Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on poliitika?
  • Kuid ei vasta küsimustele kas võim on õiglane?
  • Mis need on ja kuidas neid saada?
  • Kes Mis anne looduselt?
  • Miks on polis ülem perekonnast ja külast?
  • Millised sõjad on õiglased?
  • Miks on see vajalik?
  • Mis on kõikidele inimestele ühine?
  • Kuidas tekkis eraomand?
  • Kui inimene selle korjab või siis kui sööb?
  • Kuidas sõlmitakse ühiskondlik leping?
  • Kes ja kuidas määratleb seda üldist tahet?
  • Kes kaitseb ühiskondlikke vähemusi?
  • Millest tuleneb ühiskonna oht üksikinimesele?
  • Mida teha või mida mõelda äkki ta ikkagi eksib?
  • Kuidas kujuneb ühiskondlik arvamus?
  • Mis kasu on isikupärastest inimestest laiadele massidele?
  • Kes on proletariaat?
  • Mis siis kui tõde on vastupidine?
  • Mis siis kui moraal ise on ohtude oht?
Vasakule Paremale
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #1 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #2 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #3 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #4 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #5 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #6 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #7 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #8 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #9 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #10 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #11 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #12 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #13 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #14 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #15 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #16 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #17 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #18 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #19 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #20 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #21 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #22 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #23 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #24 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #25 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #26 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #27 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #28 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #29 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #30 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #31 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #32 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #33 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #34 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #35 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #36 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #37 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #38 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #39 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #40 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #41 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #42 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #43 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #44 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #45 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #46 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #47 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #48 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #49 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #50 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #51 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #52 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #53 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #54 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #55 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #56 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #57 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #58 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse #59
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SigneI Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast poliitikast või politoloogia metodoloogiast suurt kasu ei ole (vahest ainult kvalitatiivse võrdleva analüüsi osas on kokkulangevusi). 1. loeng (06.02.06). Sissejuhatus ainesse. Poliitikafilosoofia teke. Vana-Kreeka. Platon. 4 suurt küsimust, millele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused (Portis 1998 Political Theory from Plato to Marx: 9-11): 1) küsimus inimloomusest, mis on inimesele kui liigile eriomane? Inimeseks olemine seisneb potentsiaalsuses ja realiseerumises. Ka ratsionaalne valik on inimeses potentsiaalselt olemas? Mis õigused on inimesel? Inimene on poliitiline olend (Aristoteles), usklik loom

Õigus
thumbnail
43
docx

Euroopa ideede ajalugu

S. : hinge harmooniast ­ see peegeldub naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid. Suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu : nähes endas halbu tundeid või meenutades oma halbu tegusid (südametunnistus). Järelikult on õnne jaoks oluline puhas südametunnistus. Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Samas ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda. Jean-Jacques Rosseau tsivilisatsioonikriitika Loomulik inimene ­ inimene, kes areneks ühiskonna mõjudest väljaspool. Enesearmastus- põhivajaduste rahuldamine. Sõltumatu : kuna tal pole põhjust teistele halba teha, sest ta ei võistle nendega ega püüa muljet avaldada. On kaastundlik inimene ning ta on oma eluga rahul. Ühiskondlik inimene ­ inimene , kes on kasvanud ühiskonnas ja on seetõttu moraalselt korrumpeerunud

Euroopa ideede ajalugu
thumbnail
22
odt

Euroopa ideede ajalugu

Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, Platon ja stoikud õn

Euroopa ideede ajalugu
thumbnail
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

vooruslikust käitumisest) ­ oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest. Tuleb teha sõpradele, kogukonnale head ja tegutseda riigi huvides ­ see teebki õnnelikuks. Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikult ei käitu, sest sisekaemuses saame aru. Shaftesbury õnneliku elu vormidest Pole selge, millist rolli mängivad välised asjad õnnes. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Filosoof teenib ühiskonda, olles moraalne kasvataja. Jean-Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika ­ moodne inimene ei suuda õnnelik olla Moodsa aja probleemid: · Arutlus teadusest ja kunstidest · Arutlus ebavõrduse tekkest Kaks võimalikku lahendust: · ,,Ühiskondlik leping" (1762) · ,,Emile" (1762) Loomulik inimene ­ enne seda, kui ühiskond rikub ja muudab. Teda iseloomustab enesearmastust ­ peab endast lugu, on enesekindel, kuid eesmärgiks on põhivajaduste rahuldamine

Euroopa ideede ajalugu
thumbnail
28
doc

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte üksnes, mida ta kirjutas, vaid

Euroopa ideede ajalugu
thumbnail
60
docx

Sissejuhatus ideede ajalukku

 Emotsionaalne (toetavad julgus) Riigimehe elu: õnnelik, kui rakendab õiglus ja julgust, aga mitte  Instinktid(ohjeldamatud,mõõdukus!) tarkust. Rakendab voorusi ebat. ühiskonnas. Hea, kui hing juhitud mõistuse poolt- õiglane hing toimib õiglaselt teiste Filosoof: tarkuse voorus, täiuslik ühend hingede vastu. Poliitika eesmärk: õnneliku elu võimalus. Polis vajab filosoofi ja vastupidi.  Ilupüüdlus (armastus): subj naudingutunne – meelelised ja vaimsed!Õnnelik rahvas: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt Vaid see, kes armastab ilu, elab elamisväärset elu. loomutäiusele; suur keskklass

Filosoofia
thumbnail
31
doc

Ideede ajaloo kotspekst

ülimalt suur refleksiivne nauding a) oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses b) ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid valu meenutades oma halbu tegusid Shaftesbury õnneliku elu vormidest Jääb lahtiseks, millist rolli mängivad välised asjad õnnes Ent on kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses Samas ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau loomulikust ja ühiskondlikust inimesest I Loomulik inimene Enesearmastus (amour de soi) ­ põhivajaduste rahuldamine Sõltumatu: ei taha teistele halba ­ei võistle nendega 4 ei püüa muljet avaldada ei tunne hirmu Ühiskondlik inimene Eneseimetlus (amour propre) e

Filosoofia
thumbnail
27
doc

Euroopa ideede ajaloo eksam 2012

Eritas kahte põhilist eluviisi: Riigimehe elu: Riigimehel on ka võimalik teatud õnne saavutada, sest ta rakendab erinevaid olulisi voorusi kogukonna hüvanguks (õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi). Probleem on selles, et ta ei suuda rakendada tarkuse voorusi oma elus ning üleüldse ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes(nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus). See teeb õnne saavutamise raskemaks, seega on eelistatud filosoofi elu. Filosoofi elu(eelistatud): Filosoof on see, kes rakendab kõige täiuslikumalt tarkuse voorust. Ta on tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses ja seeläbi elab jumala-sarnast elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimestelgi, on õnn. Poliitika peab tagama polises inimesele õnneliku elu võimalikkus. Sellega seoses väidab Aristoteles, et polis on õnneliku elu jaoks hädavajalik. Filosoofid vajavad polist, sest ainult korralikult töötav riik annab võimaluse tagasitömbunud eluks.

Euroopa ideede ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun