Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest üldkohustuslikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Seadus on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. Seadus on üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega 40 Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? 1. Konstitutsioonilised seadused – täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest üldkohustuslikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Seadus on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. Seadus on üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega 40 Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? 1. Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära
Põhiseaduslikkus põhiseadus ja teised seadused loovad riig tegevusele õigusliku keskkonna. 1 Esita õigusriigi tunnused. Õigusriigi tunnused: · kirjutatud põhiseadus seab riigivõimule raamid · tagatud kodanikuõigused(põhiõigused) · ühiskonnaküsimuste lahendamine üldiselt,mitte üksikjuhtumitena · seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule · riigi haldus-jakohtuvõimu põhinemine seadustel · kodanike vabaduste ja omandi kaitse riig omavoli eest · riiklik hüvitis omanikule omandi võõrandamisel · õigus teabele ja selle levitamisele (9) Riik 1 Tutvusta riigi sotsioloogilist, õiguslikku ja struktuurfunktsionaalset määratlust. Riigi 3 lähenemisviisi: 1)Sotsioloogiline käsitlus riik on ühiskonnarühmade kogum,mis toimib lähtudes ühiskondlike
3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi tunnuste vaheliste seoste uurimises Restriktsioon analüüs-geeni struktuuri ja funktsioneerimise molekulaarne analüüs Matemaatiline meetod Mutatsioonimeetod Rekombinatsioonimeetod Populatsioonimeetod Genealoogiline meetod- inimese uurimine 4.Mendelism- mendeli seadustel rajanev pärilikkuse geeniteooria, mille järgi organismi tunnuseid määravad üksteisest sõltumatud ja vabalt kombineeruvad pärilikkustegurid (geenid, mis kanduvad järgmisele põlvkonnale võrdselt mõlema vanema sugurakkude kaudu jam is ristumisel ei liitu ega kao, vaid lahknevad ja ühinevad uutesse kombinatsioonidesse- genotüüpidesse. Geneetika sümboolika-seaduspärasuste üldistamiseks ja piltlikuks esitamiseks.
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
13. Njalli saaga ajastu ja üldiseloomustus Njalli saaga ajastu on dateeritult X-XI sajand. Islandil loodi Alting-maailma vanim rahvaesinduskogu, sellega seoses tekkis riikluse vorm ,,Rahavõim". Vaimuliku elu ja ka kohaliku tsiviilvõimu korraldajad olid goodid- paganlikest preestritest ülikud. Islandil polnud sel ajal kuningat, keskvõimu. Ristiusk võeti seal vastu 1000. Aastal. Demokraatlik põhimõte tol ajal oli, et riik peab rajanema seadustel. Islandil oligi parajasti ristiusu vastuvõtmise periood. Toimus saare koloniseerimine skandinaavlaste poolt, enamasti tulid sinna elanikud Lääne-Norrast. Norras oli kuningas Harald Kaunisjuus, kes püüdis kohalikke ülikuid allutada ja luua ühtset kuningriiki, mis tekitas vastuseisu. Siiski uusasukaid oli ka rootslaste, taanlaste ja keltide hulgast. 14. Eestiga seotud lood Njalli saagas Njálli saagas on kirjeldatud mereretkel olevaid Islandi viikingeid. Retke käigus
1. juhul kui vaadeldavad geenid on erinevates kromosoomides 2. kui puudub alleelide ja geenide erandlik vastasmõju Geenide vastasmõju: 1. komplementaarsus 2 geeni koos annavad täiesti uue tunnuse 2. epistaas kahe geeni koosmõjul jääb alles ainult 1 olemas olnud tunnustest 3. modifitseeriv mõju üks geen (regulaatorgeen) kontrollib ja mõjutab teise geeni avaldumist Mendeli seaduste kehtivust tagavad tingimused: 1. Järglasi peab olema väga palju. Mendeli seadustel on statistiline iseloom. 2. Kõik vaadeldavad geenid peavad olema eri kromosoomides. 3. Kõikidel organismidel peab olema võrdne eluvus genotüüpide tasandil 4. Mendeli seaduste puhul tuleb arvestada alleelide ja geenide toime erijuhtusid 5. Mendeli seaduse puhul peab arvestama ka geeni poolt määratud tunnuste ebatüüpilist avaldumist. Dominantne Retsessiivne Põselohud + Põselohud -
Kõrvanibu asend Vaba Kokkukasvanud Juuste piir laubal v-kujuline Sirge Nina kuju Kongus Sirge Käelisus Parema Vasaku Nõuded Mendeli seaduste kehtimiseks Vanemad peavad antud alleelipaari suhtes olema homosügoodid Järglaste arv peab olema piisavalt suur (Mendeli seadustel on statistilne iseloom) Vaadeldavad tunnused peavad selgelt eristuma Kõikide järglaste eluvus (ellujäämine) peab olema võrdne Mitme geeni poolt määratud tunnuste uurimisel peavad need geenid paiknema eri kromosoomides. Soo geneetika Soo määramine Soo määramises osalevad keskkonna faktorid (keskonnafaktor käivitab geenide käivitumise vms) Taimedel: teatud käpaliste liigid a) head valgustingimused emasõitega taimed b) halvad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 12.12.12 Sissejuhatus. Minu personalijuhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõttes kasutatava tarkvaraga, töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega. Lugeja saab teada, millist rolli mängib ettevõttes per...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko STRATEEGILISE JUHTIMISE PRAKTIKA aruanne õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus. Minu strateegilise juhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Praktikaaruandega tahan välja tuua olulise osa nii juhtimises kui ka väljakujunenud juhtimise strateegiates,millist rolli see mängib,millised on eesmärgid ja ülesanded. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, strateegilise dokumentatsiooni kirje...
hilisematele vaimsetele protsessidele. 2) Operatsioonide eelne etapp- 2-7 a. Areneb välja kõne, laps hakkab kasutama sümboleid ja fantaasiat 3) Konkreetoperatsioonide etapp- 7-11 a. Areneb piltlik v kujundlik mõtlemine. Põhiline loogilistest suhetest arusaadavuse mehhanism. Üldmõistete kujunemine ja kasutamine. 4) Formaaloperatsioonide etapp 11-15 a, mõtlemine vabaneb konkreetsusest, hakkab põhinema seadustel, loogikal. Loovmõtlemine mitte traditsioonides kinni olemine. Mõtlemisprotsessis loovuse arendamine. Uusi ideid genereeritakse läbi ajurünnaku- võetakse kokku rühm erinevaid inimesi, sõnastatakse probleem ja nad hakkavad ideid välja käima- teiste ideid ei kritiseerita, nende ideid võib aga edasi arendada. 13. Motivatsioon. Uurib seda, miks inimesed teevad seda, mida nad teevad. Faktorite kogum, mis paneb nii käituma v hoiab nii käitumisest
seaduslikkust kui demokraatiat n Eesti mõiste aluseks olev saksa Rechtsstaat viitab ennekõike seaduste täitmisele, hiljem on lisandunud inimõiguste tahk Õigusriigi tunnused 1. Kirjutatud põhiseadus seab riigivõimule raamid 2. Tagatud kodanikuõigused (inimõigused) 3. Ühiskonna küsimuste lahendamine üldiselt, mitte üksikjuhtumitena 4. Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule 5. Riigi haldus- ja kohtuvõimu põhinemine seadustel 6. Kodanike vabaduste ja omandi kaitse riigi omavoli eest 7. Riiklik hüvitis kodanikele omandi võõrandamisel 8. Õigus teabele ja selle levitamisele
üldiste tendentside kohta. Maailmas on uuritud omanikkonna struktuuri seost valdavalt äriühingu tõhususega, kuid ka selle seost innovatsiooniga, konkurentsiga, investeerimise käitumisega, efektiivsuse ja üldise edukusega. 2. Nimetage äriühingute valitsemise põhilised süsteemid, tooge välja nende põhimõtted. Enamlevinud süsteemid: a. anglo-ameerika Keskendutakse omanike tulu teenimisele, põhineb seadustel (Shareholder-Value: USA, UK, Austraalia) b. kontinentaal-euroopa Keskendutakse koostööle, väärtustele, põhineb tavadel (Stakeholder-Value, Eesti, Saksamaa, Jaapan c. Integreeritud äriühingute valitsemise süsteem Püütakse ühildada globaalne ja lokaalne. Huvigrupid väga olulised (Global + Local = Glocal) 3. Milles seisneb integreeritud äriühingute valitsemise (Hilb 2006) põhiidee? 4
asjaoludest. Ühik on nimetatud rootsi meditsiinifüüsiku Rolf Maximilian Sieverti auks. 20.2 kvark Kvargid on fundamentaalsed elementaarosakesed. Et neutronid ja prootonid koosnevad kvarkidest ja elektronid (mis on leptonid) on samuti fundamentaalosakesed, siis võib öelda, et kvargid ja leptonid on praegu teadaolevalt aine vähimad ja jagamatud osakesed. 21.KOSMOLOOGIA, Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist. 22. NÜÜDISAEGNE MAAILMAPILT Tähistaevas, Muutumatu tähistaeva taustal liikuvat ja oma kuju muutvat Kuud jälgides märkasid vana-aja tähetargad teisigi "rändavaid tähti", mida hakati nimetama planeetideks (kr astbar er planbar etes, ekslev täht). Nagu Kuu ja Päikese puhul, püüti siingi seostada rändtähtede liikumist maapealsete sündmustega
Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18. Dünastiast hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse vaaraodeks kõik...
Nende tees: mida me teame, seda teame oma kogemuse põhjal. Idealistid leiavad, et välismaailma pole inimteadvusest sõltumatuna üldse olemas, maailm on ainult inimkujutlus. Rooma õigusteaduse arenguetapid: eelklassikaline, varaklassikaline, kõrgklassikaline, hilisklassikaline. Rooma õigusteadus tekkis III sajandil, kui kujunes antiikne jurisprudents. Siis polnud veel juristi elukutseid nagu kohtunik jm, need kujunesid V-VI sajandil. Seadustel polnud erilist rolli, õigusteadlaste arvamust käsitleti õiguse allikana. Hilisklassikalisest perioodist on pärit kirjutatud rooma õiguse tipp ehk Corpus iuris civilis. Sisaldab tsiviilõiguslikke ja avalik õiguslikke norme. Selle koodeksi loomise algataja oli Bütsantsi keiser Justinianus. MÕISTEID: Efitsient – läbilöömisvõime Reflektoorne – tõlgendamine Subsumeerimine – õiguse rakendamine Hermeneutika – Corpus iuris –
kedagi, kes vastavalt seadustele teostaks tema üle võimu. Kõrgeim juht peaks aga iseenesest õiglane, ja ometi inimene olema. 13) sõdade roll ajaloos ja mil moel rahvaste ühendus lahendab riikide vahel tekkiva vastasseisu Igal ühiskondlikul organismil on välissuhetes, piiramatu vabadus, ja järelikult peab iga riik olema valmis kohtama teiste riikide poolt sedasama ebaõiglust, mis sai osaks üksikindiviididele, ning mis sundis neid siirduma seadustel põhinevasse kodanlikku seisundisse. Loodus on niisiis taas tarvitanud inimeste ja koguni inimolenditele omaste suurte ühiskondade ja riigikehade kokkusobimatust vahendina selleks, et avastada kõigi nende vältimatus antagonismis rahu ja julgeoleku seisund; s.o. sõdade, nendeks valmistumise mitte iial vaibuvate tohutute jõupingutuste ja viletsuse, mida seeläbi lõpuks iga riik isegi rahu ajal seesmiselt kannatama peab, hinnaga tõukab
haldusõigusrikkumisi, siis nimetatakse seda haldussuutmatuseks. Menetlusõigus määrab kindlaks kohtupidamise korra. Õiguskorrast kinnipidamise tagamine on riigivõimu üks tähtsamaid ülesandeid. Selleks on riigi poolt loodud vastavad institutsioonid: politsei, kohus ja muud justiitsorganid Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ Eestis on seaduste algatamise õigus: o Riigikogu liikmel; o Riigikogu fraktsioonil; o Riigikogu komisjonil; o Vabariigi Valitsusel; o Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Seadused kuulutab välja Vabariigi President
1. Mis on õigus?- sotsiaalne kord, reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid(üldkehtestatud,formaalsed),mida riik kontrollib riikliku sunnijärevalvega. Ideaal korral inimine ise vabatahtlikult järgib reegleid. 1. Inimeste vastastikuse kaitse ja heaolu tagamise; 2. Sotsiaalse koostöö organiseerimise; 3. Koordinatsiooniküsimuste lahendamise · Ojektiivselt -õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest. · Subjektiivselt- õiguskorrast tulenev ja õigussubjektile kuuluv õigustus (midagi nõuda; ise käituda) 2. Õiguse süsteem · Huvi teooria- Avalik õigus on see, mis on seotud (Rooma) riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga · Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus ...
moodustatud 26 Euroopa Liidu liikmesriigis. Erandid olid üksnes Tsehhi ja Poola, kus polnud tegutsevat eelarvenõukogu või kus selle loomist ei kavandatudki. Eelarvenõukogu peab oma ülesannete täitmiseks vastama teatud tingimustele. Eelarvenõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui viis korda aastas. Eelarvenõukogul peab olema: · tema iseseisvust tagav tegevusraamistik, mis põhineb seadustel või siduvatel haldusnormidel, · pädevus, mis võimaldab tal ise hindamisi algatada, · toimiv menetlus, et oleks võimalik nimetada ametisse piisava kogemuse ja pädevusega liikmeid, · piisavad vahendid ja juurdepääs teabele oma volituste täitmiseks ning · võime suhelda avalikkusega. Need põhimõtted sõnastati juba 2012. aasta juunis avaldatud Euroopa Komisjoni teatises nr 2012/342. Kontrolli tugevdamine riikide eelarvete üle
hiljem on lisandunud inimõiguste tahk. Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. 74. Esita õigusriigi tunnused. Kirjutatud põhiseadus seab riigivõimule raamid Tagatud kodanikuõigused (inimõigused) Ühiskonna küsimuste lahendamine üldiselt, mitte üksikjuhtumitena Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule Riigi haldus- ja kohtuvõimu põhinemine seadustel Kodanike vabaduste ja omandi kaitse riigi omavoli eest Riiklik hüvitis kodanikele omandi võõrandamisel Õigus teabele ja selle levitamisele 75. Tutvusta riigi sotsioloogilist, õiguslikku ja struktuurfunktsionaalset määratlust. Sotsioloogiline määratlus: Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure.
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majand...
parteide vaheline kemplemine Trameksam ja Sameksam sage valitsuse tagasikutsumine ja -astum. koalitsioon ja opositsioon kontsad, prints kahevah. poliitiline karjäär nööri mööda käimine, üle kepi pôhineb ringkaitsel hüppam., roomamine, vigast. ja sellekohastel seadustel odav populaarsus-pildi tulistamine riikidevaheline vaen Lilip. ja Blefuscu, muna purust. môttetu vaen Venemaa v tühjad kônekoosolekud peeti kinni ettek. korrast presidendivalimised jt. reetlikkus, salasepitsused kuninga nôunik tuli öösel G. salakuulamine,
Abbey. Kõige enam seotakse Isaac Newtoni nime raskus ehk gravitatsiooniteooria uurimisega. Newtoniga ühel ajal tegutsesid gravitatsiooni uurimisega aga sellised teadlased, nagu Borelli, Bullialdus, Halley Wren ja Hooke. Viimane oli tõele üsna lähedale jõudnud ja kadestas Newtonit, kes temast ette jõudis. Newtoni uurimus ja sõnastus põhineb suuresti Johannes Kepleri (15711630) uurimustel ja tema sõnastatud seadustel. Nende seaduste põhjal, mis olid lihtsad matemaatilised tõed, sõnastas Newton gravitatsiooniseaduse: "Kaks keha tõmbuvad vastastikku neid ühendava sirge sihis, kusjuures tõmbetungi tugevus on otsevõrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline neid eraldava kauguse ruuduga." Newtoni opika alane uurimistöö ja peegelteleskoobi leiutamine Esialgse laiema kuulsuse tõi Newtonile peegelteleskoobi leiutamine. Tänu sellele võeti ta Salisbury
Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid. Romantism: sisemise loomuse väljendamine on vajalik, esteetiline maailmapilt Tatlori ,,Autentsuse eetika" Varem: sihid väljaspool püüdlejat Nüüd: eneseteostus Objektivism -> subjektivism Uusaeg: rõhk inimese õiguste sfääril, tähelepanu normidel ja seadustel (need mis õigusi kaitsevad) Kesked mõisted: õigused (rights), huvid(interests) ,,voorus"(antiik)-jäi tahaplaanile, sisu muutus, tähendus kitsenes: seaduste täitmine ANTIIKAEG Vana-Kreeka ja Vana-Rooma 2 suurt perioodi: Kreeka linnriigid Rooma impeeriumi süsteem Linnriigi e polise allakäik 4.sajand eKr hellenismiperiood, monarhiad Rooma keisririik Rooma : vabariik keisririik
õnn). Kuid sel viisil pole võimalik jõuda paratamatu ja üldise printsiibini tegutsemises. Üldine printsiip on saavutatav vaid mõistuse kaudu. Praktilist mõistust tuleks kriitiliselt uurida. Mõistuses on rida eri põhimõtteid, mis on suunatud tahte määramisel. Maksiim - põhilause, maksev iga üksiku inimese tegutsemise kohta. Vastandiks praktiline seadus - peaks määrama iga inimese tegevust. Hüpoteetiline & kategooriline imperatiiv. Teoreetilise mõtlemise seadustel on sundiv iseloom. Praktilise mõistuse seadustel nõudev ehk kohustuslik iseloom, sisaldavad käsu. Praktilised seadused on imperatiivid. Imperatiiv: tingitud või tingimatu (N: Hoia tervist, kui tahad vanaks jääda). Kategoorilised imperatiivid on üldiselt ja tingimatult maksvad. Üldine ja tingimatu eetika peab varjama kategoorilise imperatiivi. Mõistus Teoreetiline Praktiline (suunatud tunnetusele, Maksiimid Praktilised seadused
"Allah akhbar" ("Allah võidab") Sajandite vältel on muslimite õigus toetunud kahele sambale: Teoloogia õpetab, mida uskuda Püha seadus õpetab, kuidas käituda. Peamine on seadus, sest see kirjutab, millise elu on jumal ette mõelnud. Seadus on tänapäevaks küll muutunud, kuid siiamaani islami elu tuumaks, keskpunktiks. Islami usuga seotud seadust nim sarjaadiks ja selle kehtestamisega seotud kohutuid sariaadikohtuiks. (sar- tee) Seadustel 4 allikat - koraan(jumala käsutee, arvavad, et olemas araabia keeles ka taevas), sunna(e prohveti tava, pärimuste kogumik, TÕLGENDUS), idzma(valimulikkonna arusaam, tõekspidamine), quijas(koraani, sunna ja idzma põhjal tehtud loogiliste järelduste kogu). Koraan käsitleb kõiki inimesi puudutavaid teemasid. Põhiteemaks siiski suhe inimese ja jumala vahel. Kõige autoriteetsemaks juhiseks õigusele jms. Koosneb 114st peatükist (suurad)
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse eelnõu (895 SE) esimene lugemine, 13. märts 2002. Riigikogu toimetatud stenogramm. Arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/ems/stenograms/2002/03/t02031307-04.html. 109 Küll aga ei tohi Riigikogu õiguskantslerile seada täiendavaid menetluslikke barjääre, mida põhiseaduse § 142 ette ei näe. 110 Artur-Tõeleid Kliimani ja Edgar Talviku järgi tuleb teha vahet konstitutsioonilistel ja konstitutsionaalsetel seadustel. Konstitutsiooni- liste seaduste kui kõrgemajõulistega määratakse riigi põhikord ning nende andmiseks on eriline menetluskord. Nende all on silmas peetud põhiseadust ja muid põhiseaduse jõuga akte. Konstitutsionaalsed aktid on alati subordineeritud konstitutsioonilistele aktidele ning nendega sätitakse nn. riigiõigust. Vt A.-T. Kliiman. Üleminekuaja konstitutsionaalseid akte. Õigus, 1933, nr 9, lk 386 viide 5; E. Talvik
järeldus ruumi homogeensusest. Aga miks on aeg ja ruum homogeensed? Neile küsimustele pole ikkagi vastust ja kui neile leitaksegi kunagi vastus, siis kerkivad uued küsimused. Inimene pole võimeline kunagi loodust lõpuni mõistma. Printsiibid on liiga üldised erinevate nähtuste seletamiseks. Sellepärast on printsiipidele ja katsetele tuginedes on kindlaks tehtud palju konkreetseid nähtusi kirjeldavaid seadusi. Seadustel on alati rakenduspiirid. Näiteks Newtoni II seadus , mis väidab, et keha kiirendus on võrdeline selle massiga, kehtib ainult valguse kiirusest palju väiksemate kiiruste korral või Ohmi seadus, mille kohaselt voolutugevus on võrdeline pingega, ei kehti alati gaaside korral. Seadus on objektiivne ja paratamatu seos füüsikaliste suuruste vahel, mis kirjeldab mingit põhjuslikku seost. Seadus võimaldab nähtusi ennustada ja tagajärje järgi põhjust selgitada
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus............................................
olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. Siirdeühiskond (ülemineku- ehk siirdeperiood)- ühiskond, kus toimub üleminek ühelt valitsevalt süsteemilt teisele (totalitaarselt demokraatlikule ja käsumajanduselt turumajandusele). Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Vabade valimiste korraldamine Enamuse võimu teostamine Vähemuse õiguste austamine Seadustel rajanev riigivõim Kontroll võimude tegevuse üle Valitsusväliste kodanikualgatuslike organisatsioonide võimalikkus Seadused ja õigusnormid Seaduste vastuvõtmine Riigikogus: Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Algatatava seaduse eelnõu antakse üle täiskogu istungi juhatajale enne istungi algust. Seaduste loomisel töötavad Riigikogu ja valitsus koos. Suure osa
Hea valitsemine: legitiimne, efektiivne, läbipaistev, kodanikke kaasav. Seadus on kirjapandud õigusnorm Õiguseks nimetatakse mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogumit. Eraõigusega korraldatakse inimestevahelisi suhteid. Eraõiguses on subjektid oma õigustes võrdsed. Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ Eestis on seaduste algatamise õigus: Riigikogu liikmel; Riigikogu fraktsioonil; Riigikogu komisjonil; Vabariigi Valitsusel; Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. Seadused kuulutab välja Vabariigi President.
nõnda säilitavad nad oma vabaduse. Ühiskondade teke - sõjad ja tapmised. Vastutahtsi: Vallutusõigus pole mingi õigus. Vägisi liideti vara enda omale, et tekiksid vaene ja rikas. Kuna vaestel polnud kaotada muud kui oma vabadus, sii seda ei saadud teha vabatahtlikult. Ebavõrdsuse sisseseadmise kolm astet: 1. Seaduste ja omandiõiguse sisseseadmine - rikkuse ja vaesuse sätestamine. 2. Magistratuuri loomine - vägevuse ja nõrkuse sätestamine. 3. Seadustel põhineva võimu asendumine omavolil põhineva võimuga - isanda ja orjaseisus. Metslane elab iseendas, ühiskondlik olend teistes. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni algul (al. 1789): liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast: jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau' jt vabariiklaste ideid. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon - sedastas kõikide inimeste võrdsust.
määramisele. Maksiimiks nimetab Kant põhilauset, mis oleks maksev iga üksiku inimese tegutsemise kohta. Kui ma otsustan, et ma enam ei suitseta, siis puudutab see vaid mind; kas teised suitsetavad või mitte ei mängi mingit rolli. Vastandina maksiimile nimetab Kant praktilist seadust põhimõtteks, mis peaks iga inimese tahet määratlema. Hüpoteetiline ja kategooriline imperatiiv. Teoreetilise mõtlemise seadustel on sundiv iseloom. Nad ütlevad: Nii see on. Praktilise mõistuse seadused on nõudva ehk kohustava iseloomuga: Nad ütlevad: Sa pead nii toimima!. Nad nõuavad, aga nad ei sunni nii toimima. Nad sarnanevad käsule. Käsu puhul võib seda täita, aga võib ka täitmata jätta ( sel juhul peab tagajärjed lihtsalt vastu võtma). Sellepärast nimetab Kant praktilisi seadusi imperatiivideks. Selline imperatiiv võib olla tingitud või tingimatu. Lause: "Tahad sa kõrgesse vanadusse
Seadusôigus tugineb ühiskonna ôigustlooval tahtel. Seadusloome protsess ja - organid määratakse pôhimôtteliselt kindlaks riigi konstitutsiooniga. EV pôhiseaduse § 65 järgi kuulub seadusandlik vôim Riigikogule. Pôhiseaduse § 105 järgi on seaduste vastuvôtmine vôimalik ka rahvahääletusel. Seega formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt vôi rahvahääletusel vastu vôetud kôrgema juriidilise jôuga ôigusakt. Kontinentaalses ôigussüsteemis on seadustel ôiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kôik teised ôiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nôuetega ja seadust saab muuta vôi tühistada vaid seda vastuvôtnud organ. Samas tuleb vahet teha seadusel materiaalses ja formaalses môttes. Seadusega materiaalses môttes luuakse, muudetakse vôi tühistatakse ôiguse subjektide juriidilisi ôigusi vôi kohustusi. Seadusega materiaalses môttes saab reguleerimine olla vaid üldise iseloomuga
· probleemi põhjendamine (seosed teiste probleemidega, võimalike vastuväidete analüüs); · probleemi tähistamine e vajaliku mõisteaparatuuri määratlemine või loomine (tuntud ka operatsionaliseerimisena); · probleemi hindamine- probleemi lahendustingimuste ja meetodite analüüs ja hindamine). Probleemi võimalik lahendus tugineb teaduslikul oletusel ehk hüpoteesil. Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt: · hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus; · hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus; 1 2 · hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega; · hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis
Patendiamet Tallinn:Infotrükk,2001 11 ÜPP lahtiseletatult. http://ec.europa.eu/comm/agriculture/publi/capexplained/cap-et.pdf 13 2.1.4.2 Kvaliteedimärkide süsteem (PDO, PGI, TSG) Euroopa Liidus kehtib üldine toiduainete kvaliteedimärkide süsteem 12, mille kohaselt kaitstakse konkreetse päritoluga ja traditsioonilisi tootenimetusi. Süsteem tugineb vanade liikmesmaade varemeksisteerinud seadustel, mis tagasid kaitse nende kohalikele tootenimetustele. Tegemist on toidukaupade nimetuste registreerimissüsteemiga, mis baseerub nende geograafilisel päritolul või traditsioonilisel iseloomul. Antud nimetuste kaitse Ühenduse tasandil tagavad riigisisesed sõltumatud inspektsioonisüsteemid. Euroopa Ühenduse tasandil on kogu registreerimisprotseduur ning märkide kasutamine tasuta. Euroopa Ühenduste Nõukogu määrused 510/2006 EMÜ põllumajandustoodete ja toiduainete
põhimõttele. Õigusriigi printsiip on üsna keeruline ja palju käsitletud erinevatest aspektidest. Mõned õigusriigi põhimõtte elemendid mida sageli nimetatakse: a. seaduslikkuse põhimõte riigivõimu teostatakse kooskõlas seadustega ning seaduste aluse. b. põhiõiguste kaitse c. võimude lahusus d. õiguskindlus, mis seisneb: 1. tagasiulatuva jõu keelus, üldjuhul ei tohi olla seadustel tagasiulatuvat jõudu (see ei ole absoluutne). Kindlasti on keelatud kriminaalõiguses, kedagi ei saa tunnistada kurjategijaks seaduse alusel, mis teo toimepanemise ajal ei kehtinud. 2. õiguspärase ootuse põhimõte kodanikel on teatud õigus eeldada ning oodata, et olemasolev seadus jääb kehtima,
Nendes valemites tuleb võtta ülemine märk siis, kui desaksiaalsus on positiivne. Kolmnurkadest Aaoa´1 ja Aba´1 joonisel 5-4 selgub, et =arcsin(se/ReRo), kus se-tõukuri käik, Re- nuki eemaldumisraadius, Ro- nuki alusringjoone raadius. Nukkmehhanismi sünteesimisel lähtutakse tõukurile (või nookurile) etteantavast kiirendusseadusest.Praktikas kasutatavaid liikumisseadusi on palju, näiteks koosinuseline, siinuseline, kaldsiinuseline, konstantne, trapetsiline kiirendusseadus jne. Neil seadustel on erinevad kinemaatilised ja dünaamilised omadused. Õige liikumisseaduse valik võimaldab igas olukorras saada soodsaima mehhanismi. [Liikumisseaduste analüüs toimub loengul ja laboris]. Lähtudes valitud kiirendusseadusest arvutatakse tõukuri või nookuri siirete sõltuvus ajast (vt joon. 5-5). Joon. 5-5 Väljundlülile valitud liikumisseaduse andmine on nukkmehhanismi sünteesi peatingimus. Kõrvaltingimustest on teravik- ja rulltõukuriga mehhanismide
tahte. Selleks on kaks võimalust: tahe on määratud seadustega, mis on meie mõistuses juba olemas (autonoomia); tahe on määratud millegagi, mis asub väljaspool meie mõistust ehk on mingid võõrad seadused (heteronoomia). Samuti käsitleb ta mõisteid maksiim (maksev üksikisiku otsuste tegemise kohta, nt ma ei peaks suitsetama) ja praktiline seadus (määrab iga inimese tahte, nt mitte keegi ei peaks suitsetama). Samuti leiab Kant, et teoreetilise mõtlemise seadustel on sundiv viis, ent praktiliste mõtlemise seadused ei sunni inimesi toimima, aga suunavad toimima. Sellest tulenevalt jõuab Kant mõisteni kategooriline imperatiiv. Ta jõuabki praktilise mõistuse põhiseaduseni: 'Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttele.' Maksiim on see, mis on minule kehtiv ning Kant küsib, millised need peaksid olema. Jõuab
uute õigusaktide või normide jõustumise tähtpäevast. Jõustumine võib toimuda üldise korra kohaselt määratud tähtajast, teatud tähtajast, mis saabub tulevikus (siis peab see sisalduma jõustavas õigusaktis, nt rakendussätetes), olla seoses mingi sündmuse või toiminguga pärast uue õigusakti jõustumist, aga jõustamine võib olla ka tagasiulatuva jõuga. Rahvusvaheliselt on tunnustatud põhimõtted, mille kohaselt kriminaal- või muud sanktsiooni karmistavatel uutel seadustel (õigusnormidel) ei tohi olla tagasiulatuvat jõudu, kuid samas peavad pehmendavad lahendid kindlasti olema tagasiulatuva jõuga: 1) Sanktsiooni pehmendavad (nt muudetakse kvalifitseeritud koosseis lihtkoosseisuks) seadused või õigusnormid või 2) Koosseisu muutvad või tühistavad seadused või õigusnormid (nt tegu ei loeta enam kriminaalkuriteoks, vaid haldusõigusrikkumiseks; kvalifitseeritud koosseis
Aastal 335 tuli Aleksander võimule Makedoonias, kreeka linnad ühendatakse, ning Aristoteles läheb Ateenasse. Aristotelesest oli saanud jõukas mees, kuigi mitte aristokraat. Ta asutas oma Lütseumi (väga hea raamatukogu). Peale Aleksandri surma (323) tugevnes Makedoonia-vastasus Ateenas, Aristotelest süüdistati demokraatiavastasuses ja uskmatuses. Ta põgenes Euboia saarele, suri aastal 322. Seadused. Aristoteles leidis, et õiglane on selline riik ja valitsus, mille tegevus põhineb seadustel (mitte valitseja tarkusel nagu Platon arvas), need seadused on suunatud linnakodanike ühisele kasule, ühisele heaoluline. Seaduste põhjal toimiva valitsuse ülesandeks on tagada kogu ühiskonna ühine kasu (heaolu), see ongi õiglus, see aga on ette kirjutatud seadustega. Oma teoses "Poliitika" ütles ta: "Hüveks (eesmärgiks) poliitika sfääris on õiglus, mis koosneb ühishüve arendamisest ja säilitamisest."
keskkonda, kus ta on sunnitud alluma normidele, mis on tema sisemiste normidega vastuolus. Inimene on võimeline avaldama vastupanu välistele normidele, kuid piiratud ulatuses. Kognitiivse dissonantsi ehk tunnetusliku vastuolu teooria: kui inimene on pandud situatsiooni, kus ta peab alluma talle tema sisemiste normidega vastuolus olevatele välistele normidele, siis muutub ka tema sisemine suhtumine. Sotsiaalne kontroll võib olla: · formaalne põhineb seadustel, reeglitel, seda teostab spetsiaalsed ametkonnad, riigis kriminaal-justiitssüsteem · informaalne põhineb grupi mitteformaalsel heakskiidul või hukkamõistul. Sotsiaalset kontrolli ei ole võimalik kirjeldada ilma grupi mõisteta. Grupi liikmeid seob ühine eesmärk, selle kadumisel laguneb ka grupp. Gilinski definitsioon sotsiaalne kontroll on ühiskonna meetodite kogum ebasobiva, negatiivse hälbiva käitumise vormi s
Nõue, et kord juba rakendatud seadust ei tunnistataks sõnamurdlikult kehtetuks. Õiguspärase ootuse tingimused Isikul on subjektiivne õigus, mis tuleneb õigusaktist ja isik on hakanud seda realiseerima. isik on hakanud neid õigusi omandama (pensioninõuded) muudatusega kaasnev isiki jaoks halvemus, olukord läheb tema jaoks kehvemaks. Mõistlik ootus õigusliku olukorra püsimisse peab üles kaaluma avaliku huvi muudatuse vastu. c. Ebasoodsa tagasimõju keeld seadustel ei tohi olla tagasiulatuvat jõudu. Seaduslikkus ehk legaalsus §3 lg1 lause 1 PS alusel Negatiivses mõttes PS prioriteet, see pole halb neg. Kõrgema aktina murrab ta madalama kehtivusega akti. See on kehtivuse murdmine Pos pool on PS reservatsioon. PS alused, võimude lahususe teema. Midagi tohib teha ainult siis, kui PS selleks loa annab, see puudub võimude lahusust ja jaotust. §60 Seaduse alusel Seadus on kõrgema õigusjõuga kui temast madalamal seisvad õigusaktid. Kõrgemal kui
jaoks ta on. Ehk substants, kvaliteet ja suhe" (NE 1996:12). Mõtteid teoses "Poliitika", mis erinevad otseselt Platonist: sõprus on oluline, abielu tühistamine nõrgendaks inimestevahelisi sidemeid, vara ühisomandiks tegemine hävitaks inimeste legitiimse naudingu, mida nad tunnevad sellest, mis on nende oma ning ühisomandi tekitamine ei kõrvalda konflikte materiaalsete hüvede. Poliitika Seadused Aristoteles leidis, et õiglane on selline riik ja valitsus, mille tegevus põhineb seadustel (mitte valitseja tarkusel nagu Platon arvas), need seadused on suunatud linnakodanike ühisele kasule, ühisele heaoluline. Seaduste põhjal toimiva valitsuse ülesandeks on tagada kogu ühiskonna ühine kasu (heaolu), see ongi õiglus, see aga on ette kirjutatud seadustega. Oma teoses "Poliitika" ütles ta: "Hüveks (eesmärgiks) poliitika sfääris on õiglus, mis koosneb ühishüve arendamisest ja säilitamisest."
vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline 47 töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda. Kuidas seda teha nii, et masin töötaks stabiilselt ja ökonoomselt, on tänaseni üks tähtsamaid tehnoloogilisi probleeme. Klassikaline (Newtoni seadustel põhinev) termodünaamika lähtub kolmest aluspostulaadist, mida nimetatakse termodünaamika printsiipideks ja nummerdatakse nagu Newtoni seaduseidki - esimesest kolmandani. Nagu mehaanika liikumisintegraalid, kujutavad ka termodünaamika printsiibid loodusseadustest tulenevaid tehnoloogilisi piiranguid. Nende tundmine kuulub seega inseneri kohustusliku alghariduse juurde. 95% tänapäeva energeetikast põhineb soojusmasinatel.
Töösuhete aluseks on tööandjate ja töövõtjate sotsiaalne partnerlus, seega mõlemad pooled esindavad oma huvisid, aga nad kannavad kaasvastutust ettevõtte majandusliku ja sotsiaalse arengu eest. Ettevõtte heast töötulemusest on huvitatud paljud isikud ja institutsioonid, see ei ole ainult omaniku eraasi. Konfliktide lahendamisest peavad olema huvitatud mõlemad pooled, tööõigus peab seda reguleerima. Töölepingu osadeks on üldised töötingimused ja palgatingimused. Seadustel on eesõigus töölepingute ees. 5.Tegevuse eesmärgid Ettevõtluse ülimaks eesmärgiks pikas perspektiivis on kasumi maksimeerimine. Tegelikkuses on ettevõtetel eesmärkide süsteem ja selle saavutamiseks tuleb teha kompromisse. Konkreetsel ajaperioodil võivad olla järgmised rahas mõõdetavad (monetaarsed eesmärgid): *kasumi maksimeerimine *tulu maksimeerimine *käibe maksimeerimine Need eesmärgid on vastuolulised, tuleb teha valikuid. Mittemonetaarsed eesmärgid: *majanduslikud
Vaid need tsiviilõiguse normid, mis peaksid sisalduma KOV üldaktides (volikogu määrustes), need siis kehtivad vastava KOVi territooriumil (aga nende osakaal on v väike). Rahvusvahelise eraõiguse puhul ei ole küsimus selles, et kus see norm kehtib, vaid norm ise ütleb, millise riigi seadus kehtib. Ajaline kehtimine seadus hakkab kehtima siis, kui ta on jõustunud. Reeglina ei ole tsiviilõiguse valdkonda kuuluvate seadustel tagasiulatuvat mõju. Kas võib olla seadusel tagasiulatuv mõju? Üldreegel ütleb ei, välja arvatud siis, kui on seaduses otseselt sätestatud nii. Rakendusseadus Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosaseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus. Kui me räägime rakendusseadusest, siis see on see ;) Rakendusseaduse § 2 seadusel ei ole tagasiulatavat jõudu va siis, kui seaduses on nii kirjas.
Vaid need tsiviilõiguse normid, mis peaksid sisalduma KOV üldaktides (volikogu määrustes), need siis kehtivad vastava KOVi territooriumil (aga nende osakaal on v väike). Rahvusvahelise eraõiguse puhul ei ole küsimus selles, et kus see norm kehtib, vaid norm ise ütleb, millise riigi seadus kehtib. Ajaline kehtimine – seadus hakkab kehtima siis, kui ta on jõustunud. Reeglina ei ole tsiviilõiguse valdkonda kuuluvate seadustel tagasiulatuvat mõju. Kas võib olla seadusel tagasiulatuv mõju? Üldreegel ütleb ei, välja arvatud siis, kui on seaduses otseselt sätestatud nii. Rakendusseadus – Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosaseaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus. Kui me räägime rakendusseadusest, siis see on see ;) Rakendusseaduse § 2 – seadusel ei ole tagasiulatavat jõudu va siis, kui seaduses on nii kirjas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
