peaaju koosneb paarikümnest miljardist närvirakust e neuronist ning neurogliiast e närvitoesest ( gliiarakkudest) 2. Piirdenärvisüsteem- närvid , mis ühendavad pea- ja seljaaju Piirdenärvisüsteem jaotatakse veel kolmeks: 1. Somaatline närvisüsteem- lihaste töö reguleerivad motoorsed närvid 2. Sensoorne närvisüsteem – tundenärvid 3. Autonoomne närvisüsteem- näärmed, süda , lihased, silelihased ja siseelundite talitus ( tahtele allumatud) Autonoomne närvisüsteem jagatakse kaheks: 1. Sümpaatiline närvisüsteem- akriviseerub stressi ja füüsilise koormuse ajal. ( kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid) „ põgene või võitle“ 2. Parasümpaatiline närvisüsteem- talitab puhkeseisundis, kontrollib seedimist „ puhka ja seedi“
hangib oma meeleelundite sensorrakkude (tajuretseptorite) abil. Seda tagasisidet nimetatakse sensoorseks informatsiooniks. Sensoorsel tagasisidel baseeruval orienteerimisel on erinevate käitumiste puhul erinev roll: • põlverefleks, siidiliblika koorumine, konna viskumine putuka järele (jooksev sensoorne regulatsioon puudub) • hallhane munaveeretamiskäitumine (jooksev sensoorne regulatsioon esineb osaliselt) • saaklooma jälitamine, murdmaajooks (jooksev sensoorne regulatsioon väga oluline). Pelgalt käitumise välise keerukuse järgi on sageli raske hinnata sensoorse orienteerumise tähtsust käitumismustri regulatsioonis. Orienteerumiseks kasutavad loomad erinevaid mehhanisme, mida võib laias laastus jaotada nelja põhitüüpi (kinees, taksis, ärritaja suhtes nurga all liikumine, orientiiride kasutamine): • Kinees. Lihtsaim orienteerumismehhanism. Ei eelda ärritaja paiknemise suuna tajumist looma poolt
Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse kohe sekundaarsesse mällu. · Sekundaarses e pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul (suure hulga materjali seast otsimine võtab aega). Unustamine toimub interferentsi tõttu. MÄLU SENSOORNE PRIMAARNE SEKUNDAARNE MÄLU LIIK MÄLU MÄLU MÄLU OMADUS Informatsiooni liik Sensoorne Sõnaline Kõik vormid Maht Piiritletud Väike, 7±2 ühikut Põhimõtteliselt sisendstiimulite piiramatu hulgaga, s.t
kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid: - Tahtmatu piisavalt oluline stiimul, ei pea pingutama - Tahteline peab sundima ennast kuulama ja tähele panema - Tahtelisjärgne stiimul läheb piisavalt huvitavaks, tähelepanu püsib objektil ilma pingutamata, nt raamatu lugemisel, algul ei läinud nii kiiruga aga siis läheb
3 Näide telefoni põhjal: Info allikas on kõne , kodeeriv vahendaja on telefoni mikrofon, ülekandekanal on kaabel või lained, vastuvõtja on teise telefoni valjuhääldi ning info kasutaja on kuulaja. Häireallikas- mobiiltelefonil levi puudumine, taustamüra. Närvisüsteemis on infoallikas ärriti nt nõel. Vahendaja on aktsioonipotentsiaalide sensoorne muster, mille tekitab sensor. Ülekandekanaliks on närvikiud (aferentne närv). Vastuvõtja on sünapsid kesknärvisüsteemis ja kasutaja on tsentraalne sensoorne süsteem. Info ülekandekanalid: Maksimaalne infovool kanalis e kanali mahtuvus C=Imax/t. Bitt/s on ühik. On NEURONAALSED INFORMATSIOONIVOOD(objektiivne mõõtmine nt AP tekke mõõtmise põhjal), sõltub aferentse närvi võimest erutust edasi kanda ja PSÜHHOFÜÜSIKALISED INFORMATSIOONIVOOD
kronesteesia - subjektiivse aja teadvustamine Uuritavad teadvuse seisundid: kooma, sügav uni, pinnaline uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus Veel oluline Muutunud teadvuse seisundid – alkohol, narkootikumid Kognitiivne teadvustamatus – emotsionaalne reageerimine, hingamine Teadvustamatus automatismid – nt autosõit, jalgrattaga sõitmine pimenägemine – ruumis orienteerumine on alles, kuigi ei näe, mis toimub ruumieiramissündroom uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnootilised seisundid Tähelepanu psüühilise tegevuse suunamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus orienteerumisrefleks Tähelepanu liigid: - Tahtmatu – piisavalt oluline stiimul, ei pea pingutama - Tahteline – peab sundima ennast kuulama ja tähele panema - Tahtelisjärgne – stiimul läheb piisavalt huvitavaks, tähelepanu püsib objektil ilma pingutamata, nt raamatu lugemisel, algul ei läinud nii kiiruga aga siis läheb
- Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tingituna arenguhäirest, ajuhaigusest või ajukahjustusest - Alzheimer tekib valgust mis ajusse koguneb - Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees Nt närviraku areng - Närviraku sünd - Liikumine täiskasvanu positsioonile - Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke
KÕNETAJU suhtlemisel: Orineteerumine – kuulamine – lugemine ↓ Sisu (mida öeldi?) ↓ Eesmärk (milleks öeldi?) ↓ Motiiv (Miks öeldi?) Tasandid: I sensoorne – akustilise info vastuvõtt, töötlemine ja säilitamine II pertseptiivne – sõna, lause, tekst Mõistmist raskendab: - Sõnatähenduse puudulik valdamine - Mitmetähenduslikkus - Foneetiline või semantiline tähendus - Tähenduse piiratus või ebatähtsus. 15.05.2012 (K.Kõiv) ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE JA KURITEGELIK KÄITUMINE Sotsiaalne areng puudutab kolme eraldiolevat ja erinevat protsessi: a) sots.sobiv käitumine – sots
kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihask. (töötab in tahtest hoolimata), vöötlihask. (e skeletilihask.)- ja südamelihaskude. d) Närvikude - koosneb närvirakkudest e. neuonitest, annavad erutuse närviimpulssidena edasi. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Epiteelkoe liigid: Katteepiteelkude(nahk), Näärmeepiteel(kehanäärmed), Sensoorne epiteel ehk tundeepiteel (haistmisepiteel nina limaskestal) Sidekoe liigid: Tihe sidekude (kõõlused, sidemed), Kõhrkude (kõrvalestad), Luukude (kogu skelett), Retikulaarne sidekude (luuüdis, lümfisõlm), Veri (veresoontes), Lümf (lümfisõlmedes), Rasvkude (nahaaluskoes), Kohev sidekude (ümbritseb veresooni ja närve), Lihaskoe liigid: Silelihaskude (nahas, veresoonte ja siseelundite seintes), Vöötlihaskude (e
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
hindajad), uute parfüümide väljatöötajatel jms. 4. Kompimine ehk puudutamine Kompimisega võime kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali. Kompimis- e puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid). Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus). Puuteaistingud on väga olulised kirurgidele, viiuldajatele. Pimedatel on peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet:
Esinduste pindalad on proportsionaalsed sensorite tihedusega nahas. II somatoorne piirkond S II asub taga- ja allpool I somatosensoorse ala külgmisest osast ning on seotud mitmete teiste sensoorsete väljadega ajus, nagu nt nägemine ja kuulmine. 1860ndatel avastati ajukoore primaarsed motoorsed väljad. Inimesel tuvastas sarnase ajukoore ülesehituse Wilder Penfield. Tsentraalvaost eespool motoorne ja tagapool sensoorne homonkulus. Kiirusagar asub kuklasagara ja keskvao vahel. Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik aistingud erinevate kehapiirkondade puudutusaistingute kohta ning info lihastest ja liigestelt. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele. 21. Valu ja analgeesia. Notsitseptorid. Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv
Inimestel on kalduvus anda tajutavale „hea vorm“. Uus mõttestruktuur sünnib ootamatu taipamisena, nn ahhaa’na. 7. Mis tähenduses võib geštaltpsühholooge pidada suunatud avatusõppele teoreetilise aluse panijateks. Nad näitasid, et probleemi lahenduseni jõudmist aitab soodsate välistingimuste loomine. 8. Milliste põhiliste mälutüüpide vahendusel kirjeldavad õppimisprotsesse kognitiiv-informatsioonilised õppimisteooriad? 1) sensoorne mälu. 2) lühiajaline mälu 3) pikajaline mälu 9. Mis on sensoorse registri iseloomulikumateks tunnusteks? Täidab ühtlasi tähelepanu- ja tajufunktsioone. Tajuorganitest laekuv informatsioon säilib vähem kui poole sekundi vältel sensoorses registris. Võimalik, et iga tajuanalüsaatori (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine jne) jaoks eksisteerib eraldi (sensoorne) mälustruktuur. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu
ning õhu või vee liikumise suuna kohta, mõned kahetiivalised võtavad sellega vastu ka helisignaale. Joon. 6. Tundlate tüüpe: 1 – harjasjas, 2 – niitjas, 3 – helmesjas, 4 – saagjas, 5 – kamjas, 6 – nööpnõeljas, 7 – nupuga, 8 – värtenjas, 9 – lameljas, 10 – põlvjas-kamjas, 11 – ebakorrapärane, 12 – sulgjas, 13 – harjaskarvaga tundel. *Silmad Liitsilmad koosnevad ommatiitidest (falsettidest): 1 kuni 28 000. Optiline osa = lääts, laaskeha. Sensoorne osa = fotoretseptoorsed rakud + närvid. Lihtsilmad (ocelli). Paiknevad frontaalselt v. lateraalselt (peam. vastsetel). *Suised Pea alaosas asub putukatel suuava, mille ümber asuvad suuorganid e suised – ülalõuad (mandibulae), alalõuad (maxillae) ja alahuul (labium), mille abil putukad toituvad. Suuava ülalt kattev ülahuul (labrum) on näokilbi väljakasve. Vastavalt toitumistüübile on putukate suised erinevat vormi. Kõige levinumad on nelja tüüpi suised: haukamissuised,
Sageli ei suudeta omandatud teadmisi kasutada praktikas, kuna puudub kogemuslik baas. 5) Mälu kolmeastmeline mudel. 6) Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Informatsioonivoolu töödeldakse ja säilitatakse mälus. Meie meeltest pärineva teabe töötlemine toimub kindlate operatsioonide järgnevuse või ahelana. Olulisteks struktuurideks informatsiooni töötlemise ahelas on orienteerumisrefleks, sensoorne register, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. 7) Sensoorse registri, lühiajalise/töötava ja pikaajalise mälu eripära ja talitluse tähenduses. Orienteerumisrefleks – selle kutsuvad meis esile mõned väliskeskkonna stiimulid. Orienteerumisreageeringutele toetuvad ka õpetajad õpetamisel, andes õpilastele klassis mitmesuguseid osutusi ja käske nagu „Tähelepanu!“ Tähelepanu köitmine on õppimise esimeseks eelduseks
närviraku keha poole. · Mis on teadvus? Kuidas inimese teadvus erineb loomade teadvusest? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, nt mõtete, emotsioonide ja mälestuste omamist ja tundmist. Samuti nimetatakse teadvuseks seisundit, kus ollakse võimeline seda omadust aktiivselt rakendama (teadvus vs teadvusetus). Lisaks ärkvelolekuteadvusele on olemas ka teisi teadvuse vorme: uni, hüpnoos, meditatsioon, sensoorne deprivatsioon ja mitmesuguste ainete tarbimisest tingitud seisundid. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi loomadel on teadvus nad on meelte ja muude tunnetusvahendite kaudu teadlikud ümbritsevast keskkonnast ei ole nad teadlikud sellest, et neil see teadvus olemas on. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma, teisisõnu peegeldama e reflekteerima , mis toimub
Tromboosirisk Ja Ei Ja Manustamisviis suukaudne intravenoosne suukaudne Talidomiid Talidomiidil põhinevad kombineeritud induktsioonravi skeemid (TD, TAD, CTD) on näidanud oma efektiivsust võrreldes VADiga (RR 63-87% vs 54% ning CR 4- 25% vs 3-7 %). Olulisemad talidomiidi kõrvaltoimed on venoosse tromboosiriski suurenemine, sensoorne perifeerne neuropaatia, kõhukinnisus, somnolentsus, lööve, arütmiad, kilpnäärme düsfunktsioon, kaasasündinud väärarendid Soovituslik doos talidomiidi jaoks kombinatsioonskeemides on 200 mg, kuigi kasutatakse ka madalamat doosi 50-100 mg, mis võib olla sama efektiivne, ent vähem toksiline Bortesomiib Bortesomiibil baseeruvad kombineeritud ravi skeemid: VD, PAD, VCD, CyBorDe, üldine ravivastus 66-95%, täielik ravivastus 5-39%
Turi. Küllaltki hästi arenenud. O - keskmine Rümbaosad siledad kuni nõgusad, lihased nõrgalt arenenud. Reied: keskmiselt arenenud. Selg: kumer, turi vähem lai, selgroo ogajätked tungi kergelt esile. Turi. vähemarenenud P - lahja Kõik rümbaosad nõgusad kuni väga nõgusad, lihased nõrgalt arenenud Reied: nõrgalt arenenud, nõgusad. Selg: kitsas, väljatungivate luudega. Turi. lame, väljatungivate luudega. 34. Lihakvaliteedi sensoorne hindamine Liha organoleptilisel hindamisel e degusteerimisel antakse lihale üldine hinnang. Hindamiseks sobib kõige paremini seljaosa. Degusteeritakse kuumalt v külmalt. Hinnatakse õrnust, mahlakust, lõhna, maitset värvust. 35. Piima organoleptilised näitajad - Standardi järgi peab piim olema värske, naturaalne, vee või lõssiga lahjendamata, puhas. Piimal peab olema temale omane puhas maitse, lõhn ja valge kuni kreemikas värvus
3. Kiirus seotud omandamisvõimega. 4. Valmisolek väljendub olulise info leidmisvõimega õigel ajahetkel. Mälu protsessid on omavahelt tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteiseks üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. Mälu on arendatav ja igal inimesel on võimalik leida ise erinevaid õppimisvõtteid, et mälu töö oleks võimalikult efektiivne. MÄLU LIIGID SÄILIMISE AJA JÄRGI : 1. Sensoorne mälu- Meeleelundite kaudu tulev info salvestatakse automaatselt , sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks vähem kui sekundi jooksul. Unustamine algab kohe peale vastuvõtmist. 2. Lühiajaline mälu- Lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses.Et organism töötleb infot pidevalt, on lühimälu kestus vaid mõni sekund. 3
või soovitu mittesaamisel uue funktsionaalse süsteemi otsimise ja organismi mobiliseerimisega 125 Peamised alajaotused: Emotsioone jaotatakse kõige sagemini kuueks —need on emotsioonid, mis on näoväljenduste alusel universaalselt äratuntavad (Paul Ekman): viha, vastikus, hirm, kurbus, üllatus, rõõm. Neile lisandus hilisemates töödes põlgus, rahulolu, piinlikkus, erutus, süü, uhkus saavutuste üle, kergendus, rahuldus, sensoorne mõnu ja häbi; üllatus kadus ära 126 Psüühika tervikuna on keele kujunemise aluseks; keeles loome ja talletame individuaalse kogemuse liigile kättesaadavas vormis. VII.7. Keel on sümbolite süsteem koos nende ühendamise reeglitega (grammatika). Kõne on keele kasutamine Sümbol on asi, mis * osutab millelegi muule * on kokkulepitud tähendusega * on kasutatav teisiti kui see, millele osutab 127 Keele funktsioonid: * suhtlemine
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
kujuneb välja 18-21 aastaks. Artikuleerimise ettevalmistus toimub kisa,koogamise ja lalina perioodil: kujuneb artikulatsiooniaparaat, laps kuuleb oma häälitsusi, lalisedes omandatakse silbimoodustamise oskus mis on artikuleerimise peamiseks eelduseks. Et omandada emakeele häälikusüsteem, peab füüsikalise kuulmise pinnal kujunema kõigepealt foneemikuulmine, võime ära tunda ja eristada emakeele sõnu ja häälikuid. Selle psühhofüsioloogiliseks mehhanismisk on sensoorne abstraktsioon. Igas keeles kujunevad just selle keele foneemide tunnustele iseloomulikud foneemikuulmise mehhanismid ehk mälupesad. lapse aju hakkab ära tundma korduvaid signaale. Laps püüab oma hääldamist järjest enam lähendada keelekeskkonnas kasutusel olevale hääldusele. Lapse foneemikuulmise arengul on kaks paraleelset funktsiooni: fonoloogiline funkstioon tähendab keelesüsteemi foneemide, st. tähendust eristavate
ning reprodutseerimine. Nii omandatakse harilikult läbiloetud tekst. c) Emotsionaalne mälu e. tundmuste mälu säilitab inimese poolt läbielatud tundmusi. Inimene võib kahvatuda ainuüksi läbielatud hirmu meenutamisel või punastada, meenutades tegu, mis varem häbitunde esile kutsus. d) Kujundiline mälu soodustab nägude, looduspiltide, olukordade, meloodiate, lõhnade ja maitsete meeldejätmist ning reprodutseerimist. Mälu jaotatakse kestvuse alusel: Sensoorne (ülilühiajaline), lühimälu, püsimälu, operatiivmälu (töömälu) Mälu jaotus meelteinfo alusel: Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu. 22. Kes on E. Tulving? Kirjelda tema mälustruktuuri (semantiline, protseduuriline, episoodiline). Too näide iga struktuuriosa kohta. On teenekaim ja kuulsaim Petserist pärit väliseestlasest psühholoog, kelle peamiseks uurmisvaldkonnaks on olnud mälu
Mälu Mäluprotsesside sisuks on indiviidi kogemuste talletamine, korrastamine, säilitamine ja taastamine. Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt (huvid). Mälu funktsioone täiendab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. Mäluliigid Protseduuriline mälu selleks et käivitada, on vaja mingi toiming läbi teha. Nt jalgrattaga sõit. Ei saa teoreetiliselt õppida. Sensoorne mälu seotud sensoorse tajumisega. Välklambi effekt nagu foto jääb meelde. Võib kiiresti kaduda ikooniline mälu nägemisorganitest saadud info. Võib kaduda sekundi murdosa jooksul. kajamälu - kuulmisinfo Episoodiline mälu seotud inimese enda teadmiste ja mälestustega. Graafilise iseloomuga. Semantiline mälu faktimälu, sõnademälu, ,,puhtad teadmised" Mäluliigid Lühiajaline mälu töömälu ehk operatiivmälu
Aksonid ja dendriidid moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi mida võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. 22. Refleks, refleksikaar ja refleksikeskus (mõisted ja iseloomustused). Refleks- närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: 1.Retseptor- võtab vastu ärrituse 2.Aferentne e. sensoorne närv-kannab erutuse aktsioonipotensiaali näol kesknärvisüsteemi. 3. Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 4.Eferentne e. motoorne närv- kannab erutuse kesknärvisüsteemist lõpp organisse e. efektorisse 5.Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas) Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 23. Vöötlihaskoe struktuur. Sarkomeeri mõiste.
ARENGUPSÜHHOLOOGIA 1. Arengupsühholoogia kui psühholoogia haru 1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülo...
- Üks või mitu tahtelist motoorset või sensoorset sümptomit (viitavad neuroloogilisele või muule kehalisele haigusele) ; - Arvatavasti seotud psühholoogiliste teguritega ; - Ei ole teeseldud või tekitatud, ei ole kehalist haigust ; - Põhjustab kannatust või toimetulekuhäire. - Motoorne sümptom (koordinatsiooni või tasakaalu halvenemine, halvatus, lokaalne lihaste nõrkus, neelamisraskused, tükitunne kurgus, hääle kaotus, uriinipeetus) - Sensoorne sümptom (meelepetted, puute või valutundlikkuse kaotus, diploopia, pimedus, kurtus) - Epilepsia tüüpi hood või krambid (tahtele alluvaid motoorseid või sensoorseid komponente) - Segavorm (rohkem kui ühe tüübi sümptoome) Dissotsiatiivsed motoorsed häired. Keskseks on liigutuste häire kadumine või tundlikkuse (tavaliselt nahatundlikkuse) vähenemine või puudumine. Võimetus liigutada jäset või selle osa. Paralüüs võib olla täielik või osaline, aeglaste liigutuste ja nõrkusega
Aksonid ja dendriidid moodustavad teiste närvirakkudega ühendusi mida võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat . 22. Refleks, refleksikaar ja refleksikeskus (mõisted ja iseloomustused). Refleks- närvikoe vahendusel toimuv tahtest sõltumatu organismi vastus ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda kulgeb erutuslaine refleksi ajal. Osad: 1.Retseptor- võtab vastu ärrituse 2.Aferentne e. sensoorne närv-kannab erutuse aktsioonipotensiaali näol kesknärvisüsteemi. 3. Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 4.Eferentne e. motoorne närv- kannab erutuse kesknärvisüsteemist lõpp organisse e. efektorisse 5.Efektor e. sihtorgan (skeleti- või silelihas) Refleksikeskus- paikneb kesknärvisüsteemis, sisaldab 1 või mitu neuronit 23. Vöötlihaskoe struktuur. Sarkomeeri mõiste.
kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel. Analüsaatori töö on reflektoorne. Põhimõtteliselt tekib aisting järgneva skeemina: On ärritajad (, mille energia sisaldab infot maailma kohta), kes stimuleerivad retseptoreid, kus retseptorite eritus saadab (ärritajatelt saadud muundatud energia) närviimpulsid kesknärvisüsteemi. Seejärel edastab sensoorne närv kodeeritud info kesknärvisüsteemi. Ajukoor saab impulsid, mis kodeerivad ärritaja infot ning loovad aluse aistingu kvaliteedile. Lõpuks annab ajukoor vastavalt saadud info tõlgendusele korraldused motoorseks vastuseks – organism organiseeritakse vastavalt vajadusele ümber ja saadetakse seega vastus reaktsioonina välja. Aistingu tunnetuse aluseks on tsentraalsed protsessid, mis ajus toimuvad. Paljudel juhtudel pole väliseid vastuse märke näha.
Hüpotaalanus hoolitseb selle käitumise eest, mis on seotud isendi säilimise eest(söömine, paljunemine...) Suured närvirakkude kogumid moodustavad tuumasid. Ajukoor peal hallaju koosneb hallollusest, all valgeaju. Aju massist ei sõltu inimese elus hakkamasaamine. Ajus on vaod. Ajusagarad on teistest eraldatud. 5 sagarat: kiiru, oimus, kukla, lauba, sagar. Ajukoore võib jagada kolmeks piirkonnaks: motoorneiga punkt vastab kindlale piirkonnale; sensoorne kuulmise, nägemise, puudutuse ; assotsiatiivne piirkond on seotud kõik kõrgemad protsessid(mõtlemine, mälu..) Parem ajupool asjade äratundmine, aru saamine, muusika kuulamine, juhib uut tegevust, üritab materjali tervikuna töödelda. Vasak ajupool materjali üritab töödelda osadena. Õppimisprotsessiseosed tekivad mitmes ajaosas. Kahte ajupoolt ühendab mõhnkeha, kui see läbi lõigata, siis kaks poolkera(maailma eraldatakse.
organismi energeetiliste varude täiendamist ja tema töövõime taastumist. 1 Ajukoore funktsioonid Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks toimimiseks. Seega on ta organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ. ( vt. sensoorne ja motoorne homunkulus!); tänu oma võimele välja töötada ajutisi seoseid on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organ; koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ.
1. Toidu seadusandluse eesmärgid (Toiduseadus, EL seadusandlus) EL seadusandlus on kolme tasandiline: EL määrused - on liikmesriikides otsekohalduvad, see tähendab, et neid tuleb täita ilma, et nende sisu oleks sätestatud vastava liikmesriigi õiguses; EL direktiivid - sisu tuleb Eesti õigusaktidesse üle võtta; EL otsused - otsekohalduvad vaid nende suhtes, kellele otsused on suunatud. Eesmärgid on sarnased EL seadusandlusega: Vältida ohte inimese tervisele (tagada ohutu toode, tagada toodete ja tooraine jälgitavus kogu ahela ulatuses) Toiduseaduse eesmärkideks on: tagada tarbijale ohutu ja igakülgselt nõuetele vastav toit; tagada toidu kohta adekvaatse teabe jõudmine tarbijani, mille alusel oleks võimalik teha oma valikuid. 2. Toiduvaldkonnas järelvalvet teostavad institutsioonid? Järelevalve kõikides käitlemisvaldkondades? Järelevalve jaekaubanduses ja toitlustusasutustes? Vastavalt toiduseadusele teostavad toidu kon...
toodetakse veresuhkrust glükogeeni jne. Seega soodustab parasümpaatiline närvisüsteem organismi energeetiliste varude täiendamist ja tema töövõime taastumist. Ajukoore funktsioonid- Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks toimimiseks. Seega on ta organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ. ( vt. sensoorne ja motoorne homunkulus!); tänu oma võimele välja töötada ajutisi seoseid on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organ; koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ. Erutuslävi- Ärritus kutsuv erutuse esile vaid juhul, kui tal on küllaldane tugevus ja piisav kestus
jooksul. Enne sellele seisukohale jõudmist vajas ta inimkogemusest midagi, milles täiesti kaheldamatult kindel olla. Ainuke vaieldamatult kindel asi, milleni ta viimaks jõudis, oli fakt, et ta kahtleb. Ehk siis fakti, et ta kahtleb, ei saanud kahtluse alla seada. Seega tuvastas Augustinus sisemise, subjektiivse kogemuse paikapidavuse, valiidsuse. Augustinus leidis, et on miski, mille puhul sisemine tunnetus, mitte välimine ehk sensoorne, on usaldusväärne. Sellega tuletas ta teise viisi jumala tundmaõppimiseks (esimene oli pühade tekstide kaudu) selleks oli introspektsioon ehk vaatlustehnika oma sisemiste kogemuste kohta. Introspektsiooni läbi pidi inimene saavutama personaalse kommunikatsiooni jumalaga. Selline kontakt jumalaga tekitas Augustinuse sõnul inimeses tohutu armastustunde, mis oli võrreldamatu teiste inimlike emotsioonidega. Selline tunne olevat
fMRI uuringud on näidanud et hipokampuse piirkond on oluline just integratsioonis Lahknevust tõendavad ka uuringud tervetel inimestel Ajupoolte salvestamise/ammutamise asümmeetria ehk HERA mudel: - Ajukoore parempoolse frontaalpiirkona aktivatsioon episoodilisest mälust ammutamisel; vasakpoolne frontaalne ajuosa on aktiivne episoodilise salvestamise ajal ja semantilisest mälust ammutamisel. Meeldejätmine ehk salvestamine Vajalikud tingimused salvestamiseks: - Sensoorne sisend - Tähelepanu suunamine - Piisav ja viimistletud materjali töötlus Episoodi salvestamise aluseks on semantiline mälu. Töötlussügavus ja suunatud õppimine Salvestusoukorra mõju möletamise efektiivsusele saab uurida katsetes kus ülesandeks on mingi stiimulmaterjali erineval tasemel töötlus – erinevad grupid erineva instruktsiooniga - Võimalikult palju konteksti peab looma Töötlustasandite käsitlus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
