Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng (0)

Riigi ja valitsemise põhialused II

regulatsioonide tegelikkusele vastavust ja rakendumise potentsiaali, tagada toimimise läbipaistvus ning suurendada usaldust riigi suhtes n Osalemine võimaldab ühendustel teha oma probleemid ja vajadused kuuldavaks, avaldada seisukohti ja teha ettepanekuid poliitikate ja regulatsioonide väljatöötamisel, mõjutada oma tegevuskeskkonna arengut Assotsiatsioonikoolkonna käsitlus n Kodanikeühiskonna mõju demokraatiale: n ohjab riigivõimu avalikkusepoolse järelevalve kaudu n stimuleerib kodanike poliitilist osalust n arendab selliseid demokraatlikke norme nagu sallivus ja kokkuleppimine n loob võimalusi huvide väljendamiseks, koondamiseks ja esindamiseks väljaspool poliitilisi erakondi, eriti kohalikul tasandil n leevendab konflikti, tekitades huvide kattuvust

Riik ja valitsemine

Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM

Eelistused (vananenud ): vasakpoolsed- tööhõive, parempoolsed-finantsdistsipliin (6) Poliitilised ideoloogiad 1 Tutvusta poliitilise ideoloogia mõistet ja selle arengut, ning suhteid teiste ideekogumeid väljendavate mõistetega. Ideoloogia on kogum ideid.Ideoloogiaid võib mõtestada kui sotsiaalsete kogemuste alusraamistikke,mis on teatud grupi liikmete poolt jagatavad. Ideoloogia areng: · De Tracy autor. Ideesüsteemide uurimine teoloogia asemel mõistuse reeglite järgi · Marx: ideoloogia on ettekääne, illusioon · Mannheim: mida inimesed mõtlevad, tule-neb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. · Positivism: teadus vs ideoloogia · Pragmatism: oluline sisuline mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab Suhted:

Riigiteadused

Poliitika ja valitsemise alused eksamiks kordamise konspekt

Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust) Absolutism (maksukorraldus, püsisõjavägi, saatkonnad välismaal, riigi poliitika kaubanduse ja majandusaerengu edendamiseks) Moderne riik (terr. Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine) Moderne riik: Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine Weber: Võim- võimalus peale suruda oma tahet, käsk mida täidetakse. Domineerimine- suunamine, et teised teeks mida sa tahad. Bürokraatia: Reeglite alusel püsiv töö, süsteemne tööjaotus, kindel hierarhia, riiklik rahastus, keeld ametikohta osta, umbisikulisus Töö näiteid, milliste mehhanismide abil saab avalik võim legitiimseks.

Poliitika ja valitsemise alused

Umbes kaks aastat enne valimisi ekspansioon soodsa tsükli tootmiseks, pärast valimisi range majanduspoliitika Eelistused (vananenud): vasakpoolsed-tööhõive, parempoolsed-finantsdistsipliin 47. Tutvusta poliitilise ideoloogia mõistet ja selle arengut, ning suhteid teiste ideekogumeid väljendavate mõistetega. Ideoloogia all mõistetakse korrastatud ideesüsteemi, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Ideoloogia mõiste areng: De Tracy uuris mõistuse reeglite järgi ideesüsteeme teoloogia asemel. Marx leidis, et ideoloogia on ettekääne, illusioon. Mannheim arvas, et mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Positivism vastandas teadus vs ideoloogia. Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab. Suhted: Ideoloogia ja filosoofiline süsteem Ideoloogia ja usund

Arenguõpetus

Poliitika ja Valitsemise alused konspekt

VASTANDUSMUDEL: konkurents SOTSIAALSED LIIKUMISED Sotsiaalne liikumine: Ühendab inimesi Tegutseb Eesmärgid küllaltki laiahaardelised Mobiliseerib endale toetajaid Omab teatavad järjepidevust Sümbolilist integratsiooni Rollid on vähe välja joonistunud Tegevusnormide vahelduvus Eesmärgiks tavalised tõsisemad muutused Sotsiaalsete liikumiste areng Eel- e inkubatsioonijärk: taustsüsteemi kujunemine, inimeste rahulolematus süveneb, ootused ja võimalused vastuolus Tegutsemise järk: protesti struktureerimine, liikumine moodustub ja tegutseb, rahulolematus muutub programmiks Kohandumise e adaptsioonijärk: stabiilsuse struktureerimine, liikumine kas saavutab edu, surutakse maha või sulandub poliitilisse süsteemi (erakonnastub),

Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

40. Iseloomusta huvirühmade ja riigi suhteid korporatiivses ja pluralistlikus valitsemismudelis. Analüüsi kummagi eeliseid ja puuduseid. ??? Poliitilised ideoloogiad 41. Tutvusta poliitilise ideoloogia mõistet ja selle arengut ning suhteid teiste ideekogumeid väljendavate mõistetega. Ideoloogia all mõistetakse korrastatud ideesüsteemi, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Ideoloogia mõiste areng: De Tracy – uuris mõistuse reeglite järgi ideesüsteeme teoloogia asemel. Marx leidis, et ideoloogia on ettekääne, illusioon. Mannheim arvas, et mida inimesed mõtlevad, tuleneb nende sotsiaalsest positsioonist. Pole objektiivselt tõeseid ja väärasid ideoloogiaid. Positivism vastandas teadus vs ideoloogia. Pragmatism pidas oluliseks sisulist mõju. Pole oluline, mis värvi kass on, kui hiiri püüab.

Riik, poliitika, valitsemine

nimel, sealjuuures arvestades kõigi huvisid. Viimasena saab riigi funktsioonina välja tuua avaliku sektori, mille on kujundanud riigiaparaat. Avalik sektor sisuliselt reguleerib antud riigis ühiskonna toimimist luues õiguskorra ning viies ellu erinevaid otsuseid. Riigitüübid Ajaloolisteks riigitüüpideks loetakse näiteks linnriike Kreekas, kus toimus tihe võimukorraldus ning tekkis üks esimesi kodakondsuse algatuseni. Veelgi kuuluvad ajalooliste riigitüüpide alla traditsioonilised andamit võtvad impeeriumid, feodalism, seisusteriik, absolutistlik riik ning modernne riik. Traditsiooniliselt andamit võtvad impeeriumid, oli vähe arenenud infrastruktuur, mis tõttu ei olnud riik väga ühtne ning valitseja võim ei ulatunud kõigini. Sellised riigid olid näiteks Vana-Egiptus, Pärsia ja inkade riik. Feodalism oli keskaegses Euroopas. Antud riigitüüpi iseloomustab kõige paremini lääniisanda ja vasalli suhted.

Poliitika

Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid.

Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas sektor 