rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust (mõiste). Mõiste: riik tuli kasutusele XVIII sajandil. Enne on olnud kasutusel : polis, respublica, civitas. Mõiste ühelauseline konkreetne seletus Olemus selle lause, mitme lauseline lahtiseletus -võib kasutada ka näiteid. ERINEVUSED 1. Usund / kultuur 2. Keel / kultuur 3. Riigikord / valitsemine RIIGI TUNNUSED 1. Territoorium / piir 2. Elanikkond (rahvas-tik) 3. Valitsus, seadused 1.2. Riigivorm Tänapäeva riigid jagunevad: · monarhideks valitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Võim on kindla isiku käes, kes valitseb riiki oma suva järgi. - Absoluutne monarhia monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Võimu piirab vaid südametunnistus ning jumala antud seadused. (kaasajal kohtab seda riigivõimu harva) - Konstitutsiooniline monarhia (arenenum monarhia), eestkätt Euroopa riikides
Suur Prantsuse Revolutsioon Inglismaa toetas ka rahaliselt. 22 september 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.Kungingas kaotas kuningatiitli,temast sai tavaline kodanik.Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre, Marat, Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. ,,Jakobiinide terror", tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid...
on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad sei- sustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes Kuningas kõrgemalseisva vahendajana Suurem institutsionaliseeritus Hiliskeskaegne Prantsusmaa (ka 1789. a parlamendis kolm seisust: aadlikud, vaimulikud, ,,kolmas seisus"= linnakodanikud, kaupmehed, käsitöölised jt. Talupojad esindamata) Absolutismi põhijooned Absolutismiga ilmus riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel suuremateks ja tugevamateks, tugevnenud suutlikkusel ühendatud maa-ala valitseda, tihenenud õiguskorra rakendamisel kogu alal, ühtsema, järjepidevama, arvestavama ja tõhusama valitsuse teostamisel üh(ts)e suverääni poolt ning suhteliselt väikese arvu riikide arengul lahtiste tulemustega, võistluslikus ja riskirohkes võimuvõitluses (Poggi 1978: 60-61) Absolutism ja suveräänsus
See eksitab loomulikult paljusid kaasaegseid omistama demokraatiale kui niisugusele liberaalseid jooni. Nii näiteks taunitakse etnilise, rassilise või religioosse vähemuse tagakiusamist kui “ebademokraatlikku”, kuigi see võib vihavaenu tulvil enamusele väga hästi meeldida. Selline teguviis ei ole mitte “ebademokraatlik”, vaid “illiberaalne”. Ei ole olemas demokraatlikke, vaid ainult liberaalseid vabadusi. Ideaalne riigivorm demokraatia jaoks on vabariik. Monarhia võib olla demokraatlik, kui rahva enamus tunnistab juhuslikult end monarhi pooldajaks ja usaldab talle kõik õigused. Monarhia võib olla ka segavorm demokraatiaga, milles monarh valitakse rahva poolt või milles riigivõim põhineb kahel faktoril – monarhil ja rahvaesindusel, kes siis võimu sõna otseses mõttes omavahel jagavad. On olemas aga ka näivmonarhiad või täpsemalt “psühholoogilised monarhiad”, milles monarh
Voltaire- võitles katoliku kirikuga. Loodusõiguse teooria. Ühiskkonna aluseks on vabadus ja omand. Rõhutas isikuvabadust. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism. Montesquieu- Satiiriline suhtumine Prantsusmaa abs. korda. Ta analüüsis despootiat, monarhiat ja vabariiki. Kesksel kohal võimude lahususe teooria. Liberalismi isa. Konstitutsioon. Rousseau- riik peab toimima ühiskondlikut lepingu alusel. Ideaalne riigivorm vabariik. Saksa valgustuse eripära Prantsusmaaga võrreldes ilmnes eelkõige asjaolus, et saksa mõtlejatele ei olnud omane selline vaenulikkus kiriku vastu ja usu eitamine nagu paljudele prantslastele. Saksa valgustusideoloogia lähtus suuresti pietismist-luterliku kiriku sees kujunenud voolust, mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdsust. Preisimaa valitsejate reformid ja riigi kujunemine
1. ABSOLUTISM EUROOPAS (õpiku I osast lk 10-13) Absolutism on riigivorm, kus võim kuulub ainult ühele isikule. 17-18 saj valitseti. Prantsusmaa, Hispaania, Venemaa. Kuningas tegi seadusi ja tema sõna oli seaduseks, millele pidid alluma kõik. Ametnikkond koosnes väikeaadlikest ja linnakodanikest. Nii sai kuningas nende peale kindel olla. Enne absolutismi oli alaline sõjavägi. Mindi üle sõjaväekohustustele. Kehtestati kindel kord, parandas sõdurite väljaõpet ning riik hoidis sõjalisi kulutusi kokku. 1 seisus- vaimulikud. Ei pidanud makse maksma
peavad olema lahus. Lock toetud rahva suveräänsuse ja ühiskondliku lepingu ideele, esitas seaduslikkuse doktriini. Nii Aristotelesil kui ka Lockil on võimude struktuuri aluseks ülesannete jagunemine võimude vahel. Montesquieu esitab võimude lahususe kujul: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Tema jõudis veendumusele, et võimude lahusus ei ole lihtne ülesannete jaotus eri võimude vahel, vaid teenib peale selle ka kodaniku vabaduse ideed. Tema leidis, et pelgalt riigivorm ei garanteeri kodaniku vabadust. Esimene koht, kus on kirjas otsene viide võimude lahususele on Prantsuse revolutsiooni sünnitatud Kodanike ja inimõiguste deklaratsioon. Juba algusest peale on arusaamad õigusriigist vastandanud ennast arusaamadele võimuriigist e absoluutsest, totalitaarsest politseiriigist. On vahe seadusriigil ja õigusriigil. 8.2. Õigusriigi tunnused. õigusriik on ühelt poolt sarnane igale teisele riigile ja tal on samad tunnused, aga lisaks veel eritunnused
poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatia on see, kui ühiskonnas langetatavad otsused põhinevad ühiskonnaliikmete seisukohtade ühisnimetajal (ühiskondlikul kokkuleppel). Samas toimib demokraatia ainult siis, kui iga inimene sellest ise ka osa võtab ja tunneb huvi, mis ümberringi toimub. Ei piisa vaid valimas käimisest. Demokraatlik riigivorm pärineb Antiik-Kreekast ning selle all mõistetakse üldjuhul rahvavalitsust. Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Erinevalt tänapäevast ei valinud koosoleku juhte rahvas, vaid need määrati liisuvõtmise teel. Hiljem selline korraldus muutus. Ideaalina on demokraatia kõikjal inimliku väärikuse ja inimõiguste teenistuses, aitab
Nüüdisühiskond · Nüüdisühiskonda iseloomustavad: o Tööstuslik kaubatootmine (konveierid) o Rahva osalemine ühiskonna valitsemises o Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus o Kapitalism ja demokraatia o Teenindusühiskond o "kitsenev ja paisuv" maailm · Algas Inglismaal 18. saj. lõpus · Nüüdisühiskonna aluseks loetakse: o Protestantlust (eelkõige kalvinism) o Majandusliku huvi tekkimist (time is money) o Isikuvabadusi (my home is my castle) o Masinad (alguses on alati mägi ja riie) · Nüüdisühiskonna kujunemise etapid: valdkond Agraarüh. Industriaalüh. Postindustriaalüh. Infoja teadusüh. Ajavahemik U~3000eKr. 19.saj I pool1950ndad 1950ndad1990 1990... Euroopas 19.saj II...
Roomas oli samuti vim meeste kes kui mehed vtsid oma naised thtsamatele ritustele kaasa ning nitasid teda teistele.Naise thtsaim voorus- truudus abikaasale. Naisel vimalik ka abielu lahutada ning teatud juhtudel ka iseseisvalt(erinevus). Peremees ja perenaine vtsid koos vastu klalisi ja tegid hiseid vastuvisiite.Nii mnestki naisest sai avalikkuses tundut inimene Nii Roomas kui ka Kreekas olid perekonnad patriarhaalsed. 5) Polis- tpiline Vana-Kreeka riigivorm, hlmas linna koos selle mbruskonnaga. 6) Sparta ja Ateena polis - erinevused ja sarnasused SPARTA- Lakoonika ja Masseenia maakonas, Luna-Kreekas. Kujunesid kolm hiskonnakihti: 1) spartiaadid( vabad poliitiliste igustega inimesed, enamasti elukutselised sjamehed) 2) Perioigid( vabad poliitiliste igusteta inimesed) 3) Heloodid(orjad).
sügava läbinägelikkuse ja usutavusega võtteid, mida inimesed kasutavad võimule saamiseks ja võimul püsimiseks, samuti erinevaid viise, kuidas võimu kaotatakse. Peab kasutama neid abinõusid , et võimul püsida: · Jõudu · Jõuga ähvardamist · Näivust ( Eksam on väga lihtne ja pärast paneb poolele E'd ja ülejäänud saavad F) · Vajadusel sõna murdmist. Tema arvates on valitsejal kasulikum olla kardetum. Tema arvates parim riigivorm on vabariik. Ideaalse valitseja prototüüp: · Kaval · Auahne · Hoolimatu · Kirglik olupoliitik Cesare Borgia. Teda kiideti et ta rääkis ausalt poliitikast ilma silmakirjatsemata ja ütles kuidas poliitikast reaalselt tehakse ilma idealiseerimata. Laideti selle ees, et näitas kuidas riukaliku kõlblusetu ja manipuleeriva poliitikaga võimul püsida Rene Descartes (1696-1650) Voltaire Prantsuse valgustusfilosoof. Õige nimi on Aruett ( häälda: Aruee).
Tänapäeval eristatakse põhiliste riigivormidena 1) monarhiat, millest valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest. monarhi tahet ei piira õiguslikud eeskirjad. ta kehastab kõrgeimat võimu riigis seepärast ei ole monarhistlikul riigivormil avalik-õiguslik vaid eraõiguslik iseloom. monarh seisab õiguslikult väljaspool riiki. tänapäeval on selline olukord võimlik teokraatlikus riigis. sellisteks riikideks on nt saudi araabia, kus on säilinud aboluutse monarhia teokraatlik riigivorm. riigipeaks on kuningas, kellele kuulub seadusandlik, täidesaatev, kohtu ja usuvõim. kuigi 1993 aastal võeti vastu põhiseadus, ei ole lubatud seal poliitilised erakolnnad ning ei toimu valimisi. näiteks võib tuua veel araabia ühendemiraadid, vatikani linnriigid. demokraatia võidulepääs muutis ka monarhistlike riikide õiguslikku iseloomu. riik muutus avalik-õiguslikuks subjektiks. kõige kaugemale on selline areng läinud rootsi kuningriigis
Minu arvamus Inglismaa kodusõja tulemuste kohta on see, et sõda oleks saanud vältida, kui kuningas Charles I oleks olnud valmis läbirääkimisteks parlamendiga. Sõda iseenesest oli mõttetu verevalamime. Rumala Kuninga uhkuse tagajärjel hukkusid kümned tuhanded sõdurid. Pean õigeks, et kodusõja tulemusena piirati tugevalt Inglismaa kuninga võimu. Esimese riigina Euroopas kehtestati Inglismaal parlamentaarne monarhia- riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Selline riigikord ja Stuartite dünastia kestavad Inglismaal tänapäevani. Charles I avalik hukkamine 1649 aasta jaanuaris oli hoiatuseks kõigile Euroopa valitsejatele. Euroopa riikide kuningad pidid hakkama arvestama rahva soovidega. 15 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_I 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Oliver_Cromwell 3. http://et
Üldiselt sobib demokraatlik valitsemisviis väikestele, aristokraatlik keskmistele ja monarhistlik suurtele riikidele. Kui valitsemise funktsioonid on jagatud paljude ametite vahel, siis omandavad need, millel on vähem liikmeid, varem või hiljem suurima võimu. See toimib iseenesest, kas või ainult asjaajamise lihtsuse tõttu. Näiteks kodusõdadele ja sisemistele rahutustele pole ükski teine riigivorm nii aldis, kui seda on demokraatia, ehk rahvavalitsus. „Parem ohtlik vabadus, kui rahulik orjus.“ Iga kliimavöötme juurde kuuluvad teatavad loomulikud tegurid, mille järgi saab kindlaks määrata, millist valitsemisviisi antud kliima nõuab, ja isegi lubavad öelda, millised peavad olema sealsed elanikud. Vaieldamatult parimaks saab lugeda seda valitsust, mille all kodanike arv kõrvalise abita, sisserändeta ja kolooniateta kõige enam kasvab. Halvimaks aga seda, mille
Türgi Referaat Juhendaja Varstu 2014 Sisukord ............................................................................................................................... 3 Geograafiline asend................................................................................................ 4 Rahvastik................................................................................................................ 6 Energia................................................................................................................... 8 Kliima..........................................................................................................
ühiskonna huve. Vabadus tähendab seega valmisolekut seista silmitsi oma tegude tagajärgedega. Iga inimese vastutustundetu tegu võib tähendada, et kannatab teiste inimeste vabadus ja õigused. 13 KOKKUVÕTE Demokraatia on valitsemisvorm mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine Demokraatlik riigivorm pärineb Antiik-Kreekast ning selle all mõistetakse üldjuhul rahvavalitsust. Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsamaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemaid ametiisikuid ja väejuhte. Erinevalt tänapäevast ei valinud koosoleku juhte rahvas, vaid need määrati liisuvõtmise teel. Hiljem selline korraldus muutus. Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omale võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus.
Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes Filosoofi elu - eelistatud Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest Õnn on selline asi, mis on või ei ole, vahepealset ei ole. Ainus tõeline hüve on nauding, vastand valu. Õnn seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Riik on pattulangemise tulemus ja ajend
See esimene põhiseaduslik akt oli ühtlasi kõrgematele riiklikkudele organitele tuleviku töökavaks. 28. 6 novembri aktiga põhjustatud muudatused senises õiguslikus korras sisaldusid selles, et endised kõrgemad kogukondlikud organid – Maanõukogu ja Maavalitsus – varustati riigiorganite võimuga. Paraku jäi lõplik riigivorm selle aktiga siiski kindlaks määramata ning see ülesanne jäeti demokraatseil põhimõtteil koostatava valimisseaduse alusel kokku astuva Asutava Kogu hoolde. Polnud veel selgunud, kas jäädakse täiesti iseseisvaks riigiks või astutakse Suur-Vene ühendriiki autonoomse vabariigina. Esialgselt 28.nov eelkonstitutsioon korraldas Eesti riiki parlamentliku vabariigi põhimõttel ning sellekohaselt esimeseks kõrgemaks organiks oli Maanõukogu, kes seekordki tegutses
Võrdluseks võib tuua Nigeri, kus vastav näitaja on 233. Kuigi vaid üks laps kahekümnest on sündinud planeeritud raseduse tulemusel, on Suurbritannia näitaja maailma 100 riigi arvestuses väga heal, alles 84. kohal. · Tööhõive Töötuse tase Suurbritannias on suhteliselt madal- 4,8 %. Ühendatud Kuningriik on ligi 75% tööhõive näitajaga üks edukamaid riike Euroopas. Riigivorm Suurbritannia riigivorm on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Elizabeth II Peaminister: Tony Blair. Britannial ei ole konstitutsiooni, riigi põhiseaduseks loetakse seaduste (Parlamendi Aktide), pretsedentide (kohtulahendite) ja konventsioonide kogu. Riigipeaks on monarh, praegu kuninganna Elizabeth II, kes põlvneb otseselt kuningas Egbert'ist, kes valitses Inglismaad 9. sajandi algul. Kuninganna ametlik tiitel on Elizabeth the Second, by the Grace of God of the United Kingdom of
3. Riigi vormid Aristotelese järgi jagunevad riigi vormid: demokraatia; aristokraatia (valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides). Monarhias valitseb monarh kõigi hüvanguks, türann ainult enda. Parimaks riigivormiks peab Aris aristokraatiat, kus parimad valitsevad kõigi huvides. Aristokraatia on parimate ülemvõim. Selle erivorm on ohlokraatia ehk halbade ülemvõim. Kaasaegne riiklus on orienteeritud demokraatiale. Status mixtus – sega riigivorm demokraatiast ja aristokraatiast. Ehk rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib valitsusejuht (peaminister). Kõrgemad esindusorganid on kaasajal riigivõimu suveräänsuse kandjad. Kui nad teostavad kõrgemat seadusandlikku võimu kõrvuti presidendiga, võib olla tegemist presidentaalse vabariigiga. Kui kõrvuti veel lisaks monarhiga, on tegu konstitutsioonilise monarhiaga. Parlamendi ül-d: seadused,
Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Tsivilisatsiooni uus tõus alates VIII saj. eKr. a. Kasvas Kreeka elanikkond ja ühtekuuluvustunne: · Hellenid kreeklaste nimetus · Barbarid võõramaalased · Ühised jumalad ja murdekeeled · Ühine võitlus pärslaste vastu. b. Tekkisid polised Kreeka linnriigid · Sõltumatu omavalitsusel põhinev ja omakaitsel põhinev riigivorm. · Akropol (kr.k. mägilinn) kaljunukile rajatud kindlus. · Linna keskuseks oli agoraa koosoleku ja turuplats. · Linna lähedal põllud ning oliivi- ja viinamarjaistandused. · Külad ja rikaste maamajad. c. Taastusid tihedad sidemed välismaailmaga eriti Idamaadega: · Kaubasuhted foiniiklastega. · Kultuurisaavutuste ülevõtmine. d. Kolonisatsioon: · Lõuna-Itaaliasse, Sitsiiliasse, Musta mere äärde.
Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus. Ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes (nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus) Filosoofi elu (eelistatud): Filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust. Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: * riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele * suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest. Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vaid vooruse läbi. Õnnelik elu epikuurlaste jaoks on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses
Täiusliku ühiskonna vormiks on riik. Riigi otstarve seisneb oma kodanikele õneliku elu võimaldamises. Iga ühiskonna algvormiks on perekond, mis tekib mehe ja naise abielust. Kuigi riik on ülim ideaal, ei kao selle kõrvalt perekond, vaid jääb püsima riigi sisse. Perekonnad liituvad külakondadeks ja need omakorda riikideks. 2. Ideaalne riik. Aristoteles näeb riigiideaali kehstumist selles, kuidad nig mil määral üks või teine riigivorm teostab oma ideaali, täidab oma ülesannet kodanike õnne ja vooruslikkuse kasvatamisel ja arendamisel. Seejuures tuleb arvesse võtta, et vastavalt teatava rahva iseloomule ja tema konkreetsetele elamistingimustele osutuvad erinevad riigivormid parimateks. Aristoteles võtab riigivormid kokku kuueks põhivormiks. Kolm on kirjeldatud "õigetena" ja kolm "ebaõiged". "Õigete" riigivormide hulka kuuluvad kuningriikuls, aristokraatia ja vabariiklus.
õnneliku elu vormid 1) Riigimehe elu Pol. juht, rakendab julguse, õigluse ja eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks Ei suuda rakendada tarkuse voorust Rakendab voorusi ebatäiuslikes tingimustes 2) Filosoofi elu Praktiseerib täiuslikult tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, mõtiskleb maailma üle Jumala sarnane elu õnn ja poliitika poliitika eesmärgiks on õnn poliitika peab tagama õnneliku elu võimalikkuse parim riigivorm tagab inimestele õnnelikema elu 1) kõik kodanikud osalevad poliitikas, toimivad vastavalt loomutäiusele 2) suur keskklass Epikuurlased õnnest õnn on eriline naudingutunne ataraxia mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises õnn saavutatakse läbi vooruse, eeldab 1) Häid sõpru 2) Ihade ja ootuste piiramist Augustinus õnnest ja poliitikast. surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest õnnest
· võim seisab rahvale võimalikult lähedal 13) Seleta mõisted a. demokraatia sõnasõnalt rahvavõim, aga reeglina tähendab tegelikult rahva osalemist poliitikas b. otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel c. esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) kaudu ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel d. monarhia riigivorm, mille puhul on päritav võim e. siirderiik üleminekuriik (näiteks Poola, Ungari ja Venemaa üleminek totalitaarsest riigikorrast demokraatiasse) 14) Riigikorrad ja riigivormid a. Riigivormid · Monarhia 1. Absoluutne monarhia (näit Saudi Araabia ja Kuveit) 2. Konstitutsiooniline monarhia (näit Jaapan ja Rootsi) 3. Parlamentaarne monarhia (NB! Erand, vaid Suurbritannias, kus pole põhiseadust)
3) Jakobiinide diktatuuri ajal ei viidud ellu kuninga hukkamist 4) konintinentaalblokaad oli:d) 5) Õige jakobiinide diktatuuri iseloomustav lause:d) 6) 9 nov 1799 toius Napoleoni riigipööre 7) 1795-1799 Prantsusmaa riigikorraldust nim direktooriumiajaks 8) usurpraatoriks nim Naoleon , kuna: a) 9) 21. jaanuar 1793 hukati c) Louis Capet 10) Itaalia ja Egiptuse süjakäigd algasid, kuna a)c)d) 11) 1799 alguse saanud Prants riigivorm oli b) 12) Koalitsioonisjad prants vastu toimusid, kuna sooviti kukutada Napoleoni võimu, sooviti pidurdada rev, sooviti taastada kuningriiki, alhgasid prants vallutusretked euroopas 13) 22. set 1792 Prants vabariik, ajaarvamine 14) ''sada päeva''- napoleoni teiskordne võimuloleku aeg 15) Leipzigi lahingu e rahvaste lahingu tähtus eurooplaste võitlus napoleoni ülemvõimu vastu
Sellesse kuulub 84,08% elanikkonnast. Vähemuskonfessioonide seas on: · mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%) · katoliiklus (2,15%) · nelipühilased (0,62%) · ásatrú (alates 1972. aastast tunnustatud usund; 0,32%) · seitsmenda päeva adventistid (0,25%) · Jehoova tunnistajad (0,22%) · budism (0,21%) · Baha'i usk (0,13%) · islam (0,11%). Ainult 2,46% elanikkonnast ei kuulu ühessegi usuühendusse. 5. Riigivorm Islandil on rahvaesinduslik demokraatia ja parlamentaarne vabariik. Islandi presidendil on esinduslik eesmärk, kuid ta saab tagasi lükata ka seadusi ja korraldada rahvusliku referendumi. Praegune president on Ólafur Ragnar Grímsson. Islandi parlamenti nimetatakse "Alingi" (Inglise k.: Althing; Eesti k. "kõik asjad"). Nii presidendi-, kui ka parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta tagant. Islandil on nii parem-, kui ka vasakpoolsed parteid. Riigikord on
· 1788. aasta ikaldus nälg, leivahinna tõus · Prantsusmaa ei suutnud konkureerida odavate Inglismaa vabrikutekaupadega · Sõjad, mida oli peetud, olid kulukad eelarve oli miinustes (välispoliitika, kuninga õukonna ülalpidamine maksis palju) 3. Valgustusideede levik eeskujuks oli 4. Ameerika Iseseisvussõja mõju 5. Prantsusmaal valitsev seisulik kord PERIOOD ESINDUSKOGU RIIGIVORM KES OLULISEMAD MÄRKUSED VÕIMUL? 1789-1792 Generaalstaadid Absoluutne Suurkodanlu Rahvuskaart (relvastatud rahvas, kes Rahvuskogu monarhia s liidus ei sõltunud enam monarhist), Asutav Kogu 1791 vaimulike ja aadliseisuse kaotamine (ühiskonna Seadusandlik konstitutsioon aadlikega liikmed muutusid ühtsemaks),
· Aristokraadid · Patriarhaalne ühiskond' · Mehel kõik õigused,naine õigusteta · Abielu reeglina kasulik tehing Aristokraadid · Rikkam osa kreekast · Kreeka keeles parimate võim · Haritud ja kultuursed · Omalaadsete veidrustega · Sümpooosionid-pidusöögid · Lõbustused armukestega-hetäärid · Poistearmastus-pederastia · Eesmärk olla parem teistest · Orjapidajad-näitas rikkust Linnriik-polis · Vana-aja levinuim riigivorm · 2 kuulsamat kreeka linnriiki · Sparta · Ateena · Linnrikk oli linn ja seda ümbritesv maa · Hiljem lisaks ka kolooniad · Võim oli kodanike käes · Moodustasid rahvakoosolekuid · Lisaks valiti ka nõukogu · Oli nii aristokraatlik kui ka türanlike võime Sparta · Lakoonika maakonnas asunud linnrikk · Koosnes tegelikult 4 külast · Valitsees suurt osa lõuna-kreekat · Lisaks lakoonikale ka messeenia · Sõjaväelisuse ja distipliini võrdkuju
saj tegevus reformatsiooni käigus kaotatud kolonialism poliitika, mille eesmärk on positsioonide tagasivõitmiseks laiendada riigi võimu väljaspool oma piire absoluutne monarhia kus võim kuulub urbaniseerumine linnastumine, piiramatult ühele valitsejale linnaelanikkonna osakaalu kiire kasv parlamentaarne monarhia rahvastikus parlamentarismi vorm ehk riigivorm, kus sotsialism ühiskonnakorraldus, kus kõik riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid inimesed on võrdsed, puudub eraomand, esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist pole suuri vastuolusid võimu valgustus mõtteviis, mis kujunes 17.-18. jakobiinid Suure Prantsuse saj ja millega rõhutati uut revolutsiooni aegse poliitilise klubi liige, maailmakäsitlust, inimeste harimist;
tervikuna. Kõige tähtsam on põllumajandus, sest vaid sealt tuleb puhas tulu ja kõik teised töötlevad või vahendavad oluliseks muutus talurahva kui suurima makse maksva kihi kaitse. Maaomand tuli maksustada, sest see oli selle puhastulu põhiline allikas aadlikud ja vaimulikud maksustati (nemad olid maa omajad). Soodustati vabakaubandust. Merkantilistid vastupidiselt uskusid, et peamine tulu tuleb kaubandusest. Ideaalne riigivorm: Voltaire: valgustatud absolutism (valitseja liit filosoofidega) uskus, et eraomand on puutumatu. Montesquieu: konstitutsiooniline monarhia uskus, et peaks olema rakendatud võimudelahusus ja ka tema jaoks oli omand tähtis ning uskus geograafilisesse keskkonna mõjusse. Rousseau: vabariik eraomand puutumatu. Milline Montesquieu põhimõte on kasutusel enamikes tänapäeva riikides?
Kunstnikud maalisid seda, mida nad nägid. Olu oluline varjude ja valguse mäng. · Postimpressionism: impressionismist püsivam ja sebjektiivsem. · Sümbolism: Oluline selge joon ja teemadeks elu põhiväärtused. Sümbolite kaudu väljendati enda mõtteid. · Juugend: Oli liigendatud, elemendid oli väga dekoratiivsed. Mõeldi väga täpselt detailidele. *Absolutism. Valgustatud absolutism. Absolutism: on riigivorm , mille korram valitsejal on piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda monarhide puhul. Valgustatud absolutism: 18. sajandil välja kujunenud ideoloogia. Ideoloogia peavad riigi parimaks valitsejaks monarhi. Kujunemine Prantsusmaal: · Usulised kokkupõrked katoliiklaste ja hugenottide vahel · Kuningavõimu suhted feodaalidega, kes taotlesid suuremaid õigusi · Probleemid kodanluse ja aristokraatia vahel
Tsivilisatsiooni uus tõus alates VII sajandist eKr. : -kasvas eanikkonna arvukus -tekkisid linnad -kerkis esile ülemkiht -sidemete taastumine välismaailmaga(eriti Idamaad) -VIII saj algas kolonisatsioon(uued asulad Itaalias ja Sitsiilias, Musta mere rannik) -Kreekas puudus põlluharimiseks sobilik maapind -kujunes kreeklaste rahvuslik ühtekuuluvus > jumalad, kõne murded -kreeklased=hellenistid, teised rahvused=barbarid -linnriik> kodanike vabadusel põhinev riigivorm Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas: -peamine põlluharimine -vaesed talupojad võtsid jõukatelt laenu ja kui nad ei jaksanud maksta tagasi muutusid nad rentnikeks oma enda maal -linnades olid ülekaalus käsitöölised -käsitöölised madalamal kui põlluharijad(vahel isegi ilma kodanikuõigusteta) Ülemkiht: aristokraatlik eluviis ja eetika: -ülemkiht = aristokraadid(aristo-parim, kratos-võim) -nende heaks töötasid orjad ja sõltlased -kaubaretked
enamus enda huvides või demagoogid kasutavad rahvamasse ära). 2. Aristokraatia väike hulk valitseb kõikide huvides parimate ülemvõim, parim lahendus (või oligarhia väike hulk enda huvides). 3. Ohlokraatia aristokraatia erivorm, kus on halvimate ülemvõim. 4. Monarhia monarh kõikide hüvanguks 5. Türannia türann oma hüvanguks Aquino Thomas: Parim riigivorm on sega-riigivorm (status mixtus), kus on nii aristokraatia kui demokraatia elemente. Niccolo Machiavelli: Monarhia ja vabariigi eristamine, mille järgi riigivõimu kandja on üksikisik või isikute enamus. Monarhia on tänapäeval riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariigi riigipea on president. Kaasaegne riiklus on orienteeritud demokraatiale ja Aristotelese käsitlusele. Suveräänse võimu
Türgi Sisukord 1. ÜLDANDMED 2. TÜRGI LÜHIAJALUGU 3. GEOGRAAFILINE ASEND 3.1. Türgi regioonid 4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED 4.1. Pinnamood 4.2. Vetevõrgustik 4.3. Mullastik 4.4. Loodusvarad 5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK 6. KLIIMA 7. KESKKONNAKAITSE 7.1. Rahvuspargid 8. MAJANDUS 8.1. Energia 8.2. Põllumajandus 8.3. Metsandus ja kalandus 8.4. Tööstus 9. RAHVASTIK 9.1. Religioon 9.2. Linnastumine 9.3. Kultuur 9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine 9.4. Tervishoid 9.5. Haridus 10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE 10.1. Türgi ja Euroopa Liit 11. TURISM Kasutatud materjal Üldandmed Riigivorm: Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti) Pealinn: Ankara (39°55'48.00N, 32°50E) Suurim linn: Istanbul Pindala: 780 580 km² Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga) Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km² Usk: 99% rahvastikust moslemid Riigikeel: türgi keel Riigihümn: Ýstiklal Marþý President: Ahmet Nec...
kogukonna hüvanguks. Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus. Ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes (nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus) Filosoofi elu eelistatud filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust. Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikuma elu: - riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele - suure keskklassiga riik 4) Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding, ainus tõeline halb on valu. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne, mis tuleneb sellest, et ollakse vabad valust ja vaimsest rahutusest (ataraxia). Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda pole.
Peamine poliitikateaduslik määratlus pärineb saksa sotsioloogilt, juristilt ja filosoofilt Max Weberilt, kelle arvates oli riik tekkinud sunnijõu monopoliga, mis andis eelduse ühel territooriumil kindla korra kehtestamisse kindlate inimeste suhtes. Riigivormid: Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne) ning vabariik ( parlamentaarne või presidentaalne) Vabariik – riigivorm, mille puhul valitseva võimu kõrgeima organi tahe ei samastu seda organit täitva füüsilise isiku tahtega, vaid on alati suurema või väiksema kolleegiumi tahe Ajaloolised vormid – aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik Modernsed vormid – presidentaalne vabariik, parlamentaarne vabariik Usuline alus: ilmalik riik vs riigikirikuga riik vs teokraatlik riik vs kirikuriik
· riigimehe elu: - Poliitiline juht, kes rakendab õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi kogukonna hüvanguks; - Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus; - Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes · filosoofi elu (eelistatud): - Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust; - Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses; - Jumala-sarnane elu Poliitika eesmärk on õnn see peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimesele õnnelikema elu (riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele, suure keskklassiga riik) 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on epikuurlaste arvates nauding. Selle vastand on valu. Seega tekib probleem: kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? Epikuurlased:"Ei." Õnn on eriline naudingutunne (ataraxia), mis seisneb valu ja rahutuse puudumises, mitte maksimaalne nauding
voorusi kogukonna hüvanguks. Ta ei suuda rakendada tarkuse voorusi oma elus. Ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes(nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus). Filosoofi elu(eelistatud): Filosoof on see, kes rakendab kõige täiuslikumalt tarkuse voorust. Ta on tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Elab jumala-sarnast elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimestelgi, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimaluse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimesele õnneliku elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ja toimivad vastavalt loomutäiusele; suure keskklassiga riik. 4. Epikuurlased õnnest 1 Ilma naudinguteta ei saa õnnest rääkida. Ainus tõeline hüve on nauding ja ainus tõeliselt halb on valu. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne(ataraxia), mis seisneb
Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus. Ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes (nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus) Filosoofi elu (eelistatud): Filosoof on see, kes kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust. Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses. Jumala-sarnane elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: * riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele * suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest. Õnnelik elu epikuurlaste jaoks on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne, mis tuleneb sellest, et ollakse vabad valust ja vaimsest rahutusest. Õnn on teatud passiivne seisund(rahulikkus), mis saavutatakse vaid vooruse läbi ja see
· Seesmise õiguskorra ja rahu tagamine · Sotsiaalselt õiglase korra kujundamine ja säilitamine · Kultuuriliste püüdluste edendamine · Kaitse riskide eest, mis kaasnevad teadusliku ja tehnilise arenguga (geenitehnoloogia, tuumaenergia); · Looduskeskkonna kaitse · Osalemine rahvusvahelises tegevuses tagamaks inimõigusi kriisipiirkondades 3. Riigivalitsemise vormid 34. Riigivorm e riigikord on riigi korrastuse moodus, riigi väline struktuur. · Monarhia ainuvalitsus, valitsemisvorm, kus riigi eesotsas seisab monarh ainuvalitseja, eluaegse, tavaliselt päriliku võimuga riigipea (nt kuningas). · Absoluutne monarhia monarhile kuulub kogu seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim. · Konstitutsiooniline monarhia piiratud monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul monarhi võim on määratud konstitutsiooniga
Teati lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid. Suhted naabritega- Eestist edelas elavate liivlaste ja kurelastega olid suhted head. Lõuna pool elavate naabritega tekkis aeg-ajalt tülisid. Tugevad vastased eestlastele olid leedulased, kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüstusretki. PILET 14 Sparta polis Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda. Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine- Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks: 1) Spartiaadid- Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse. 2) Perioigid- mittekodanikud, enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik Spartalik kasvatus- Spartiaatide kasvatussüsteem, eesmärgiga arendada sõjameheoskusid Peloponnesose liit- Ühendas Lõuna-Kreeka Peloponnesose juhtimisel
jumalaid ja kõnelesid samu murdeid. Kreeklaste ühtekuuluvustunnet suurendas ka ühine võitlus pärslaste vastu V sajandi alguses eKr. Kreeklased nimetasid end helleniteks, kõiki teisi rahvaid aga barbariteks. Sõna „barbar“ ei tähistanud kreeklastel madalat kultuuritaset. Sellegipoolest pidasid kreeklased end barbaritest paremaks ja uskusid, et barbarid on loomult orjalikud, hellenitele aga on omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm – linnriik. Ühiskonna struktuur. Vaba lihtrahvas. Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Jõukamad talupojad said oma majapidamisega enamasti iseseisvalt hakkama. Kuid nende kõrval oli hulgaliselt vaeseid põllumehi ja karjuseid, kes olid halbadel aastatel sageli sunnitud rikastelt laenu võtma. Võla tagatiseks oli sageli maatükk, mis maksmata jätmisel võla katteks võlausaldajale läks
eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, paavst vs keiser), linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine. Seisusteriik - feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad seisustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes, kuningas kõrgemalseisva vahendajana, suurem institutsionaliseeritus. Absolutistlik riik - riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel suuremateks ja tugevamateks, tugevnenud suutlikkusel ühendatud maa-ala valitseda, tihenenud õiguskorra rakendamisel kogu alal, ühtsema, järjepidevama, arvestavama ja tõhusama valitsuse teostamisel üh(ts)e suverääni poolt ning suhteliselt väikese arvu riikide arengul lahtiste tulemustega, võistluslikus ja riskirohkes võimuvõitluses. Modernne rahvusriik. Eisenstadt 1963: eelmodernsed riigid:
põllu harimiseks. Üleminek paiksele eluviisile. Matmiskombed: kalmistud rajati kõrgemale küngastele, asulatest välja. PILET 9 1.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Kreeta ja Mükeene kultuuri iseloomustus sh ühis- ja erijooned. Kangelaseepika. Tsivilisatsiooni tähtsus. PILET 10 1.Sparta polis Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda. Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine-Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks: 1)Spartiaadid- Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse. 2) Perioigid- mittekodanikud, enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit. 3)Heloodid- Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik Spartalik kasvatus Spartiaatide kasvatussüsteem, eesmärgiga arendada sõjameheoskusid Peloponnesose liit- Ühendas Lõuna-Kreeka Peloponnesose juhtimisel
Prantsusmaale rahaliselt kalliks. Revolutsiooni tingis ka rahulolematus kuninga ja kuningannaga nende liialt priiskav elustiil ja kuninga absolutistlik valitsemine. Prantsuse revolutsioonini viisid ka vastuolud ühiskonnas valitsev seisuslik kord. periood esinduskogu(d) võimul riigivorm olulisemad reformid, seadused 178992 generaalstaadid, III seisus absoluutne kaotati seisuslikud eesõigused aadliseisus Rahvuskogu(III suurkodanlus monarhia kaotati kaotati feodaalkord, kirikumaade seisus)Asutav Kogu, (kaupmehed, konstitutsiooniline võõrandamise seadus + kirikukümnis kaotati
teenida ja kõigil oleks parem elu. Ta ohverdab sellega, aga vooruse oma isiklikus elus, sest tal pole selleks aega. Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes poliitikas. Filosoofi elu on eelistatud, sest ta praktiseerib kõige täiuslikumalt voorust. Aristoteles poliitikast ja õnnest. Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn. Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse. Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: suure keskklassiga riik, kus kodanikud osalevad aktiivselt riigiasjades. KESKAEG ehk kristlik maailmapilt. Püha Augustinus õnnest paradiisis ja pärast pattulangemist. Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop : Aadama ja Eeva elu paradiisis oli piiramatu õndsus. Pattulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu). Enesearmastus on ennasthävitav, sest inimene ise on seesmiselt lõhestunud.
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma ...
Ta ei suuda aga rakendada tarkuse voorust oma elus Rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes Filosoofi elu - eelistatud Kõige täiuslikumalt praktiseerib tarkuse voorust Tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses Jumala-sarnane elu o Poliitikast ja õnnest Poliitika eesmärgiks, nagu inimesegi omaks, on õnn Poliitika peab tagama inimesele õnneliku elu võimalikkuse Filosoofid vajavad poliitikuid ja poliitikuid vajavad filosoofe Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele. suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest: õnn on teatud passiivne seisund. Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne - ataraxia, mis seisneb valu ja vaimse rahutusese puudumises o Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda pole Selline seisund saavutatakse vaid vooruse läbi
staatilisele teooriale, et riik ja inimene on alati olemas olnud. Inimene kaldub ühiskondlikule eluviisile, mis realiseerub omakorda riigi näol. Riigis on 3 organisatsioonilist tasandit: 1. Perekond; 2. Asundused; 3. Asunduste liit ehk riik – riigipea on monarh. Riik kasvas välja perekonna baasil. Aristotelese arvates ei ole ühte kindlat ideaalset riigivormi, vaid igal rahval on oma kombed ja iseloom ja vastavalt sellele on neile üks või teine riigivorm sobilik. Riigi peaülesanne on vooruslikult täiusliku elu võimaldamine – mistahes riigivormi abil. Kuid ta jagab riigivormid õiglasteks: Monarhia – monarh vooruselt teistest üle, Aristokraatia – võim voorusliku vähemuse käes Vabariik – võimu juures vooruslike ja arukate kodanike enamus Ja mitteõiglasteks: Türannia – voorustetu üksikisiku piiramatu võim Oligarhia – võim majandusliku ladviku käes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
