Vana-Kreeka kultuuri kokkuvõte (0)

1)geograafilised ja looduslikud olud Vana-Kreeka ja Vana- Rooma Geograafiliselt paiknes Vana-Kreeka aladel mis olid v�ga k�nkalised ning liigendatud paljude saarte ja poolsaartega mis t�ttu on kreeka tugevalt killustunud ning sajanditega srvukateks s�ltumatuteks riikideks jagunenud . Kreeklasi peeti tsivilisatsiooni l�htekohaks euroopas . Mere tee oli siiski levinud ning sellekoudu suhelid teiste maadega . Vana- Rooma oluliselt tasapinnalisem maaala kui Vana-Kreekas , mullastik oli neil aladel suhteliselt hea seega tegeleti enamasti p�lluharimisega . Rannajoont oli oliliselt v�hem kui Kreekas seega suheldi mere teedpidi teiste riikidega v�hem. Geograafilised olud l�id ka paremad eeldused � hise riigi tekkeks. 2) Kreeka- koloonia, mis see on, miks tekib, mis on tagaj �rjed? Kuhu? 8.sajandil tekkinud kolonisatsiooni k�igus r�ndasid paljud Kreeklased parema tingimustega maade juurde elama(riikide kus oli palju metalli ning rauda) . Ning neist tekkisid suuremad kolooniad Itaalias , Sitsiilias ja hiljem ka Musta-Mere ��res Kreeklased v�tsid kaasa oma kultuuri austades koos teistega �hiselt jumalaid 3) Aristrokraat-parimate v�imu pooldaja, suursugune inimene, �hiskonna struktuuri rikkamad , m�jukamad elanikud, usklikud lihtrahvas - talupojad, k�sit��lised. ori- inimesed, kes olid pidanud end v�lgade katteks n.� maha m��ma. 4) naine ja perekord Kreekas ja Roomas. Sarnasused ja erinevused. Kreekas oli kogu v�im meeste k�es ning naised olid selleks et kodus korda hoida ning laste eest hoolitseda. Avalikus elus osalesid v�he. Abielu lepiti tavaliselt kokku tulevase �ia ja peigmehe vahel. Abielu v�is vastavalt kokkuleppele ka lahutada. Mehe ja naise suhted abielus v�isid j��da k�llalt pinnapealseks. Naine p�sis kodus, hoolitses majapidamise eest, kasvattas lapsi. Naine �iguslikult t� iesti oma mehe v�imu all. Roomas oli samuti v�im meeste k�es kui mehed v�tsid oma naised t�htsamatele �ritustele kaasa ning n�itasid teda teistele.Naise t�htsaim voorus- truudus abikaasale. Naisel v� imalik ka abielu lahutada ning teatud juhtudel ka iseseisvalt(erinevus). Peremees ja perenaine v�tsid koos vastu k�lalisi ja tegid �hiseid vastuvisiite.Nii m�nestki naisest sai avalikkuses tundut inimene Nii Roomas kui ka Kreekas olid perekonnad patriarhaalsed. 5) Polis - t�� piline Vana-Kreeka riigivorm , h�lmas linna koos selle �mbruskonnaga. 6) Sparta ja Ateena polis - erinevused ja sarnasused SPARTA- Lakoonika ja Masseenia maakonas, L�una-Kreekas. Kujunesid kolm �hiskonnakihti: 1) spartiaadid ( vabad poliitiliste �igustega inimesed, enamasti elukutselised s�jamehed) 2) Perioigid ( vabad poliitiliste �igusteta inimesed) 3) Heloodid( orjad ). Valitsemisvormiks- Lykurgose seadus, mis tuntud oma karmuse poolest. Eesotsas oli �heaegselt kaks p�ritava v�imuga kuningat. Geruusa(n� ukogu ) koosnes kolmek�mnest �le kuuek�mneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat s�japealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek. Riiki juhtisid 2 kuningat , k�rgeim riigi v�im oli geruusia , ning rahvakoosolekute vahepeal oli v�im 5 efoori k�es . ATEENA- asus Ateena maakonnas . Kujunesid kolm �hiskonnakihti: 1) kodanikud (vabad meessoost t�isealised koos oma naiste ja lastega), 2) metoigid (vabad kodaniku�iguseta inimesed) 3)orjad. Valitsevaks v�imuks demokraatia (Soloni reformid ). Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli kohal v� hemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 p�eva tagant. K�mme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel � heks aastaks. Nemad olid s�jav�e ja laevastiku �lemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk n�ukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis v�lja ka seadusi. Riigis oli kaks v�imalust kodanikud (ehk t�isealised mehed) ja mitte kodanikud(naised , orjad , kaupmehed ja idioodid) , igal polisel oli pea tempel 7) t�rannia, miks kasulik, miks tekkisid? T�rann- ainuvalitseja Kreeka polises; aja jooksul hakati t�ranniks nim. eesk�tt v�givaldset ja halba valitsejat. Tekkisid sisevastuolude tulemusena. +(kindel kord, parandas sageli vaeste olukorda, riigi v� imsus , s�jalinev�im) - ( aristokraadid ei n�ustunud ainuvalitsemisega , t�rann p��dis vastaseid paljastada , v�im muutus vastumeelseks) 8) kreeklane ja jumal Kuidas suhtles? Jumalad n�gid v�lja kui inimesed kuid inimestest erinesid nad v�e ja surematuse poolest . Jumalad k�sutasid loodusj�ude ja vahel ka kehastasid ise neid . Ning seisid �hiskondiliku moraali ja v��rtuste eest. 9)surmaj�rgsus kreeklasel? Ei pannud suurt r�hku sellele, mis saab neist p�rast surma. Karistused tabama eluajal v�i p�randuma needusena j�rglastele. Saatus p�rast surma ei s�ltunud tegudest eluajal. SURM- ilmaelu r��mutut l�ppu. Surnute hinged r�ndasid allilma Hadese riiki, maailma �mbritsevat Okeanose j�ge m��da. Aja jooksul kujunes ka teistlaadi ettekujutusi- sai siinpoolses elus oma surmaj�rgset saatust m� jutada . Selleks tuli elada vooruslikult ja pidada spetsiaalseid riitusi m�ne allilmaga seotud jumaluse, nt. Dionysose v�i Persephose auks. 10) religioon Roomas ja Kreekas -Sarnasused ja erinevused Roomlaste religioon sarnanes Kreeka omaga. Roomlased austasid loodusj�ude ja vaime. Igal asjal v�i elusolendil oli hing. Kuid sama olulised kui vaimud olid roomlastele ka inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda kreeklaste m�ju, nad olid kujutatud Kreeka jumalate sarnastena, aga nimed muudeti roomap �rasteks. N�iteks Kreeka peajumalat Zeusist sai Jupiter , s�jajumal Aresest aga Mars . Kuna Roomas tegeleti pidevalt vallutustega ja oma piiride laiendamisega, siis oli Marisl ka t�htsam koht jumalate seas, kui rahulikulikumas Kreekas . Nii Kreekas kui ka Roomas olid inimeste ja jumalate vahelise suhtluse vahendajaks preester, nad viisid l�bi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Roomas oli preestritel ka riigi tasandil t�htis roll, nad olid nimelt ka riigiametnikud , Kreekas j�i preestrite roll aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. 11) l��rika- mis see on? on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus l��rilise enesev�ljenduse, p��rdumise v�i kirjelduse vormis, enamasti seotud k�nes. 12) teater Rooma ja Kreeka v�dlus. Kom��dia ja trag��dia- mis on. K�m��diad- e. l�busa sisuga n�item�ngud ammutasid ainest igap�evasest poliitikaelust. Trag��diad- t�sised ja �levad. Tundut m��dis�eede uudsed � petlikud t�lgendused. Otsiti vastust k�simusele, kuidas m�ista jumalatest seatud maailmakorda ja kuidas k�ituda nii, et see ei p�hjustaks jumalate pahameelt ja kannatusi endale ning tervele linnale. Roomlastele polnud teater n�nda t�htis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite v�itlused ja hobuste v�iduajamised. Etendati l�busaid teoseid, p��ramata t� helepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas �hus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. N�idend koosnes n�itlejate dialoogidel, maskidel ning �estidel, mida t�iendasid laulupartiid (aariad). N�itlejad ei olnud kuulsad ning Rooma hilisemal ajal hakati etendustes kasutama ka naisn�itlejaid. Mida aeg edasi, seda labasemaks ja lihtsamaks etendused l� ksid . Rooma teatrid erinesid kreeka omadest : nad ehitati mitte m�ek�ljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud k�rge, kaunilt kujundatud kivim��riga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. vaatajatele pakuti surevat kunsti. Teatrites m�ngiti enamasti koomilisi nilbeid ja roppe miime ning farsse, siuks purjutamine, ahnus, abielurikkumine . Kreekas n�itlejateks hea mainega kodanikud, Roomas ei peetud neist enam lugu. Kreeka teater kujunes v�lja veinijumal Dionysosele p�hendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja �he n�itlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed n�itlejad, kuid koor p�sis kogu klassikalise ajaj�rgu v�ltel teatri keskse osana. Kreeka teater kujunes v�lja veinijumal Dionysosele p�hendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja �he n�itlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed n�itlejad, kuid koor p�sis kogu klassikalise ajaj�rgu v�ltel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset p�evasel ajal vabas �hus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise p�hiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- v�i poolringikujuline n�iteplats e. orkestra , mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee . N�itlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus t�htis osa muusikale . N�itlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Eriefektide (n�itleja t�stmiseks lava kohale) oli valmistatud kraanataoline seadeldis . Pidustusele valiti v�lja kuus etendust, kolm l�busat n�item�ngu e. kom��diat ning kolm t�sise sisuga teost e. trag��diat. Nende k�igi kulusid kattis rikaste kodanike seast valitud rahastaja . K�ik ettekandmisele p��senud t��d said auhinna. Kom��diad kujutasid eelk�ige igap�evast poliitilist elu, trag��diad aga p�hinesid tuntud m�toloogilistel s�eedel. N�itekirjanikud p��dsid inimestele enamasti tuttavatest trag��diatest v�lja tuua moraalse iva. Kreeka teatris kehtis kolme �htsuse reegel: aja-, koha- ja tegevus�htsus. Kuulsaimad trag��diakirjanikud olid Aischylos (�Oresteia�) ja Sophokles (�Kuningas Oidipus�) Kreeka teater on alus kogu Maailma teatrile. 13) OM- miks, kus, tegevused 776 eKr Ol� mpiam �ngud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare l��neosas Elise maakonnas asunud p�ha paigas. Iga nelja aasta j�rel. Zeusi p�hamus Ol�mpias L�una-Kreekas. Esimestel ol�mpiam� ngudel oli kavas �ks spordiala � staadionijooks . Kestsid viis p�eva. Pealtvaatajateks ainult mehed(naistele surmanuhtluse �hvardusel keelatud) Alad: Staadionijooks(192,3m), Pikamaajooks (4,7km), Viiev�istlus, Maadlus, Rusikav�itlus, Pankration, Kaarikute v�iduajamine. 14)Filosoofia- milliseid vastuseid otsisid I filosoofid nt Thales , milliseid filosoofid alates Sokratesest Thales- (esimene filosoof ) Maailm sai alguse veest. Thales Mileetosest (624-547 eKr) arvas , et olemise l�te on loodusesendas. K�ige aluseks on vesi, l�pmatu mateeria. Maa oli veepinnal ujuvketas. Vesi oli igaveses liikumises. Algelemendi m�te oli selles, etk�ik tekib ja h�vib, kuid algelement (vesi) on p�siv ja igavene . Sokrates - Ma tean et ma midagi ei tea . Ma tean et ma midagi ei tea ! Sokrates arvas, et surm on hinge kehast vabanemine v�i siis mittemillekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus . 15) hellenistlik riik - muutused valitsemises/riigikorralduses, �hiskonnaelus, religioonis, kirjanduses? polis kaotas t�htsuse , tuli palga s�jav�gi , luule muutus elekantseks ning ainestik m�toloogiast tulid kom��diad. Arhitektuur muutus korrap�raseks nt Aleksandria tuletorn . Tekkis maailma kaart , religioon oli idamaine . 16)hellenism- mis see on? on ajaj�rk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil p�rast Aleksandri vallutusi Idamaadesse r�nnanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330�146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade �le ja seda kuni Rooma v�imu kehtestamiseni.See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg . 17)Rooma- Vabariigi ajaj�rk kestis aastast 510 eKr aastani 30 eKr v�i aastani 27 eKr. Kuninga asemel sai v�imukandjaks kaks valitavat konsulit. Konsulid juhatasid s�jav�ge. Reaalse ohu korral anti v�im kuni kuueks kuuks diktaatorile. Vabariigi varasemat ajaj�rku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline v�itlus. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused . Need seisused asendas �sna peatselt uus aristokraatia nobiliteet , kes hoidis reaalset poliitilist v�imu endiselt enda k�es. 18) etruskid miks olulised? Etruskid on loonud Itaalia k�ige varasema k�rgkultuuri See rahvas elas Kesk-Itaalias, t�nap�eva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks Kreeklased kutsusid etruske t�rreenideks 19) patroon -- j�ukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes v�ttis vaesema roomlase kliendina oma kaitse alla klient -ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks t�otas patrooni ustavalt teenida. ...Patroon ja klient � rikkaid ja vaeseid roomlasi � hendas sageli patrooni ja kliendi vahekord , klient oli vaene Patriits - muistsest suguv�sast p�rit suursugune roomlane Plebei- Vana-Rooma lihtrahva liige Patriits ja plebei- neil oli abielukeeld, Rooma vabariigi algul olid plebeid riigiv�imust k� rvale j�etud, kuid aja jooksul v�tsid nad k�tte patriitsidega v� rdsed � igused 20)Nobiliteet- mis on , miks tekkis? uus �lemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest. 21) Riigivalitsemine-Ateena, Sparta, Rooma vabariik- v�rdlus Rooma Vabariigi ajal : Kuningate asemel p��sesid v�imule kaks konsulit, kes valitsesid s�jav�ge. Suurema reaalse v�lisohu korral m��rati pooleks aastaks ametisse ka diktaator . Reaalset poliitilist v�imu hoidis enda k�es uus tekkinud aristokraatia � nobiliteet. Kaotati patriitside ja plebeide seisusevahe. Roomlased hakkasid Itaalia alasid allutama. Seej �rel alustati Kartaagoga s�dimist (kolm Puunia s�da) ning vallutati ka Idamaid. Ka Kreeka allutati Rooma �lemv�imule. Sparta:Valitsemisvormiks oli Lykurgose seadus, mis on tuntud oma karmuse poolest. Sparta eesotsas oli �heaegselt kaks p�ritava v�imuga kuningat. Geruusa (n�ukogu) koosnes kolmek�mnest �le kuuek�mneaastastest isikutest, kaasa arvatud kaks kuningat s�japealiku funktsioonis. Geruusa liikmed valis rahvakoosolek Ateena:Ekleesia (rahvakoosolek) algas, oli oli kohal v�hemalt 6000 meest ning koosolek leidis aset iga 20 p�eva tagant. K�mme ametnikku ehk strateegi valiti rahvakoosolekutel �heks aastaks. Nemad olid s�jav�e ja laevastiku �lemad. Riigiametnikke kontrollis bulee ehk n�ukogu. Sellesse kuuluvad 500 meest valiti rahvakoosolekul. Bulee andis v�lja ka seadusi. 22) Riigivalitsemine-Rooma keisririik Varase Keisririigi ajal jagati v�im seati ja riigi esimese kodaniku � princeps�i � vahel. Rahvakoosolekuid ei kutsutud enam kokku. Loodi �igusriik, kus k�ik kodanikud olid seaduse ees v�rdsed. Caracalla seadusega said k�ik vabad kodanikud endale kodakondsuse. Puhkesid suured � lest �usud ning kodus�jad. Hilises keisririigis astusid ametisse s�durkeisrid, kellel oli n��d taas piiramatu v�im. Loodi uusi reforme (s�jav�e reformid, maareformid).Vallutati Egiptus . Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol 395.a. eraldusid teineteisest L��ne- ja Ida-Rooma. 23)Valitsemine Itaalias, provintsides "jaga ja valitse" Vabariigi ajal tegid roomlased selget vahet Itaalia ja sellest v�ljapoole j��vate alade ehk provintside valitsemise vahel. Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt pidid nad andma oma s�jaj�ud Rooma k�sutusse, kuid makse ei pidanud maksma. Samas s�ilitasid nad ka omavalitsuse. Provintsis aga tuli tasuda maksu, kuna maa oli riigi omand. 24) idaprovintsid , l��neprovintsid- v�rdlus . Idaprovintsid � Kreeka, V�ike- Aasia , S��ria ja Egiptus � olid muistse kultuuri, j�ukate linnade ja arenenud majandusega maad. Peamine keel oli kreeka keel. Idaprovintsid olid kogu keisririigi j�ukamad alad. Linnades s� ilis kreekap�rane kultuur.L��neprovintsid � Gallia (t�nap�eva Prantsusmaa), Britannia , Hispaania ja P�hja-Aafrika � j�id oma arengutasemelt enamasti Roomale alla. 25) Rooma �igus- miks oluline. Rooma �iguse all m� istetakse roomlaste � igust , mis Rooma kui linnriigi �igusest arenes �ldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks �iguss�steemiks. Oluline, sest see on ikka veel kasutuses? 26) Rooma seisused eriti proletaar K�ige k�rgemal asusid p�rilik senatiaristrokraatia, siis ratsanikud, k�sit��lised, vabad talupojad ja rentnikud. K�ige madalamal olid proletaarid. . Proletaarid elasid lihtsalt linnas, said riigilt tasuta vilja ja elasid kuidagi �ra.( Keiser , senaator, ratsanik , vaba mees, vabakslastud, orjad, proletaarid). 27)Rooma usk ja riik Kuidas seoses? Rooma riigis elavad rahvad austasid v�ga paljusid jumalaid. Riigi edu s�ltus jumalate heasoovlikkusest, t�htsamad p�hamud olid kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikkud �hised ettev�tmised. Colosseum � �ks suurimatest amfiteatritest Vana-Roomas Circus Maximus � Rooma t�htsaim hipodroom , kus korraldati kaarikute v�iduajamisi triumfikaar � monumentaalne auv�rav, mis p�stitati v�idukale v�epealikule foorum � Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen � rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun � madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul