Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng (0)

Riik: üldkäsitlus, 
riigitüüpide areng
Poli tika ja valitsemise aluste 7. loeng
Leif  Kalev
 
 
Põhimõisted
 Poliitiline süsteem =  riigikord  ennekõike 
institutsioonidest lähtudes
 Poliitiline režiim = poli tilised 
institutsioonid+poli tiline kultuur 
(valitsemisviis)
 Riik ~ poli tiline süsteem kui tervik, seos maa-
alaga ja ajaloolise arenguga
 
 
Poliitiline režiim
Poliitiline režiim on suunatud riigis valitsevale 
õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest 
eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisvi sidest. 
Eesti sõnaga võiks režiimi ligikaudselt 
nimetada võimutüübiks, poli tiliseks 
õhustikuks või valitsemisviisiks.
Reži mi mõiste on protsessikeskne ja 
politoloogidel tugevalt kasutuses.
 
 
Poliitiline süsteem
Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates 
tähendustes. Kõige  tavalisem  on, et 
ühiskonda/riiki iseloomustatakse  tervikuna  
avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: 
missugused institutsioonid on, kuidas 
toimivad , missugused on nende 
vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide 
poolt  katmata  jne. Eesti keeles võiks 
lihtsamalt öelda riigikord.
 
 
Iga riigi funktsioonid
1. Huvide li gendus
2. Huvide koondamine
3. Poliitiline sotsialiseerimine
4. Poliitiline kommunikatsioon
5. Õigusloome
6. Õiguse rakendamine e. kasutamine
7. Vaidluste lahendamine
 
 
Kolm lähenemisviisi riigile
Sotsioloogiline
Õiguslik
Struktuurfunktsionaalne
 
 
Sotsioloogiline käsitlus
Riik on ühiskonnarühmade kogum.
Riik on ühiskonnarühmade kogum, mis toimib 
lähtudes ühiskondlike vajaduste mõjul 
kujunenud organisatsioonist ja 
protseduurireeglitest ning omab selgelt 
määratletud juhtimisstruktuure.
 
 
Õiguslik lähenemisviis
Riik on kindla maa-ala (territooriumi) ja 
rahvaga (kodanikkonnaga) sõltumatu 
(suveräänne) üksus, mida iseloomustab 
avaliku võimu  organisatsioon .
Riigil on jõumonopol.
 
 
Struktuurfunktsionaalne vaatenurk
Riik on organiseeritud institutsionaalne masin 
poliitiliste otsuste elluvi miseks (väärtuste 
autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides 
/ühiskonna heaks).
 
 
Riigivormid
 Valitsusvi s:  monarhia  (põhiseaduslik ja 
piiramatu e. absoluutne) ning vabariik 
(parlamentaarne või  presidentaalne )
 Usuline alus: ilmalik riik vs. riigikirikuga riik 
vs. teokraatlik riik vs. kirikuri k
 Geograafiline jaotus:  unitaarriik  e. üksikriik, 
föderatsioon e. liitri k ja konföderatsioon e. 
riikide liit
 Monarhiatel ka: personaal- ja  reaalunioon
 
 
Riik ja ühiskond
 Jessop: ühiskonnastamise projektid toodavad ühis-
konnatulemeid (society  effects ) ja ri gistamise  projek -tid 
ri gitulemeid (state effects). – Contingency
  Pluralism : ri gi toodab toimijate vastastikmõjutamine
  Marksism : riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma 
eesõiguste säilitamiseks
  Liberalism : ühiskonna loob leping.  Uusliberalism : li gne 
ri gihool toodab stagneeruva ülalpeetavate ühiskonna
 Elitism:  eliit  ja vastueli t,  ringlus , inimestel valimisrõõm
 Korporatism: üldine struktureeritud huviesindus
 Uusinstitutsionalism: rühmade ja institutsioonide  koostoime  
võimusfääride pidevas kommunikatsioonis. Võimukandjad 
kapitaliseerivad oma  seisundit , kui saab
 Foucault: valitsemine kui tõhus ja  tootlik  elanikkonna 
haldamine  ri gi tugevdamiseks. Feminism: meeste ri k
 
 
Kodanikeühiskond ja riik
 Kodanikeühiskond on summa institutsioone, mille 
liikmed tegelevad esijoones mitteriiklike tegevuste 
kogumiga – majandusliku ja kultuurilise tootmise, 
majapidamiselu ja vabatahtlike ühendustega – ja kes 
sel viisil säilitavad ja arendavad oma identiteeti, 
rakendades riigiinstitutsioonide suhtes mitmesugu-
seid mõju- või kontrollivahendeid (Keane 1988: 14)
 Ilma  turvalise  ja iseseisva autonoomseid avalikkus-
sfääre sisaldava kodanikeühiskonnata pole sellised 
eesmärgid nagu vabadus ja võrdsus, osalusplaneeri-
mine ja kogukonnaotsustused muud kui tühjad loo-
sungid. Ent ilma riigi kaitsva, ümberjagava ja konflikte 
vahendava toimeta muutuvad kodanikeühiskonna 
arendamise püüdlused getostatuteks, killustatuteks ja 
stagneerunuteks või sünnitavad omaenese ebavõrd-
 
 
suse ja vabadusetuse vorme (Keane 1988: 15)
Kodanikeühiskonna käsitlused
 
 
Riigi tekke teooriad
 Teokraatlik
  Patriarhaalne
 Lepinguteooria
 Orgaaniline teooria
 Vallutuste teooria
  Marksistlik  teooria
 
 
Ajaloolised riigitüübid
  Held  1995: riigikordade põhiklastrid:
 Traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid
  Feodalism : jagatud võimuga süsteemid
 Seisusteriik
 Absolutistlik riik
  Modernne   rahvusriik
 Eisenstadt 1963: eelmodernsed riigid:
 Linnriigid
 Feodaalsüsteemid
 Patrimoniaalsed impeeriumid
 Rändrahva- või vallutusimpeeriumid
 Tsentraliseeritud ajaloolised bürokraatlikud impeeriumid
 
 
Ühiskondade areng
  Algeline  ajaloojärk: kultuur, ühiskond ja 
isiksus on kokku sulanud
 Vanaaja kõrgkultuurid: kultuur, ühiskond ja 
isiksus hakkasid teineteisest eristuma
 Uusaja ühiskond: toimub kultuuri ja 
ühiskonna sisemine eristumine (Parsons)
 (Postmodernne ühiskond? – kaovad piirid 
kultuurisfääride vahel, mõjutades inimese 
tegevust ja moraali)
 
 
Traditsioonilised impeeriumid
  Sugukonnast  eristunud, ent tugevate 
sugukonnasarnaste joontega (valitsev hõim)
 Põhinevad vallutustel ja andamikogumisel
 Sageli maa-alalt suured, ent lõdvalt seotud ja 
võimu intensi vsus (haldussuutlikkus) väike
 Võim suurem (ent mitte tänasega võrreldav) 
keskustes, kohalike asevalitsejate tähtsus
 Puuduv või nõrk  eneseteadlikkus  ri gina
 Riik kui tsivilisatsiooniala, mille ümber 
valdavalt ri gita alad. St pigem rajajoon kui piir
 
 
Feodaalriigid
 Talupoegkonna kohal kõrgub ülikute suhete süsteem
  Kattuv  ja jagatud võim, lõdvalt struktureeritud isiklike ja 
kliendisuhete süsteem (isand e senjöör ja  vasall ), mis 
moodustab püramiidse  hierarhia
 Erasõjaväed, -vaenused, - maksud ,  sisuline  riigitus
 Senjööri ja vasalli sideme muutus võib tuua vasallile 
kuuluva ala  kuuluvuse  muutuse (Dauphine,  Sileesia )
  Lojaalsusel , korduvusel ja ettemääratusel põhinev 
feodaalmajandus (põlastusväärne kaupmeheamet)
 Kiriku eriseisund ja vaimne ülemvõim (sau ja mõõk, 
paavst  vs  keiser ,  Canossa ,  Rooma  ja Rencaglia)
 Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine
 Euroopa eritüüp (lähim  vaste Jaapan)
 Saksa Rahva Püha  Rooma  Ri k 800-1806
 
 
Seisusteriik
 Feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt 
on suurenenud linnade tähtsus.  Kaupmehed  
( gildid ) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad sei-
sustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes
 Kuningas kõrgemalseisva vahendajana
 Suurem institutsionaliseeritus
 Hiliskeskaegne Prantsusmaa (ka 1789. a 
parlamendis kolm seisust: aadlikud , 
vaimulikud, „kolmas seisus”=  linnakodanikud , 
kaupmehed, käsitöölised jt. Talupojad 
esindamata)
 
 
Absolutismi põhijooned
 Absolutismiga ilmus ri givorm, mis põhines 
väiksemate ja nõrgemate poli tiliste üksuste 
sulatamisel suuremateks ja tugevamateks, 
tugevnenud suutlikkusel ühendatud maa-ala 
valitseda , tihenenud õiguskorra rakendamisel 
kogu alal, ühtsema, järjepidevama, 
arvestavama ja tõhusama valitsuse 
teostamisel üh(ts)e suverääni poolt ning 
suhteliselt väikese arvu ri kide arengul  lahtiste  
tulemustega, võistluslikus ja riskirohkes 
võimuvõitluses (Poggi 1978: 60-61)
 
 
Absolutism  ja suveräänsus
 Viis institutsioonilist innovatsiooni absolutismi tekkimi-
sest (Anderson 1974): püsisõjavägi, tsentraliseeritud 
bürokraatia, süsteemne ja üleriigiline maksukorral-dus, 
formaliseeritud diplomaatiline teenistus  
püsisaatkondadega välismaal ning riigi poli tikad 
kaubanduse ja majandusarengu edendamiseks
 Suveräänsuse väline külg: westfaalilike lõpliku võimuga 
riikide võitlus, sõjavägede (ja kulutuste) kasv
 Suveräänsuse sisemine külg: westfaaliliku lõpliku 
siseriikliku õigusvõimu nõue ja kasvanud suutlikkus 
seda teostada: uued bürokraatliku korralduse ja teabe-
vahetuse  vormid, uued jälgimisvahendid, uued maksu-
kogumise ja arvepidamise  tehnikad , uued sotsiaalse 
kontrolli  tehnoloogiad
 
 
Absolutism kui modernsus
Tänapäevase riigi 
Tänapäevase riigi 
tunnustest olemas:
tunnustest puudu:
 Kontrol  sunnivahendite 
 Põhiseaduslikkus
üle
 Rahvasuveräänsus
  Territoriaalsus
 Umbisikuline võim
 Suveräänsus
 Avalik bürokraatia
 Bürokraatia
 Legiti mne võim
 Maksustamine
  Kodakondsus
 
 
Modernse riigi areng
 Eelarve kasv: 1700 rahuajal 5% SKT-st, sõjaajal 10% 
SKT-st, 1810: 25%-35%. Viimane määr omane ka 
tänapäevale
 Avaliku bürokraatia suurenemine ja õigusriik
 Julgeolekuteenistuste ja jälgimisvahendite areng
 Kodanikuõiguste, sh kodanikuvabaduste (liberaalne 
riik), hääleõiguse ja demokraatia laienemine 
demokraatlik riik)
 Heaolukulutused sõjaliste asemel ja sotsiaalriik 
( heaoluriik )
 Rahvusriikluse areng, piiritlemine, sisemine 
ühtlustamine ja suveräänsuse sidumine rahvusega, 
samas ei kattu sageli rahvusriik ja riigirahvus (nt ÜK)
 
 
Modernse riigi tunnused
 Kontroll sunnivahendite üle
 Territoriaalsus
 Suveräänsus
 Põhiseaduslikkus
 Umbisikuline võim
 Avalik bürokraatia
 Legiti mne võim
  Kodakondsus
 Maksustamine
 
 
Sunnivahendid
 Varasemates riigivormides jõukeskuste  paljusus  
(kohalikud  valitsejad , linnad jne)
 Absolutismi ja moderniseerimisega  keskvalitsuse  
vägival amonopol, mida toetab modernne õigus
 Tänapäeval (teabeühiskonnas) lisandunud 
registreerimine ja jälgimisvahendid
 Tänapäevased väljakutsed:  kuritegevus , perevägivald 
– monopol pole täielik
 Si ski eeldatav, et ühiskonna vägival atase 
vähenenud: ühiskonna rahustamine
 
 
Territoriaalsus
  Varased  impeeriumid pi rnesid enamasti riigita 
(„tsiviliseerimata”) aladega: ebamäärane rajajoon 
kindla pi ri asemel, võimu sügavuse kahanemine 
keskusest  pi ri poole (Pärsia, Rooma, mongolid jt)
 Keskaja Euroopa feodaalühiskonnas isiklik side 
senjööri ja vasal i vahel: sideme muutus võib tuua ala 
kuuluvuse muutuse (Dauphine)
 Modernsetele riikidele alade kuuluvus väga tähtis, 
enamiku sõdade põhjuseks 17.-20. saj,  rahvusriiklus  
19.-20. saj andis mõistusliku aluse (Elsass, Sileesia)
 Samas on ka modernsete riikide ala pidevas 
muutumises, nt Saksamaa ja Poola,  Balkan
 
 
Suveräänsus
 Idee, et poli tilises koosluses on lõplik ja täielik 
võimukandja (authority) ning väljaspool seda pole 
veel lõplikumat ja täielikumat
 Hobbesi Leviathan  loodusolukorra lõpetajana
 Locke, Rousseau : suveräänsuse kandja on rahvas
 Montesquieu jt: suveräänsuse jagamine 
institutsioonide vahel
 Bentham, Mill, Schumpeter: demokraatia kui valitsuse 
piiraja (20. saj. demokraatlik elitism)
 Tehnikamuutuste mõju modernse riigi suveräänsuse 
süvenemisele
 Suveräänsuse sisemine ja välimine  tahk
 
 
Põhiseaduslikkus
 Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi 
tegevusele õigusliku keskkonna
 Veel olulisem võib olla „põhiseaduse vaim,” 
mis peaks vi  tama  sisulisele 
põhiseaduslikkusele
 Samas ei tarvitse kirjatäht tagada 
põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK 
täna, NSVL 1936)
 Si ski annab normatiivse aluse 
eneseorienteerimiseks
 
 
Õigusriik ja umbisikuline võim
  Poliitikafilosoofia  igiammune mõte: head riiki 
ei valitseta mitte teatud inimeste subjekti vse 
ja suvalise tahtega, vaid üldiste ja avalike 
seaduste objektiivsel alusel
 Kant: riik on inimrühma li t õiglase seaduse all
 Õiglased vs toimivad seadused (Kelsen)
 Avaliku ja eraõiguse eristus Mandri-Euroopa 
õigussüsteemis
 Õigusriiki ei tohi segi ajada demokraatiaga: ka 
suur valijatoetus ei anna luba rikkuda seadust
 
 
Weberi bürokraatiamudel
 Kindlate reeglite alusel püsiv töö 
 Süsteemne tööjaotus
 Kindel hierarhia
 Erialane ettevalmistus
 Ri klik rahastamine koos avaliku 
vastutusega
 Keeld ametikohta osta või pärida
 Asjaajamise  dokumenteerimine
 Umbisikulisus
 
 
Bürokraatia vead
  Korruptsioon
 Parkinsoni seadus
 Peteri põhimõte
 Moonutamine
  Kafka  sündroom
1 .   b ü r o k r a a t
2 a .   b ü r o k r a a t
2 b .   b ü r o k r a a t
3 a .   b ü r o k r a a t
3 b .   b ü r o k r a a t
3 c .   b ü r o k r a a t
3 d .   b ü r o k r a a t
 
 
Weber : võim ja  domineerimine
 Võim tähendab igasugust võimalust 
sotsiaalse suhte raames teostada oma 
tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult 
sellest, mil ele niisugune võimalus rajaneb
 Domineerimise all tuleb mõista olukorda, kus 
ühe poole väljendatud  tahe  (korraldus) soovib 
mõjutada ja tegelikkuses ka mõjutab teise 
poole tegevust selliselt, et see kulgeb 
sotsiaalselt arvestataval määral nii, nagu 
oleks teine pool võtnud korralduse sisu selle 
sisu enda pärast oma tegevuse aluseks
 
