Geograafia arvestus 10ndale klassile (1)

Globariseerumine ja regionaliseerumine .
Globariseerumine (üleilmastumine) - protsess kui maailma majandus areneb kiiremini kui riiklik majandus.
* Rahvusvaheline firma – firma mis on laienenud üle mitme riigi või üle mitme regiooni. Firma kes ei tunne riigipiire.
Võib tekkida küsimus:
Asukohamaa - Neis riikides on firma tütarfirmad või harukontorid. Ehk asukohamaa on see riik kuhu firma on laienenud.
Päritolumaas – See on riik kus on firma asutatu, sealt on pärist algkapital ja võimalik et ka tippjuhid .
+ Paljud kohalikud taavad tööd - Kohalikud firmad aetakse pankrotti.
Regionaliseerumine - Mingi piirkonna majandust arendatakse eeskätt.
+ Tänu EL ühisele koostööle on võimalik piirkonna majandust arendada
- Naaberriigid ei arene vms.
MAAILMA POLIITILINE KAART JA MAAILMAMAJANDUS

Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja
RIIK – on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumi sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust (mõiste).
Mõiste: riik tuli kasutusele XVIII sajandil. Enne on olnud kasutusel : polis , respublica, civitas.
Mõiste – ühelauseline konkreetne seletus
Olemus – selle lause, mitme lauseline lahtiseletus -võib kasutada ka näiteid.
ERINEVUSED

Usund / kultuur

Keel / kultuur

Riigikord / valitsemine
RIIGI TUNNUSED

Territoorium / piir

Elanikkond (rahvas-tik)

Valitsus, seadused

Riigivorm
Tänapäeva riigid jagunevad:

• monarhideks – valitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Võim on kindla isiku käes, kes valitseb riiki oma suva järgi.
  

• Absoluutne monarhia – monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Võimu piirab vaid südametunnistus ning jumala antud seadused. (kaasajal kohtab seda riigivõimu harva)
  
• Konstitutsiooniline monarhia (arenenum monarhia), eestkätt Euroopa riikides. – monarhi võimu ulatus on määratud põhiseadusega ja peamine seadusandlik organ riigis on parlament .
  

Kõrgeim täidesaatev võim kuulub valitsusele, monarhil on tavaliselt vetoõigus (seaduste väljakuulutamisel kui ka teatud ametiisikute ametisse nimetamisel.

• vabariikideks – võim on jagatud, võim kuulub rahvale (rahva poolt valitud esindajale).
  

Tänapäeva riigikorraldus:

• unitaarriigid – maailmariikides u 70 % - lihtriigid, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi (vabariike, osariike, liidumaid vms).
  

N: Eesti, Jaapan, Prantsusmaa jt.

• föderatsioonid ehk liitriigid - koosnevad autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse.
  

N: USA, Venemaa, Kanada, Austria, Šveits, Saksamaa.

• Konföderatsioonid (ehk riikide liit) – ühendus, kus on mitu oma suveräänsuse säilitanud liikmesriiki.
  

N: Euroopa Liit. Varasemad: Šveitsi Liit, Põhja-Ameerika Kolooniate Konföderatsioon, Saksa Liit .
1.3 MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE
1.3.1. Maailmamajanduse üldisi aluseid

• RAHVAMAJANDUS – ühe riigi piiresse jääv majandus
  
• MAAILMAMAJANDUS – kogu maailma hõlmav majandus.
  

Maailmamajandus hõlmab kõikide maailma riikide rahvamajandusi, käsitledes nende omavahelisi seoseid ja suhteid, nagu need ilmnevad maailmaturul, rahvusvahelistes arveldustes, riikidevahelistes laenusuhetes ning rahvusvahelistes laenusuhetes ning rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide tegevuses.

• TOOTMISVIIS – ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted.
  

Vastavalt tootmisviisidele võime eristada kolme tüüpi ühiskondi:

• Agraarühiskond – enamik selle liikmeid tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja tööd tehakse peamiselt käsitsi.
  
• Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond – ühiskond, mille aineline ja kultuuriline heaolu on saavutanud peaasjalikult tööstuse ja selle toimel kõigi teiste rahvamajandusharude arendamise tulemusel.
  
• Infoühiskond – ühiskond, milles domineerib postindustriaalne tootmisviis ja järjest suurem osa ühiskonna liikmetest töötab kvaternaarses sektoris.
  

• TÖÖJAOTUS – töö jagunemine erinevateks töö liikideks.
  
• RAHVUSVAHELINE TÖÖJAOTUS – riikide majanduse spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on suhteliselt väikesed ja mida suudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsemalt kui samade kuludega teistes riikides; territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm.
  

1.3.2. Traditsioonilised tootmisviisid

• KORILUS – marjade, puuviljade, seente, seemnete, juurte, mugulate , ka pisiloomade, putukate jms loodussaaduste korjamine toiduks; see on inimkonna vanim elatusviis .
  

Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimesega kogukondi, kes on isegi üksteisest majanduslikult isoleeritud. Nad ei vaja raha ning neil pole ka tööstust.

• TRADITSIOONILINE TOOTMISVIIS – kogu majandus on üles ehitatud tavadele ja traditsioonidele. Asju tehakse sellepärast, et neid on tehtud juba aastasadu . Traditsioonilised tootmisviisid on vara- ja hilisagraarne tootmisviis. Seda tootmisviisi rakendatakse elatusmajanduse puhul.
  

• Varaagraarne tootmisviis – hakati lisaks põllumajandusele kodustama loomi. Arenes kaubavahendus põlluharijate ja loomakasvatajate vahel. Võeti kasutusele tööriistad – käsitöölised. Esineb kahes peamises vormis: rändkarjanduse või alepõllundusena.
  
• Hilisagraarne tootmisviis – tehnoloogiline alus on taime- ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises .
  

• ELATUSMAJANDUS – selline majandamisviis, kus kõik olulised hüved toodetakse oma tarbeks, jaotatakse omavahel ja ka tarbitakse ise.
  

KÜSIMUSED

Mis on traditsioonilised tootmisviisid?
Traditsioonilised tootmisviisid on vara- ja hilisagraarne tootmisviis. Loomade kodustamine ja põlluharimine, taime-ja loomakasvatuse ühendamine.

Kuidas arenes varaagraarne tootmisviis hilisagraarseks tootmisviisiks?
Ühendati taime- ja loomakasvatus ühes majapidamises.

Milline on traditsiooniliste tootmisviiside seos maailmamajandusega?
Traditsioonilistest tootmisviisidest arenes välja varaagraarne tootmisviis ja hiljem ka hilisagraarne tootmisviis. Need panid aluse maailmamajandusele.
1.3.3. Varaindustriaalne tootmisviis ja koloniaalsüsteemi kujunemine
KÜSIMUSED

Mis tähistas üleminekut varaindustriaalsele tootmisviisile?
Tehnoloogia pidev areng ja selle kiire väljavahetamine.

Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika majandus erinevalt?
Sest need piirkonnad kuulusid erinevatele kolonisaatoritele, kelle nõudmised olid erinevad.
Austruaalia
Poortugal
EestiVenemaa
1.3.3. Varaindustriaalne tootmisviis ja koloniaalsüsteemi kujunemine

• SÕLTU INDUSTRIALISEERIMINE – toimus suurriikide huvides, mingit piirkonda koloniseerides – emamaa (antud juhul enim arenenud riik) liidab endaga koloonia
  

Emamaa + koloonia = impeerium
Kolooniatele iseloomulikud tunnused:

Euroopa ülerahvastatus

Toiduainete vähesus

Maavarade otsa lõppemine
ÜMBERASUMISKOLOONIA – oli mõeldud üleliigsete eurooplaste välja viimise kohana.
Kui emamaa oli ülerahvastatud, siis emamaa üritas üleliigsed elanikud kolooniatesse suunata/meelitada/saata.
I etapp – ümberasumiskolooniatesse suunatakse üleliigsed eurooplased
II etapp - põliselanikkond hävitati või tõrjuti viljastamata aladele
III etapp – traditsioonilised tootmisviisid hävitati
TULEMUS: ümberasumiskolooniad kas iseseisvusid või kasvasid emamaaga kokku (kui see võimalik oli). Näiteks Siber kasvatati emamaaga kokku.
1.3.4. Lõuna-ja Põhja-Ameerika iseseisvumine

Kuidas toimus Põhja-Ameerika iseseisvumine?
Pärast Seitsmeaastast sõda hakkas Briti valitsus asumaid maksustama. See ei meeldinud Põhja-Ameerika kolooniatele. Maksustamine ei olnud nende meelest õiglane (kuna neil puudub esindus parlamendis) ning nad astusid 13 kolooniaga Briti valitsuse vastu. 4.juulil 1776.aastal võttis Kongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, milles öeldi, et ühendatud kolooniad on ning jäävad vabadeks ja iseseisvateks ühendatud riikideks. Deklaratsioonile kirjutasid alla kõikide kolooniate esindajad.

Mida tead Ladina-Ameerika iseseisvumisest?
Ladina-Ameerika kolooniad alustasid USA eeskujul iseseisvuse eest võitlemist. Nende edu küll ei tulenenud XIX sajandi esimesel poolel nende endi tugevusest, vaid emamaa nõrkusest.
POLIITILISE KAARDI MUUTUSED 20. SAJANDIL

XIX sajandi II pool

• 2 hiigel impeeriumit
  

• Briti impeerium
  
• Prantsusmaa impeerium
  

• Endine briti koloonia on tugevnenud juhtriigiks --> AMEERIKA ÜHENDRIIGID.
  

% maismaast – iseseisvad riigid
60 % maismaast – kolooniad

Periood peale I maailmasõda

• Saksmaa oli kaotanud, laostunud. Toimus revolutsioon .
  
• Tsaari Venemaa lõpetab eksisteerimise. Vene keisririik laguneb. Venemaa upub verre. Harimata mass tapab kõiki ja kõike, kes ei ole nende moodi.
  
• Soome iseseisvub 1914; iseseisvuvad Eesti, Läti, Leedu.
  
• Tekib riik Jugoslaavia (lükatakse kokku serblased, horvaadid, montenegrolased, albaanlased)
  
• Tekib Tšehhoslovakkia
  

PÕHI – iseseisvad riigid
LÕUNA – neist sõltuvad kolooniad
Willi Brandt – lääne saksa kantsler 1980

Periood pärast II maailmasõda

• RAUDNE EESRIIE
  

Läänes: vabaeuroopa | Idas: NSVL sõltuv Euroopa
Tekib NATO Varssavi pakt

• Berliini müür lammutati 1989
  
• DEKOLONISEERIMINE – koloniaalsüsteemi likvideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse, esmajoones poliitilise iseseisvuse saavutamine.
  

RIIGI ARENGUTASE NING MÕJU MAAILMAPOLIITIKALE JA –MAJANDUSELE
Võrdlus:

Elektrienergia kasutamine ühe inimese kohta kw/h

Üldine kirjaoskus – ajalehe lugemine

jne
*SKT – sisemajanduslik kogutoodang, mis näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste kogumahtu. Mõõtühikuks on Ameerika dollar (ostujõud).
* Rahvatulu – saame SKT kui arvutame maha maksud
Riigid jagunevad:

• kõrgelt arenenud riigid
  
• vähem arenenud riigid
  

RIIKIDE MAJANDUSSÜSTEEMID
Majanduselu:

• MIDA? - Milliseid kaupu toota ja teenuseid osutada
  
• KELLELE? - Kellele neid kaupu toota ja teenuseid osutada
  
• KUIDAS? - Kuidas neid kaupu toota ja teenuseid osutada
  

TAVAMAJANDUS – ajalooliselt vanim majandussüsteem (inimese tekkega algav) . Tavamajanduse aluseks on traditsioon, algelised tootmisvahendid ja primitiivne tehnoloogia. Traditsiooniline tootmisviis, naturaalmajandus . Elatusmajandus jne. kolm majanduse põhiküsimust (mida, kellele ja kuidas toota) lahendab ära perekond või hõim oma võimaluste piires.
KÄSUMAJANDUS - majandussüsteem, kus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim; (kesk võim, tavaliselt riik, kes määrab kellele, kuidas ja mida toota. Käsumajanduse tuntuim vorm on plaanimajandus . Tekkis puudujääk ja defitsiit.
TURUMAJANDUS – majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel ning tootjate või teenindajate konkurents määrab toote või teenuse mahu, hinna ja sortimendi. Peab olema vaba turg ja vaba konkurents, et saaks tekkida turumajandus.
MONOPOL – ainuõigus toota mingit kaupa, osutada teenust ja määrata hindu.
DEMOGRAAFILINE SIIRE
Demograafiline siire – üleminek on rahvastikuprotsess , mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga.
ETAPID

Etapp – TRADITSIOONILINE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE
Toimub seal, kus on võimalik kohata elatusmajandust ehk ajaloos elati sarnaselt traditsioonide järgi. (Elatusmajandus – ehk traditsioonilised tootmisviisid). Tänapäeval leiab elatusmajandust näiteks Okeaanias , Aafrika sisealadel.
Põhitunnused: sündimus 40-45‰ , suremus 30-35‰, iive 10 ‰. Keskmine vanus ei saa olla kõrge.

Etapp – DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS
Näite piirkonnad: Must Aafrika (piirkond, kus valitsejaks on neegrirass), Põhja Aafrika, Aasia mahajäänumad piirkonnad.
Põhitunnused : ääretult kõrge iive 20-30 ‰ , meditsiini areng (surmajuhtumite vähenemine).

Etapp – ÜLEMINEKUETAPP
Näite piirkonnad: Brasiilia, Mehhiko
Põhitunnused: sündimus langeb, eluiga pikeneb, suremus väheneb, iive langeb – iive on kuskil 10‰.

Etapp – RAHVASTIKU VANANEMISE ETAPP
Näite piirkonnad: USA, Prantsusmaa
Põhitunnused: elu- ja töötingimuste paranemine, naise staatuse muutumine ühiskonnas, laste arvu piiramine perekonnas, rahvaarv ei kasva, rahvastiku vananemine.

Etapp – NÜÜDISAEGNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE
Näite piirkonnad: Põhja riigid
Põhitunnused: üleüldine pereplaneerimine, kõigile kättesaadav tervishoiusüsteem. Abiellutakse ja lapsi sünnitatakse suhteliselt hilja . – rahvastuku vähenemine, loomulik iive on negatiivne.
MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID
2.1 Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine

• Asustus – mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste
  
• Rahvastik – mingil maa-alal elavad inimesed
  
• Asulastik – mingi maa-ala asulate kogum
  
• Demograafia – rahvastiku teadus, mis uurib erinevaid rahvastiku protsesse
  

2.1.1 Rahvaarvu muutumine

• Demograafiline plahvatus – rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori.
  
• Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet.
  
• Rahvastiku register – andmekogu , milles sisalduvad rahvastiku iga liikme ehk isiku olulisemad demograafilised andmed (nimi, isikukood, sünniaeg, rahvus, kodakondsus jms) ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist ja vastava arvestussüsteemi (registriarvestuse) toimimist.
  
• Rahvaloendus – riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvusliku koostise (sugu, rahvus jms tunnused), paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, analüüsimine ja üldistamine.
  

2.2 Rahvastiku loomulik iive

• Loomulik iive – mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides.
  
• Sündimuskordaja – sündide arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides.
  
• Suremuskordaja – surmade arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides.
  

Imikusuremus – elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta.
Rahvastiku tööhõive ja majanduse üldine struktuur

• Agraarühiskonnas on suurem osa elanikest hõivatud põllumajanduses.
  
• Industriaalühiskonnas – põllumajanduse osatähtsus langeb ja hõive tööstuses tõuseb.
  
• Postindustriaalne ühiskond – hõivatus teeninduses ja teadme tööstuses kasvab
  
• Struktuurne tööpuudus - tekib olukord, kus kindlad erialal on liiga palju või vähe spetsialiste.
  
• Põhja riikides on kõrge haridustase, hõivatus põllumajanduses on väike, hõivatus teeninduses ja teabetööstuses on suur.
  
• Lõuna riikides on haridustase väga kirev - leidub nii kõrgharidusega ja kirjaoskamatuid
  
• Lõunas on levinuim algharidusega tööjõud, inimesed suunduvad tööstustesse. Põllumajanduse osatähtsus langeb, kuid on endiselt kõrge. Hõivatus tööstuslikus harudes pole suur, suur on see teenuste osutamisel. Varjatud tööpuudus.
  
• Deindustriaaliseerimine – protsess, kus hõivatus tööstuses väheneb ja vabanenud tööjõud suundub teenindusse.
  
• Struktuurne tööpuuds – olukord, kus töökohti on, aga töötajaid pole.
  
• Varjatud tööjõupuudus – olukord, kus inimesel on töökoht, kuid see ei anna talle kindlat sissetulekut.
  
• MARGINAALNE RAHVASTIK – maalt linna kolinud inimesed, kellel pole õiget elu – ja töökohta.
  

ASULASTIK
Asula – asustatud punkt, mille territooriumil elab hulk elanikke.