Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
Need tsiviilõiguse normid, mis sisalduvad KOVi üldaktis, need kehtivad vastava KOVi territooriumil, nende osakaal on aga väga väike. Enamik norme on seadustes ja seadused kehtivad ikka kogu territooriumil. Rahvusvahelise eraõiguse puhul ütleb kollisiooninorm ise, millise riigi seadus kehtib. Ajaline: Ajaline kehtivus tähendab seda, et seadus hakkab kehtima siis kui ta on jõustunud. Reeglina ei ole tsiviilõiguse valdkonda kuuluvatel seadustel tagasiulatuvat mõju, va. siis kui on seaduses otseselt sätestatud. Teatud seaduste puhul, kus on rakendussätteid palju, võetakse rakendusseadus eraldi vastu. Võlaõigusseaduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus see kehtib alates 1.juulist 2002 see on ühtne rakendusseadus. Selle sama seaduse § 2 on oluline TsÜS-i jaoks, kus sätestataksegi see põhimõte, et normil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kui seadus ei ole seda just sätestanud.
Territoriaalne: Eesti tsiviilõigus kehtib kogu riigis. Need tsiviilõiguse normid, mis sisalduvad KOVi üldaktis, need kehtivad vastava KOVi territooriumil, nende osakaal on aga väga väike. Enamik norme on seadustes ja seadused kehtivad ikka kogu territooriumil. Rahvusvahelise eraõiguse puhul ütleb kollisiooninorm ise, millise riigi seadus kehtib. Ajaline: Ajaline kehtivus tähendab seda, et seadus hakkab kehtima siis kui ta on jõustunud. Reeglina ei ole tsiviilõiguse valdkonda kuuluvatel seadustel tagasiulatuvat mõju, va. siis kui on seaduses otseselt sätestatud. Teatud seaduste puhul, kus on rakendussätteid palju, võetakse rakendusseadus eraldi vastu. Võlaõigusseaduse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seadus – see kehtib alates 1.juulist 2002 – see on ühtne rakendusseadus. Selle sama seaduse § 2 on oluline TsÜS-i jaoks, kus sätestataksegi see põhimõte, et normil ei ole tagasiulatuvat jõudu, kui seadus ei ole seda just sätestanud
o Rahvusvahelised lepingud Need on siduvad neile riikidele, kes neid sõlmivad või nendega hiljem ühinevad, kuid siseriiklik õigus võib aktsepteerida ka nende rahvusvaheliste lepingute norme, millega ta pole ühinenud. PS sätestab, millised välislepingud tuleb ratifitseerida, Viini konventsioon sätestab neid rohkem. PS üleüldse ei sätesta seda mõistet korralikult. Välislepingutel on ülim jõud, kui siseriiklikel seadustel. Põhimõtteliselt on PS riigi jaoks oluline, konflikti-kollisiooni korral peaks kehtima PS, kuigi Viini konventsiooni järgi tekivad probleemid. PS sätestab, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normid, need on äratoodud ühes seaduses: Rahvusvaheline kohus rakendab talle antud asjas järgmisi õigusallikaid : Rahvusvahelised konventsioonid, mida määravad eeskirjad, mida vaidlevad pooled on sõnaselgelt tunnistanud
pääses, pole selge. Lisaks riigikorra määratlemisele kehtestas Solon hulga erinevaid valdkondi reguleerivaid seaduseid, mille täpsem piiritlemine pole sageli võimalik, sest hiljem oli ateenlastel kombeks kõik "muistsed" seadused, peale Drakoni seaduste tapmiste kohta, Solonile omistada. Kuid on üsna kindel, et Solon reguleeris omandi- ja pärimissuhteid, piiras luksust, sealhulgas rikkuse näitamist matuseriitustel, normeeris kombelisust, pidustusi ja kalendrit. Mitmetel seadustel olid ilmselt majandust edendav eesmärk: näiteks lubas ta anda kodakondsust sisse rännanud oskustöölistele ja vabastas poja, kellele isa polnud ametit õpetanud, kohustusest vanemaid nende raugaeas ülal pidada. Muu hulgas keelas Solon eksportida põllumajandussaadusi, peale oliiviõli. Hilisemad ateenlased hindasid Soloni tegevust väga kõrgelt. Tema kehtestatud riigikorda peeti kuldseks keskteeks äärmusliku oligarhia (väheste valitsuse) ja demokraatia (rahvavõimu) vahel
ei revideerita või revideeritakse ainult kaebuse esitaja suhtes ja kohtu veel olemata kohtuotsuste suhtes. 21. Seadused riigiõiguse allikatena, konstitutsiooniliste seaduste kaks tähendust. Kõrgeima juriidilise jõuga riigiõiguse allikas on põhiseadus. Seaduste all formaalses mõttes mõistetakse parlamendi poolt või rahvahääletuse teel vastu võetud üldakte. Riigiõiguses eristatakse konstitutsioonilisi seadusi ja lihtseadusi. Konstitutsioonilistel seadustel võib olla kaks tähendust: Kui riigi kirjutatud konstitutsioon koosneb mitmest seadusest, siis nimetatakse konstitutsioonilisteks seadusteks neid seadusi, mis kokku moodustavad konstitutsiooni. Konstitutsiooniliste seaduste all mõeldakse selliseid seadusi, mis õiguslikult jõult asuvad põhiseaduse ja lihtseaduste vahepeal. S.t. et lihtseadused peavad olema kooskõlas nii konstitutsiooniliste seaduste kui ka põhiseadusega ja konstitutsiooniline seadus
Veelgi selgemalt pannakse paika talu- ja mõisamaade eraldatus. Mahtra sõda Sellest on kirjutanud Juhan Kahk. Toimus 1858. aastal. Põhjuseks oli eelkõige 1856. aasta talurahvaseadus ja selle avalikustamisega venitamine. See tekitab talurahvas palju arusaamatusi. Seda on hakatud ellu rakendama, kuid talupoeg sellest ei tea suurt midagi. Kui see 1858. aastal avalikustatakse, siis seda tehakse ebatraditsioonilisel moel mitte kiriku kantslist, vaid see lihtsalt ilmus. Kui varasematel seadustel oli lõppu lisatud keisri nime, siis sellel seadusel seda polnud, tundus, nagu keisri allkiri oleks puudunud. Arvatakse, et tegemist on mingi valevariandiga, mitte õige seadusega. Talupojad ootasid seaduselt eelkõige seda, et nende teokoormisi kergendataks, kuid seda nad seadusest välja ei lugenud. Paljud piirkonnad keelduvad abitegu tegemast. Kui seadus on talurahva hulka jõudnud, puhkevad mitmel pool rahutused. Aprillis-mais on Vaivara, Hageri, Kose rahutud. 5. mail saadetakse
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
arvamusel? Kaasuse lahendamisele asudes tutvu esmalt teo asjaoludega, eeldusel, et kõik asjaolud on tõendatud ning loobu igasugustest fantaseeringutest ja erinevate variantide pakkumisest. Seejärel asu kaasust süsteemselt lahendama ja vormistamisel lähtu skeemist: 1 Õigushüve: Väide: Süüteokoosseis: Objektiivne koosseis (formaalne või materiaalne): Subjektiivne koosseis: Õigusvastasus: Süü (ka keelueksimus): Järeldus/vastus: Ekspert-stiilis arvamus põhineb seadustel ja on ära põhjendatud vastava seadusega. Otsuse-stiilis antakse tead oma otsus põhjendamata algallikat. TULEB OSATA LAHENDADA ÜLESANDEID, MIS NÕUAVAD OSKUST LEIDA VAJALIKKE ÕIGUSAKTE, ET VASTATA ALLJÄRGMIST LAADI KÜSIMUSTELE: 371. Kuidas leida vastus küsimusele, kuidas saab ja peab toimima töötaja, kes asus tööle suulise kokkuleppe alusel ning ei ole tööandjalt kahe kuu jooksul
aega/korda, aga samuti töökohale sisenemise ja välju-mise korda, tuleohutuse ja töötervishoiu nõudeid, kaitsevahendite kasutamise kohustust, tööandja korralduste andmise korda jne. Töökorralduse reeglid peavad aitama tööandjal otstarbekalt ja kõigile üheselt mõistetavalt korraldada ja juhtida tööd. Töökorral-duse reeglid põhinevad sisuliselt tavadel ja tööandja ettevõttes välja-kujunenud praktikal, aga samuti ka seadustel (töötervishoiu ja töö-ohutuse nõuded). Töökorralduse reeglite koostamisel peab tööandja lähtuma töölepingu seaduse § 5 lg 2 sätestatust, mille järgi tööle-pingu andmed esitatakse heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Võlaõiguslikus mõttes on töökorralduse reeglite näol tegemist tüüptingimustega. Tüüptingimusteks loetakse eelkõige lepingute tingimusi, mi-da lepingu sõlmimise käigus sisuliselt läbi ei räägita.
unenäos. Oletame, et unenäos ta kõnnib ilusas mererannas kuumal päikesepaistelisel päeval. Kuid ta teab, et seda mereranda ei ole tegelikult olemas, vaid see on tema aju loodud. Ta tajub seda. Kuid samamoodi on tegelikult ka sellise maailmaga, mida me kogeme ärkvel olles. Kuid see maailm, mida me ärkvel olles näeme, ei ole loodud aju poolt, vaid loodusseaduste poolt. See tähendab seda, et meie ümbritsev maailm funktsioneerib seadustel, mida kirjeldavad meile loodusseadused. Seda täielikult mõista tuleb seda tajuda ( mitte ainult lihtsalt faktiliselt teada nagu seda koolides õpetatakse ) umbes nii nagu eespool kirjeldatud teadvusliku unenäo situatsiooni korral. Seaduspärasus näitab meile seda, et kas ühe mingisuguse põhjuse muutumine kutsub esile mingisuguse tagajärje suurenemise või vähenemise. Võtame näiteks füüsikas teada ja tuntud gravitatsioonilise vastastikmõju
unenäos. Oletame, et unenäos ta kõnnib ilusas mererannas kuumal päikesepaistelisel päeval. Kuid ta teab, et seda mereranda ei ole tegelikult olemas, vaid see on tema aju loodud. Ta tajub seda. Kuid samamoodi on tegelikult ka sellise maailmaga, mida me kogeme ärkvel olles. Kuid see maailm, mida me ärkvel olles näeme, ei ole loodud aju poolt, vaid loodusseaduste poolt. See tähendab seda, et meie ümbritsev maailm funktsioneerib seadustel, mida kirjeldavad meile loodusseadused. Seda täielikult mõista tuleb seda tajuda ( mitte ainult lihtsalt faktiliselt teada nagu seda koolides õpetatakse ) umbes nii nagu eespool kirjeldatud teadvusliku unenäo situatsiooni korral. Seaduspärasus näitab meile seda, et kas ühe mingisuguse põhjuse muutumine kutsub esile mingisuguse tagajärje suurenemise või vähenemise. Võtame näiteks füüsikas teada ja tuntud gravitatsioonilise vastastikmõju
unenäos. Oletame, et unenäos ta kõnnib ilusas mererannas kuumal päikesepaistelisel päeval. Kuid ta teab, et seda mereranda ei ole tegelikult olemas, vaid see on tema aju loodud. Ta tajub seda. Kuid samamoodi on tegelikult ka sellise maailmaga, mida me kogeme ärkvel olles. Kuid see maailm, mida me ärkvel olles näeme, ei ole loodud aju poolt, vaid loodusseaduste poolt. See tähendab seda, et meie ümbritsev maailm funktsioneerib seadustel, mida kirjeldavad meile loodusseadused. Seda täielikult mõista tuleb seda tajuda ( mitte ainult lihtsalt faktiliselt teada nagu seda koolides õpetatakse ) umbes nii nagu eespool kirjeldatud teadvusliku unenäo situatsiooni korral. Seaduspärasus näitab meile seda, et kas ühe mingisuguse põhjuse muutumine kutsub esile mingisuguse tagajärje suurenemise või vähenemise. Võtame näiteks füüsikas teada ja tuntud gravitatsioonilise vastastikmõju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
