Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inglismaa Kodusõda Referaat (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist


INGLISE KODUSÕDA

SISUKORD


SISSEJUHATUS…………………………………………………………3


  • KODUSÕJA PÕHJUSED…………………………………………..……4

  • KODUSÕJA VÄEJUHID……………………………………………..….6
  • Charles I……………………………………………………………..……6
  • Oliver Cromwell …………………………………………………….……7
  • OTSENE SÕJATEGEVUS……………………………………………….9
    3.1. Sõjategevuse algus………………………………………………………..9
    3.2. Parlamendi võit kodusõjas…………………………………………..…..10
    3.3. Parlamendi ja sõjaväe konflikt……………………………………….….12
  • KUNINGA HUKKAMINE ………………………………………………14
  • INGLISMAA RIIGUIKORRALDUS SÕJA LÕPPEDES……………....15
    5.1. Inglise Vabariik……………………………………………………….…15
    5.2. Restauratsioon ……………………………………………………………15
    KOKKUVÕTE……………………………………………………..…….16
    KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………17

    SISSEJUHATUS


    Käesolevas referaadis on uuritud Inglismaa ajaloo ühe suurima poliitilise kriisi – kodusõja (1642 – 1648) puhkemise põhuseid, sõja käiku ja tagajärgi. Sõjategevus kestis kokku 6 aastat ja kuninga väed said lõpuks lüüa. Kuningas hukati avalikult. Need sündmused tõid kaasa suuri muutusi Inglismaa riigikorralduses. Käsitletav teema on Inglismaa ajaloos murdelise tähtsusega, seega on materjal kergesti kättesaadav nii Internetis kui raamatutes.
    Töö eesmärk on ülevaate andmine kodusõja põhjustest, väejuhtidest, kodusõja käigust, tulemustest ja mõjust Inglismaa riigikorraldusele.
  • KODUSÕJA PÕHJUSED


    Kodusõja puhkemine Inglismaal oli 1641 – 42 aasta poliitilise kriisi otsene tulemus (4). Kriisi olid põhjustanud ülestõusud Šotimaal ( 1638 ) ja Iirimaal (1641). Šotimaal põhjustas protestantide ja rahvuslaste ägedat reaktsiooni Charles I toetus piiskoppide tugevamale võimule, kirikliku liturgia muutmisele, autokraatlik suhtumine Šoti huvidesse ning kuningliku soosingu ebavõrdne jagamine. Kompromissi otsimise asemel jäi Charles I endale kindlaks. Puhkesid Piiskoppide sõjad (1639 –1640). Kuninga rumalale jõuga ähvardamisele 1639 aastal järgneski 1640 aastal katse vägivalda rakendada. Charles I valis kehvad väejuhid ja rahanappus nurjas sõjaväe varustamise. Halvasti ettevalmistatud
  • Vasakule Paremale
    Inglismaa Kodusõda Referaat #1 Inglismaa Kodusõda Referaat #2 Inglismaa Kodusõda Referaat #3 Inglismaa Kodusõda Referaat #4 Inglismaa Kodusõda Referaat #5 Inglismaa Kodusõda Referaat #6 Inglismaa Kodusõda Referaat #7 Inglismaa Kodusõda Referaat #8 Inglismaa Kodusõda Referaat #9 Inglismaa Kodusõda Referaat #10 Inglismaa Kodusõda Referaat #11 Inglismaa Kodusõda Referaat #12 Inglismaa Kodusõda Referaat #13 Inglismaa Kodusõda Referaat #14 Inglismaa Kodusõda Referaat #15 Inglismaa Kodusõda Referaat #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor WhiteSpider Õppematerjali autor
    Kuna see on referaat ,siis on siin kõik vajalik ja oluline ,et täpselt teada mis ,millal ,miks ja kuidas juhtus.Siin on veel palju muudki peale selle väikese näite...
    Sissejuhatus:
    Käesolevas referaadis on uuritud Inglismaa ajaloo ühe suurima poliitilise kriisi – kodusõja (1642 – 1648) puhkemise põhuseid, sõja käiku ja tagajärgi. Sõjategevus kestis kokku 6 aastat ja kuninga väed said lõpuks lüüa. Kuningas hukati avalikult. Need sündmused tõid kaasa suuri muutusi Inglismaa riigikorralduses. Käsitletav teema on Inglismaa ajaloos murdelise tähtsusega, seega on materjal kergesti kättesaadav nii Internetis kui raamatutes.

    Töö eesmärk on ülevaate andmine kodusõja põhjustest, väejuhtidest, kodusõja käigust, tulemustest ja mõjust Inglismaa riigikorraldusele.

    Kodusõja Põhjused
    Kodusõja puhkemine Inglismaal oli 1641 – 42 aasta poliitilise kriisi otsene tulemus (4). Kriisi olid põhjustanud ülestõusud Šotimaal (1638) ja Iirimaal (1641). Šotimaal põhjustas protestantide ja rahvuslaste ägedat reaktsiooni Charles I toetus piiskoppide tugevamale võimule, kirikliku liturgia muutmisele, autokraatlik suhtumine Šoti huvidesse ning kuningliku soosingu ebavõrdne jagamine. Kompromissi otsimise asemel jäi Charles I endale kindlaks. Puhkesid Piiskoppide sõjad (1639 –1640). Kuninga rumalale jõuga ähvardamisele 1639 aastal järgneski 1640 aastal katse vägivalda rakendada. Charles I valis kehvad väejuhid ja rahanappus nurjas sõjaväe varustamise. Halvasti ettevalmistatud Inglise armee sai elukutseliste ohvitseride juhitud Šoti armeelt 1640 aastal rängalt lüüa. Piiskoppide sõjad nõrgendasid Charlesi positsiooni. Sõjad muutsid ka kuninga ja parlamendi suhteid Inglismaal. Charles I ainuvalitsus Inglismaal oli läbi kukkunud. Raha sõdade pidamiseks ei jätkunud....


    KOKKUVÕTE

    Töös kasutatud materjali läbitöötamise ja töö kirjutamise tulemusena said palju arusaadavamaks Inglismaa ajaloo ühe pöördelisema sündmuse põhused ja tagajärjed. Minu arvamus Inglismaa kodusõja tulemuste kohta on see, et sõda oleks saanud vältida, kui kuningas Charles I oleks olnud valmis läbirääkimisteks parlamendiga. Sõda iseenesest oli mõttetu verevalamime. Rumala Kuninga uhkuse tagajärjel hukkusid kümned tuhanded sõdurid. Pean õigeks, et kodusõja tulemusena piirati tugevalt Inglismaa kuninga võimu. Esimese riigina Euroopas kehtestati Inglismaal parlamentaarne monarhia- riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Selline riigikord ja Stuartite dünastia kestavad Inglismaal tänapäevani. Charles I avalik hukkamine 1649 aasta jaanuaris oli hoiatuseks kõigile Euroopa valitsejatele. Euroopa riikide kuningad pidid hakkama arvestama rahva soovidega


    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    docx

    Inglise kodusõda 17. saj.

    Inglise kodusõda Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 1642­1651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Sotimaale, Iirimaale ja Walesi. Mõnikord peetakse Inglise kodusõja alguseks ka 1639. või 1640. aastat, mil kuningas Charles I-l tekkisid vastuolud sotlastega ja kutsuti kokku nn Pikk parlament. Kodusõja lõpuks on loetud ka 1649. aastat, kui Charles I hukati või 1652. aastat, mil Oliver Cromwell vallutas Iirimaa

    Ajalugu
    thumbnail
    9
    doc

    Charles I

    · Sissejuhatus..............................................................................2 · Noorus....................................................................................2 · Astumine poliitikasse.................................................................3-4 · Aastad ilma parlamendita...............................................................5 · Pikk parlament...........................................................................6 · Kodusõda ja hukkamine................................................................7 · Kokkuvõte................................................................................7 · Lisa .......................................................................................8 · Kasutatud kirjandus.....................................................................9 1 SISSEJUHATUS Charles I oli Inglismaa kuningas

    Ajalugu
    thumbnail
    23
    ppt

    Charles I & Kodusõda

    Parlament sõlmis liidu kuninga seisukohalt mässuliste sotlastega ning hakkas kuningriigi sõjajõudusid enda kontrolli alla võtma. Parlament võttis enda kätte ka usuasjade korraldamise. Parlament võttis vastu "Suure ramonstrantsi", kus monarhilt võeti sisuliselt ära kõik õigused, muutes riigi teoreetiliselt parlamentaarseks monarhiaks. Kuningas seda ei tunnistanud ning vastasseis muutus üha pinevamaks. Nasby lahing Kodusõda Kodusõda puhkes augustis 1642 a. Kaks leeri: kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad; parlamendi poolele jäid kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid, parlamenti toetasid ka puritaanid. Kodusõja esimestel aastatel olid edukamad kuningameelsed, kuid nad ei suutnud vallutada Londonit. Rojalistid said üha rängemaid tagasilööke, sest parlamendi väejuht Oliver Cromwell oli osav strateeg ning nutikas sõjaväereformaator. 1645

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    doc

    Valgustusajastu

    reformatsiooni. [1] Usk mõistusesse kui maailma tunnetamise peamisesse allikasse, oli valgustuse juhtmõtteks. Valgustusliikumine leidis tuge nii Prantsuse ratsionalismist (René Descartes), mis rõhutas mõistuse ja kriitlise mõtlemise tähtsust ning ka Inglise empirismist(Francis Bacon), mis vaatles kõigi teadmiste allikana kogemust: vaatlust, mõõtmist, eksperimenti. Kuigi valgustus on seostatud enamati just prantslastega, on valgustusliikumine tegelik kodumaa siiski Inglismaa. Prantsuse valgustajatele andis tõuke vahetu kokkupuude Inglismaaga. Jean Baptiste d´Alembert ja Denis Diderot avaldasid 35-köitelise ,,Entsüklopeedia ehk teadusi, kunste ja ametioskusi seletava sõnaraamatu". [1] Uus käistus riigivõimust ja selle kujunemisest kujunes koos valgustusega. Thomas Hobbes, kes oli inglane, väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Hobbesi käsitus monarhi võimust ei erinenud väga Jean Bodini omast. [1]

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Inglismaa uusajal

    INGLISMAA UUSAJAL 16.saj 1) Reformatsioon: Henry VII a) Mary üritas taastada katoliku kirikut b) Usutülid jätkuvad ka veel 17.saj 2) Elisabeth I ( 1558-1603) a) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Kodusõda Inglismaal 1642-1660

    Kodusõda Inglismaal Inglismaa Struartite ajal 1. Charles esimese soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlamendi laiali saatmine *Soov asendada anglikaani kirik katoliku kirikuga 2. Puritaanide tagakuisamine *Puritaanid ­ Inglismaa kalvinistid *Töökad ja kokkuhoidlikud *Loobumine lõbustustest ja pidustustest 3. Kuninglik teater *Puritaanidele ei meeldinud asjatud lõbustused *Teatris tulid nüüdsest lavale ka naised ja isegi kuninganna *Puritaanid nägid kõlbluse langust ja liitusid kuningavastastega *Osa puritaane lahkus kodumaalt Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma *Kuningalt võeti palju õigusi ning selle tagajärjel ta lahkus pealinnast

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    docx

    Kodusõda Inglismaal

    *Kuulus puritaanide hulka. *Sõdurid hästi varustatud ja regulaarne palk. *Charles I põgenemine Sotimaale. *Sotlased andsid kuninga raha eest parlamendile. 3. Kuninga hukkamine. *Sõjavägi nõudis vangistatud kuninga hukkamist. *Parlament püüdis kuningaga kokkuleppele jõuda. *Cromwelli ja ´´puhastatud`` parlamedi poolt mõsteti Charles I hukka. *30. Jaanuaril 1649 tapeti kuningas. CROMWELLI VALITSUS(1653-1658). 1. Inglismaa vabariigina. *Võim Oliver Cromwelli ja sõjaväe käes. *Suruti maha Soti-ja Iirimaa rahvuslik vastupanu. *Iirlastest võeti ära maa, anti ohvitseridele. 2. Cromwelli ei austatud, teda vihati. *Pühapäeviti olid teatrid ja kõrtsid kinni. *Jõuluajal ei põlenud ühtegi kollet. *Inglismaa=pühakute maa, inglastele oli see vastuvõetamatu. *Cromwell suri 1658. aastal. STUARTID TULEVAD TAAS VÕIMULE(1660). 1. Stuartite tagasitulek.

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Parlamentarismi areng Inglismaal

    Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas -Inglise alamkoda, esindab rahvast, on riigi kõrgeim võim -Kõik seadused mida alamkoda seaduseks kuulutab, on seaduse jõud. Cromwelli diktatuur 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. Parlament oli muutunud vähemuse esinduseks, tegelikult kehtis Inglismaal sõjaväeline diktatuur. Valimisi ei korraldatud, 1653. saadeti ka päraparlament laiali. Korraldati valimised, kui valida said ainult indenpendentide kogudusele. Cromwell nimetas end eluaegseks lordprotektoriks. Uus parlament tegutses lühikest aega, 1655. saatis Cromwell ka selle laiali. Cromwell oli rahva hulgas ebapopulaarne, keelati tantsida, teatris käia, ja kanda tärgeldatud kraesid.

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun