`õiguskindlus` ja `protseduuriline õigus`. Kodanike õiglase ja võrdse kohtlemise tagamiseks sätestatud protseduurid. Liikmesriigid tagavad kohaldamise. • Läbipaistvuse põhimõte – kodanikel on õigus omada juurdepääsu institutsioonide dokumentidele; lisaks ka Euroopa Liidu Ministrite Nõukogutegevuse läbipaistvuse nõue. 4 2) TUNNEB EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA SEADUSLOOME TOIMEMEHHANISME. EUROOPA ÜLEMKOGU • Liikmed: Riigipead või valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni President. • On poliitiline organ, mille ülesandeks on anda suuniseid liidu tegutsemiseks. – Seab prioriteete EL tegevusele. – Arutab madalamal tasemel lahenduseta jäänud probleeme. – Koordineerib poliitikaid. – Määratleb põhimõtted ja üldsuunad. • Ei võta vastu õigusakte (st ei loo juriidilisi kohustusi); langetab otsuseid (mis on liikmesriikidele siduvad), suuniseid ja deklaratsioone.
suurmaavaldused latifundiumid. Lääne-Rooma keisririigi lõpp 5. sajandi esimesel poolel asus lääneprovintsidesse rohkesti gremaanlasi. Need hõimud tegutsesid sageli Rooma võimust söltumatult. Varsti kaotasid lääneprovintside keisrid täielikult võimu oma provintside üle ja nende asemele tõusid germaani soost väepealikud. 476. aastal kuulutas germaani väepealik Odoaker tollase Lääne-Rooma keisri võimu kõrvaldatuks, ja ei tunnistanud Ida-Rooma kesrit kui riigipead. See südmus märgib nii Lääne-Rooma kui ka vanaaja lõppu. Rooma sõjavägi Leegioni ülesehitus Vabariigi ajal moodustati leegionid vastavalt vajadusele, välja arvatud I kuni IV leegion, mis olid konsulite leegionid (kaks leegionit konsuli kohta). Varajases vabariigis koosnes leegion tavaliselt 4200 jalamehest ning 300 ratsanikust, seega kokku 4500 meest. Jalavägi jagunes veel kergeks (umbes 1200 meest) ning raskeks jalaväeks (umbes 3000 meest).
detsembril 1989. aastal otsustati Rio de Janeiros kokku kutsuda säästva arengu maailma tippnõupidamine. Rio konverentsile eelnes ulatuslik ettevalmistustöö, milles oluline osa oli Brundtlandi komisjon (1983) ja selle töö kokkuvõte "Meie ühine tulevik" (1987). Rio konverentsile eelnesid ka 4 ettevalmistavat konverentsi, neist viimane 1992. a. märtsis New Yorgis, kus osales ka Eesti delegatsioon. ÜRO konverents oli pidulik, kuid töine. Selles osales 177 riiki, keda esindasid 108 riigipead või peaministrit. Eesti delegatsiooni juhtis Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel, kaasas oli Eesti ametlik aruanne. Konverentsil võeti vastu Rio deklaratsioon Agenda-21 ning avati allakirjutamiseks kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (mõlemale kirjutas alla ka Eesti delegatsiooni juht). Metsaprintsiipide (Forest Principles) teksti ei suudetud konverentsil läbi vaielda. Rio
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadu...
Theseuse ja Minose kohta käivaid müüte) Freskodelt on näha, et kreetlased tundsid hetiitide sõjavankrit, kuid kasutasid seda lõbusõiduks. Freskodel pole ühtki sõja- ega isegi mitte jahistseeni. Esimesed kirjalikud mälestised: hieroglüüfkirjad A (2100-1900 e. Kr) ja B (1900-1700), ~1800 e. Kr. lineaarkiri A (desifreerimata, protoeurooplik). Religioon: templeid polnud, võimalik, et ka preestriseisus puudus ja usulisi kombetalitusi täitsid perekonna- ja riigipead. Ilmselt olid hiiekoopad, kuhu viidi sõnnide päid ja koljusid ning kullast kaksikkirveid >äikesejumala kultus (hilisem Kreeka mütoloogia peab Zeusi kreetlaseks). Austati Emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn. Freskodel viljakuskultuslikud stseenid: üle ja ümber härja hüppamine ja tantsimine. Pühaks peeti oliivipuud ja madusid. On jälgi päikesekummardamisest ning kolmhargiga maavärinajumala kultusest. Naisekuju: paljad rinnad, pikk
Maavanem on keskvõimu esindaja, aga samas ka kohalike huvide esindaja keskvõimu ees. Et oma huvisid paremini realiseerida, on loodud nii maakondlikud kui üleriiklikud omavalitsusliidud Linnade Liit ja Maaomavalitsuste Liit (vt. http//portaal.ell.ee) Eesti kohaliku omavalitsuse seadusandlus lähtub Euroopa Nõukogu Kohaliku Omavalitsuse Euroopa Hartast. 19.Euroopa Liidu institutsioonid. Lk.131-137 http://elik.nlib.ee/ - Euroopa Liidu infokeskus 1. Euroopa Ülemkogu - liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, koguneb paar korda aastas, arutatakse põhimõttelisi küsimusi 2. Ministrite Nõukogu, loodi 1967 - seadusandlik võim, koosneb liikmesriikide ministritest. 3. Euroopa Komisjon -täitevvõim, koosneb 20 volinikust, kelle nimetavad liikmesriikide valitused 5 aastaks. 4. Euroopa Parlament - liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee, 1979.a. toimus esimest korda sinna otsevalimine, saadikuid vastavalt riigi rahvaarvule, valitakse iga 5 aasta järel. Ülesanded: EU
rakendada. 2.Määrused (Direktiivid): näitavad kätte eesmärgid, mis on tarvis saavutada, kuid jätavad liikmesriikide valitsustele otsustusvabaduse, milliseid vahendeid ja mis vormis selleks rakendada.3.Otsused: on siduvad kõigis oma aspektides neile, kellele nad on suunatud. Otsus võib olla suunatud mõnedele või kõikidele liikmesriikidele, ettevõtetele või eraisikutele.4.Soovitused ja arvamused: pole siduvad. EUR KOMISJON. Liikmed: 20 Tööperiood:5 aastat (1995-2000)Liikmesriikide riigipead või valitsused valivad Parlamendiga konsulteerides Komisjoni Presidendi. Ülejäänud Komisjoni liikmedmääratakse liikmesriikide valitsuste poolt, konsulteerides enne uue presidendiga. Kogu koosseis tervikuna peab enne töö alustamist saama Europarlamendi heakskiidu.Komisjonil on administratiivkoosseis, asukohaga peamiselt Brüsselis, vähem Luksemburgis. Selles on 15000 ametnikku (suurim institutsioon EL-s!), kes jagunevad 26 peadirektoraadi (DG) vahel
KONFÖDERATSIOON – riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipe ad. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK – valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA – valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest
TURBA GÜMNAASIUM Daniel Rei, Andra Voosalu LENNART MERI ELULUGU Uurimistöö Juhendaja: õp. Andero Nimmer Turba 2013 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 KUI KÕIK MUU ON VALMIS; TEE SISUKORD UUESTI..................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 I LENNART MERI ELU JA TEGEVUS 19291988..................................................................5 1.1. Noorusaastad ja haridus...............................................................................................5 1.2. Meri kirjandus- ja kultuuritegelasena ....................................................................
Laupa Põhikool Uusaja valitsejad Referaat Koostas: Mari Roos Juhendajad: Tiina Pärn ja Sandra Oksaar Laupa 1 2014 Sisukord: Sissejuhatus………………………………………………………………………………3 1. Peeter I ehk Peeter Suur, Venemaa tsaar (1672- 1725)…………………………...4 1.1. Dünastia…………………………………………...
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimistöö Kertu Nõmm 8s klass Juhendaja: Kadri Polski Pärnu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................3 1. LINNUSE AJALOOST.............................................................................................................5 1.2. Piiskopi aeg (14. saj. I pool 1559)..................................................................................5 1.2. Taani aeg (15591645)......................................................................................................6 1.3. Rootsi aeg (16451710)................................................................................
Lubaduste jagamine tähendaks, et presidendi võimupiirid on laiemad ja tema pädevuses on poliitiliste otsuste tegemine. See saaks võimalikuks ainult põhiseaduse muutmise korral. Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et ükski erakond ei saavuta selget parlamendienamust. Sellised paljuparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise. o Monarhia - valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Piiratud monarhiad: Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse. Konstitutsiooniline monarhia e põhiseaduslik monarhia. Monarhi võimu piirab
erukindral Andres Larka, tegelikuks juhiks ja organisaatoriks oli aga noor advokaat, Vabadussõjas õppursõdurist ohvitseriks tõusnud Artur Sirk. Vabadussõdalased ehk vabsid ehk vapsid hakkasid üha häälekamalt nõudma põhiseaduse muutmist, et lõpetada erakondade ,,kemplemine" Toompeal ja seada riigis sisse vali kord. 4. 1920ndatel aastate keskpaiku juba pakkusid Põllumeestekogud Riigikogu võimu vähendada ja sisse seada presidendi ametikoht. Sellega oleks riigipead liiga tiheda vaheldumise probleem likvideeritud. 1930 hakkasid seda pooldama ka rahvaerakondlased. Riigikogu võttis asja menetlusse ja 1931 valmiski uue põhiseaduse eelnõu, mis pandi 1932 augustis rahvahääletlusele. Eelnõu sai terava kriitika osaliseks nii vapside kui sotside poolt. Eelnõu kukkus rahvahääletusel napilt läbi. Nüüd soovisid vapsid hääletusele panna uut eelnõu, mis nägi ette otsevalitud, suurte võimupiiridega presidenti
Vahepeal tulid teated et kaks meeskonnaliiget olevat tunnistatud haigeteks ja viidud ära varjupaika, kuna neil nähti katku algeid . Kui ka Vürstrinna viidi haigemajja siis oli vürst vägagi mures, kuna arvas et tema niast ootab ees sama saatus. Kuid ei Vürstrinna tuli tagasi ja rääkis et arst plaanib mässu korraldada et seada türannia võidule, selleks pidia aga vürstrinna saama Allotria valitsejaks ja kuna arstidel oli voli saata varjupaika ükskõi kelle siis oelks ta saanud riigipead kukutada ja vürstrinna panna oma suva järgfi riiki valitsema. Sellega aga vürstrinna esialgu nõus polnud aag talle ei jäätud valikut kuna lubati saata maalt välja kui ta vastu hakkab. Ülejäänud meeskonnale lubati et nad võivad rahus maalt lahkuda nii hakati ki nende laeva täitma kõige vajalikuga. Sellest mässust sai aga riigi valitseja läbi mõtete lugemise jälile ja surus mässu maha. Ta tuli ka laevulistega rääkima et
Vahe siduva ja mittesiduva leppe vahel: kui detailselt on mingi siduv asi seal sätestatud. Üldised lepped võivad tunduda, et ei ole siduvad see võib olla aga petlik. Nt kultuuri vahetuslepped peetakse üldisteks, kuid tegelikult on väga siduvad. Riik peab olema esindatud füüsilise isiku pool lepete sõlmimisel need isikud on ette nähtud; peavad näitama, et neil on täisõigused, -volitused, et sõlmida lepingut. Omavad volitusi: Riigipead Valitsuse pead Välisministrid Veel: Riigi suursaadik õigus esindada riikides, kus neil on täisõiguslikud suursaadiku õigused. Tuleb kokku leppida lepingu tekstis. Lepe, mis on vastu võetud Suurel Rahvusvahelisel Konverentsil ja 2/3 hääletavad selle teksti poolt, siis võetakse see vastu. RESERVATSIOONID Reservatsioonide tegemine selgitus, tõlgendus, arusaamine. II MS aegu (enne 1951. aaastat
süveräänsed. reaaluniooniks oli näiteks austria-ungari aastatel 1867-1918. taani ja island 1918-1944. vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks. konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. harilikult on selleks välispoliitika kordineerimine iseseisvuse kaitseks ja omavahelise majanduskoostöö tihendamine. näiteks SRÜ ja Euroopa Liit. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. ühisküsimused otsustab osariikide esindajate konvent, millest riigid võtavad osa diplomaatiliste esindajatega. konvendi otsuseid viivad ellu liidus osalevate riikide riigiorganid. konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt. subjektideks on riigid ise. föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti liituvate riikide ühise põhiseaduse vastuvõtmise tulemusel. niisugust riigikorralduse vormi omavad USA, india, mehhiko, saksamaa, austria, brasiilia, nigeeria jt
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine aastatel 1986-1992 uurimustöö Juhendaja: Tiina Kull Autor: Doris Turk Lähte 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................... 3 AJALOOLINE TAUST................................................................................................................ 4 Venemaal toimunud sündmused............................................................................................... 4 Intervjuu kahe inimesega............................................................................................................ 13 Analüüs............................................................................
