Suur Prantsuse revolutsioon (1)

EUROOPA
Suur Prantsuse revolutsioon
18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile
Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha)
Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess). Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne.
Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused , mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piisk 1789 oli see, et kuningas tahtis tõsta makse ja selleks taheti teha uuendusi . See tekitas suuri vastuseise, eriti kui kuningas tahtis maksustadaka I ja II seisust . Selleks ,et makse tõsta tuli kokku kutsuda rahvaesindus ehk GENERALSTAAD 5. mai 1789. , et oleks legaalne see maksude tõstmine. Selle juures olid esindatud kõik 3 seisust. See mõte, et kehtestada maksud ka I ja II seisue inimestele kadus ruttu ära. Sellega jäi ainult üks eesmärk- suurendada III seisuse makse. Kõige enam oli genetalstaadis III seisuse inimesi(97%) proportsionaalselt rahvaarvuga . Kehtestati pm-te , et üks seisus saab anda ühe hääle. I ja II seisus olid alati ühel meelel , seega III seisusel tõsteti makse. '
Kokkuleppele ei jõutud, järgmise sammuna III seisus astus generaalstaadist välja ja moodustati rahvuskogu 1789, kuhu kuulusid kolmanda seisuse inimesed. See tähendas seda, et generaalstaadid olid kaotanud õiguse makse tõsta või midagi otsustada, sest suurt osa rahva esindusest ju ei olnud. Ka I ja II seisuse inimesed asusid rahvuskogusse ja see nim Asutavaks Koguks. Seda võib seega nim õigeks Prantsusmaa esinduseks. See võttis vastu luua Prantsusmaale konstitutsioon ja see oli sel ajal tõsiselt revolutsiooniline . Algas suurem revolutsioniliikumine. Kuningas püüdis alguses Asutava Kogu vastu protesteerida ja kuna rahvas pooldas siis tekkis rahva seas vastureaktsioon . Rahvas nõuds Asutava Kogule õiguseid ja välja astumised läksid järjest hullemaks. Peksti puruks aknaid ja tungiti sisse igale poole, et varastada viina ja relvi . Lumepalli effekt. Kõige suuremaks rahva välja astumise päevaks sai 14. juuli 1789 Bastille -i vallutamine ( keskaegne suur võimas vanglakindlus) Seda rünnati, kuna see oli absolutismi sümbol nin käisid legendid et seal hoitakse poliitvange. Sellest loetakse ka suuremat revolutsioonilaine puhkemist.Kuningas oli hirmunud ja tunnistas et Asutaval Kogul on kõik õigused. Sellega automaatselt kuninga võim vähenes
Tekkisid revolutsiooniliosed sümbolid- sinine, punane, valge (rosetid)
Asutav kogu koostas Inimõiguste deklaratsiooni 1789 ja sellega kaotati pärisorjus, kehtestati isiklik vabadus, sõna ja mõttevabadus. Tolleaegses euroopas oli see midagi uut ja revolutsioonilist. Edasi viidi ellu võimudelahusus printsiip. Kuningal täidesaatev võim ja Asutaval Kogul seadusandlik võim.
1791 oli uus suurem vastuseis kuningale . Tehti tõsiseid ettevalmistusi, et kuningas saaks Prantsusmaalt ära põgeneda. Juunis 1791 püüdiski kuningas põgeneda, mis peaaegu õnnestus, aga nad nabiti kinni,kuna neil oli liiga uhke tõld ja vahetult enne piiri pistis Louis oma pea tõllaaknast välja ja üks talupoeg tundis ta ära ning ta saadeti Prantsusmaale tagasi. Sellega kaotas ta igasuguse usalduse oma rahva seas. Pariisis olid väljas sildid'' kes kuningat rõõmuhäältega tervitab saab peksa'' Louis suleti oma lossi ja välismaailmaga ei lubatud suhelda.
1791 ka esimesed üldised VALIMISED Prantsusmaal. Uueks seadusakndlikuks võimuks Asutava Kogu asemel Seadusandlik Kogu.
Revolutsiooni käigus kaks parteid ehk rühmitust JAKOBIINID - pooldasid revolutsiooni ja nende sõnul ei olnud revolutsioon veel läbi. Mõned inimesed arvasid, et konstitutsiooni jms on ju rev. läbi. Jakobiinid olid ja karmid ja täielikult kuningavõimu vastased. Pooldasid vabariiki. ja ŽIRONDIINID- mitte nii radikaalsed . Veidi liberaalsemad ja leidsid , et eesmärk on täidetud ja kuninga võim on vähenenud. Oldi rahul, et on konstitutsiooniline monarhia .Revolutsioon tuli nende arvates kuulutada lõppenuks.
Terve revolutsiooni jooksul nende vahel võitlused ning võitjateks võib lugeda jakobiine. Seadusandlikus kogus mõlemad pooled jakobiinid ja širodiinid ja need, kes ei pooldanud kumbagi ehk SOOD . Algas Prantsusmaa poliitiline areng
1792. asusid teised Euroopa riigid tegema rinnet, et peatada Prantsusmaa ideid. Eesotsas Austria. Austria ründas 1792 Prantsusmaad ja algasid sõjad, mis kestsid kuni 1815. KOALITSIOONISÕJAD, mida kokku oli 8. Toimusid erinevatel aegadel . Europariigid ühinesid liiduks ehk koalitsiooniks.
Põhimõtteks oli1) Kaotada revolutsioon Prantsusmaal 2) taastada tugev kuningavõim.
Hilem tähendasid need Napoleoni sõdu, kus teised euroopa riigid ennast kaitsesid ja pärast seda Napoleoni purustamise sõjad. Sisuliselt Prantsusmaa sõdis teiste euroopa riikide vastu. Kõik Euroopa riigid olid mingites sõdases Prantsusmaa vastases koalitsioonis aga ainuke riik, kes oli igas koalitsioonis sees oli INGLISMAA. Peamine riik, kes ka teisi õhutas. Inglismaa kartis revolutsiooniliste ideede levikut.
1792 sept saavutatud võit oli Valmi lahingus ja Prantsusmaa suutis välja ajada Austria väed. See võimaldas 22. sep 1792 kuulutada välja Prantsuse Vabariigi. Kuningas kaotas oma tiitli ja ta nim tavaliseks Prantsusmaa kuningaks. Sai nimeks Louis Capet , sellepärast, et Capet-i suguvõsa sai kunangi võimule ja kehtestas absolutimi ja selle järgi siis nimi.
Vabariigi välja kuulutamine oli teistele euroopa riikidele oluline samm. Prantsusmaal otsustati ka, et kuninga üle tuleb kohut pidada ja algas suur kuninga üle kohtu mõistmine. Süüks pandi, et oli reetnud Prantsusmaad, türanlus(kõrged maksud jne) ja mõttetutes asjades nagu vilja mitte kasvamine jne.
Seadusandlikus kogus jagunesid arvamused kaheks. 1) kas on süüdi 2) ei ole süüdi. Suur osa hääletas selle poolt, et kuningas on süüdi. Järgmiseks küsimus, et mis on karistus kui ta on süüdi. Ühe poolthäälega mõisteti kuningas surma 21 jaanuar 1973 surmatigi Louis Capet.
Sellega oli Prantsusmaa täielik vabariik, Žirondiinid ja jakobiinid pidasid võimuvõitlust, kumb juhib prantsusmaad. Kogu selle aja vältel toimusid Prantsusmaa ja teiste maade vahel sõjad. Prantsusmaad tabas sõdades aga langus ja kaotused 1792. aastal ja sellega langes žirodiinide maine. Esile tõusid 1793. aastast kolm meest jakobiinide seas ROBESPIERE, MARAT, DANTON . Nende vahel ka hiljem võimuvõitluses, et kes saab Prantsusmaa juhiks. Lõid mitmeid organisatsioone ja lõhkusid žirodiinide võimu. Jakobiinide populaarsus tõusis ka rahva seas ja 1973 31 mai-2juuni VÕIMUPÖÖRE jakopiinide poolt ja nad haarasid edale võimu. Opositsiooni jäid žirodiinid. See ajastu meelde jäänud nö ''jakobiinide terror ''. Robespiere tõusis esile jakobiinide seas. Jakobiinid asusisd žirodiine tapma , kõik kes pooldasi kuningad ka hukati. Tekkis ütlus''Revolutsioon õgib oma lapsi''- kõik need,kes kunagi olid seda revolutsiooni alustanud saadeti tapalauale, sest nad võisid jakobiinide jaoks osutuda vastaseks. Saadeti GILJOTIINI alla. Pariisis mõne kuu jooksul mõnisada tuhat inimest taeti külmavereliselt.
Robespiere seega suur türann. Rahvas hakkas aga sellest suurest tapmisest väsima. 1794 kogus uuesti võimu žirondiinid. 27 juuli 1794 kukutati jakobiinide võim.Jakobiinid põhjendasid oma terrorit sellega, et uus põhiseadus õigustab seda, aga see oli alles valmimisel,ja ei jõudnudki avalikkuse ette. Tekkis vaheperiood , kus revolutsioonilained pidurdusid. Võim oli ebastabiilne, konstitutsioon puudus, poliitilised intriigid.
1795 augustis võeti vastu uus konstitutsioon. Sellega kinnitati uuesti võimudelahususprintsiip. Seadusandlik võim- seadusandlik korpus ja täidesaatev võim oli Direktooriumile- kuulus 5 direktorit. Seda aega nim kuni 1799 DIREKTOORIUMI AJAKS. Ebastabiilsus jätkus, direktoorium haaras endale suurema võimu. Direktooriumi liikmed kõik äraostetavad, tohutu korruptsioon . Sisepoliitiliselt tohutult suured probleemid, ja tekkis isegi mäss kus nõuti kuningriigi taastamist. Mäss suudeti maha suruda. Töötus oli väga suur ja ka inflatsioon kõrge. Ära olid kadunud sisuliselt eksport ja import , riiki sisse raha ei tulnud ja suhted teiste riikidega olid halvad. See tõi kaasa suure vaesuse ja õnnetuse. Tsensuur oli suur ja ei räägitud, mis tegelikult toimub. Direktuur ei suutnud nende probleemdiega hakkama saada. Majandust korda ei saadudud, töötust ei vähendanud. Nälg oli kohati nii suur, et turgudel müüdi rotiliha jms.
Selleks, et rahvas sisepoliitikale tähelepanu ei pööraks alustas direktoorium ise uut sõda, kuigi riigikassa oli nullis. Rahvale tehti propagandaga selgeks, et Prantsusmaal on vaja tungida Itaaliasse ja vallutada sealsed väikeriigid. Itaaliasse saadeti Napoleon ( Bonaparte ). Direktoorium alustas ka sõda, kuna Bonapart oli muututnud liiga tüütuks, ta püüdis direktooriumit ära osta, oli hea sõjaväelane ja kindral . Otsustati ta ära saata Itaaliasse. Itaalia sõjaretks algas 1796 ja see oli väga edukas. Prantsusmaal olid hiilgavad võidud. Nii räägitigi Napoleoni võitudest mitte riigis valitsevast näljast jne. Itaalias rööviti kokku varandust ja Napoleon rikastus sõjakäikude ajal tohutult.Itaalia oli sisuliselt alistatud ja temast sai Prantsusmaa liitlane.
Napoleon leidis et Itaaliast on vähe ja ta liikus edasi 1798 Egiptusesse . Egiptus oli Inglismaa koloonia ja Inglismaa oli Prantsusmaa suurim vaenlane . Inglismaa tuli ära võtta neilt , sest see vähendab Inglismaa võimu Vahemerel. Tal oli ka nõrkus idamaade vastu ja ta iidol oli Aleksander Suur. Napoleoni plaanid olid suured- tahtis vallutad Aasia . Egiptuses läks esialgu edukalt, aga põhimõtteliselt oli see mõttetu ja suur raharaisk. !!
Tänapäeval on see aga toonud kaasa egiptoloogia, ehk egiptuse uurimse.Kaevati välja haudu ja uuriti muumiaid. Samas oli see ka nende haudade jms rüüstamine. Sajandi lõpus muutus ta ajaloolaste peamiseks paigaks tänu Napoleonile. Tohutult oli Napoleon vaimustunud Egiptuse püramiididest. Samas tekkisid seal Napoleonil ka suured probleemid. Inglismaa ei saatnud oma sõjavägesid Egiptusesse, kuna see oleks toonud suurt rahalist kahju.Ise ei tahteud rünnata vaid provotseeriti Prantsusmaad, et see ründaks. Inglismaa tegi Vahemerre blokaadi ja lõikas ära Prantsusmaa armee varustamise.Kui asi läks kriitiliseks tegi Napoleon midagi hullu ja põgenes tagasi Prantsusmaale võttes kaasa vaid paarkend meest. Blokaadil jäi ta kahe silma vahele. Prantsusmaale jõudes ei saanud direktoorimum teda takistada.
9.nov 1799 riigipööre Napoleoni poolt- sellega arreteeriti direktoorium. Hoiti kinni seadusandlikku korpust ja relva ähvardusel pidi see ütlema, et edaspidi on riigi juht napoleon.See õnnestus kuna pranstusmaal oli neid rikkaid inimesi, kes ei sallinud direktooriumi ja Napoleon oli populaarne . Seda kuupäeva loetakse ka Pranstsuse revolutsiooni LÕPUKS.
Algas Napoleoni ajastu, mis tõi kaasa häda ja viletsust.
Prantsuse revolutsiooni tulemused:

loodi vabariik

loodi konstitutsioon ja sellega kaasnes võimude lahusus

rahva võim niivõrd kuivõrd. Liberaalsed demokraatlikud pm-ted

inimiguste deklaratsioon - pörisorjuse ja seaduste kaotamine, kõikide maksustamine.

Võimule sai Napoleon 9. nov 1799 ta riigipööre.
Küsimused jakobiinide kohta

Mida positiivset jakobiinide võimu ajal ellu viidi`?Leiva ja viljahindade maksimumi kehtestamine, mis ei lasknud hindadel üle pea kasvada. 1793. aastal konstitutsiooni väljatöötamine, mis oli ühtlasi ka vabariigi põhiseadus.''Inimene ja kodanikuõiguste deklaratsioon'', kus igale prantslasele lubati garanteerida võrdsus, vabadus, omand,usuvabadus,üldine haridus ,riiklik kindlustus jne- kõik inimõigused.Jakobiinid kaotasid ka feodaalkohustused ja talupojad ei pidanud ennast enam vabaks ostma ja pääsesid ka võlakoormusest,see tegi lõpu feodaalsuheteleja muutis talupojad peremeesteks oma majapidamises . Kogukonna maade jagamine võimaldas paljudel saada maaomanikuks.

Mil viisil õhutasid jakobiinid rahvast ülestõusule?''Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioonis'' deklareeriti, et kui valitsus peaks rikkuma rahva õigusi on rahva kohustus ülestõus tekitada.

Kas jakobiinide põhiseaduse ellurakendamine oleks pikendanud nende võimupüsimust? Põhjenda! Uue põhiseaduse ellu rakendamine oleks ilmselt nende võimu kinitanud veel mingiks lühikeseks ajaks, aga mitte kauaks , sest riigi majanduslik olukord oli ju halb ja rahvas oli väsinud sõdimisest ja revolutsioonist . Jakobiinid aga väitsid, et revolutsioon ei ole veel läbi ja sisuliselt tahtsid uuesti kehtestada diktatuuri. See oleks vajanud aga suurt kapitali , mida Prantsusmaal sel hetkel ei olnud. Rahvas oleks varem või hiljem aru saanud algsete põhimõtete väärastumisest ja jakobiinid oleks nkn maha surutud.
9 nov 1799 Napoleoni riigipööre ja KONSULAADIAJASTU, kus riiki pidi juhtima 3 liikmeline konsulaat . Napoleon kõie olulisem konsulaat, kes sisuliselt kõik ise otsustas. Riigis alagasid olulise muudatused. Ta pööras suurt tähelepanu majandusele. Manufaktuuride rajamine, suurenes eksport ja import ning sellega tekkis ühiskonnas rahulolu.
Napoleon alustas ka seaduste ümbertöötamist ja muutis, kohtu ja politseisüsteeemi, võitles korrupteerituse vastu ja sellega võitis rahva poolehoiu. Esialgu pidi konsuli amet olema 10. aastane , aga 1802 esitati rahvale küsimus, kas konsuli amet peks olema eluaegne ja seega nim Napoleon eluaegseks konsuliks. See ei rahuldanud teda ja kõik märgid viisid selleni , et ta peaks ennast kroonima. Ta nimetaski ennast 1804 keisriks ja kuulutas keisririigi. USURPAATOR-illegaalselt võimu haaranud isik. Paljudes riikides ei tunnustatud teda kui ametlikuks keisrit .
Selle tulmusena algasid ka uues koalitsioonisõjad ja taheti Napoleonit kukutada , eesotsas Inglismaa. Esimesed olid Napoleonile väga kerged ja ta võitis tungides edasi euroopasse. Napoleon hakkas ellu viima oma unistust , saada terve euroopa valitsejaks. Aastaks 1810 oli Napoleon saavutanud oma võimsuse tipu ja tolleaegne euroopa jaotati kolmeks: 1) prantsumaaga liidetud alad 2) prantsusmaa liitlased 3) prantsusmaa vastased
Venemaaga oldi esialgu suures vastuolus . 1801 sai võimule Aleksander I ja prants ja venemaa suhted paranesid. 1807 sõlmiti Prantsusmaa ja Venemaa vaheline ''igavene sõprusleping'' Sellega proovis Napoleon teatud tingimusi Venemaale peale suruda, aga Aleksander nihverdas mööda. Igale poole kuhu Napoleon jõudis kehtestas ta prantsuse seadused.
!! Prantsusmaa võimu alla olevates riikides kaotati pärisorjus ning alad olid sunnitud Prantsusmaale makse maksma.Alistatud rahvaste seas tekkis Prantsusmaa vastane hoiak, mis põhjustas rahvuslikku liikumist ja vabadusvõitlusi. Alistatud rahvastelt värvati ka sõdureid ja see tekitas ka vastuseisu .
Kui Napoleoni võim hakkas langema , siis rahvad tõusid prantsusmaa vastu ja see mõjutas terve 19. saj rahvuslikku liikumist.
Napoleon püüdis alistada ka Inglismaad. Merendusest ja laevandusest ei teadnud ta aga midagi, maakaitseväe pooldaja . Inglismaal oli aga tugev laevastik. Tekkiski küsimus, et kuidas alistada Inglismaad. Mereväedessanti ei tahteud teha seega mõeldi õhudessandile, aga need langesid ära. Prantsusmaa seega Inglismaad lüüa ei suutnud ja Napoleon tuli aga mõttele, et majanduslikult Inglismaad nõrgestada.Inglismaalt ei tohtinud kaupu sisse osta'' KONTINENTAALBLOKAAD''- Prantsusmaa kehtestas, et Inglismaad majanduslikult alistada. Pranstusmaal ja temast sõltuvatel aladel keelatud pidada kaubavahetust Inglismaaga. Inglismaal oli toodanguid, mida Euroopas hädasti vaja oli, nt tugev riie kalve, millest tehti sõdurite mundreid ja seda oli ka Prantsusmaad vaja. Ühelt poolt oli hea kuni õhutas Euroopas manufaktuure looma. Inglismaal olid aga villa tootmise traditsioonid pikaajalisemad ja kaup kvaliteetsem, kuna oli toimunud tööstuslik pööre ja olied head seadmed kauba tootmiseks. Inglismaa sai oma kaubast ikkagi lahti , kuna tekksid salakubavedajad, kes müüsid kauba veel eriti kõrge hinnaga maha. Euroopa riigid kaotasid tollimaksude mitte laekumisega. Prantsuse majandus kaotas eriliselt- raha väärtus langes ja tekkis töötus mõningates piirkondades.Tegelikkuses Inglismaad eriliselt ei mõjutanud aga prantsusmaa majandust kahjustas.
Venemaaga rahuleping ja näiliselt hea läbi saamine Aleksandriga.Tekkisid aga Aleksandri ja Napoleoni vahel tekkisid konfliktid, kuna Aleksander keeldus andma oma õde Napoleonile naiseks .
Napoleon abiellus hoopis Austria printsessina.
Napoleon tahtis saada ka Venemaad oma võimu alla. 1812 tungis ta Venemaale, tehes ta sellega väga suure,lolli vea. Ta suutis kokku koguda Euroopa 500 000 meest e Grande Armee. Kõiks piirkonnad, kes Prantsusmaa alla kuulusid andsid mehi sütta. Alguses Venemaa võttis vastu taktika , et kogu aeg taganetakse. Sedasi sattusid Napoleoni väed üha enam Venemaa sügavustesse ja neid oli raskem varustada. Venelased lootsid ka külmale talvele, millega prantslased harjunud ei olnud. Tolleaegne Vene sõjaväe ülem, kes võttis vastu taganemistaktika oli Barclay de Tolly . Eestis sündinud.Tundis lähedust Napoleoniga kuni oli baltisakslane ja selepärast ka Aleksander ta kõrvaldas. Tema asemele Mihhail Ketuzov, kes tegeles Napoleoni purustamisega ja tõrjus ta välja Venemaalt.
Bernadotte oli Napoleoni suurim väelena ja sai oma hea karjääri tänu Napolonei edutamistele. Mõned olulised lahingud kaotas Napoleon just Bernadottei reetlikkuse tõttu. Millegipärast Napoleon ei saatnud aga Bernadottei giljotiini alla. Napoleoni viiski hukule see, et ta ei suutnud valida enda ümbere ustavaid inimesi vaid tema ümber olid lipitsejad.Bernadotte on aga kuulsaks saanud sellega, et ta valitsis Rootsi kuningaks.
Napoleoni eesmärgiks Venemaal oli allutada Moskva . Aladelt , kus läbi käidi,rüüstati ja pandi põlema. Venelased otsustasid panna Moskva põleva, evakueerides enamus elanikke ja tühjendades moona ja relvalaod. See oli Napoleonile suur löök ja tal oli puudus kõigest. Talve tulles mehed surid ja taganeti seega Venemaalt. Napoleonit sunniti aga tagasi pöörduma sama teed pidi, kus ta tuli, aga see oli juba rüüstatud. Igal hetkel suri Napoleoni meestest u 100 meest korraga. 500 000-st jõudis tagasi 20 000 meest. Öeldakse et venemaa päästis ''Kindral talv''. Seda võib nim ka Venemaa esimeskes Isamaasõjaks.Kui Napoleon tagasi jõudis suutis ta aga imekombel oma armeed suurendada 100 000 meheni. 1813 suur lahing Napoleoni vastu ja kõik riigid, kes Napoleoni vastu olid ühinesid. 1813 Austria aladel suur Leipzigi ehk Rahvaste lahing. Sellega tõusti üles Napoleoni võimu vastu ja europa riigid vabanesid sellega prantsusmaa võimu alt. Napoleon kaotas ja ta taganes Prantsusmaale ja talle järgensid venemaa ja inlismaa väed ning seega oli natuke aega okupatsiooni all sisuliselt.
Aprill 1814 oli ta sunnitud tagasi astuma võimult.Tekkis küsimus, mis temaga teha. Kõige pealt taheti ta saata Saint Helena saarele , aga Desiree tuli mängu ja talle halastat ja ta saadeti Elva saarele, mis oli Itaalia juures. Tema ärasaatmise järel Bourbonide restauratsioon.ja kuningaks sai hukatus Louis XVI vend Louis XVII
Seda nim valgeks terroriks. Keisririigi pooldajate taga kiusamine.Algasid suure repressioonid ja inimesi hävitati. See tekitas vastuseisu ja kujunesid välja Napoleoni pooldajad. 1215 Napoleon põgenes Elvast ja liikus Pariisi. Ta suutis endale jällegi hankida armee, kuna valge terrri tõttu liituti. Louis XVIII põgenes ja ta kuulutas ennast uuesti keisriks ja seda nim Napoleoni 100 päevaks. See tähendas viimase koalitsiooni kokku kutsumine. Viimane otsustav lahing 16 juuni 1815 Waterlo lahing, kus Napoleon lõplikult puruks lööd. Pärast seda saadeti Napoleon Saint Helena saarele. Oma elu lõpuaastatel mängis ta keisrit. 1821 Napoleon suri. 1840 toodi ta säilmed Pariisi Invaliidide kirikusse. Prantslased mäletavad etda olulise mehena .
Napoleon muutis Prantsusmaad Euroopale olulisel määral, kaotades pärisorjuse. Tema ülemvõim tõi kaasa natsismi tekke ja vabadusvõitlused. Väga oluline valitseja.
Kui Napoleon oli Elva saarel otsustati, et on vaja rääkida Europooga ühisest saatusest. Viini kongress 1814-1815- otsustada euroopa saatus ja panna paika piirid, kuna Napoleon oli need kõik segamini ajanud. Ka muud poliitikat arutati. Viini kongressi nim ka tantsivaks kongressiks. 1814 kuni Napoleoni põgenemisele toimusid ballid ja peod ja lahutati meelt . Esimene pool vaieldi selliste asjade üle nagu , kes rääkima peab esimesena ja kes kus istuma. Viini kongress hakaks tööle alles siis, kui Napoleon oli põgenenud.
Tekkis süsteem mida nim METTERNICH -i SÜSTEEM ehk Põhimõtted, mis paika pandi.Metternichi kokku kutsutud, oli Napoleoni vihkaja. Kolm suur pmtet.
1. Tasakaalu põhimõte- selle järgi pidid kõik Euroopa suurriigid säilitama sõjalise võrdsuse. Pidid olema tasakaalus
2. Legitiivsuse ehk seadustikkuse põhimõte- sellega taastati vanade valitsejate dünastiate võim Euroopas. Restauratsioonid.

Julgeoleku pühimõte ehk Prantsusmaa ümbritseti puhverriikidega ehk väikesed riigid. Kui Prantsusmaa peaks Euroopat ründama peab ta enne tegelema väikeriikidega ja selleks ajaks jõuab Euroopa reageerida. Selle pm tõttu ei liidetud Saksamaad ühtseks riigiks. Saksamaa koosnes paludest väikeriikidest ja nende eesmärgiks oli kõik need väikeriigid ühendada pheks Saksamaaks. See tekitas edaspidi suuremat probleemi Euroopale ja Saksamaale
See süsteem tähendas siis tagurlikku poliitikat.
Alguses ei pidanud kongressil olema prantsusmaad. Talleyrand - üks tähtsaimad mehi prantsusmaad, hea poliitik . Osales Viini kongressil ja suuts sellega mõned punktid tagasi lükata ja Prantsusmaa päästa suurimast hukatusest.

mai töö. Prants rev , Viini kongress, euroopa, vabadusliikumine.
Viini kongress tekitas Euroopas taburlikkuse. ''Taburluse aeg''- püüti tagasi minna prantsuse revolutsiooni eelsesse aega. Mõningal pool püüti uuesti kehtestada pärisrjust. Vanad valitsejad uuesti. Mõningates paikades leiti, et uuendusi palju ja jäädi vanade viiside juurde, mis oli kahjulik. Euroopas tekkinud seltsid ja ühingud aeti laiali ja inimeste osalemist politiilistes asjades püüti keelata. Seda nim revolutsiooniliseks ajaks ja 1820.-30. aastatel rahvaste vabadusvõitlus.
19saj tekkisid vabadusliikumised, 20-30. aastatel Saksamaal, Itaalias, Kreekas ja Hispaanias. Saksamaal ja Itaalias oli eesmärgiks ühtse riigi moodustamine, Kreekas vabadusvõitlus türgi võimu vastu, Hispaanias liikumine tugevnenud kuningavõimu vastu. Oluliseks muutusid nn '' Noorrühmitused'' Noor-Saksamaa, Noor-Kreeka jne. Need muutusid kultuuri süvendajateks ja edasi kandjateks. Hakati rõhutama iga rahva eripära, anti välja ajalehti , hariti jne. Prooviti teha poliitikat läbi kultuuri nö.
---Hispaanias oli absolutismi vastu. Itaalias taheti taastada endise Rooma riigi võimsust. Liikumisest osavõtjad olid karbonaarid , kujunes välja kaks suunda: reaktsiooniline v. Revolutsiooniline suund,mida esindas Guiseppe Mazzini,kes arvas , et Itaalia tuleks relvaähvardusel ühendada. Teine oli Camillo di Cavour,kes tahtis rahumeelselt, relvadeta ühendada. Andis tõuke hilisemaks Itaalia ühendamiseks.
Saksmaaal nim. elitaarseks liikumiseks,rõhutati kultuuri,kultuuriväärtusi ja traditsioone.Oluliseks kujunes Gottleib Fichte (kirjanik), ka Goethe , Heine, Schiller . Seltsielu muutus tähtskas.andis samuti eelduse hilisemaks Saksamaa ühendamiseks.
Türgi oli muutunud suurriigiks (17. Saj). 1699 ühendati Austria-Ungari,et Türgi ei saaks edasi vallutada. Kreeklased tahtsid iseseisvat riiki. 1822 algas iseseisvussõda. Tekkisid fillhellenide rühmitused,kes tahtis Kreeka iseseisvust. Euroopa suurriigid toetasid Kreekat,et vähendada Türgi võimu. Chiose veresaun – tapeti kreeklasi. 1830 kuulutati välja iseseisev Kreeka riik – kuningriik .Türgi oht ja võimsus vähenes.
1848-49 aasta revolutsioon, sest uus revolutsioonilaine tekkis, puudusid rahva soovitud tulemused. Üle kogu Euroopa levis,va Venemaa ja Inglismaa.
Puhkesid, sest:
Olid väga suured vastuolus aadelkonna ja kodanike vahel. Aadlikud püüdsid säilitada oma ülemvõimu.
Tekkis toidupuudus, tulenesid ikaldustest.
Pärisorjuse taaskehtestamise püüe. Ei tunnistatud õigusi,mis olid prantsuse revolutsiooniga kehtestatud.
Nõuti korralike rahvaesindusi, valimist, põhiseadust, riigikorra muutumist.
Liberalismi teke – vabameelsus,olulised reformid , inimõiguste kehtsetamine ja nendest kinnipidamine .
Rahvuslikud vastolud, Austria-Ungaris hakati piirama õigusi, vabadusi.
Võib nimetada revolutisoone küllaltki edukateks.Kutsuti kokku Frankfurti parlament, Prantsusmaal kukutati kuningavõib ja kuulutati välja II vabariik.Anti rahvale puhkusi,pensionit,suuremat palka.
Austria-Ungaris toimus ungarlaste ületõus koos teiste vähemusrahvastega.Venemaa saatis oma väed seda maha suruma .
Tulemused:
Lõplikult oli kadunud absolutism.Kehtestati vähemalt konstitutsioonilised monarhiad .
Süvenesid liberalistlikud vaated, tagurlus jäi tahaplaanile.
Laienesid inimõigused.
Tekkisid poliitilised parteid,kodanlaste baasil.
Toimusid parlamendivalimised.
Anti kerge luba asutada ajalehti ja poliitilisi seltse.
Toimusid muutused kõikjal Euroopas, va- Venemaal.
EESTI - Euroopa rahvuslik liikumine ja revolutsioonid mõjutasid ka Eestit,tekkis rahvuslik liikumine 1860. Aastatel.Ka eestis oli väga suur pühendumus ajaloole.
Romantism on mõjutatud rahvuslikest liikumistest.Tähendas ajaloo idealiseerimist. „ Jumalaema kiriku kellamees ”. Tekkis mõiste – romantika.Asuti ajalugu uurima , hakati antiikkultuuri uurima.
Tekkis huvi väikerahvaste vastu. Etnograafia ,uuriti keelt ja kombeid.Pandi kirja jutte , laule jne.
Hispaanias tekkis ühtne riik 1866, käis suurte võitlustena,vastu oli Austria. Guiseppe Garibaldi .
Saksamaa ühendaminsel võitlesid Preisi ja Austia. Mõlemad soovisiid tulevase saksamaa ülemvõimu kehtestada. Preisist sai saksmaaa ühendaja. 1871 ühendati Saksamaa, 1870 toimunus Preisi Prantsuse sõja järel. Otto von Bismarck .
Itaalia ei muutunud tähtsaks riigiks,majandus oli palju kannatada saanud.
1)Mida positiivset jakobiinide võimu ajal ellu viidi?
2)Mil viisil õhutasid jakobiinid rahvast ülestõusule?
3)Kas jakobiinide põhiseaduse ellurakendamine oleks pikendanud nende võimulpüsimist?
1)Kaotati feodaalkohustused ilma väljaostusta.Muutis talumehed peremeesteks oma talus .Paljud talupojad said nüüd endale aadlikest emigrantide maad. Et vältida toidukaupade hindade kõrgenemist kehtestati vilja- ja leivahindade maksimum.Takistati kaupade hindade tõusu.Töötati välja konstitutsioon,see oli vaba riigi põhiseadus.”Inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsioon”, millega eesmärgiks sai üldine õnn.
2)”Inimese- ja kodanikuõiguste deklaratsioon”-iga oli lubatud ülestõusta,kui valitsus rikub rahva õigusi.
3)Arvatavasti oleks siis küll nende võimulpüsimist pikandanud,sest siis ei oleks tekkinud terrorit ja nad oleksid saanud edasi püüalda oma eesmärkide poole.Kuna aga otsustati,et revolutsiooni ajal ei ole kuigi mõttekas konstitutsioonilist võimu kehtestama hakata ,siis sündis opositsioon ,millega võideldes kahjustus jakobiinide maine ja neil oli keerulisem oma eesmärke täita.
Küsimused.1)1789 kogunes prants rahvaesindus ehk generaalstad

Bastilles vallutati 14 juuli 1789

Jakobiinide diktatuuri ajal ei viidud ellu kuninga hukkamist

konintinentaalblokaad oli:d)

Õige jakobiinide diktatuuri iseloomustav lause:d)

9 nov 1799 toius Napoleoni riigipööre

1795-1799 Prantsusmaa riigikorraldust nim direktooriumiajaks

usurpraatoriks nim Naoleon , kuna: a)

21. jaanuar 1793 hukati c) Louis Capet

Itaalia ja Egiptuse süjakäigd algasid, kuna a)c)d)

1799 alguse saanud Prants riigivorm oli b)

Koalitsioonisjad prants vastu toimusid, kuna sooviti kukutada Napoleoni võimu, sooviti pidurdada rev, sooviti taastada kuningriiki, alhgasid prants vallutusretked euroopas

22. set 1792 Prants vabariik, ajaarvamine

''sada päeva''- napoleoni teiskordne võimuloleku aeg

Leipzigi lahingu e rahvaste lahingu tähtus – eurooplaste võitlus napoleoni ülemvõimu vastu

5''valge terror'' – napoleoni pooldajate hävitamine,bourbounide restauratsiooni järel tekkinud kuninga vastaste hävitamine. Sümbolvärv oli valge.

.

metternichi süsteem-julgeolek, tasakaalu legitiimsus pm, viini kongressi järel tekkinud euroopa korraldus, tagurlik poliitika euroopas 19 saj

revolutsioni põhjuseks ei olnud inimõiguste nõudmine.
Tulemuseks ei saa lugeda euroopas konstitutsioonilise monarhia tekkimist.
1.rahvusliku liikumine tagajärjel suurenes huvi väikerahvaste kultuuri vastuÕ
2.kreekas tekkis nn elitaarne vabadusliikumine V Saksama

3. 1848-1849 a rev järel kehtestati prant vabariik Õ

filhelleenide liikumine oli türgi ülemvõimu vastu.Õ

Rahvusliku liikumine tekitas feodalism ja tagurlusÕ

saksamaa ühendati 1866V 1871.1866 Itaalia

camillo di cavour oli itaalia peamine ühendajaV- Giuseppe

rahvusliku liikumise esimese laine järel kehtestati euroopas konstitutsioonid V-

ungaris tekkis liikumine preisi ülemvõimu vastu. V – Austria vast

Baltikumis jõudis rahvuslik liikumine nn teise laine ajal. V 1848-49 oli teine laine, kolmandA LAINE AJAL
iseseisev kreeka tekkis 122 V 1830,

otto von bismarck tungis itaalia ühendamisel diplomaatilistele läbirääkimisteleV

itaalia ühendamise poolt võitlejaid nim karbonaarideks Õ

19 saj teisel poolel suurenes liberalismi levik Õ