 
Autoriteedi  ideaaltüübid Weberil
Domineerimine e autoriteet:
 traditsiooniline: harjumus
 karismaatiline: juhi isikuomadused
  ratsionaal -legaalne: mõistuskaalutlused
 Legitiimsele võimule allutakse vähemalt osaliselt, 
seetõttu, et (alluv) toimija peab seda teatud mõttes 
kohustuslikuks  või ideaalseks
 Weber: legaal- ratsionaalse  domineerimise  ilmumine  
on moderniseerumise kaasnähe ja oluline alge
 
 
Legitiimsus
 Legiti msus: siduvana käsitlemise maine
 Legiti msus (tunnustatus) erineb legaalsusest 
(seaduslikkusest)
Tunnustatus võib olla:
 rahva poolehoid, toetus
 rahva vastuseisu puudumine, leppimine
 
 
Kodakondsuse mõiste
 Seisund, mis põhimõtteliselt varustab inimesed poliitilises 
koosluses võrdsete õiguste ja kohustustega, vabaduste ja 
piirangutega, pädevuse ja vastutusega (Held 1995: 66)
 Avalikku isikut .... mis on loodud kõigi teiste isikute  liitumise  
kaudu, kutsuti omal ajal linnaks ja nüüd tuntakse teda 
vabariigi või poliitilise kehamina. Passiivses tähenduses 
nimetatakse teda riigiks, kui ta etendab aktiivset osa, 
suverääniks, ning kui teda võrreldakse teiste omasarnastega, 
võimuks [tnp poliitiliseks süsteemiks – LK]. Neid, kes on 
temaga seotud, nimetatakse kogumina rahvaks ja eraldiseis-
valt  kodanikeks – kui nad kannavad suveräänset võimu – või 
alamateks – osas, mil nad  alluvad  riigivõimu  seadustele  
(Rousseau 1968: 61-62)
 
 
Kodakondsuse teke
 Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike 
poli tilisele kehamile on ... põhjapanev pöördepunkt 
Lääne demokraatiate ajaloos (Turner 1990: 211)
 Toimub kaks rööbitist li kumist: riik (state) teiseneb 
rahvusriigiks ( nation ), samal ajal kui  alamad  
teisenevad kodanikeks (Turner 1990: 208)
 Kodakondsus kui sotsiaalne tarind (vs loomuõigus)
 Kodakondsus kui seisund (lepingulisus enamasti 
naturaliseerimisel)
 Osalemine kui subjektsuse test
 Üldisustaotlus antud poli  tilise  kogukonna pi res
 
 
Maksustamine 1
  Modernsed  maksud ( Braun  1975: 244): korrapäraselt 
makstavad sunduslikud  koormised  eraisikutele, 
tekitamaks avalikel eesmärkidel kasutatavaid 
sissetulekuid
 Varasemal ajal väljapressimist meenutav valitseja ja 
kiriku  kassa  täitmine „val utaja õigusega” (kümnis 
jne): elanikekihtide ebaühtlane koormus, sageli 
korrapäratu kogumine ja vahelduvad maksumäärad
 18. saj: maksukogumisraskused kuni loogikani, et 
parem on minna üle ri giettevõtetele ja vabatahtlikele 
maksetele. Si ski on ka tänapäeval maksuriik
 
 
Maksustamine 2
 Pikka aega põhikulutused sõjandusele (valdav osa) ja 
õukonnale
 Til y 1975: sõjamasina kasv viis  moodsa  riigihalduse 
tekkimiseni (kõrvaltootena). Peaaegu kõik tänapäeva 
maksud said alguse sõjaaja erakorralistest maksudest, 
ent kogumine sõjaväelise röövimise asemel üha enam 
bürokraatlike menetluste kaudu
 Rahvusriigi tekkega järjest üldisem maksukohustus
 Kasvav legitimeerimisvajadus
 Eriti 19. saj „no representation without  taxation ,” 
hääleõiguse laienemine ja demokratiseerumine
 20. saj maksude „tsiviliseerumine:” kasvavad avalikud 
kulutused elanike heaolu tõstmiseks
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Slide 37
• Slide 38