Teisalt sooviti kaitsta ja ise kasutada oma loodusvarasid. 1980.aastatel ühinesid Euroopa Ühendusega Kreeka (1981) ning Hispaania ja Portugal (1986). Nende liitumise eelduseks oli diktatuurirežiimide likvideerimine 1970.aastatel ning demokraatia kujunemine. Pärast kahe Saksamaa ühinemist liitusid 1990 EÜga ka endise Ida-Saksamaa alad. (Euroopa Ühenduse struktuur ja sisemine areng: 12 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid moodustasid Euroopa Nõukogu. See 2 – 3 korda aastas regulaarselt koos käiv organisatsioon arutas ja kooskõlastas Euroopa Ühenduse sise- ja välispoliitika põhimõttelisi küsimusi. Euroopa Nõukogu eesistuja vaheldus iga poole aasta tagant. Kooskõlastavaks organiks alates 1967.aastast oli Ministrite Nõukogu, mis koosnes sõltuvalt arutatavatest probleemidest liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest (nt põllumajandus-, välisministrid jne)
loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Euroopa Liidu eelarve - ELi ühine poliitika ja eelkõige investeeringute eelarve, mis toetab majanduskasvu kogu Euroopas. Kulutusi piirab mitme-aastane kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu (liikmesriikide valitsuste esindajad) ja Euroopa Komisjoni vahel. See kokkulepe sisaldab kulutuste plaane 7 aastaks. Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid kiitsid 7.-8. veebruaril toimunud Euroopa Ülemkogul heaks EL finantsraamistiku aastateks 2014-2020. Selle maht kokku on pea 960 miljardit eurot ehk 1 protsent ELi rahvuslikust kogutoodangust (RKT). Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib süstemaatiliselt teatud ajaperioodil (kuu, kvartal, aasta) konkreetse riigi (sisemaa) majandustehingud kõigi teiste riikidega (välismaaga). Sise- ja välismaa eraldusjooneks
õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu
viimased olid raskerelvastuse Sarajevo ümbrusest eemaldanud. 26. septembril jõudsid vaenupoolte esindajad USA eestvõttel New Yorgis otsusele nende põhimõtete suhtes, kuidas moodustada sõjajärgse Bosnia ühtne valitsus. 1. novembril algasid USA eestvõttel Ohio osariigis Daytonis läbirääkimised Bosnia moslemivalitsuse, Horvaatia ja kõiki serblasi esindava Serbia osalusel. 21. novembril jõudsid kolm Balkani riigipead otsusele, kuidas lõpetada 43 kuud kestnud sõda. 22. novembril peatas ÜRO julgeolekunõukogu Serbia suhtes kehtinud sanktsioonid, nõrgendades samuti endiste Jugoslaavia vabariikide vastast relvamüügiembargot. 30. novembril otsustas ÜRO lõpetada oma rahumissiooni Bosnias 1996. aasta jaanuari lõpuks. 5. detsembril kinnitasid NATO riikide välis- ja kaitseministrid otsuse saata Bosniasse 60 000 sõdurit, et kindlustada rahulepingu elluviimine. 8
Kõnetamine: "Härra/proua Vabariigi President" või"Härra/proua president". Presidendi abikaasale: proua/härra (nimi) Presidendietikett Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes isik või organisatsioon oma riigist. Kellelgi ei ole õigust presidendi kutset tagasi lükata. Mõjuvatel põhjustel mitteilmumisest tuleb kohe teatada Vabariigi Presidendi kantselei protokolliosakonnale. President saabub kohtumisele viimasena, külalised 10 15 min. varem. Majaperemees tervitab riigipead uksel ja juhatab aukohale (nt. teatri/kontserdisaali korral paremat kätt esimesse ritta. Presidendile antakse alati aukoht! President ei saabu vastuvõtule üksi - teda saadavad adjutant, abid ja nõunikud. Presidendietikett President valib ise, kellega suhtleb Presidendi poole on kõige mõistlikum pöörduda adjutandi vahendusel President kõneleb esimesena või viimasena NB! Presidendile ei anta sõna! Kutsuja palub presidendil kõneleda või teatab, et kõneleb president.
UUSAEG Kokkuvõte SISSEJUHATUS Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Lähtuti uuest ideoloogiast humanismist, mis kujunes välja renessansiajastul. Uusaja algust on erinevate autorite poolt erinevalt määratletud. Enam on pakutud järgnevaid sündmusi: 1. 1453.a. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt, kus purunes Bütsantsi tuhandeaastane riik, 2. 1492.a. Ameerika avastamine, mis muutis eurooplaste maailmapilti ja Euroopa majanduselu, 3. 1517.a. usupuhastuse algus Saksamaal, mille järel hakkas levima uus mõtteviis ja uuendused nii usuelus kui kogu ühiskonnas 4. 1789.-1799.a. Suur Prantsuse revolutsioon, mis tõi endaga seisusliku korra ja feodaalsuhete lõpu, kapitalistlike suhete arengu ja parlamentarismi kujunemise 5. 1640.a. Inglise kodanlik revolutsioon, mille järel hakkas kujunema põhiseaduslik mon...
Nõukogude Venemaa vaheline Tartu rahuleping allkirjastati 2. veebruaril 1920. Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Soome tunnustas Eestit 7. juulil 1920, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia tegid sama 26. jaanuaril 1921 ning Ameerika Ühendriigid 28. juulil 1922. Eesti sai Rahvasteliidu liikmeks 22. septembril 1921. 1920. aastal vastu võetud põhiseaduse kohaselt oli Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik. 100-liikmeline ühekojaline parlament valiti kolmeks aastaks. Riigipead Eestil ei olnud. Valitsusjuht – riigivanem (peaminister) – täitis vajaduse korral riigipea esindusko- hustusi. 1922. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid eestlased 87,6% Eesti elanikkon- nast, 1934. aasta rahvaloenduse alusel oli eestlaste osakaal 88,1%. Suurimateks vähemusrah- vusteks olid venelased, sakslased, rootslased, lätlased, juudid ja poolakad. 1925. aastal võttis parlament vastu vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduse. Kuni 1941. aastani said ve-
Arvatakse, et tegu on mõnd tiibeti-birma keelt kõnelnud rahvaga. Eepos Rmjana, mille sündmustik on Mahbhrata omast varasem, väidab, et Mithila (tänapäeva Janakpuri linn 7 Nepalis) on jumalanna St sünnipaik. Vlmik aasram ja teised mälestised annavad tunnistust aarja kultuuri kohalolust Nepalis juba 1. aastatuhandel eKr. Nepali riigipeade loend loetleb Nepali riigipead alates Nepali riigikeste Bhaktapura (pealinn Bhatgaon), Banikapura (pealinn Banepa) ja Kantipura (pealinn Katmandu) ühendamisest 25. septembril 1768. aastal. Aastatel 18161923 oli riik de facto Suurbritannia protektoraadi all. 28. mail 2008 kaotati monarhia ja Nepalist sai vabariik. Nepali loodus ja matkamine Ainult mägedes matkates peaks alates üle 3 kilomeetri kõrgusel merepinnast ettevaatlik olema, et mitte mägihaigeks jääda
tarnis NL) mõttes kui ka mujal, nt. Vietnami sõda. 2. NL suhete parandamine Lääneriikidega. NL paremad suhted Lääne- Saksamaaga. NL idalepingud Poolaga, tunnustader Saksamaa idapiirina Oder-Neisse jõge. Sõlmiti Lääne-Berliini neljapoolne kokkulepe., tunnustati Lääne-Saksamaa Saksa DV'd. Koostöölepingud majandus ja kultuurivallas. USA ja NSVL suhete soenemine: riigipead hakkavad korrapäraselt kohtuma. Võidurelvastuse piirangu lepingud. 3. 1.korv: sõjaeelsete alade tunnustamine, teine: majandus-, teadus-, tehnika- ja keskonnalane koostöö. Kolmas korv: koostöö humanitaaraladel. NSVL soovisid alasid säilitada aga Lääneriigid soovisid inimõiguseid jms. 4. Pigem NSVL'u võit. Lääs tunnustas neid piire, mida NL soovis. Aga keegi ei sundinud NL'us tagama nt inimõiguseid
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud. Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnu...
Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VIVII klass õpib peatükid I, II, III. VIIIIX klass õpib peatükid I, II, III, IV. XXII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jne). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi koda...
erinev õiguskord. UNITAARRIIK (ühtne riik) tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konfödseratsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monhiastlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu
UNITAARRIIK (ühtne riik) tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusüksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. KONFÖDERATSIOON riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektiivsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on
täidesaatva võimu pea). Riigipeale anti õigus valitseda seaduse jõudu omavate dekreetidega, ehkki riigikogule jäi siiski õigus riigivanema dekreeti muuta või see kehtetuks tunnistada. Seega ühitati riigivanema pädevusse nii suure võimuga riigipea kui ka valitsusjuhi võimupiirid, samas jäi riigivanem seadusandliku võimu haardest täiesti välja. Riigivanema pädevusse jäi ka valitsuse ametisse nimetamine ja tagandamine ja riigikohtunike määramine. Riigikantselei muudeti riigipead teenindavaks administratsiooniks. 12. märtsil 1934 korraldas tolleaegne riigivanem K. Päts veretu riigipöörde, et takistada Eesti Vabadussõdalaste Liidul uue põhiseaduse alusel autoritaarset riiki rajamast. Samas jättis K. Päts põhiseaduse jõusse ja valitses selle järgi autoritaarset võimu kasutades ise, kohati põhiseadust täiendava autoritaarsuse suunas rikkudes. Suurema osa põhiseaduse kehtivusajast Riigikogu kokku ei kutsutud ja Eestist sai üheparteiline riik. Tunnistades 1934
kohalikud esindajad. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamiseks, kuid föderatsiooni osades kehtib omanäoline, teistest erinev õiguskord. Konföderatsioon riikide liit, mis sõlmitakse rv lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rv õiguse subjekt, vadi subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. Tsiviilühiskond Seostab rahvast ja riiki. Avatud ühiskonda nim selle olemuse poolest ka kodaniku- ehk tsiviilük-ks. Kodanikuük moodustub kodanike vabatahtslikest ühendustest ning sõltub kodanikuaktiivsusest. Kui vabade kodanikuühenduste hulk on ük-s suur ja neis tegutseb rohkesti inimesi, kusjuures nende tegevus mõjutab kogu ühiskonda ning neid tunnustab riigivõim,
aastat kahekojaline parlament. Ameti tõttu sai inimene sinna, nt liidu esindajad, kiriku juhid, mitteregionaalsed tegelikult. Riigikogu · Võimude lahususe ja tasakaalusatuse põhimõtte kohaelt kuulub Riigikodule seadusandlik võim · Kõrgeim seadusandliku võimu kandja · Kõik seadused ning tähtsad riiklikud otsused võtab vastu Riigikogu Funktsioonid · Valib Eesti presidendi, paragrahv 79 o Pole reaalselt kunagi 2 päeva jooksul riigipead ametisse nimetanud · Kinnitab (ratifitseerib) ja tühistab (deononseerib) välislepingud · Võtab vastu riigieelarve · Kontrollib valitsuse tegevust · Nimetab ametisse mitmete institutsioonide juhid · Võtab vastu seaduseid ja otsuseid · Korraldab rahvahääletusi 9 Riigikogu töö
Esimene maailmasõda (19141918) Ajalugu 4. mai 09 a Eesti Vabariik 1920. aastatel Toimus EV valitsemine I põhiseaduse järgi. Kokku kuni 40.aastateni oli 3 põhiseadust. Koostatud oli esimene Asutava Kogu poolt. Jõustus 1920. aastal. Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, RK valiti 3 aastaks, 100 liiget. Riigipea põhimõtteliselt puudus. Märk ülimast demokraatiast. Tegemist oli noore vabariigiga, raha polnud, et riigipead üleval pidada. Ülesandeid täitis riigivanem. Riigivanem oli ametlikult RK esimees. Aga tüli oli kerge tulema. RK oli liga palju võimu. Tegemist oli parlamentaarse vabariigiga. Kõrgeim võim kuulus rahvale: 1. valis RK 2. osaledes referendumil 3. rahvaalgatus Maaseadus oluline seadus, mille võttis vastu AK (1919). Mõisamaad riigistati ja nendest moodustati riiklik maatagavara. Riigistati ka tööriistad, kariloomad. Maad hakati jagama ära.
Riigid kui rahvusvahelise õiguse subjektid. Reaalunioonid on rahvusvaheliste lepingutega loodud unioonid, mille eesmärk on teostada ühist riigikaitset. Üks riigipea ning rahvusvaheliselt tunnistatakse ainult uniooni. Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks. Konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Majanduskoostöö ja kaitse koostöö. Ühist riigipead ei ole. Föderatsioon on liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti, liituvate riikide ühise konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. On oma riigipea. Liitriikide kaitse, välispoliitika ja rahanduse korraldus. Riik ja õigus Õiguseks nimetatakse inimeste tegevust ja käitumist reguleerivate reeglite summat, piiratud vabadus. Piiravateks tingimusteks on kohustused. Õiguse eesmärgiks on kaitsta inimeste huve ja säilitada nende vara. Õigusnormidele on iseloomulik, et nad lähtuvad
2)Iirima sadamalinnades asuvad Inglise sõjalevastik, 3)olid ka rasked võlad Inglismaa ees 4) 6 krahvkonda jäid Inglismaa koosseisu(protestantism), ülejäänud 26 krahvkonda jääb dominioonile(katoliku usk) 1931 - Westministeritatuut , andis valgetele kolooniatele suveräänsuse kõik valged kolooniad iseseisvuvad pannakse alus Briti rahvaste ühendusele, eesmärk teha koostööd kolooniatega 1937 astub Iirima Rahvasteühendusest välja ega tunnista Inglismaa riigipead oma riigipeana. Prantsusmaa majandus peale I MS *kõige rohkem reparatsioone Saksamaalt *kiirelt saab majanduse jalule *põllumajandusriigist saab tööstusriik *palju parteisid, väga terav sisepoliitiline võitlus, võimude lahusus *sisemine ebastabiilsus , kolooniates on palju vastuhakke Lääne-Kesk Aafrika, Maroko, Vietnami (Indo-Hiina osa), Austria-Ungari Pärast I MS Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia, Ungari *Austria kuulutatakse vabariigiks
tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid. Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse. 91. Nimeta erinevaid poliitilisi reziime ja kirjelda neid? Totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid, usumehed, sõjaväelased. Diktatuur totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile. Demokraatlikud reziimid · Erinevalt totalitaarsest eksisteerib legitiimne opositsioon · Eksisteerivad kodanikuvabadused, poliitilised mõtteavaldused, mida on õigus avaldada siis kui ollakse oma õigustest teadlikud · Erinevate parteide ja poliitiliste suundade esindatus 92
Poliitika institutsioon on poliitiliste reeglite, standardite jms. kogum, millega reguleeritakse ja juhitakse ühiskondlikke protsesse. 99. Nimeta erinevaid poliitilisi reziime ja kirjelda neid? (demokraatia vs totalitarism) - Nimeta erinevaid poliitilisi reziime ja kirjelda neid? - Totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid, usumehed, sõjaväelased. - Diktatuur totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile. Tavaliselt ühiskondades, kus puuduvad demokraatia eeltingimused: levinud kirjaoskus, majanduslik stabiilsus või võrdsuse ideoloogia. Kontroll kultuuri üle massiteabevahendid, kool, teater jms. - Demokraatlikud reziimid Erinevalt totalitaarsest eksisteerib legitiimne opositsioon
Ametialane tutvustamine lähtub alati tööalasest positsioonist, mitte soost. See tähendab, et ametipositsioonilt madalamat inimest esitletakse alati positsioonilt kõrgemale. Eraelus tutvustatakse meest naisele. Tiitlid. Teie Majesteet (your Majesty) kroonitud pea Teie Kuninglik Kõrgus (Your Royal Higness) kuningliku perekonna liige Teie Ekstsellents (Your Excellency) riigipead, teiste riikide valitsusjuhid ja kabinetiliikmed, suursaadikud. Eestis. Härra peaminister, minister, suursaadik Riigikogu esimees esimees Kokkuvõtteks. Kõrged ametnikud on enamasti a) Teie Ekstsellentsid b) härrad ja prouad välisriikides mr ja mrs 1) Element lisa kirja ja üldplangil. · Lisade vormistus sõltub teksti ülesehitusest: ? Kui tekstis on lisatava dokumendi nimetus kirjas, trükitakse lisade reale lehtede ja eksemplaride arv.
erinev õiguskord. o Unitaarriik e. ühtne riik - tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtse seadusandlusega. Riigi territoorium on küll jagatud haldusuksusteks, kuid neil üksustel ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. o Konföderatsioon e. riikide liit, mis sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmarkide saavutamiseks. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid subjektsust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid. 9. Õigusriik. Õigusriigi olemus ja tunnused. Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad. Võimuriik ja õigusriik: õigusriik ja võimuriik tagavad mõlemad ühiskondliku ehk avaliku korra
võtta vastu vaid niisuguseid otsuseid, mida pooldavad kõik nõukogu alalised liikmed. Erinevalt Peaassamblee otsustest on Julgeolekunõukogu otsused kõigile liikmesmaadele kohustuslikud. 15 Tänapäeva maailm Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis ning kujutab endast esinduslikku rahvusvahelist foorumit. Igal liikmesriigil on õigus saata assambleele viis delegaati, sageli võtavad foorumil sõna ka riigipead. Peaassamblee arutab praktiliselt kõiki küsimusi, mis põhikirja kohaselt organisatsiooni tegevusvaldkondade hulka kuuluvad. Samuti võib iga riik, teha ettepaneku mingi probleemi päevakorda võtmiseks. Peaassamblee võtab arutelude põhjal vastu resolutsioone, mis on paraku üksnes soovituslikud. Väga olulised või praktilist tegutsemist nõudvad asjad edastab Peaassamblee Julgeolekunõukogule, kes saab nende täitmise muuta kohustuslikuks.
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, ...
suur kõigis tänapäeva arenenud riikides Poliitika erinevad definitsioonid: * Poliitika on võimu teostamine/kasutamine; * Poliitika on väärtuste avalik jaotamine; * Poliitika on konfliktide lahendamine 84. Nimeta erinevaid poliitilisi reziime ja kirjelda neid? küsib diktatuuri ja totalitaarset. Totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid, usumehed, sõjaväelased. Võimu absoluutne omamine, mida nad säilitavad opositsiooni represseerides. Diktatuur totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile. Tavaliselt ühiskondades, kus puuduvad demokraatia eeltingimused: levinud kirjaoskus, majanduslik stabiilsus või võrdsuse ideoloogia. Kontroll kultuuri üle massiteabevahendid, kool, teater jms. 85
b) Panteoni põhiplaan c) Panteoni läbilõige MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mis vahe on sõnadel Panteon ja Parthenon? 2. Mis on arhitektuuris rotund? Milline Tallinnna rajatis on rotund? 3. Keda pilgatakse 17. saj. Roomas käibele läinud lausega: ,,Mida barbarid ei jõudnud teha, tegid ära Barberinid."? 4. Mis on arhitektuuris friis? 5. Mis on arhitektuuris frontoon? 6. Kes oli Agrippa ja miks tema nime mainitakse Rooma Panteoni frontoonil? 7. Mitu akent on Rooma Panteonil? 8. Kas tead riigipead, kes oli ühtlasi ka arhitekt? 9. Kes või mis päästis Rooma Panteoni? 10. Kes suurtest renessansimeistritest on maetud Rooma Panteoni? 11. Millisel euro paberrahal on logoks rooma kunsti sümboolika? 8. HAGIA SOPHIA KIRIK ISTAMBULIS (6. saj.) Hagia Sophia uuskreeka keeles püha tarkus. Hoone tellis keiser Justinianus I1. Legend pajatab, et ta näinud seesugust hoonet unes. Kiriku projekteerisid tema kirjelduste järgi arhitektid Anthemios Tralleisest ja Isidoros Mileetosest
2.rahvale peab olema tagatud reaalne võimalus otse valida vähemalt parlamendi alamkoda. Selle miinimumnõude all saavutatakse perioodiliste valimiste abil rahva kontroll seadusandliku organi üle ja parlamenti valitud rahvaesindajate kaudu parlamentaarsetes riikides ka rahva kauge kontroll valitsuse üle -täispresidentaalsetes riikides selline kauge kontroll valitsuse üle puudub, poolpresidentaalsetes riikides on kauge kontroll väiksem. See, kas rahval on võimalik valida riigipead, parlamendi ülemkoda, osa võtta referendumitest ja korraldada rahvaalgatusi, on suuresti riigi traditsioonide küsimus. Siiski peetakse ka selliste võimaluste olemasolu demokraatlikumaks kui nende puudumist (eriti ülemkoja valimise osas). Eestis on vahel arvatud, et demokraatia tunnuseks on ka võimalus parlamenti valitud rahvaesindajat tagasi kutsuda. Tegelikkuses on selline võimalus Euroopa kontinendil olnud mitte demokraatliku reþiimi
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupool...
Valitsev grupp muutub sotsiaalse lojaalsuse keskmeks, määrab ja kehtestab reeglid. Juhiks võib olla olenevalt ühiskonnast nõid, kuninganna, keiser, sõjaväeline diktaator, president vm. 85. Nimeta erinevaid poliitilisi reziime ja kirjelda neid? · Totalitaarsed reziimid püüavad reguleerida ühiskonna ja selle liikmete elu kõiki aspekte, sh religioon ja eraelu. Riigipead võivad olla nii diktaatorid, usumehed, sõjaväelased. Diktatuur totalitarismi edasiarendus, kus kogu võim kuulub ühele inimesele, mitte väikesearvulisele eliidile. Tavaliselt ühiskondades, kus puuduvad demokraatia eeltingimused: levinud kirjaoskus, majanduslik stabiilsus või võrdsuse ideoloogia. Kontroll kultuuri üle massiteabevahendid, kool, teater jms. · Demokraatlikud reziimid Erinevalt totalitaarsest eksisteerib legitiimne opositsioon
Nime poolest küll Rooma liitlased, tegutsesid need hõimud sageli keisritest sõltumatult. Varsti kaotasid Lääne- Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle. Ka Itaalias valitsesid nende asemel tegelikult germaani soost väepealikud. 476. a. kõrvaldas üks germaani väepealik Odoaker võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Tunnustanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas ta tema asemikuna Itaalia üle valitsema. See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühes sellega kogu vanaaja lõppu. Rooma impeeriumi lääneosas kuulus võim nüüd germaani rahvaste kuningatele, impeeriumi idaosa püsis aga Konstantinoopolis asuva keisri valitsuse all. Ida- Rooma ehk Bütsants püsis järk-järguliste muutuste hinnaga kuni 15. sajandi keskpaigani
ütlesid ,,ei" vastavalt 2005. aasta mais ja juunis peetud referendumitel lepingu heakskiitmise kohta, oli ühinemislepingus sätestatud siiski võimalus, et uued liikmesriigid ühinevad ,,vana" liiduga. Lissabonis 19. oktoobril 2007 leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu muutmise lepingu eelnõu (edaspidi tuntud kui Lissaboni leping) tekstis. Uuele Lissaboni lepingule kirjutasid riigipead ja valitsusjuhid ametlikult alla 13. detsembri 2007. aasta Euroopa Ülemkogul. See on viimane samm seoses Euroopa Liidu institutsioonide reformimise käimasolevate jõupingutustega, mis algatati 2002. aasta veebruaris Euroopa Tulevikukonvendiga ja mis jätkusid ebaõnnest saadetud põhiseaduse lepinguga. Lissaboni leping peaks jõustuma 1. jaanuaril 2009 pärast seda, kui lepingu on ratifitseerinud kõik 27 liikmesriiki. Siiski ei ole lepingu ratifitseerimine veel kindel Iirimaa
Rahvusehuvid klassihuvidest kõrgemal, riigi kui terviku huvid üle kõige. Riik pidi ühiskonnaelu kindlakäeliselt juhtima, sh. ka majandust tervendama. Neid iseloomustas terav erakonnavastasus. Eestis valitsevad parteid on laastanud rahva vaimset kultuuri ja kõlblust. Lääne mitmeparteiline parlamentarism on oma aja ära elanud, põhiseadust tuleb muuta rahvahääletuse teel. Diktatuuri ei soovi, küll aga kindlakäelist tsentraliseeritud demokraatiat. Nõuti riigipead - presidenti, teovõimelist valitsust, 50-liikmeline Riigikogu on Eestile piisav. Ühiskond tuli organiseerida korporatiivsete kutseesinduste baasil. Marksism absoluutselt vastuvõetamatu. Juute, kes levitavad sotsialismi, pole ühiskonda vaja. Eraomand on püha ja kaitse all. Eesti haritlaskond tuli puhastada internatsionalistidest, boheemlaslikust suhtumisest. Vabadussõjalased esitasid 7. detsembril 1933 riigikogule marksismivastast võitlust käsitleva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
