Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Akadeemiline õenduslugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Õe õppekava
Merilin Lettens
AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU
Kirurgilise haige õendusabi praktika iseseisev töö
Juhendaja : Ireen Bruus,
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartu 2015

SISUKORD


3
JÄLGIMISLEHT 14
RAVIMITE MANUSTAMINE 16
LABORATOORSETE UURINGUTE VÄÄRTUSED 18
ARSTI KORRALDUSED 20
LÜHIKE ÜLEVAADE HAIGUSEST 23
KOKKUVÕTE HAIGELE OSUTATUD ÕENDUSABIST 24
KASUTATUD ALLIKAD 25








SISSEJUHATUS
Viibisin praktikal Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonnas ajavahemikul 23.03.2015 – 16.04.2015. Sellest 31.03.2015 – 2.04.2015 koostasin ma akadeemilise õendusloo. Patsiendi diagnoosiks olid sapikivid ning ta saabus haiglasse 31. märtsil plaanilisele operatsioonile (laparoskoopiline koletsüstektoomia). Kaasuvaid haigusi patsiendil ei olnud ning varasemalt on patsient haiglas viibinud vaid teismelisena kurgumandlite eemaldamise tõttu. Laparoskoopiline koletsüstektoomia operatsioon toimus 1. aprillil kell 11.00. Jälgisin patsienti nii pre- kui postoperatiivses perioodis (31.03.2015 – 02.04.2015).
ÕENDUSANAMNEES
Patsiendiks valisin 40-aastase naissoost isiku (V. S., naine, 18.05.1974, 40 a). Haiglasse pöördumise põhjuseks olid sapikivid, mille raviks oli plaaniline sapipõie eemaldus (laparoskoopiline koletsüstektoomia). Varasemalt on patsient haiglas olnud teismeeas kurgumandlite eemaldamise tõttu. Kontaktisikuteks on patsiendil abikaasa ning poeg, kes temaga haiglasse tulekul kaasas olid ning teda ka pärast operatsiooni külastasid.
Seisundi hindamine ( teostati 2. aprillil 2015.a)
Üldandmed:
Sugu, vanus: Naine, 40
Elukoht: Tartu
Töökoht: Õpetaja
Sotsiaalne staatus: Abielus, 1 laps (19-aastane poeg)
Religioon: Ei ole religioosne
Hobid, harjumused: Meeldib raamatuid lugeda, on huvitatud ajaloost ning suvel käib perega puhkamas
Kahjulikud harjumused: Patsient ei suitseta, alkohoolseid jooke tarvitab vaid pidupäevadel ja paar pokaali
Objektiivne uurimine :
Üldseisund: Rahuldav
Tarvitatavad ravimid : Valu korral on tarvitanud kodus paratsetamooli 500 mg. Haiglas tarvitas ravimeid Paracetamol 10mg/ml, No-Spa 20 mg ja Cerucal 10 mg.
Allergia: Ei tea olevat
Toitumus: Patsient kaalub 67 kg ning on 164 cm pikk, kehamassiindeks 24,91. Patsient on normaalkaalus.
Toitumisharjumused : Patsient teeb tavaliselt kodus ise süüa. Hommikuti sööb tavaliselt 2 võileiba või kaerahelbeputru ning joob kõrvale piimakohvi, koolis sööb koolisööklas pakutavat praadi ning õhtusöögiks armastab süüa salateid ja liha. Samuti meeldib näksida ka hilisõhtul televiisorit vaadates. Haiglas sõi esimesel õhtul kerge eine ning pärast seda oli kuni operatsiooni lõpuni söömata/joomata, pärast operatsiooni õhtul sõi kerget einet ning esimesel postoperatiivsel päeval hommikusööki ning lõunat.
Kehatemperatuur : Haiglasse saabudes oli patsiendi kehatemperatuur 37C. Operatsiooni päeval oli patsiendi kehatemperatuur 36,7C ning esimesel postoperatiivsel päeval 36,8C.
Nahk: Patsendi nahal ei esine lööbeelemente ega liigset kuivust. Nahk on puhas, pehme ja roosaka alatooniga. Operatsioonist tingitud 4 lõiget kõhul on infektsioonitunnusteta. Perifeerne veenikanüül samuti infektsioonitunnusteta.
Mao-sooletrakt, roojamine: Patsient ütleb, et kõht on tal eelnevalt läbi käinud korrapäraselt (1 kord päevas). Pärast operatsiooni on samuti kõht läbi käinud, esineb kerge iiveldus .
Tugi-, liikumiselundkond: Patsient liigub ringi iseseisvalt ilma abivahenditeta. Krampe ning tasakaaluhäireid patsiendil ei esine. Esimesel postoperatiivsel päeval liigub samuti iseseisvalt, aga rahulikult .
Hingamiselundkond: Patsiendi hingamissagedus nii preoperatiivsel kui postoperatiivsel perioodil on 16 korda minutis . Hingamisrütm on regulaarne, ei esine valu ega raskustunnet hingamisel.
Südame-veresoonkond: Haiglasse tuleku päeval (31.03.2015) oli patsiendi vererõhk 135/79 mmHg ja pulss 80 x´. Operatsiooni päeval oli patsiendi vererõhk 133/80 mmHg ja pulss 85 x´. Esimesel postoperatiivsel päeval (02.04.2015) oli patsiendi vererõhk 131/80 mmHg ja pulss 81 x´.
Urotrakt : Patsiendil urineerimisega probleeme ei ole, käib umbes 5 korda päevas urineerimas. Pärast operatsiooni on urineerimine samuti probleemideta.
Uni: Patsient magab keskmiselt umbes 7 tundi. Tavaliselt läheb magama kell 00.00 ning ärkab 7.00. Pärast operatsiooni magas samuti rahulikult.
Valu: Haiglasse tuleku päeval kaebas valu paremal ülakõhus. Valu hindas ta 5 pallina 10 palli süsteemis ning valu leevendamiseks sai patsient haiglas Paracetamoli 10mg/ml infusioonilahust x 2 ning No-Spa 20 mg x 2 intramuskulaarset süsti. Pärast operatsiooni tundis patsient mõningast valu operatsiooni tõttu. Patsient hindas 10 palli süsteemis valu 4 palliga. Valu leevendamiseks määras arst Paracetamol 10mg/ml infusioonilahust (100 ml) 3 x päevas.
Funktsionaalne seisund ADL:
Riietumine : Patsient saab iseseisvalt riietamisega hakkama nii enne kui pärast operatsiooni.
Pesemine: Saab iseseisvalt hakkama nii enne kui pärast operatsiooni. Patsient käis duši all operatsioonieelsel õhtul ning operatsioonipäeva hommikul .
Söömine ja joomine: Ei vaja abi söömisel enne ja pärast operatsiooni. Saab iseseisvalt hakkama.
Tualeti kasutamine: Preoperatiivses perioodis sai iseseisvalt tualetis käimisega hakkama. Esimesel postoperatiivsel päeval palus hooldaja abi.
Liikumine: Preoperatiivses perioodis sai patsient liikumisega iseseisvalt hakkama ja ei kasutanud liikumisel abivahendeid. Esimesel postoperatiivsel päeval liigub ringi vähe, aga iseseisvalt.
Vaimne seisund:
Meeleolu: Haiglasse saabudes patsient mures oma terviseseisundi pärast ning kardab natukene operatsiooni. Samas mõistab ta operatsiooni vajalikkust . Enne operatsioonile viimist on patsient natukene närviline. Esimesel postoperatiivsel päeval on patsient rahulolev, et operatsioon on nüüd möödas ja tüsistusi ei tekkinud.
Sensoorne seisund, nägemine/kuulmine: Patsiendi nägemine on korras, ta ei kasuta prille ega ka läätsesid. Kuulmisega on ka kõik korras. Ei kasuta kuulmisaparaati. Patsiendiga saab suhelda normaalsel toonil.
Psüühiline seisund:
Emotsionaalne seisund: Rahuldav
Reaktsioon haigusele: Patsiendis tekitas haiguse poolt põhjustatud valu halba tuju. Tema enesetunne haiglasse saabudes oli rahulik, sest operatsioon oli planeeritud ning ei tulnud ootamatult. Enne operatsiooni muutus enesetunne natukene närviliseks, aga peale õega rääkimist rahunes patsient maha ning oli operatsiooniks valmis.
Hingelised vajadused: ...
Hoiakud ja väärtused: Patsient väärtustab eelkõige perekonda ja tervist.
Sotsiaalmajanduslik seisund:
Sotsiaaltoetused : ...
Perekond ja sõbrad: Patsient on abielus (abiellus aastal 2006) ning tal on 1 laps (19-aastane poeg), samuti on patsiendil 2 head sõbrannat, kellega tihti kokku saab.
Elutingimused: Patsient elab koos abikaasa ja pojaga oma majas . Kõik eluksvajalikud tingimused on kaetud.
Sissetulek: Patsiendi ja tema perekonna sissetulekuallikaks on nii tema kui ka ta abikaasa palgad. Patsient ütles, et nad on majanduslikult hea järje peal ning saavad hakkama.
ÕENDUSPLAAN
Preoperatiivne periood
Õendusprobleem
Eesmärk
Õendustegevus
Hinnang
Valu (5 palli 10st), mis on tingitud sapikividest .
Kuupäev: 31.03.2015
Patsient on valuvaba 2 tunni pärast.
  • Uuri välja valu tugevus. *
  • Manusta arsti korraldusel patsiendile valuvaigistavat ravimit (Paracetamol 10mg/ml x 2) ning spasmolüütikumi (No-Spa 40 mg). *
Valu on kadunud. Patsient on rahulik.
Kuupäev: 31.03.2015
Hirm, mis on tingitud eelseisvast operatsioonist ning mis väljendub ärevuses.
Kuupäev: 01.04.2015
Patsient vabaneb hirmust ja tema enesetunne on rahulik ning ta ei ole närviline.
  • Rahusta patsienti ja selgita talle operatsiooni kulgu ja vajalikkust.*
  • Selgita patsiendile, kuidas tegutseda peale operatsiooni. *
Patsient on hirmust vabanenud, rahunenud ja valmis minema operatsioonile.
Kuupäev: 01.04.2015
Infektsioonirisk, mis on tingitud perifeersest veenikanüülist.
Kuupäev: 31.03.2015
Infektsiooni ei teki.
  • Jälgi kanüüli paigaldamise kuupäeva, kanüüli ümbruse puhtust ning plaastrit ( Morris ja Tay 2008).
  • Jälgi, kas veenikanüüli ümber on infektsioonile viitavaid tunnuseid – punetust, turset (Morris ja Tay 2008).
  • Järgi a- ja antiseptika reegleid (Morris ja Tay 2008).
  • Dokumenteeri kanüüli panemise kuupäev ja kellaaeg ning vajadusel vahetamise kuupäev ja kellaaeg.*
Infektsiooni ei tekkinud.
Kuupäev: 02.04.2015
Postoperatiivne periood
Õendusprobleem
Eesmärk
Õendustegevus
Hinnang
Valu (4 palli 10st), mis on tingitud operatsioonist.
Kuupäev: 01.04.2015
Patsient on valuvaba 2 tunni pärast.
  • Määra valu tugevus. *
  • Manusta patsiendile arsti poolt määratud valuvaigistit (Paracetamol 10mg/ml x 3). *
Patsient tunneb 1 tunni möödudes nõrka (1 pall 10st) valu.
Kahe tunni möödudes ei kaeba patsient enam valu üle.
Kuupäev 01.04.2015
Oht trombi tekkimiseks, mis on tingitud operatsioonijärgsest vähesest liikumisest.
Kuupäev: 01.04.2015
Trombi ei teki.
  • Selgita patsiendile, et peale operatsiooni on lubatud liikuda ning sooritada harjutusi (jalatõsted, jala kõverdamised) (Bärenson 2009).
  • Julgusta patsienti ütlema, kui ta kardab, et on tekkinud tromb .*
Trombi ei tekkinud.
Kuupäev: 02.04.2015
Oht verejooksu tekkeks, mis on seotud värskete nahaõmblustega.
Kuupäev: 01.04.2015
Verejooksu ei teki.
  • Jälgi patsiendi kõhul olevaid operatsioonihaavu, samuti, et plaaster oleks puhas ning verd ei oleks läbi tulnud. *
  • Selgita patsiendile, et ta võib vähesel määral liikuda (Bärenson 2009).
  • Selgita patsiendile, et ta teeks harjutusi ettevaatlikkusega. (Bärenson 2009).
Verejooksu ei tekkinud. Operatsioonilhaavad ei veritse ning on infektsioonitunnusteta.
Kuupäev: 02.04.2015
Halb enesetunne, mis on tingitud anesteesiast ning mis väljendub iivelduses.
Kuupäev: 01.04.2015
Iiveldustunne taandub.
  • Küsi patsiendilt tema enesetunde kohta ja jälgi patsiendi elulisi näitajaid (RR, pulss) (Elliott ja Coventry 2012).
  • Manusta patsiendile arsti poolt määratud iiveldusvastast ravimit (Cerucal 10 mg x 2). *

Anesteesiast tingitud iiveldustunne taandus.
Kuupäev: 02.04.2015
Teadmiste defitsiit operatsioonijärgsest haavahooldusest ning toitumisest.
Kuupäev: 02.04.2015
Patsient teab, kuidas haava hooldada.
  • Selgitada patsiendile, et järgmisel päeval pärast operatsiooni võib plaastri eemaldada ning haava pesta voolava vee all. Vajadusel asetada haavale uus plaaster, samuti selgitada patsiendile rasvavaese toitumise olulisust tema seisundile (Sapikivitõbi 2013).
  • Selgita patsiendile õiget haava puhastust (haavaplaaster eemaldada pikihaava, kõigepealt puhastada haav ning seejärel haava ümbrus, haavad õrnalt kuivaks tupsutada ning peale asetada uus plaaster). *

Patsient oskab kodus ise haavu puhastada ja plaasterdada. Haavade puhastamisel kasutab õigeid võtteid. Patsient teab, miks tema seisukohast on oluline rasvavaene dieet ning ta rakendab seda ka ellu.
Kuupäev: 02.04.2015

JÄLGIMISLEHT


31.03.2015
01.04.2015
02.04.2015
Preoperatiivne ja postoperatiivne periood
Preoperatiivne periood.
Operatsioon kell 11.00
Üldanesteesia.
Postoperatiivne periood (esimene postoperatiivne päev).
Kehatemperatuur
Lõuna: 37 kraadi.
Hommikul: 36,7 kraadi.
Hommikul: 36,8 kraadi.
Pulss
80 x’
85 x’
81 x’
Vererõhk
135/79 mm/Hg
133/80 mm/Hg
131/80 mm/Hg
Toit: dieet/kaloraaž
Õhtul kerge eine.
Hommikul ja lõuna ajal (enne operatsiooni) patsient söömata/joomata. Õhtul kerge ja rasvavaene eine.
Hommikul ja lõunal rasvavaene tavatoit.
Pikkus/kaal
164 cm, 67 kg
164 cm, 67 kg
164 cm, 67 kg
Nasogastraalsond
Ülekantud vedelikud
NaCl 0,9 % 1000 ml
NaCl 0,9 % 1000 ml
Tsentraalse veeni kanüül
Perifeerse veeni kanüül
Sin.In.
10.00
Sin.Ex.
13.30
Põiekateeter (Ch)
Roojamine
Oksendamine
Sondid, drenaažtorud
Lahased
Sidemed
Nahaõmblustele on asetatud plaaster.
Teostati haavade puhastamine ning plaasterdamine.
Mobilisatsioon
Patsient liigub iseseisvalt oma palatis ja koridoris.
Peale operatsiooni puhkas patsient voodis . Tualetti minekuga sai patsient hooldaja abiga hakkama.
Patsient saab iseseisvalt liikuda. Palatis liikumisel ei kasuta abivahendeid.
Ravimite manustamine
Paracetamol 10mg/ml x 2 i/v, No-Spa 20 mg x 2 i/m.
Paracetamol 10mg/ml i/v x 3, Cerucal 10 mg x 2 oraalselt.
Hommikul ja lõunal Paracetamol 10mg/ml i/v.

RAVIMITE MANUSTAMINE


Paracetamol ravimi üks milliliiter infusioonilahust sisaldab 10 mg toimeainet paratsetamooli. Ravimit kasutatakse mõõduka valu lühiajalise ravina, eriti pärast kirurgilist operatsiooni. Maksimaalne ööpäevane ravimi annus üle 50 kilogrammi kaaluvale inimesele koos hepatoksilisuse riskiga on 3g. Ravimit manustatakse intravenoosselt ( Ravimiamet 2014).
Antud ravimit kasutati selleks puhuks, et patsiendil leevenduks kõhuvalu.
No-Spa 20 mg/2 ml süstelahus sisaldab iga ml kohta 20 mg drotaveriinvesinikkloriidi. Ravimit kasutatakse seedetrakti , sapi- ja kuseteede silelihasspasmide leevendamiseks. Tavaliseks ööpäeva annuseks on täiskasvanule 40-240 mg drotaveriinvesinikkloriidi intramuskulaarselt, jagatuna 1-3 manustamiskorrale (Ravimiamet 2012).
Antud ravimit kasutati selleks puhuks, et vaigistada sapiteede spasme ning et valu leevenduks.
Cerucal 10 mg tabletid sisaldavad iga tableti kohta 10,54 mg metoklopramiidvesinikkloriidmonohüdraati, mis vastab 10 mg veevabale metoklopramiidvesinikkloriidile. Cerucal 10 mg tabletid on näidustatud keemiaravist põ hjustatud hilise iivelduse ja oksendamise ärahoidmiseks, kiiritusravist põhjustatud iivelduse ja oksendamise ärahoidmiseks, iivelduse ja oksendamise sümptomaatiliseks raviks, sealhulgas ägedast migreenist tingitud iiveldus ja oksendamine. Metoklopramiidi võib kasutada koos suukaudsete valuvaigistitega, et parandada valuvaigisti imendumist ä geda migreeni korral. Soovitatav üksikannus on 10 mg, annustamist korratakse kuni kolm korda ööpäevas ning kahe manustamiskorra vaheline intervall peab olema minimaalselt 6 tundi, isegi juhul kui annuse manustamine ebaõ nnestus oksendamise või keeldumise tõttu. Tablette manustatakse oraalselt (Ravimiamet 2014).
Antud ravimit manustati seetõttu, et iiveldus taanduks.
DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID
Ultraheli ehk UH
Ultraheli tehti patsiendile 31.03.2015 kell 11.00. Leid: Sapiteedes ja sapipõies on näha sapikive ja samal ajal on sapiteed laienenud .

LABORATOORSETE UURINGUTE VÄÄRTUSED


31.03.2015
WBC: 4,2 E9/L ( normis )
RBC: 3,7 E12/L (norm naistel alates 4.0 E12/L kohta)
HCT: 37 % (normis)
HGB 110 g/L (norm naistel alates 118 g/L kohta)
MCV 83 fL (normis)
MCH 30 pg (normis)
MCHC 325 g/L (normis)
RDW 12 % (normis)
Glükoos 7 mmol/L täisveres (norm täisveres alla 5,5 mmol/L kohta)
S-Na 130 mmol/L (norm üle 135 mmol/L kohta)
S-K 4,9 mmol/L (normis)
Kreatiniin 72 mikromol/L (normis)
CRP 45 mg/L (norm alla 10 mg/L).
ASAT 65 U/L (norm alla 32 U/L)
ALAT 50 U/L (norm alla 33 U/L)
Bilirubiin 40 µmol/L (norm alla 21 µmol/L)
02.04.2015
WBC: 4,3 E9/L (normis)
RBC: 3,7 E12/L (norm naistel alates 4.0 E12/L kohta)
HCT: 37 % (normis)
HGB 110 g/L (norm naistel alates 118 g/L kohta)
MCV 81 fL (normis)
MCH 30 pg (normis)
MCHC 327 g/L (normis)
RDW 12 % (normis)
Glükoos 6,4 mmol/L täisveres (norm täisveres alla 5,5 mmol/L kohta)
S-Na 140 mmol/L (norm üle 135 mmol/L kohta)
S-K 4,9 mmol/L (normis)
Kreatiniin 70 mikromol/L (normis)
CRP 30 mg/L (norm alla 10 mg/L).
ASAT 40 U/L (norm alla 32 U/L)
ALAT 35 U/L (norm alla 33 U/L)
Bilirubiin 32 µmol/L (norm alla 21 µmol/L)

ARSTI KORRALDUSED


Esimesel ehk preoperatiivsel päeval kaebas patsient ülakõhuvalu, mis oli tingitud sapikividest. Arsti korraldusel manustati talle lõunal ja õhtul Paracetamol 10mg/ml infusioonilahust ning No-Spa 20 mg 2 x ööpäevas. Operatsiooni päeval peale operatsiooni kaebas patsient valu, mis oli tingitud neljast operatsioonilõikest kõhul ning iiveldust. Arsti korraldusel manustati talle Paracetamoli 10mg/ml 3 x päevas ning Cerucali 10 mg 2 x päevas. Esimesel postoperatiivsel päeval kaebas patsient valu ning arsti korraldusel manustati talle hommikul ja lõunal Paracetamoli 10mg/ml infusioonilahust. Järgnevatel päevadel soovitas arst patsiendil vajaduse korral võtta Paratsetamooli 500 mg x 3. Esimesel postoperatiivsel päeval operatsioonihaavade puhastamine, plaasterdamine ning patsiendiõpetus, arst lubas patsiendi kodusele ravile . Arst teavitas patsienti, et niidid eemaldataks 10-12 päeva pärast perearsti juures.
Päevik
31.03.2015
Patsient saabus Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonda 31. märtsil 2015. aastal kell 8.00. Patsienti võtsid vastu õde ja praktikant (mina). Võtsin patsiendilt õendusanamneesi ning küsisin luba, kas ma võin teha tema kohta õendusloo. Patsient oli nõus. Pärast anamneesi võtmist andsin patsiendile narkoosilehe, milles olevatele küsimustele ta vastama pidi. Seejärel tõi hooldaja patsiendile haiglariided ning me juhatasime patsiendi oma palatisse. Pärast seda paigaldati patsiendile kell 10 perifeerne veenikanüül. Kell 11 läks patsient ultrahelisse. Kell 12 paigaldati patsiendile Paracetamol 10mg/ml (100 ml) infusioonilahus . Patsiendile selgitati, millal ja kuidas toimub operatsioon. Õhtupoolikul kell 16 paigaldati patsiendile tilkinfusioon NaCl 0,9 % 100 ml. Kell 22 paigaldati patsiendile Paracetamol 10mg/ml (100 ml) infusioonilahus. Patsiendile anti preoperatiivse päeva õhtul kerget toitu ning peale seda oli ta söömata/joomata.
01.04.2015
Õde oli patsiendile juba hommikul kell 7.00 tilkinfusiooni Paracetamol 10mg/ml ( 100ml ) paigaldanud. Mina mõõtsin osakonda jõudes kell 8.00 patsiendi vererõhku, kehatemperatuuri ning pulssi . Operatsioon toimus kell 11.00. Patsient oli eelmisest õhtust söömata/joomata. Peale operatsooni puhkas patsient voodis. Patsient liikus palatis ringi ainult vajaduse ning aeglaselt. Kui patsient oli operatsioonist taastunud, läksin palatisse ning küsisin patsiendilt tema enesetunde kohta. Patsient kurtis valu operatsioonihaavade tõttu. Talle paigaldati Paracetamol 10mg/ml (100ml) infusioonilahus. Paracetamol 10mg/ml (100ml) manustati patsiendile veel samal päeval kell 19.00. Kuna patsiendile oli tehtud üldnarkoos, oli võimalus, et ta tunneb iiveldust ja peavalu või on tema vererõhk madal. Patsient väitis, et tal esinevad eelnimetatutest sümptomitest valu ning iiveldus. Iivelduse vastu anti patsiendile pärast operatsiooni ning õhtul Cerucal 10 mg oraalselt. Seletasime patsiendile, et hea oleks, kui ta ennast tasapisi liigutama hakkaks, et vältida trombiohtu. Ütlesin patsiendile ka seda, et kui ta tunneb enesetunde halvenemist, tuleb sellest kohe teada anda.
02.04.2015
Hommikul osakonda jõudes oli patsiendile Paracetamol 10mg/ml (100 ml) infusioonilahus juba paigaldatud. Samuti olid mõõdetud juba patsiendi vererõhk, pulss ning kehatemperatuur. Küsisin kuidas patsient ennast tunneb ning ta vastas, et enesetunne on hea. Lõuna ajal sai patsient veel ühe korra Paracetamol 10mg/ml (100 ml) infusioonilahust. Peale seda puhastasime juhendava õega patsiendi operatsioonihaavu ning plaasterdasime need. Samuti õpetasime, kuidas haavu kodus puhastada. Puhastasin ja plaasterdasin haavad õe juuresolekul. Puhastasin haavad Cutasepti, steriilsete tupsude ja pinsettidega. Enne kui haavad uuesti kinni plaasterdasin, tuli arst neid üle vaatama. Arst lubas patsiendi koju ning ütles talle, et 10-12 päeva pärast võib ta perearsti juurde niite eemaldama minna. Arst ütles ka seda, et vajaduse korral võib patsient võtta Paratsetamooli 500 mg 3 korda päevas. Õe juuresolekul selgitasin patsiendile, et tema toit peaks esimestel päevadel oleme lahja ja kergestiseeditav, tõsisest treeningust tuleks hoiduda vähemalt 2 kuuks, kuid kerge liikumisega võib alustada juba nädal pärast operatsiooni. Selgitasin, et duši alla minnes eemaldaks ta plaastrid ning laseks haavadele voolavat vett, pärast duši haav puhastada ning asetada vajadusel uus plaaster. Peale haavapuhastust läks patsient tagasi palatisse ning natukese aja pärast kell 13.30 eemaldasin ma temalt veenikanüüli. Kell 14.30 lahkus patsient haiglast.

LÜHIKE ÜLEVAADE HAIGUSEST


Sapipõies asuv kivi või kivid ei tarvitse inimesele mingisuguseid vaevusi põhjustada. Sellised kivid asuvad tavaliselt sapipõie põhjas ja kehas ja neid nimetatakse tummadeks kivideks. Kliinilised nähud tekivad siis, kui kivid liiguvad sapipõie tundlikku kaelaossa, sapipõiejuhasse või kui neile kaasneb põletik ( Jaanson jt 1989).
Haiguse peamine tunnus on tugevad valuhood parema roidekaare all. Iseloomulikud on valude kiirgumine parema abaluu piirkonda. Valuhoo põhjuseks on sapipõie ja eriti sapiteede silelihaste reflektoorne spastiline kokkutõmbumine. Sageli kaasneb maksakoolikutega oksendamine, vappekülm ja kehatemperatuuri tõus. Kui kivi suleb ühise maksajuha või ühissapijuha, areneb kollatõbi. Palpatsioonil on maks tugevalt valulik , eriti sapipõie piirkonnas. Hoog võib kesta mõne minuti, tunni või mõne päeva. Pärast hoogu tunneb haige mitu päeva maksa piirkonnas raskust või vähest valu. Vahel jääb kehatemperatuur sapipõie- ja sapiteede põletiku tõttu küllalt kauaks püsima. Mädase põletiku korral võib sapipõis mulgustuda kõhuõõnde. Maksakoolikud võivad korduda kas alles aastate pärast või need ilmuvad sageli, üks hoog teise järel (Kristman 1978).
Maksakoolikute leevendamiseks kasutatakse spasmolüütikume. Maksakoolikute, eriti kauakestva hoo ajal, millega kaasneb oksendamine ja tüsistusena sapipõiepõletik ning kollatõbi, vajab haige tähelepanelikku hooldamist. Raske seisund võib kesta nädalaid. Tuleb jälgida patsiendi nahamuutusi, eriti kui haige kaebab nahasügelust. Toidu ja joogirežiim korraldatakse vastavalt sellele, kas esineb oksendamist, kollatõbe või teisi haigusnähte. Oluline on rasvavaene dieet (Kristman 1978).

KOKKUVÕTE HAIGELE OSUTATUD ÕENDUSABIST


Patsient saabus Tartu Ülikooli Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonda 31.03.2015 plaanilisele laporoskoopilisele koletsüstektoomiaks sapikivide tõttu. Operatsioon toimus 01.04.2015 kell 11.00. Haiglas manustati patsiendile valu tõttu valuvaigistit. Esimesel postoperatiivsel päeval toimus haavade puhastamine ja plaasterdamine, samuti patsiendiõpetus. Praktikant (mina) puhastasin ja plaasterdasin haavad juhendava õe juuresolekul. Haavad vaadati üle ka arsti poolt. Arst andis haavadele hinnangu ning lubas patsiendi kodusele ravile. Patsiendile seletati haavade puhastamise tehnikat ning plaasterdamise vajalikkust. Arst ütles patsiendile, et patsient võib minna niite eemaldama 10-12 päeva möödudes.
Kuna patsiendil esineb kerge kurvameelsus oma haiguse tõttu, siis õpetasin ma patsienti selles vallas. Küsitlesin patsiendi käest, millised tegevused mõjuvad talle lõõgastavalt. Patsient ütles, et ta armastab lugeda raamatuid ning harrastada kepikõndi. Sellesttulenevalt soovitasingi ma patsiendile nende tegevustega tegeleda, et stressi maandada.

KASUTATUD ALLIKAD


Bärenson, D. (toim.) (2009). Õe käsiraamat. Tallinn: As Medicina
Eesti Ravimiregister . (2014). Ravimiamet. Tartu
http://193.40.10.165/register/register.php?lk=1&otsi=J&keel=est&inim_vet=inim&raviminimi=cerucal&ta_eesti=&ta_inglise=&ta_ladina=&atc=&mlhoidja=&spckp_algus=&spckp_lopp=&pilkp_algus=&pilkp_lopp=&naidustus=&mlnr=&mlkp_algus=&mlkp_lopp (31.03.2015).
Eesti Ravimiregister. (2014). Ravimiamet. Tartu
http://193.40.10.165/register/register.php?lk=1&otsi=J&keel=est&inim_vet=inim&raviminimi=&ta_eesti=paratsetamool&ta_inglise=&ta_ladina=&atc=&mlhoidja=&spckp_algus=&spckp_lopp=&pilkp_algus=&pilkp_lopp=&naidustus=&mlnr=&mlkp_algus=&mlkp_lopp = (31.03.2015)
Eesti Ravimiregister. (2012). Ravimiamet. Tartu
http://193.40.10.165/register/register.php?lk=1&otsi=J&keel=est&inim_vet=inim&raviminimi=No-Spa&ta_eesti=&ta_inglise=&ta_ladina=&atc=&mlhoidja=&spckp_algus=&spckp_lopp=&pilkp_algus=&pilkp_lopp=&naidustus=&mlnr=&mlkp_algus=&mlkp_lopp (31.03.2015).
Elliot, M., Coventry, A. (2012). Critical care: The Eight Vital Signs of Patient Monitoring. British Journal of Nursing . Vol. 21(10), pp. 621-5
http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=09d16103-6bd3-4e09-865d-c959627ea636%40sessionmgr112&vid=5&hid=119 (31.03.2015).
Jaanson, T., Kõbas, E., Soots , A. (1989). Seedeelundite haigused. Tallinn.
Kristman, V. (1978). Sisehaigused. Tallinn: Valgus.
Morris, W., Tay, M. (2008). Strategies For Preventing Peripheral Intravenous Cannula Infection. British Journal of Nursing. Vol.17(19), pp. S14-21
http://web.b.ebscohost.com/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=acb849ae-c968-4f9a-855f-0147d259ab11%40sessionmgr113&vid=15&hid=119 (31.03.2015).
Sapikivitõbi. (2013). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla .
http://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/Sapikivitobi.pdf (31.03.2015).
Vasakule Paremale
Akadeemiline õenduslugu #1 Akadeemiline õenduslugu #2 Akadeemiline õenduslugu #3 Akadeemiline õenduslugu #4 Akadeemiline õenduslugu #5 Akadeemiline õenduslugu #6 Akadeemiline õenduslugu #7 Akadeemiline õenduslugu #8 Akadeemiline õenduslugu #9 Akadeemiline õenduslugu #10 Akadeemiline õenduslugu #11 Akadeemiline õenduslugu #12 Akadeemiline õenduslugu #13 Akadeemiline õenduslugu #14 Akadeemiline õenduslugu #15 Akadeemiline õenduslugu #16 Akadeemiline õenduslugu #17 Akadeemiline õenduslugu #18 Akadeemiline õenduslugu #19 Akadeemiline õenduslugu #20 Akadeemiline õenduslugu #21 Akadeemiline õenduslugu #22 Akadeemiline õenduslugu #23 Akadeemiline õenduslugu #24 Akadeemiline õenduslugu #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 177 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merkadik Õppematerjali autor
Akadeemiline õenduslugu sapikivitõvega patsiendist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Kirurgilise haige akadeemiline õenduslugu
46
doc

Kirurgilise haige akadeemiline õenduslugu

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕENDUSANAMNEES...........................................................................................................4 2.ÕENDUSPLAAN....................

Kirurgia
2-kursuse kirurgia Õenduslugu ja õendusplaan
9
doc

2. kursuse kirurgia Õenduslugu ja õendusplaan

Õenduslugu ja õendusplaan õdede II kursusel kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Sissejuhatus Oma kirurgia praktikat ma läbisin Kõrvakliinikus Kõrvakliiniku-kirugia osakonnas. Osakonnas oli minu juhendajaks Kaire Kärne ja koolipoolne juhendaja oli Helme Toss. Oma õendusloo patsiendiks ma valisin 34 aastase meesterahva. Valisin selle patsiendi, sest ta oli juba mõned päevad postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ­ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal kümme päeva ja ei saanud loota, et selle aja jooksul tuleb mingi patsient, kes jääb kauemaks ajaks haiglasse. Veel minu valikut patsiendi valimisel mõjutas see, et osakonnas üleüldse oli ainult

Kirurgia
KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU
25
docx

KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

Tartu Tervishoiu Kõrgkool ******** õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: ************* *************** Tartu 2017 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1

Kirurgia
KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ
25
pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg

Sisehaigused
KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ
25
pdf

KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõppe õppekava Linell Sikk KLIINILISE ÕENDUSE MOODULI KIRJALIK EKSAMITÖÖ Juhtumianalüüs Juhendaja: Kristiina Virro Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2021 SISUKORD SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED 3 1.1 Põhidiagnoos ja kaasuvad haigused 3 1.2 Kongestiivne südamepuudulikkus 3 DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID NING LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 4 RAVIMITE MANUSTAMINE 6 3.1 Haiglas tarvitatud ravimid 6 3.2 Ravimi “6 reeg

Sisehaigused
Kirurgilise haige õenduslugu
36
docx

Kirurgilise haige õenduslugu

XXXXXXXXXXX Õe õppekava XXXXXXXXXX KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSLUGU Kirjalik eksamitöö Juhendaja: XXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXXX SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 2. ÕENDUSANAMNEES............................................................................................ 4 3. ÕENDUSPLAAN................................................................................................... 5 3.1 Preoperatiivse perioodi õendusplaan.......

Õendus
AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU
25
docx

AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed patsiendi kohta 1.Üldandm

Meditsiin
Õendus II
13
doc

Õendus II

KIRURGILISED OPERATSIOONID Kirurgilise operatsiooni all mõistetakse mehhaanilist vahelesegamist organismi kudede ja organite terviklikkusesse, mis on ette võetud ravi või diagnostika eesmärgil. DIAGNOSTILISI OPERATSIOONE kasutatakse diagnoosi täpsustamiseks. Näiteks kasuatakse diagnostiliste vahelesegamistena biopsiat e. (proovitüki võtmist), proovipunktsiooni e. kehaõõntest või kudedest sekreedi võtmist), proovilaparotoomiat e. kõhuõõne avamist diagnoosi täpsustamiseks, torakotoomiat e. rinnaõõne avamist. RAVIOPERATSIOONE teostatkse: haiguskolde eemaldamiseks patsiendi paranemiseks või tervistumiseks haige seisundi leevendamiseks OPERATSIOONE VÕIB JAOTADA: 1.1 Plaanilised: haiguse iseloom ja patsiendi seisund võimaldavad haigel olla ootelehel e. operatsiooni järjekorras tähtajalised e. operatsiooni kuupäev on määratletud (mõnikord venivad o

Õenduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun